Tere kuulajatele rändaja pööre stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Ning head uut aastat meiegi poolt. Me võtame nüüd ette eriti suure rännu ja sihtpunktiks saab olema ka eriti suur maa maa koos kõigi oma võlude ja pahedega. Sööme hiina. See flöödilugu kannab nime puu pang sinna ja see on algselt olnud rahvaviis, aga seda on väga sageli kasutatud hiina ooperites. Ja seda hiina ooperit sain ma vaadata Hiina pealinna Pekingi vanalinnas ja see oli lihtsalt niisugune tänavaooper, rõdu pealt esinesid erinevad mehed ja naised ja neil olid niuksed tohutult uhked kostüümid seljas, näo peal hästi paks grimm ja siis aega võtsid nad väga teatraalseid poose, esitasid siis oma aariaid Hino operan sajandit vanuse traditsiooniga ja seal on väga ranged reeglid tegelikult nii et, et esse kungu ooper on niisugune, et mida on antud sajandeid edasi suulisel kujul. Ja, ja seal ei ole mitte ainult see muusika, vaid ka need liigutused on on väga rangelt ette määratud ja iga liigutus on tohutu suure tähendusega. Aga see pekingi ja hiina olid tegelikult ainult selleks sellel suurel reisil minna Tiibetisse Tiibetisse minekuks, tänapäeval on palju võimalusi ja ka üks üks nagu paremaid on niimoodi, et lendad siit Eestist siis Pekingisse ja sealt lähed siis juba järgmise lennuga edasi, aga Pekingis sai mõned päevad oldud ja hiinlaste tuur ja see pealinn, need on väga põnevad asjad iseenesest ja see oli väga vahva, et, et sai ka nendest aimu. Hiina on maailma kõige rahvarikkam riik, seal elab 1,3 miljardit inimest, praegusel hetkel ja Pekingis on 16 miljonit inimest. Ja no see esimene mulje selles hiigellinnas liikudes oli see, et, et hiigelsuur sotsialismilind, et noh, et võrreldes näiteks mõne geovõi või teiste niisuguste Aasia suurte linnadega ta tuli midagi väga tuttavat ette, ta lausen äratab sotsialismi ja tal on need nii-öelda Lasnamäed sajakordselt võimendatud kujul. Tegelikult või isegi Lasnamäe on isegi veel viisakas võrreldes mõne niisuguse niukse betoonist niukse hästi kiiresti ja kõrgeks ehitatud uus linnaga. Aga neid tuleb sinna kogu aeg juurde ja üks asi, mis oli, noh, see oli nüüd siis see reis oli praegusest hetkest poolteist aastat tagasi oli juunikuu ja juunikuus võttis meid vastu 28 kraadine kuumus. See pidi olema veel üsna leebe, et võib-olla ka palavam. Aga tegelikult, kui vaadata nüüd seda maakera, siis see on päris loomulik, sellepärast et Peking asub umbes samal laiuskraadil nagu Napoli linn näiteks Itaalias, Lõuna-Itaalias, nii et et seal ongi ja see on ikka soe, soe kliima tegelikult. Aga asja tegi hullemaks, et, et tõeliselt suur linnalik sudu oli koos selle kuumusega sihuke udu ja, ja linnaautobaaside ja tehaste heitmegaaside segu. Ja seda oli üsna raske hingata ja, ja kogu see Peking Ta kasvab meeletu kiirusega. Sellel hetkel, kui me seal olime, siis oli seal parajasti viis ringteed kuues pidi kohe valmima. Ma ei tea, palju neid praegu on tekkinud, aga igal juhul kokku need plaanitud siis neid suuri ringteid 20 Pekingis 16 miljonit inimest praegu ja võib-olla, et igal aastal miljon inimest juurde. Seal see on meeletu ja muidugi on seal väga erinevaid linnaosasid Pekingis. Aga üldreegel on muidugi, et vana tagane puu ees ja inglise keelega ei ole Pekingis suurt midagi peale hakata, sul peab olema seal oma teejuht, kes