Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Head Kunstiministeeriumi kuulajad maikuu pikas saates vaatame perspektiiviga ette, uurime, mis toimub Eestimaa erinevates otstes suvel ja oleme koos Indrek Grigori ka välja valinud kaks sündmust, mis siis saavad ministeeriumi erilise tähelepanu osaliseks. Kõigepealt on mul külas Siim Treimann projekti juurest nimega kilomeeter skulptuuri, tere Siim. Tere. Tere. Ja kui me Siimuga oleme ära rääkinud, siis Indrek tutvustab teile Voronia galeriid ja on saanud mikrofoni Mari kartav ja Raul Orežkin. Aga kõigepealt siis kilomeeter skulptuuri või siis pikka aega selle projekti nimi oli üldse inglisekeelne kilomeeter-off, Skype Cher, nii et Siim, räägi palun sellest kontseptsioonist kõigepealt natuke lähemalt, kus niisugune asi tekkis? On aga mina ei ole selle selle projektiga algusest saati seotud olnud, aga see kasvas välja justkui reaktsioonina mingisugusele tühimikule tihti kunstimaailmas, nagu räägitakse sellest lõhest publiku ja kaasaegse kunsti vahel. Ja samal ajal tõsiasi on see, et, et kunstiskeene on keskendunud Tallinna ja mingil määral ka Tartu ümber. Need on siis kaks põhilist impulssi, millest ajendatuna tekkis Maicel haagensonil see idee, et luua mingisugune iga-aastane kunstisündmus, mis rändab siis mööda erinevaid Eesti väikelinnuringi. Ja Maicel hagensen, keda me ministeeriumis ei kutsunud, kuna me tahtsime teha eestikeelset saadet, aga ehk sa räägid, kui palju sa tead, et kuidas tema sattus sellist üritust korraldama, nägi tühimik, aga mis tema enda taust on? Ta on pärit Austraaliast, aga ta on nüüd vähemalt 15 aastat Eestis elanud ja ta on tegelikult kunstimaailmaga täiesti seotud, sest et tema vastutab väga suure osa kunsti väljatekstide inglise keelde tõlkimise ja nende toimetamise eest. Et olgugi, et ta ei ole ise nii-öelda, siis ma ei tea, aktiivne kunstnik või kunstitöötaja, siis tal on kogu aeg nagu näpud mullas, ta teab, mis toimub ja mis kus on ja kes mida teeb ja ma arvan, et noh, see ongi talle andnud nagu oskuse või võimaluse reageerida mingisugusele tühimikul või näha midagi, mis on puudu. Et ta on ise õppinud ka kunstimaalikunsti, minu meelest. Ja praegu kirjutab MTA-s magistritööd Läti kommertsgaleriides geenest või maastikust, et järelikult tal on olemas ka selline täielik nagu kunstitaust, mille kaudu suhestuda sellega siin Väga hea, nii et kahtlused on hajutatud ja keegi keegi näeb kõrvalt midagi, äkki hakkab reageerima. Aga esimene kilomeeter skulptuuri leidis tegelikult aset juba eelmisel suvel Rakveres. Tegemist oli siis koos Baltoscandali ka või paralleelselt sellega ja olid siis mõningad objektid vallimäel. Jah, et jällegi mina selle üritusega seotud ei olnud, aga tagantjärgi me oleme väga palju seda, eks ju omavahel nagu analüüsinud või või ma olen Michaeli käest nagu kuulnud eelmise aasta kogemusi ja suures osas nende põhjal me oleme üles ehitanud ka selle aasta sündmuse. Ma saan aru, et see oli üks suur kiirustamine, et väga viimasel hetkel hakati seda asja tegema, et umbes neli kuud enne seda, kui, kui see üritus üldse toimus. Ja selle kaudu me olemegi omavahel kuidagi kokku leppinud või mõelnud, et see on rohkem selline pilootprojekt. Näitus viidi läbi, aga kuna üritusel on juba nendest algimpulsi idest rääkides ja nii edasi, sellest johtuvalt publiku kaasamine ja erinevate vanusegruppide kaasamine ja nii edasi, nii edasi, et et lihtsalt kunstinäitus seda paraku teha ei suuda. Et see oli pigem selline käeharjutus, mille baasilt siis suuremaks ja paremaks kasvada. Enne kui me räägime sellest aastast ja läheme siis kilomeetri skulptuuri sisu juurde, ma tahaksin küsida selle nime kohta, et kas sa tead, kus on tulnud ja miks just skulptuur, et ma ise mõtlesin, et paljud asjad, mis olid eelmine aasta juba Rakveres näha ja nii palju, kui ma tean projekte sellest aastast, et need on samas kultuuri kui sellisega, pigem installatsioonid või väga mitmekülgsed kaasaegse kunstiteosed. Skulptuuri sõna on kunstivälja natuke selline konservatiivse maiguga. Kes julgeb tänapäeval teha skulptuuri festivali, et ainult jälle väga teatud segment kunsti väljast, et ülejäänud tahavad olla popid ja lahedad teha insolatsiooni festivali või lihtsalt festivali, et miks teie olete jäänud selle skulptuuri sõna juurde ja mis värk selle kilomeetriga ikkagi on? Ma arvan, et seal on mingisugune sõnamäng kunagi mitu aastat tagasi, kui see projekt oli alles mõte, siis oli vist selline plaan, et teha seda kalamajas ja seal oli just see kultuurikilomeeter ja kuidagi nagu sealt tekkis mingisugune resonants. Ja samas on Maicel olnud väga inspireeritud erinevatest vabaõhuskulptuuri festivalidest Austraalias, mis ta neid näinud on ja Soomes on. Leedus on neid olnud, et kuidagi seda formaati kohandada. Kuigi jah, me ei ole tegelikult nagu traditsioonilises mõttes nagu skulptuuri üritus. Et see avatud konkursid ka näiteks see kutse oli sõnastatud niimoodi, tegelikult on oodatud kõikvõimalikes meediumites töötavad kunstnikud, aga aga seal on see kolmemõõtmelises element mingis mõttes sees ja seal ongi väga palju seda mängu selle skulptuuri ümber, et kui me mõtleme EKA skulptuuriosakonna peale, kuidas neil on seal see ühtpidi nagu on installatsioon ja teistpidi jälle taguse skulptuuri traditsioonide hoidmine, et see on selline suurem probleem, mis tegelikult laieneb üle terveks kunsti välja. See aasta ongi sõnastatud niimoodi, et Andreas Nilsson kuraator kuidagi lähtuvalt siis ühelt poolt sellest Joosep poisi sotsiaalse skulptuuri kontseptsioonist ja teiselt poolt lihtsalt skulptuurist avalikus ruumis, et mis ta nagu olla võiks, ongi püstitanud eesmärgi uurida, mis võib olla eksskulptuur või mida on seal minimaalselt maksimaalselt vaja, et üldse ühte skulptuuri luua. Et jah, kindlasti ei tähenda seda, see nimi peaks kohe tingima mingisuguse robustsed raskete Skulpturaalse vormide loomist, et pigem on see just selline sõnaline mäng selle taga, jah. Sa mainisid juba ka Andreas Nilsson, kes on teie kutsutud kuraator. Kuidas te temani jõudsite ja mis on tema selline kuraatori lähenemine üritusele, mis tema idee on? Kuraatorit valides me toetame soovitustele ja minu meelest Andreas Nilsonit soovitas üks eelmise aasta kunstnikest Patrick Carney vaara, kes on temaga koos töötanud. Et see on nagu üks pool ja teine pool on see, et kilomeetri skulptuuri ühelt poolt, et valib endale iga kord nagu Eesti väikelinna aga teiselt poolt valitakse ka endale nii-öelda fookusriik ehk siis mingisugune Läänemere regiooni riik, kust kutsutakse kuraator ja vastavalt ka siis, kust on kõige suurem osa nagu eksponeeritud kunstnikest. Ja seekord, et me lihtsalt otsustasime Rootsi kasuks, et Nilsson klappis nii-öelda mõlema kriteeriumiga, hea soovitus oli. Noh, mis tema kohta öeldi, oligi, et ta lihtsalt on väga põhjalik ja väga sõbralik ja töötab kunstnikega süvitsi ja meil sellisel noorel üritusel ma arvan, ongi kõige mõnusam ja kindlam selle peale välja minna, kui sa julged ette arvata, et inimene nagu on valmis kuidagi tööd tegema, et ei ole selline tugitooli kaasaegse kunstiga. Siuke staar, kuraator Andreas Nilsson on oma igapäevases töös seotud Malmos modernamuse jandiga. Aga kas on juba paigas ka tema nii-öelda kuraatori kontseptsioon või näituse idee või mida ta seal Võrus, mida ta seal uurib, et sa mainisid, et skulptuuri kui sellise võimalikkust või võimatust või mis hetkel on skulptuur ja mis hetkel on juba või alles midagi muud. Aga seal on veel mõningaid märksõnu. Ja ma arvan, et päris palju keerleb see näitus sellise mitte füüsilise skulptuuri ümber või seal on see efemeerse mõte sees. Kuidagi resoneerib ka selle mõttega, et me justkui räägime sellest Tallinna kesksest geenest, aga me ise tuleme Tallinnast ja tagatipuks veel Rootsist ja siis saab Rumeenia Võrru et mitte hakata seal sellist totaalset ülevõtmist tegema või, või seda linnaruumi täielikult domineerida, sest et samal ajal toimub seal veel Võru folk ja seal on täiesti toimiv väikene galerii võrgustik ja nii edasi, et kuidagi selliste õrnade puudutustega kuidagi aktiveerida selliseid erinevaid nurgataguseid või mahajäetud hooneid seal linnas. Ja just nimelt mõelda ka selle peale, et mis toimub vaataja ja siis selle teose vahel. Et Nilsson väga palju rõhutab sellele, kuidas see skulptuur siis olles kaotanud oma robustse füüsilise massi eksisteerib ka väga suures osas nende suhete näol, mis tekivad siis kunsti vaadates. Tahtsingi küsida konkreetsemalt teoste kohta, et ma ei tea, kui palju siin mai keskel on võimalik nendest juba rääkida, sest et kilometraa skulptuuri avaneb täpselt millal. Neljas juuli, neljas juuli, nii et siin meie mai keskpaigast neljanda juulini võib veel ei tea mida juhtuda. Aga saad sa tuua mõningaid näiteid, on midagi konkreetsemalt juba paigas teostest, sest et mul on tunne, kui kui meid kuulatakse, siis see kõik need märksõnad, et on skulptuur, ei ole skulptuuri õrnad puudutused, et mis seal siis ikkagi olema hakkab? Jah, midagi saab kindlasti juba öelda, et on mõned üksikud kunstnikud, kellega see koostöö on praegu sellises kelda kliimaksi hetkes, et kohe-kohe sünnib midagi, aga mõndadega on tööga täpselt nii kaugele, et lihtsalt otsime kohti. Näiteks üks teoste seeria on Rootsi kunstnikepaar, kirjansson, Landre, kes paigutavad erinevatesse kohtadesse Võru linnas üleskeeratavad kellad. Ja need kohad, et on siis Võru linnainimeste poolt aktiivselt kasutatud kohad, kus inimesed, et väga tihti ja väga palju veedavad aega just nimelt sellises igapäevaelu kontekstis. Ja need kellad ei ole seieritega ja neid ei ole kuidagi sünkroniseeritud, mingisuguse kellaajaga või, või ajavööndiga või mis iganes, vaid nad lihtsalt tiksuvad seal ruumis ja osad sellised ruumid, kuhu me sihime, aga omanikega veel jutud natukene käivad, on näiteks pangakontor, bussi ja bensiinijaam, kust öösiti hotooge ostetakse ja nii edasi ja nii edasi, et kuidagi aktiveerida siis seda ruumi või teadvustada seda ajaveetmist või liikumist seal ja nemad siis ka avanädalavahetusel viivad läbi perfoka ja hiljem jääb see kellad üles keeramine siis nendes kohtades töötavate inimeste ülesandeks, et seal tekib ka siis selline justkui elanikke või publiku kaasamise moment õrnalt sisse. Siis on Liinasiip, kes taaselustab, kui ma ei eksi, siis 87. aastal Võrus toimunud, et sellised noorte luuleõhtud, et Võrus oli väga tugev vastupanu liikumine Nõukogude võimule kaheksakümnete lõpus ja Liina siis toodab uued luuleraamatud ja ka saab vabatahtlikke ja siis korraldab kindlatel päevadel kindlatel kellaaegadel Kreutzwaldi monumendi juures luulelugemisi. Siis on mitmeid teoseid, mis just nimelt aktiveerivad kasutamata ruumi või kuidagi moonutavad seda ruumikasutust. Võrus on päris palju selliseid tühjana seisvaid pindu ja me kasutame päris mitmete selliste pindade vaateaknaid teoste näitamiseks, et kas siis kleebitakse akendele midagi? Henning Lunkvist Rootsi kunstnik, tema loob justkui sellise vitraaži moodi kollaaži erinevatest grafiti jubinatest, mis ta on leidnud ja