oskab siis tõlkida hiina ja inglise keelt. Kui sa just ise juhtumisi hiina keelt ei oska. Aga, aga palju neid eestlasi on? No ei ole, Rein Raua, ma ei, need on päris tegelikult, ma arvan, et neid on, neid on kindlasti kümneid, kui mitte sadu ja hiina keele head oskavad eestlased ütlevad, et hiina keele õppimine pidi olema väga lihtne. Ütleme küll nagu, et nagu hiina keel, et justkui keeruline, aga, aga, aga väidetakse, et teda on lihtne õppida, seal peaaegu ei olegi grammatikat. Ja paari nädalaga saad juba niisuguse keele suhu, et võib-olla saad Pekingis siis iseseisvalt hakkama, aga noh, see selleks igal juhul meil oli siis ikka tõlkija ja tema abiga siis oli Pekingis tore selles mõttes, et, et sa said minna kohtadesse, kus ma muidu ei olekski osanud minna. Näiteks käisime ka külas Ühel vana majas elaval perel, et just vaadata, kuidas vana pekingi elamine välja näeb. Madalad majad, niisugused ühekordsed majad, mitte mingil juhul mitmekordsed ja inimesed elavad hästi tihedalt koos, nii noh, pere ja veel sugulased ka ühes väikses toas kõik hästi palju kola tuba täis ja aga niisugune väike siseõu ja sinna õhtul siis kogunetakse ja, ja puust majad, aga need väga kiiresti siis lammutatakse tuleva tasemele, need, need võimsad mitmekordsed betoonmajad. Ja no tegelikult ka näiteks siin, ütleme Pekingis olemine on niimoodi, et kui sul on seal oma niisugune, kes tunneb Pekingis, siis siis on väga vahva minna just nendesse kohalikesse söögikohtadesse, need nõiutakse nagu imeväel kuskilt nurga tagant välja, nad on hästi lihtsad, aga, aga väga head toidud ja, ja ja noh, eestlasele ka odav tegelikult odavam kui, kui Eestis või Tallinnas kahtlemata on see söömine, kui sa, kui sa lähed nii-öelda sellisesse, kus tavaline pekingi elanik söömas käib. Aga loomulikult on seal siis ka kõikvõimalikke kallimaid kohti. Ja no hiinlased ise on hästi sõbralikud ja abivalmis kindla peale, kuigi nad inglise keelt ei oska. Ja üks asi, mis kohe märkad, on see, et, et noh, et nende hiinlaste isiklik ruum on nagu psühholoogiliselt palju väiksem kui eestlastel. See igapäevane niisugune puudutamine kõneldes on seal nii loomulik nende jaoks. Meile paistab näiteks veidrana, võib-olla kui kaks täisealist noorukit kõnnivad käest kinni ja sellele see on, nad on lihtsalt sõbrad ja see on niivõrd loomulik nende jaoks. Ja teistpidi muidugi jälle politseis on, nad on niisugused, no väikest kasvu tihti väga uhked selle üle, et nad on politseinikud, nende näos on niisugust Karl must ja nad on väga eneseteadvad ja, ja peaaegu et ähvardavad käest kinni, ei käest kinni, ei kõnnipilt käib ringi liikumatu näoga ja natukene tuleb siis jällegi meelde, et nojah, et see on siis see, mis natukene noh, oli ka meile tuttav seal nõukogude ajal, et et politsei on kõikvõimas, et, et tema võib kõike, et sina võid midagi, aga tema võib kõike. Ja noh, Hiinaga on ju niimoodi, et on, pidi on ta nagu riigikapitalism, aga teistpidi on ta sotsialism, seda on väga raske üldse tegelikult nagu, nagu niimoodi kasti panna, et, et missugused klassifikatsiooni järgi teda siis üldse üldse arvestada, aga kindel on see, et et ühtpidi on seal ettevõtlusau sees, aga sõnavabadusega on seal muidugi kehvad lood ja, ja sõnavabadus ei ole au sees ja, ja, ja see oli väga konkreetne näide, mis enda jaoks avas nagu selle asja poole. Et me olime ühes ühes pekingi pargis ja seal seisis üks naine, ta oli nagu hiina naised ikka niux püksid jalas tavalised linnariided seljas käekotid üle õla ja ta seisis näoga ühe puu poole, suur jäme puu ja täiesti liikumatu seisis näoga puu poole ja ta ei teinud mitte midagi. Ja noh, meile siis seletati, et, et see on nüüd Falun kongi esindaja liikumise esindaja, kes sellisel moel näitab, et ta peab kinni nendest Falluncongi tõekspidamistest. Aga et samal ajal, kui ta nii on, siis ei saa politsei talle mitte midagi teha, sest tal ei ole ühtegi plakat, et ta ei ütle ühtegi sõna ja ta on täiesti üksinda. Ja oleks kolm inimest, siis juba võiksime midagi teha või? Jah. Ja see valum kong on omamoodi noh, niukene olnud selline lakmus, eriti selle hiina praeguse aja sõnavabaduse teemadel, sest selle asutas üks mees Lee Hong siis 1992. aastal ja see oli, see oli niisugune õpetus ausalt öeldes selle õpetuse teoreetiline pool on üsna segane, seal on natukene tao õpetust natukene budismi ja natukene ma uismi läbisegamini. Ta ei ole napp teoorias, ta ei ole kuidagiviisi riigivastane. Ja mis siis ikkagi ärritab, võime ärritas, see sai tohutult populaarseks, see see oli, ühesõnaga, ta oli ikka teatud niisugune noh. See asutaja ise ütles küll, et, et see on, see on niisugune teaduslik õpetus, aga kahtlemata on tal selgeid niisugusi. Noh, kuidas öelda usundi elemente sees ta nagu keha ja vaimu ühtsuse õpetus, noh, selliseid on Hiinase sadu tegelikult. Aga ta istlikud seisukohad on ikka alati punase Punase rätina mõjunud. Jah, võib-olla võimu härgadega ja, aga põhiline tähendab, mida ta õpetas, oli see, et, et, et nagu nendel sageli nendel idaõpetustele mitte teooria ei ole tähtis, vaid see, mida ma teen ja seal olid niisugused hingamisel harjutused, teatud võimlemisharjutused, teatud meditatsioonid, mida tuli siis harrastada hommikust õhtuni. Aga ometi see teoreetiline alus kuidagi selle selle nüüd tänapäeva Hiinasse sobis nii suurepäraselt, et sellele tekkis tohutu hulk pooldajaid. Praegusel ajal loetakse, et selle pooldajaid on kuskil 80 miljonit. Ja nüüd Hiina, ma arvan, valitsust ärritas hoopis see, tekkis mingisugune õpetus, mis väljus noh, riigikontrolli alt ja muutus liiga populaarseks ja ja ta oli nagu kontrollimata. No selge, see on alati kahtlane, just, ta oli kahtlane sellepärast, et, et ta oli rahvale sobiv ja seda hakati kritiseerima ja need Falonkongi juhte hakati nagu taga kiusama, mõningaid arreteeriti ja et tegelikult siis juhtus niisugune asi, et et ka need nad ei teinud mitte midagi. Need valuncongi liikumise pooldajad muudkui päeval, 25. aprillil 1999 kogunesid Pekingisse valitsuse hoone ette ja neid ei olnud seal rohkem ega vähem kui 10000. Ja nad lihtsalt seisid neli olnud loosungeid, nad ei hõiganud mitte midagi. Kui valitsuse esindajad tulid välja, siis, siis nad ütlesid, et küsiti, et miks te siin olete. Aga et noh, et me oleme kirjutanud nii palju kirju ja saatnud igasuguseid anumusi, aga me ei ole saanud vastuseid. Et miks meisse suhtuti, tuntakse halvasti, siis öeldi, et aga te peate kirjutama uuesti. Nüüd me oleme nii palju kirjutanud, pole mõtet kirjutada. No aga mis te siin siis seisata, et me nagu ei saa midagi teha, et me tahaksime kellegagi suhelda, no siis siis kutsuti paar tükki need sinna