kleebib siis poe aknale. On Liisa Al Fors kes joonistab pitsilised kardinaid, mis kindlasti mõjub nagu sellise. Eks see pool poeetilise liigutusena kuskil 150 aastat vana maja akendel ja neid teoseid on veel. Ja milline on olnud teie see praegune koos võruga kui tulla tagasi selle koha valiku juurde korra laiemalt, et kuidas Võruandeid vastu võtnud, kas nad olid ise huvitatud või te pidite neid kõvasti veenma, et kilomeeter skulptuuri oleks teile väga hea siin linnas. Ja kas teil on ka selliseid kohalikke partnereid? Nii-öelda võrume valisime väga varakult ära, ma arvan septembris või oktoobris oli juba kindel, et Võrru minek. Kuna Rakveres hakkab see üritus pile aastate toimuma siis rõhk nagu Põhja-Eestil on korralikult olemas selles mõttes et liikuda kuidagi kaugemale, aga samas hakata takerduma Tartusse või Viljandisse, kus kultuurielu nii pulbitsev, et noorel sündmusele on väga lihtne jääda varju ja väga lihtne olla halvem ja väiksem ja Võrus see on minu enda, ma kuidagi bussis on sedavõrd minekut, mingit romantikat on seal minu jaoks, et on küll üksikuid üheksakümnendatel ehitatud hooneid ja kaasaegseid hooneid, aga ka nõukogude aeg ei ole seal sellist mingit totaalset magalarajoonist suutnud nagu jätta pärandina, vaid pigem ongi selline eesti linn, eks madalad puitmajad ja Võru on olnud väga vastutulelik, et see linnavalitsus seal ei olnud mingit küsimustki, et või mingisugust vägikaika vedamist. Palun lubage meil tulla, et linnavalitsus on meid väga sõbralikult vastu võtnud, aidanud kõiksuguste kontaktide, pinnaomanike, ettevõtete kontaktide leidmisel masseerinud kohalikke ettevõtteid, et nad ikkagi jõu ja nõuga saaksid meid aidata. Ja asendamatu abi on tulnud Jaana huulepoolt, kes on kohalik kultuuritöötaja galerist ja kui on mingi probleem, et kelle käest ma peaksin midagi küsima, siis selliste Dianale ja tema teab Kas endal nagu kõhe tunne ei ole minna niimoodi kuhugi, noh, ongi, et sa ei tea, kus isegi haamrit saad seal linnas küsida umbes. Ja see on ikkagi selline invasioon kõige positiivsemate kavatsustega, aga just see, et, et sul on pühapäeva hommik, kohalikud kauplused on kõik suletud ja sul on vaja just nüüd mingit trelli saada kusagilt. Mis te helistate siis Jaana uulele. Selles mõttes me oleme kohtunud kõikvõimalike kohalike kultuuritöötajatega, seal on kultuurimaja Kannel nendega Me oleme mitu korda kohtunud ja arutanud erinevaid võimalusi. Noortekeskusega, oleme rääkinud kunsti kooliga, oleme rääkinud, et noh, see missugusele tasemele see koostöö lõpuks jääb, noh see kõik, nagu selgub siin veel jooksvalt, sest et igaüks teeb suvel ka veel mingi oma ürituse. Aga need kontaktid on nagu piisavalt palju paika pandud, et nüüd, kui maijooksul see nii-öelda produktsiooni nimekiri saab valmis, siis me juba teame, kuhu helistada, et teadvustamine, tere. Me tuleme ja oleme siin suvel, see on juba väga laias mastaabis tehtud, et et kui ma olen helistanud kas või ma ei tea lihtsalt mingisugusele majaomanikule, et tere, mina olen see ja see, siis ta mõnikord vastas niukene, et ja tean, õigus, ma olen kuulnud ja jutt läheb nagu sealt edasi, et me ei ole nagu kuidagi radari all käinud korraks linnapeaga juttu rääkima, siis kähku nagu minema läinud, et neid inimesi on. Kui nüüd mõelda sellele publikule, kes neid mitu korda läbi käinud, et kellele või mida saavad erinevad inimesed siis skulptuuri kilomeetrist, et mida näiteks saab Võru linnarahvas, mida saavad osalejad, mida saab siis ikkagi Professionaalne eesti kunstielu, kes istub siin Tallinnas, enamasti mõned istuvad ka mõningates Tartus istub neid päris palju veel muudes kohtades. Et mida need erinevad pooled või agendid võiksid saada. Pähkel, eks, et kõik need huvigrupid, et neil kõigil on omad huvid ja see on tõesti midagi, mis on nõuabki, sellist delikaatset lähenemist, et kuidas pakkuda kõigile midagi. Aga ma arvan, see ei ole probleem, et Võru linna elanikud Nad saavad kasvõi lihtsa võimaluse mai tea, jalutavad linnas ringi, onju et võib-olla sa ei pannud tähele seda mingit voldikud, mis sulle kohaliku lehega postkasti kukkus või või ei ole nagu kuidagi kuulnud või näinud, et midagi sagitakse, siis mingil hetkel seisab sul peaväljakul mingisugune teos ka minu enda kogemusest ütleme kelmis kunagi kui ma rääkisin sellest, et sealt kaob ära nagu see galerii piir või nagu maagiline mingisugune lävepakk, mida sa pead ületama, et oh, ma lähen kunsti vaatama, et see kaob sealt ka kuidagi ära, et see on selline vaikne senine, paned selle kunsti sinna välja, see inimene. Ta ei teagi, et ta seda näeb. Ja samal ajal. Ma arvan just nimelt need perfokad, mis inimesi kaasavad ja teosed, mis arvestavad rohkem nagu Võru linna spetsiifikaga, avavad kuidagi ka ukse nendele teistele teostele. Ma ei oska nagu välja mõelda mingisugust suurt õiget vastust, mida Võru linn saab lihtsalt sellist positiivset sagimist ja samas ka mitte lihtsalt õllesummer stiilis jauramist, vaid sellist sõbralikku elu juulikuus. Ja osalejad, kas nad kõik tulevad kohale? Ja osalejad tulevad kõik kohale osalejate puhul ma arvangi, et väga suur boonus on lihtsalt meiega koostööd teha ja see ei ole nagu niimoodi üleolevalt öeldud, vaid et vaid et me oleme piisavalt palju vaeva näinud ja tööd teinud ja rabelenud terve sügise ja talve, et me saaksime pakkuda nendele inimestele piisavalt palju tuge, et nad saaksid oma tööd realiseerida ja et et nad ei ole totaalses näljas, et muidugi selle jaoks vastastikku igasuguseid kokkuleppeid ja abi osutama