valitsuse hoonesse ja lubati natuke rääkida. Aga see, et 10000 inimest kogunevad vaikides kuskile nagu põranda alt Ko keset pekingi kesklinna sääratus muidugi ka rahvusvahelist tähelepanu, sest enne seda aastaid tagasi oli olnud ju üliõpilaste väljaastumine, see oli lõppenud verevalamisega. Ja sellel 1999. aasta suvel keeras valitsus lihtsalt ära selle liikumise Faluncongi liikumise, teatades, et see on kommunistliku parteivastane. Et see sisaldab ohtlikke elemente ja, ja, ja nii edasi ja nüüd praegusel ajal elabki see asuta. Ta oli Hong, see tegelikult USA-s ja kogu see liikumise juhid arreteeriti selle järel ja nende saatus Hiinas on ju niimoodi, et seal on tänapäevani surmanuhtlus ja inimõigustest, kui sa juba vanglas oled, ei maksa seal rääkida üldse. Et nende, nende juhtide saatus on siiani hämar. Paljud nendest on igal juhul hukkunud ja piinatud. Aga see, see kõik on midagi niisugust väga hiinalikku, et ühest küljest, Ta tähendab ma, mina ise oma mõttes klassifitseeriks selle liikumise lihtsalt uus usundiks on tekkinud tänapäeva Hiinas vanade Hiina õpetuste alusel ja ta vastab nagu rahva vajadustele sisemisele hingenõudele. Ja, ja kuidas teda nüüd täpselt seal klassifitseerida, mis tast õieti saab, see polegi võib-olla oluline. Aga tegelikult on ta ikkagi väga-väga hiinapärane ja, ja seesama park, kus see üksik naine niimoodi seisis seal puuga kesi, see, see on taevatemplipark ja me, see oli laupäeva hommik ja sellel hommikul oli seal ikka seal pargis ka harrastati igasuguseid tegevusi. Tõtt-öelda suurem osa, kes neid rühmi, kes seal tegutsesid, need olid pensionärid hinna, pensionäride sissetulekut on pööraselt väiksed võrreldes palgaga väiksemad kui Eestis. Aga nad on väga sellised, kuidagi reipad ja optimistlikud ja nad harrastavad ühistegevustega palju. Nii et sealsamas pargis, kes siis harrastas Taižiid tassi, on see vana? Praegusel ajal on ta noh, selline tervisevõimlemine, aga ta on pärit ühest vanast võitlusviisist, tassid, ma olen isegi harrastanud Eestis, seda harrastatakse päris palju. Väga tuntud asi või siis aga üks rühm näiteks tantsis rõõmsalt euroopalikke tantse, Nad õppisid parajasti rumba seal niimoodi rõõmsalt. Siis mulle eriti meeldis üks üks mees, kellel oli suur veeämber ja käes oli väga suur pind seal ja siis ta kastis selle pintsli sinna ämbrisse ja kirjutas sinna tänavasillutise peale tohutu kiirusega tohutu osavusega hiina hieroglüüfe. Jaa, tähendab ta tegelikult harjutas seda tohutult keeruliste peent kunsti ja see oli ilus, kuidas ta selle veega need hieroglüüfid tekkisid, nad olid mõned sekundid ja siis nad kuumusega lihtsalt aurasid ära, kadusid ära ja ta tegi neid aina uuesti. Sisuliselt need pensionärid lõbutsesid seal nagu väikesed lapsed ja tundus, et olid ka terved, janud olid terved ja see kõik oli kindlasti nende hingele ja ka tervisele väga-väga kosutav. Tegelikult. Ja selline selline hieroglüüfid ja nii-öelda õhku joonistamine või liivale joonistamine või sinna tänavasillutisega joonistama ja see on ka midagi väga niisugust. Ilusat minu meelest ka, et mitte tagajärgi ei ole tähtis, hieroglüüf ei pea siia jääma, kuigi ta on imeilus, vaid tähtis on see tegevus ise, nende nende harjutamine aastakümneid. Ja siis mängis keegi seal rahvapilli ümberringi suurul vaimustunud kuulajaid ja keegi rääkis seal väga vaimustunult näiteks vanadest hiina taimeravimitest ja nii edasi, nii et elu kees selles selles hommikuses pargis ja need olid väga-väga hiinapärased, näete, et kõik need tegevused, mis seal tehti, eestlasele tundusid nad kõik väga eksootilised. Ja, ja eks see traditsioonidel on ikka tänapäeva Hiinas ikka tohutu tähtsus ja seda märkab igaüks, kes sinna tuleb. Ja, ja loomulikult on Lohtuv nende ajaloost ja ja kultuuriloost ja ja noh, üks asi, mida muidugi loomulikult Hiinasse minnes igaüks tahab vaatama minna Hiina müür ja ega meiegi sellest pääsenud, see on võib-olla üks väheseid asju, mida ka iga eestlane teab, et on üks olemas, miks on Hiina müür. Ja, ja see on tõesti vapustav, sellepärast et tänapäevani kõige pikem inimkätega tehtud ehitus kogu inimkonna ajaloos. Ja, ja see, mida võib-olla jälle noh, et on tuhandeid kilomeetreid pikk ja ta ehitati sealt põhja poolt steppidest pärit mongolite ja teiste rändrahvaste vastu, see on üldiselt teada. Aga et ta tegelikult koosneb ühest Ühest müürist ja selle järel olevatest veel teistest müüri osadest, et tegelikult see on niisugune keeruline müüride labürint sitadel, tegelikult see oli, see oli mullegi uudiseks. Ja teine asi see, et noh, et, et see Hiina müür, me läksime seda ka vaatamas ja see oli kolm kohta, on tegelikult Me olemas üldse, kus, kus Hiina müür on täiesti korda tehtud, nii nagu ta oli sajandeid tagasi ja enamik sellest Hiina müürist on kas poollagunenud või täiesti lagunenud tänapäeval. Ja, ja, ja see, me läksime niisugusesse kohta nagu pada ling. See on Pekingis, ma nägin kilomeetrit väljas ja juba tee ääres mägedes oli näha, et, et kuidas looklev Hiina müür on mõne koha peal, noh peaaegu nii madal nagu, nagu maapind ta näeb välja nagu mingi lai teerada, umbes et ta tegelikult laguneb ja see on ka loomulik, sellepärast et ta ju ehitati käepärasest looduslikust materjalist ja seda tulid iga aastakümnete järel aina uuesti ja uuesti jälle remontida ja üles ehitada ja kuidas sajanditeks seisma jääb, siis ta vajub lihtsalt maatasa, et, et see on täitsa loomulik ja Hiina müüri ehitamine on niimoodi, et teda hakati ehitama juba paar 1000 aastat tagasi. Aga viimati oli ta väga heas korras kuskil üks 500 aastat tagasi, kui ta siis toimis ka nagu tõesti kaitse müürina. Ja, ja seal Hiina müüri peal kõndides, no üks asi on see nagu kõikides maailma väga populaarsetest turismikohtades, et et hirmus palju inimesi sebivad seal nagu sipelgad edasi-tagasi ja kõik tahavad, tahavad imetleda ja nautida seda. Aga, aga noh, ta on tõesti Hiina müür on nii lai noh, selle tangi pada lingi koha peal, Taali näiteks viis meetrit lai ja umbes kuus-seitse meetrit kõrge ja, ja see no laius oli sellepärast, et seal peal sai siis ka ratsahobusega sõita, kui oli vaja. Käskjalad liikusid ühest tornist, teise tornidest anti edasi suitsusignaale, see oli natukene omamoodi ka selline kullerite tee tegelikult, et anda märku, et sealt tuleb jälle mõni 1000 nomaadi, kes tahavad meid rünnata ja sõnumit kiiresti edasi saata. Ja, ja teistpidi, et noh, et võib ju mõelda, et noh, mis see müür siis ikka peab, et tõsiselt lammutada siis mõne koha pealt tuhanded naadid suudavad selle ühe koha pealt ikka ära lammutada. Aga, aga tegelikult mõte oli põhiliselt see, et nomaadid liikusid suurte karjadega, loomakarjad