teineteisele, aga ma arvangi, et Teelis on positiivne elamus ja ka see, et see on kuidagi nagu kaardilt väljas, et nii palju, kui ma olen kohtunud mõndade üksikute, ütleme noh, Rootsi kunstnikud on meil kõige suuremas enamuses siis nende puhul ma olen ka märganud seda niux nagu mingi eksootika või noh, mingi võru kuskil Eestis neli tundi autoga ja noh, kuidagi ma arvan, see on mingisugune emotsioon omaette kuidagi ka võib-olla see, et need stressid kuidagi nihkuvad, et see ei ole see, et sa lendad kuhugi kuhugi kunstipealinna kohale ja seal teed selle mudeli järgi vaid et sa ööbid kuskil paistma. Mujal koolimajas. Või mõnel auväärsel pinnal nagu pangahoones või, või midagi taolist sinuga kunstnikult teistsugust lähenemist. Jah, ma arvan, et mingisugust sellist nagu avatust, et see ei saa olla lihtsalt selline kuraatoriprojekt, kus tellid ja tuleb kohale ja paneme üles, mis toimib väga paljudes formaatides, aga siin on see kuidagi peab olema tundlikum ja arvestama rohkem selle ümbrusega ja Kunstis Keeniast rääkides, mida nemad saavad, ma arvan, nad saavad ühe normaalse näituse kogemuse, et siin ei saa nagu tagurpidi saltosid teha ja ennast täiesti nagu lolliks muretseda selle pärast, et sa pead ühildava seda nii-öelda intellektuaalset kontseptuaalset poolt, samal ajal nagu publiku lähedust siis siis kuskil tuleb ennast nagu lõdvaks lasta ja ma arvan, et ma olen yldse nii pärast seda avatud konkursi tulemuste kuidagi vaatamist siis ma kuidagi hakkasin seda tervikut nägema ja ma, ma tõesti nagu sain aru, kuidas Nilsson on suutnud kuidagi ületada selle, selle probleemi, et, et seal on mingisuguseid teoseid, millel on olemas vabandust väga, aga labaselt ütleme mingi vau element või selline, et saate au on tore jah, jah, või saabki teha Instagrami pildi, on ju mingi niuke naljakas jubin kuskil. Aga samal ajal kui sa võtad selle kontseptsiooni, et, et ma tea, võtadki kataloogi ja jalutad need asjad läbi, et seal kuidagi ei teki nagu Niukest labasust. Et need teosed on väga teosed. Mul on tunne, et oluline roll on ka, kes sellel suvel ikkagi või sellele, et suvel sõita välja kuhugi. Mina ei mäleta, millal ma viimati Võrus käisin, nüüd ma see suvi, loodan jõuda sinna, et vahepeal oli minu meelest Eestis hästi palju suvel igasuguseid üritusi oli Haapsalus ja Mohni saarel ja nii edasi ja nii edasi, aga need on muidugi viimaste aastatega väga kängu jäänud selline suvine väljasõiduteema, aga ma arvan, et inimesed ja, ja see selline pealinnas istunud kunstiringkond tegelikult vajab ka lisaks Veneetsele enda nende kohalikku sihtmärki. Jah, miks mitte võru on ju väga ilus liivarandjärve ääres, et vaatame, näits ära, teeme giidituuri ära. Lähme istume, joome apelsinimahla. Väga hea, see kõlab nagu nagu plaan. Aga lõpuks kas teil on ka mingi lisaprogramm, ütleme, kuidas teil see elu selle festivali ümber selle näituse ümber toimub? Kui me rääkisime eelmisest suvest, kuidas ta ainult näituseks siis seekord kõrvalprogramm algas nagu väga tagasihoidlikult ja samamoodi ka kuidagi sellise, nagu me enne rääkisime heatahtliku kolonisaatori vaimus. Võru linnal on olemas enda nende sõpruslinnade võrgustik, nagu paljudel linnadel on või noh, kõikidel vist on. Ja Me oleme kolmelt sõpruslinnalt saanud nõusoleku, et nad saadavad meile mingisuguse näituse lisaks sellele, et me paneme selle kaasaegse kontseptuaalse kunstinäituse sinna linna püsti, aga samal ajal me ka kuidagi loome mingisuguseid uusi tähendusi olemasolevatele kontaktidele, mis või struktuuridele, mis Võru linnal juba on, see ongi huvitav, kuidas näiteks ütleme Võru linn on tegelikult ajalooliselt tööstuslinn siiamaani suures osas tööstuslinn. Et need kontaktid on erinevate teiste tööstuslinnadega, et seda nagu kunsti osa sinna juurde saada on olnud ühtpidi nagu keeruline, vaevarikas, sest et vastas meili teises otsas olevad kohalikud linnavalitsus, inimesed, ütleme noh, meil on Aluksne Lätist ja Iisalmi Soomest ja lanskroona Rootsist. Siis noh, inimesed ei oskagi kuidagi nagu suunata, aga me oleme õnneks leidnud päris head kontaktid, et nendest kolmest linnast on erinevatel pindadel Võru linnas samal ajal kõrvalnäitused. Haajalands kroonast tuleb, seda ei organiseeri mitte linn, vaid, et seal on kohapeal on selline kunstnikepaar, kes nimetavad ennast kontseptsioon. Ja siis nad loovad kaks näitust. Siis on sihtasutus Unitas, kellel on selline programm nagu kogume lugu, see ei ole otseselt kunstinäitus, aga seal tekkis mingisugune loomulik klikke integreerimise teema või kuidagi. Kui meie selle kunstiväljavaatepunktist mõtleme mingisuguse ühtlustamise peale või kuidagi ringirändamise peale kontaktide tugevdamise peale, siis Unitas teeb seda omal viisil. Ja nad kilomeetri skulptuuri ajal panevad, et üles oma sele lugude kogumise punkti ja näitavad samal ajal ka videolindistusi eelmistest lugudest, et kui keegi ei tea, siis kogu lugu kogub okupatsioonide aegseid mälestusi. Et erinevad inimesed räägivad oma isiklikke lugusid ja siis meil on veel haridusprogramm kumu hariduskeskuse poolt erinevatele vanusegruppidele on töölehed, millega ringi käia ja avanädalavahetusel lisaks sellele tehakse performance'i erinevate kunstnike poolt on ka konverents, et see, need nimekirjad on ka veel lahtised ja eme veel täpselt nagu loksutama neid paika, aga meil tullakse rääkima näiteks Läti kaasaegse kunstikeskusest ja erinevate eesti kunstitöötajatega on läbirääkimise, aga jah, see selgub lähiajal. Nii et see konverents on ka ja kui selline lisatähendust või pigem sellist praktilist tähendust loov see on kogu selle kõrvalprogrammi mõte jah, et sellele abstraktselt näitusele kuidagi ka mingisugust päris diskussiooni kõrvale lisada või noh, et me võime alati rääkida sellest, kuidas see kunstiteos produtseerib, peegeldab või, või kuidas ta aktiveerib midagi, aga see kõik jääb sellise spetsiifilise lugemisoskuse tasandile. Et kõrvalprogramm loob sellist tõelist või käegakatsutavat nii-öelda suhtlust. Ja see kõik siis läheb lahti, neljas juuli, kas teil kellaaeg on paigas, mis kellaks peaks ennast võru poole asutama pärastlõunal ilmselt mingi hetk. Praegu esimese plaani järgi esimesed perfakad hakkavad ühest või kahest kuskil ja siis pärastlõuna jooksul avavad ennast erinevate kõrvalnäitused erinevates kohtades ja, ja õhtu hakul seitsme-kaheksa ajal on siis pingelangus ja avapauk, kuhu kõik on oodatud. Selge, nii et siis suund Võrru alates juulist kauaks kilometraa skulptuuri siin üles jääb kolmeks nädalaks. Kuni 26. juulini tuleb ainult kiiresti liigutada. Aga aitäh, Siim ker, Preimann kilomeeter skulptuuri projekti juurest. Ja edasi ma siis suunan kõnejärje Indrekule Peipsi äärde. Te kuulate endiselt kunstiministeeriumi, mina olen kantsler Indrek Grigor. Kui minister Marin mürgilt tuli korraldus, et seoses läheneva hooaja lõpuga tuleb heita ette vaatav pilk suvistele sündmustele, mida ministeerium puhkusel olles ei kata. Tuvastasin enesekülastuseks, et suviti toimu linnades midagi mainimisväärset. Nii nagu kõik teatrid kolivad maale suveetendusi andma. Nii osanud ka mina kujutava kunstisuve suursündmuseid linnast otsida. Ausalt öeldes ma ei tulnud isegi selle peale. Nii et kui Eesti kaasaegse kunstimuuseumi juhataja Anders Härm, kui teda eelmisel suvel muuseumi esisel juhuslikult kohtasin, kurtis, et suveks kasvavad kunstigaleriide teed rohtu, siis tuleb välja, et too metafoor oli palju mitmetähenduslikum, kui esialgu aru sain. Mitte ainult, et linnas käib näitustel vähem külalisi vaid need teed, mida inimesed kunsti juurde käivad, on rohtus, sest nad lihtsalt ei ole asfalteeritud. 2014. aasta suve suuretenduseks oli Peipsi kaldal kuulsa sibulatee ääres Varnja külas Voronina galeriis Kiva poolt kureeritud Eesti pungi ajaloo näitus. Ajutine valitsus 40 aastat punki. Poronia galerii jätkab tegutsemist ka käesoleval aastal ning seekord on galerii omanik Raul Orežkin kuraatoriks palunud Mari Kartau. Kunstiministeerium helistas kartaule, et küsida nii planeeritava näituse kui selle järele, kuidas kuraatorile galerii kasutatav paadikuur ekspositsioonipinnana tundub. Ning aususe huvides käisin diktofoniga külas galeriist Raul Orežkin kodurestoranis, et saada aimu, millised motiivid tema filantroop ja ja väikeettevõtluse piirimail liikuvat tegevust kannavad. Tere, Mari kartov. Tere, Raul Orežkin, palustasin see aasta suvel poronia galeriisse, on siis varnas Peipsi ääres näitust kureerima, et eelmine aasta kureeris Kiwa näituse Eesti pungi ajaloost. Mis teemal sinu näitus tuleb? No minul tekkis selline natuke kummaline idee paluda midagi teha senistel kunstnikel, kes on mingil ajal teinud kõvasti kunsti, aga siis kuskile ära kadunud või kuidagi nagu järgi jätnud, võidule esinenud. Ja siiamaani ma siis üritangi nüüd seda ideed ellu viia, aga lihtne see ei ole, seda ma võin öelda. Mis peamised raskused on, kas nüüd on keeruline leida või on see seotud pigem sellise isikliku ühesõnaga sellega, kuidas sa nüüd ütled, et kuule, et sa oled kuskil ära kadunud? No see on jah, seotud sellega, et inimesed on ikkagi nagu loobunud mingi põhjusega, olgu see siis tervislik, perekondlik või filosoofiline ja ütleme, et siis nagu motiveerida nendest põhjustest inimesi olema või üle saama on üpriski keerukas. Ja noh, seetõttu siis on nii mõnedki, keda ma olen palunud, on ära öelnud. Nii mõnedki, kes on esialgu ja öelnud, on ikkagi ära öelnud. Ja ma isegi igaks juhuks ei ütleks ühtegi, aga praegusel hetkel mul nagu viis sellist kindlat nime ja võin ka seda öelda, et sealhulgas on ka üllatusi. Aga selle sinud teema valiku juures, et kui suur roll oli seal sellel galeriipinnal endalva Moruina galerii on siis vana paadikuur ja ega seal midagi muud ei olegi kui paadikuur Kiva käest küsinud, kui palju see tema nii-öelda pungi teema valikul rolli mängis. Aga kui suur sinu jaoks selle galerii asetsemine sõna otseses mõttes Eesti idapiiril ehk siis niikaugel perifeerias, kui on, kui võimalik olla. Et kui suurt rolli see galerii ise mängis, sul teemavaliku puhul? Ei mänginud üldse mingit rolli, lihtsalt mul oli selline mõte, et noh, kuna ma ise olen niimoodi liikunud kunstiväljal edasi-tagasi ja eemale ja lähemale, et siis mul tekkis lihtsalt uudishimu, et miks teised on, on samuti niimoodi teinud ja selle kaudu siis võib olla soov mõtestada nagu laiemalt, et milleks on ühiskonnale kunsti vaja, sellest on palju räägitud, aga milleks on nagu siis konkreetsele inimesele seda kunsti ka kas ikka on pigem sellised nagu ajendid, õlid. Ma saan aru, et seda tegelikult tuleks küsida pärast seda, kui näitus on üleval, aga aga ettevaatavalt, et miks ma seda küsin, on see, et ma ise seda näitusepinda vaadates olen mõelnud, et huvitav, et kui seal peaks näitust tegema, et mida see võiks tähendada, et kas sul ütlemisena näituse kujundamise üles paremini koha pealt, et kas on hirm kabi ruumi pärast. Ei ole selles mõttes, et plaanis on seal teha nagu mitte sellist segasumma suvilat, vaid ikkagi iga teos või seeria. Või autor olenevalt asjast, et naguniimoodi ilusti välja tuua