olid neil kaasas, neil olid hobused ilma hobustetanud, täiesti abitud ja selle müüri ees nad ei saanud oma hobused lihtsalt üle müüri ja selleks, et, et siis seda lõhkuma hakata ja seal niimoodi tegelema hakata, vaata selle tõsise lõhkumisega. Selleks ajaks Hiina armee suutis ennast juba koguda ja, ja eemale lüüa selle vastase, et põhimõtteliselt oli väga meeletult vaevarikkam, kas ja meeletult palju aega võttev, kuid ta tegelikult õigustas ennast. Aga kui nutikas ja nutikas ja, ja õigustatud asi tegelikult. Ja, ja no tegelikult ikkagi selle, selle Hiina ja niisuguse kultuurisügavuse taju sain mõtet, et hoopis sellises kohas oli Pekingist 50 kilomeetri kaugusel põhja pool ja sõjalises mingide keisridünastia haua ja paigad ja, ja no seal on siis niimoodi, et et see mingide keisridünastia oli väga võimas, valitses sajandeid Hiina hiigelsuurt impeeriumit ja need seal on siis nüüd 13 hauakäepärast, nad on niisuguse hobuserauakujulise mäeaheliku nagu keskele ehitatud asjale kui reeglite järgi, et põhja poolt on ta kaitstud siis lõuna poolt. Aga see, see suurejoonelisus, nende haua kääbaste tohutud mõõdud, ütleme, et see oli täiesti vapustav. Nad näevad välja tänapäeval nagu väga suured künkad, et noh, et ümber selle kõndimine, ma kujutan ette, see on mingi üks kilomeeter, kõnnid selle ümber ja, ja ta näeb välja lihtsalt nagu looduslik küngas. Jaa, jaa, põhimõtteliselt ei ole neid lahti kaevatud, üks on lahti avatud ja sealt seest leiti noh, peaaegu, et terve linn tohutute hoonete käikudega ja, ja seal sees oli kõik kõik alles, kõik oli, oli ühesõnaga rüüstamat ja leiti ka see keisrikamber, kus oli tohutult vara ja, ja esemeid, sest ajast see oli siis üks keiser, kelle nimi oli Vanlii 1573 kuni 1620 ta elas. Ja see, mis nagu, nagu tundus, vapustav on see, et need käpad on alles. Keegi ei ole neid sügavalt rüüstanud ja põhimõtteliselt praegu on ka see hoiak, et me ei hakka ka neid nii põhjalikult lahti kaevama ka teaduslikus eesmärgil, vaid me jätame nad järeltulevatele põlvedele, sest nemad on targemad. Kuigi ma kujutan ette, et kui need kõik need 13 käevast lahti kaevata, seal tekiks selline informatsioon, mis muudaks meie ajalooteadust. Põhimõtteliselt see on, see on väga hiinapärane suhtumine asjadesse, tegelikult, et me ei ole küllalt targad, järgmised on targemat, ei puutu seda. Ja, ja see üks niisugune, mis on siis avatud nagu meiesugustele selline hauakamber. Et see on, see on siis niisugune keiser nagu suudee, kes valitses 1403 kuni 1434 Hiinat? Jaa, selles hauakambris on hiigelsuur pronkskuju temast, selle ümber on tohutu paberraha. Noh, kuidas öelda mägi, sest iga hiinlane paneb sinna raha, see on palju põhjendusi, aga see näitab ka seda, et see on ka neile püha paik tegelikult. Ja, ja seal nad siis seesama suudee noh, tema kohta on väga täpselt teada, et, et ta oli see keiser, kes tõi siis Hiina pealinna üle Pekingisse ja kes näiteks alustas selle keelatud linna ehk siis keisripalee ehitamist. Aga see, mida ma tõesti täpselt ei teadnud, oli see, mida ma seal nüüd teada sain, oli see, et, et sel ajal see oli siis 15. sajand saatis ta ekspeditsioone uurima kogu maakera. Ja seal läksid nisukesed laevastikud välja, kus oli kümneid tuhandeid inimesi. Laevad olid suured nagu tankerid, meeletult palju suuremad kui Christoph, Kolumbuse