ja, ja selleks ei ole ju tegelikult vaja palju, muudkui võib-olla mõni sein ära värvida, võib-olla mõni lisasein ehitada, aga see kõik ei ole nii väga keeruline ja valgust sättida nii et et tegelikult ma ei tea, head kunst peaks saama nagu igal pool näidata, kui natuke vaeva näha. Ma loodan. Aga kui nüüd vaadata seda näitust kui sellist, noh, nii-öelda suveüritustest. Kiwa näituse vastuvõtt oli selline. Ma ei oska öelda, kas üldiselt või üdini positiivne osaliselt selle teema pärast, osaliselt, ma arvan, on, on selle taga ka Kiva isik, mis kuidagi tingib sellise kriitika vabaduse või tal on selline kuldne käsi asjadel küljes, mis on ilmselt ka ei tea etteheide võib-olla ka kuidagi minuga kunstikriitiku aeda, et ma peaksin enda käest küsima, et millega sa ikkagi täpselt põhjendatud on, aga jälle lähtudes sellest mind, kui kuraatorit on ka huvitav, on see, et pärast seda, kui Kiva tegi nii menuka näitused, kas sa kardad sellepärast, et kas tuleb hea ja edukas. Ma kujutan ette, et meie teatrit ka meeleheitlikult näevad vaeva selle nimel, et nende suveetendused peavad ikka nagu oleme hästi populaarsed. Ei, mina küll sellepärast ei muretse, sest soetetust populaarsuse pärast muretsetakse siiski sellepärast, kuna sellest sõltub nagu tegijate sissetulek, aga minul sellest külastajate arvust või kiidukõnede hulgast nagu sissetulek ei sõltu sellest selles mõttes täiesti ükskõik, aga noh, muidugi ma tahan, et oleks huvitav näitus lihtsalt noh, niisama nagu üleüldse näituse mõttes, olenevalt sellest, mis aastal ja kus kohas toimub. Et seda ma muidugi loodan saavutada lõppkokkuvõttes. Aga kui sa nüüd ise kunstikriitikuna, kui sa korra selle Voronia galerii positsiooni või staatuse peale mõtled, et kas me saame väita ka, et ta millegi poolest erinev on või et noh, et ühelt poolt on tegemist sellise eraalgatusega, teiselt poolt ma ei ole küll ka jälginud, rahul on kindlasti küsinud toetust kultuurkapitalilt ja võib-olla ka ministeeriumit otses mõttes ei ole jälginud. Et selles mõttes nagu väga ei erine teistest kale riidest aga teiselt poolt selle tõttu, et asetseb seal sellel sibulateel, mis siis piki Peipsi äärt jookseb. Ja, ja seal on veel nagu selline kogu setomaal minu jaoks niisugune turismitaluna see värk, et mulle see Voronina galerii on natuke selline tunne, et ma olen seal maja ja siis ma nüüd teen seal mingit ettevõtet. Et kuidas sina näed selle Foroonia galerii, noh, ütleme rolli meie kunsti välja või kas ta paistab millegi poolest silma või kas me saame väita, et on kuidagi erinev, kui teised galeriile. Ja muidugi on ta erinev siis just nimelt selle poolest, et tehakse suvenäitust ja ja minu meelest selles ei ole ju mitte midagi imelikku ega halba, et neid võiks isegi rohkem olla tegelikult, et noh, Soomes on ju igas igas teises külas on mingi selline suvine kunstinäitus, et ega see siis selline suhe asi ei ole nagu a priori halb, see oleneb, kuidas seda teha ja, ja noh, miks ka mitte mõnda sellist rahvalikumat asja tõesti teinekord teha. Et see positsioon on selles mõttes jah, ta nagu täitnud niši, mis oleks võinud juba nagu ammu kuidagi täituda. Ma pigem pidasin silmas seda, et EKKM näiteks Tallinnas Eesti kaasaegse kunstimuuseumis seal vanas küttekontoris Andres on, et ka Anders Härmi on seal ainult nagu suvine programm Rauli samamoodi ainult suvine programm, aga, aga minu arust nagu hakkabki silma just see sõna nagu hea, et rahvalik kõige EKKM-il on ikkagi selge ambitsioon areneda kaasaegse kunsti muuseumiks nagu nimi. Ütle siis Raulil on ilmselgelt ambitsioon, ma näen seal mingit sihukest väikeettevõtja hindu. No loomulikult seda on seal aga aga noh, ütleme EKKM-is on ka suvine programm puhtalt sellepärast, et sel talvel lihtsalt ei ole kütet ja nagu teosed ja vaated külmuksid ära. Et, et see on nagu peamine põhjus, mitte nagu aastaaeg, kui selline. Ja muidugi on seal see väikeettevõtja selline noh, väga lahe, minu meelest, arvestades igasuguseid asjaolusid nagu teha ikkagi seda asja noh, minu meelest väga okei, ega siis Raul Orežkin, kelle ettevõtmine see Korania galerii on, et ta ei seadnud mulle mingeid sisulisi piiranguid või ei öelnud, et tuleks teha midagi sellist kergemat, et ma oleksin võinud sinna ükskõik mis süga ideega välja pakkuda ja noh, võimalik, et see näitus tulebki selline, mitte just nii väga rahvalik, selles mõttes mingeid ettekirjutusi tema poolt nagu sisu osas absoluutselt ei ole olnud. Aga siin on ka võimalus, et hakkab ikkagi tööle, aga midagi sellist, mida Anders Härm ise seoses EKKM-i selle rändnäitusega on öelnud ja mille suhtes ma olen olnud ka natuke skeptiline, et tulebki minna sinna kohale ja kuivõrd neil seal midagi ei ole, siis tuleb sinna minna kohale ja kehtestada see, et seal oleks midagi või noh, sellise ülbusega, et Rauli lähenemises on ka midagi sellist just sellega, et ta ei sea sulle ka mingeid piiranguid. Seda normi ei ole, mida sa peaksid, nagu jälgivad seda üleüldse välja kujunenud. Jah, et ütleme neid Lätit juurde on nagu erinevaid, et mina ise arvan, et seal, kus midagi ei ole, ei saa ka näitusega midagi kehtestada. Midagit tekib ikkagi sellistesse kohtadesse, kus on olemas kohapealne kunstnikkond, mis omakorda tähendab seda, et seal peaks olema mingi kunstihariduse andmise osutus. Nii et selles mõttes neid, kas trolle võib teha siin ja seal ja, ja hõigata neid välja ükskõik mis slõuganite all. Nad jäävad ikkagi selliseks noh, võib-olla veidi rahva harituslikuks ja selliseks tutvustamis üritusteks. Nii et sa ei usu sellesse, et noh, ma ei tea, umbes et Valgas on vaakum näiteks, et kui sinna flooja Millublink ja Johannes Säre ja nii edasi sinna kohale viia, et seal noh, lihtsalt tulenevad sellest, et on olemas mingisugune selline vaakum, lik situatsioon, et sa, sa ei usu, et seal seal on Ei, no seal mingis mõttes muidugi on selles mõttes seal ei ole kohapealseid kaasaegseid kunstnikega elavat näituse olukord, aga noh, ega see vaakum sealt kuhugi ei kao, näiteks lõpevad ära ja ja siis vaakum jätkub, et ja noh, ega igal pool ei peagi olema igas igas kolkas minu meelest tohutult kaasaegse kunstibuumi ju. Tõsi aitäh, märg Arto, kui sul näitus avatud, ma loodan, et ma jõuan ka avamisele, ehk tekib võimalust ja põhjust edasi rääkida. Tere, Raul Orežkin, sa haavasid eelmise aasta suveks Varnjas Peipsi kalda ääres purunia galerii, mis sisuliselt asetseb sinu suvila vitro suvemaja paadikuuris. Esimese näituse kureeris sul, Kiwa ja telenoh, ma vaatasin, kui kevali näituse ära teinud, siis tegelikult oleks, seda oskavad ka nagu ette öelda, eriti näituse ajal mulle tundus, et okei, et kes iganes, nagu pärast kivad tuleb, et meil saab olema väga keeruline seda ületada, sest Kiva on kuidagi sellise kuldse käpaga, et kui ta käe külge paneb, siis siis asja noh, nagu menu või selline kriitikat, see tavaliselt ei pälvi. Noh ta oma imagoloogia seab nagu Andy Warholi mul natuke eeskujuks ja mul on sihuke tunne, et on suhteliselt seal ikkagi oma praktikasse viia, et selle eest talle respekt. Aga see aasta sa võtsid kuraatoriks Marigartaunkli käest, ma küsisin, et noh, et kas ta kardab ka, et peab nüüd üle varju hüppama, mari oli väga vapper, ütles, et tema millegipärast ei ei muretse, et kõik on ju suurepärane. Aga kuidas sa ise seda eelmist hooaega kommenteeriksid, et meediakajastus oli võrdlemisi hea? Ütleme, külastatavust on selle puhul nagu keeruline mõõta, et galerii oli avatud peamiselt nädalavahetuseti, aga ikkagi, et kuidas sul endal sellest eelmisest hooajast? Mulje jäi, tegelikult oli, ma arvan, üle ootuste väga põnev ja väga külalisterohke hooaeg, et ega meil ju väga suuri ootusi ei olnud, nagu sa ütlesid, see oli tõesti meie suvila paadikuur ja kui me sinna Peipsi veerde ja endale soetasime, siis ega alguses ju väga täpselt ka ise ei olnud mõõdet, mida me seal pihta hakkama, et sibulakasvatajaid meist ei tule ja tõenäoliselt kalamehi ka mitte, et noh, kui isegi kunagi mingi paadi suudame soetada, siis ilmselt ainult lõbusõiduks sinna Peipsi peale. Et see galerii nagu sündis kuidagi sellest majast lähtuvalt nagu ja kui me mõtlesime, et noh, mida siis seal galeriis nagu näidata, et hukkusid isegi külaelanikud teevad oma oma kuuride uksi lahti ja müüvadki siis seal küll sibulad või varuosi putitavad seal mingeid võrra ülespillil teie paadikuuri uksed lahti ja laseme seal siis nagu kunstil vohada. Ja eks see KiVa valik oli tegelikult võib-olla ka nagu üpris läbimõeldud, et meie endi poolt ka, et me tahtsime esimesest kuraatorist kedagi sellist, kes suudaks selle furoori seal külas ja selles paadikuuris tekitada. Ja kuigi meil noh, kui jah, teatud nagu sellised lootused või võieelsed olidki iba suhtluseta sellise mässu seal või mäsu tekitab selles galeriis, siis tegelikult peaks kõik nagu üle ootuste ikkagi nagu paremini või ületas ikkagi meie enda nagu mõtetes kuskil püstitatud latid ja kui meie olime Gibaga juba käed löönud, siis ju tuli alles ilmsiks. Kival ju sai ka Köliarhaasi nominendiks ja, ja tegelikult see kuidagi kõik nagu mängis ka nagu lõpuks nagu meie kasuks ja Kiva võttis seda kureerimist ikka väga suure sellise kirega, et ta maikuust alates ja läbi selle suve ikka väga palju panustas selle näituse promomisse ta isegi ühel hetkel siin nüüd vastu uut hooaega juba ütleski, et ega paljud arvasid, et see nagu minu minu näitas, et ma võtsin nagu teie freimiga nagu endale, aga noh, meil ei ole selle vastu midagi, et tegelikult ronja galerii nimi sai üle üle Eesti ikkagi noh, suhteliselt kiiresti nagu tuntuks. Ja seetõttu, ma arvan, on teist hooaega isegi nagu ja lihtsam minna ette valmistama ja võib-olla teise hooaja valikul nagu miks sa mari peale jäime, on ka see mariga olen ma ise varem koostööd teinud päris mitme kunstiprojekti korraldamisel ja mul on nagu koostööd ema Marika on nagu väga hästi alati sujunud niimoodi ära, et Mario nagu väga tugev, kontseptuaalne ja selline hästi sisuline ja et vastukaaluks sellele tohutule mürale, mis sellest pungi näitusest tuli, nagu tekkiski mõte, et miks mitte hüpata nüüd nagu teise äärmusse ja lasta nagu mari lasti sisuliselt selles galeriis nagu toimetada ja ja võib-olla midagi sellist nagu mitte nüüd et arstliku vastand Kival aga natuke nagu teist teise käekirjaga seal toimetada ja võib olla ka see, mida mari seal teeb, võib-olla seal rohkem kõnetab jälle ka kohalike elanikkonda, mitte et pump oleks kõnetanud punk näitusessekides külas väga suure furoori ja meist käisid küla peal isegi jutud ringi, et seal galeriis on mingi kirst. Et ma ei tea, mis imeasjad ja siis ma mõtlesin, et huvitav, mis kirss, kirstu meil ei ole, pealuud seal on aga siis meil, kui leidsime selle kirstuga ülesed, oligi fotodol kirsse. Et sellised jutud osutusid ikkagi tõeks ja me natuke nagu saime satanisti kuulsuse peaagu küla peale. Aga sa ikkagi meelitas sinna kohale külaelanike, eriti lapsed olid väga uudishimulikud ja lapsel vedas sinna galeriisse ka vanemaid ja meelika käis seal päris põnevaid tegelasi, nii et iga meie näitusepäev, mis seal avatud, olime tõimine