laev, Santa Maria ja nad seilasid aastaid mööda meresid ja kogusid sealt andmeid, millised trahvat seal elavad, milline on sealne kultuur, milline on sealne loodus. Nad käisid kindla peale läbi kogu Lõuna-Aasia kaheksa ekspeditsiooni ka kindla peale nad läksid Aafrikasse Ida-Aafrika ka uurisid läbi, tõid kahel korral kaasaga keisrile näiteks kaelkirjaku imelooma ja siis juhtus niimoodi, et viimase ekspeditsiooni järel siis Hiina usujuhid leidsid, et tegelikult see uurimine, et sellel ei ole mõtet ja otsustati niimoodi, et me oleme teada saanud, et Hiina on kõige võimsam riik maakeral. Ja rohkem pole meil vaja teada ja, ja need Hiina usujuhid otsustasid, tuleb hävitada kõik need kaasa toodud uurimistulemused nendelt ekspeditsioonil, et ja, ja nii see ka läks. Ja nüüd see tähendab ka seda, et täna päeval on säilinud mingeid juhuslikke fragmente kõigist nendest uurimistest ja, ja sel teemal on väga hea spekuleerida, on igatahes üsna nihukesi veenvaid raamatuid kirjutatud sel teemal, et hiinlased jõudsid ka tegelikult Austraaliasse. Et nad jõudsid ka Ameerikas, kas ja nüüd on, need on pikad, paksud, põhjalikud tõestus, et neid pole aega siin seletada. Aga, aga miks mitte tegelikult, sest see oli, see oli midagi tohutult võimsat, mida nad korda saatsid. Ja selle Hiina kultuuriga ja sellega, mis ta inimkonnale on andnud, on üldse niisugune lugu, et et me teame küll üht kui teist. Aga kui hakata ikkagi mõtlema sellele, kui palju on, on sealt tulnud näiteks kas või leiutisi. Et noh, niisugune väga lühikene loetelu on näiteks, et hiinlased leiutasid aastal 104 paberi siis aastal 618 leiutasid nad trükimasina hakkasid trükkima raamatuid. Siis aastal 970 leiutasid nad paberraha ja võtsid kasutusel paberraha. Aastal 1000 võtsid nad kasutusele püssirohu ja noh, rääkimata kompassist või prillidest või jalgratast. Fik, hiinlaste leiutatud hiilgavad matemaatikud ja mis on nii väga paljude asjade aluseks ju ja, ja ühesõnaga nende teadus ja leiutada teised olid säärased, et, et tegelikult on, on täitsa õiglane öelda, et kuni kuskil 18. sajandini oli Hiina järjepidev tsivilisatsioon 2000 aastat olnud tõesti, võib öelda maailma kõige eesrindlikum ja kõige arenenum. Ja selles mõttes võib võib küll, et kui hiinlane on uhke selle üle, et ta hiinlane siis oma ajaloo ja kultuuriloo üle uhke olemine on, on täiesti õigustatud. Ja kas pole hämmastav, et nii tohutult tark rahvas ja millise fantastiliselt rikkaliku ajalooga ja milliseid asju teati juba siis, kui teised alles puu otsas olid ja ometi kergelt tagurlik huvitu riigikorraga see kõik kõige seejuures? Ja see ajalugu hakkas neil nii-öelda tagurlikuks muutuma just kuskil 18. sajandil seal tekkis. Et nad otsustasid, et me oleme ikka nii targad ja nii üle teistest, et me isoleerume kogu maailmast. Ja mingis mõttes hakkas hiina mahajäämine vot sellest ajast piss. Ja, ja mingil kombel võib, võib vist küll tõesti öelda, et et ses kahe sajandi jooksul ongi, ongi nad jäänud kuskile tahaplaanile, aga, aga see ei varjuta põrmugi seda eelnevat, mida nad inimkonnale on oma tsivilisatsiooniga andnud. Nii et kuulame siia lõppu sedasama. Vana hiina lugu, muu pang siia. Seesugune oli siis tänane saade hiina teemal, millest räägime, järgmises. Läheme kiibeks. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.