tegelikult emotsionaalselt nii palju tagasi, et suure lustiga sel hooajal avame galerii uuesti ja nüüd juba mitte hämaralõppudeks, vaid tegelikult meil on ikka eesmärk vähemalt viiel päeval nädalas galeriid lahti hoida ja eks loodame ka nagu suuremat külastajate arvuga. Seetõttu. Aga kui sa ise selle galerii tegevuse peale mõtled või selle peale, kuidas ja miks sa seda teed, on need siis ma üritasin ise spekuleerida, et kui ma hakkan su galeriid, galeriid, siis meiega verimaastikul positsioneerivad noh, et mille poolest näiteks erineb või mille poolest sarnaneb, istuda iseloomustab siis mari, kartau viitas ka sellele, et sisuliselt kirjuta talle ette, mida ta tegema peadest kui, ja sellest lähtuvalt võrdleme kahetsust, nii, aga aga ikkagi, et kuidas sind ikkagi selle galerii suhtes positsioneerida, siis kui ma vaatan su tegevuse, siis ühelt poolt on seal selline tugev annus filantroop tõttu oli seal ka praegu pead kodus kodurestorani. Et selline nagu hästi vahetu ja isiklik suhe ettevõtlusesse on nagu kuidagi selline, et kus ees tüpot, sul on ka seal loomemajanduses taustu kultuurilembus või, ja aitan, sul oli RMK-s nagu maalinäitused praegu selline kontakt on olemas, sinu ajal algatati ka Tartu noore kunsti oksjon, mida loomemajanduskeskus siiamaani edasi veab. Et sellist kultuurialgatust on seal hästi palju. Ja nüüd, kui sa ise rääkisid, siis sa viitasid sellele, kuidas teised teevad ka oma garaažiuksed lahti, müüvad sibulaid ja remondivad autot. Noh, et kuidas sellele adekvaatselt reageerida, et tõepoolest su profiili arvestades tundub täiesti adekvaatne reaktsioon. Aga ma ei tea, ütleme nii, et kui me siin väikese irooniaga mariga intervjuud tehes ka ütlesin midagi taolist, nagu selline väikeettevõtja kas, kas see on nagu umbes padja või kuidas sa ise positsioneerida, ühelt poolt ma saan aru, et seal on ka selline noh, tegemise rõõm on siiras ja isiklik ja nii edasi aga lõpuks ikkagi politseini meeletu aja- ja energiaonju, et kuidas iseenda jaoks nagu põhjendad, seda mulle ütles hiljuti meedias ka sinu blogipostitus, kus oma kodurestorani suurt tulevikku kirjeldasid. Sellega lõpetad koni viljandi. Olles restoranist siiski suutnud aga suure ettevõtjatega Ma ei oskagi ennast väga väga täpselt nagu positsioneerida, mida ma siis nüüd siis teen, on see ettevõtlus või on see hobi või on see filantrooplas, et mul on alati nagu meeldinud teha asju kirega ja kirega, ma saan teha ainult neid asju, mis mulle endale on südamelähedased, mis mulle meeldivad. Ja ka näiteks mulle nagu ei meeldinud ka minu rajalt kuidagi välja kukuvad. Ja mulle tundub, et praeguse kodus toimetamine seal ronja galerii, see on midagi sellist, mida ma võiksin mingi aeg jälle nagu suure kirjaga teha. Ja kui see nagu aitab ka perel midagi sisse tuua, noh siis mingil moel ka nagu ettevõtlus ja tähendab, no ta ei ole minu jaoks nagu kindlasti selles mõttes nagu klassikaline ettevõtluset. Ma nüüd arutan ja mõtlen, et kui palju sina nüüd raha ja aega sisse panen ja kui palju me sealt nagu tagasi toon vaid et ma panen sinna sisse nii palju, kui ma suudan ja kaasanud sinna nii palju inimesi, kui ma suudan neid motiveerida või enda ümber tekitada. Selleks et seda seda eesmärki täita. Eesmärk ikkagi on nagu põnev suvine galerii elamus Eestis. Ja ma tegelikult nagu ei looda sealt nagu midagi väga palju tagasi saada, aga kui sealt tagasi tuleb, siis noh, Jes aitab pädel leiva lauale tuua, noh siis mis mul selle vastu saab olla. Üks küsimus veel seoses sellega, kuivõrd sul on ka läbi RMK ja läbi Kultuuriministeeriumi otsene kokkupuude kultuuripoliitikaga kuidas ronja galerii kui selline nii-öelda keskusest väljaspool olev galerii kassaa seda Voronina galeriid osutades, kas mõtlesid ka selle aspekti peale või kas sa oled ise püüdnud nagu nuputada, et kuidas see suhestub teiste nii öelda Beriteerijate saadata riidega või kas külge kogu selle asja juures ka arvestasid või, või on see ikkagi selline mulle ka kogu aeg meeldib selline väike kontrakultuursed just see situatsioon, teised müüvad sibulaid ja noh, ma siis teen galerii, et noh, see olukord väga meeldib, aga jällegi just enese arusaam sellest, kuidas varunia töötab. Mul mulle endale ka väga meeldivad väljakutsed ja käivitada Peipsi veerel kuskil pärapõrgus maailma lõpus galerii ja, ja töötada see üles nagu edukaks. Nagu täna kindlasti minu jaoks üks väljakutse ja võib-olla kui ministeeriumis töötades väga palju kohtasin igapäevaselt sõda inimestele tulebki tihti meelde tuletada, et kui me räägime Eestist, siis me ei räägigi ainult Tallinnast, vaid et Tallinnast väljaspool asuvad linnad, kohad, elavad inimesed. Ja seetõttu, nagu mulle tundus, paralleelselt samal ajal ministeeriumis töötades ja varnas galeriid avades ka ühest küljest auga missioonitundlike, et midagi tõesti teha nagu Tallinnast väljaspool ja tõestada, et see on võimalik ja teiseski mulle väga ei meeldi vinguda, et me teame kõik, et raha on vähe ja me võimegi nagu selle väite otsas ratsutada ja pidevalt nagu halada, aga ma arvan, et tegelikult on võimalik alati midagi ära teha ja, ja tegelikult ei ole ka ilmas raha kadunud. Et see nagu võib-olla nagu teine minu käivitaja ikkagi näidata, et tegelikult on nagu võimalik täiesti 600 elanikuga külas käivitada galerii ja hoida seal tegelikult siis näitust avatuna, nõnda et sinna tuleb üle 1000 külastaja, et, et seal nagu võimalik. Aitäh, Raul palun. Juhin kõigi, kes te sellest teadlikud ei ole, tähelepanu asjaolule, et siinkõneleja ehk Indrek Grigor on Tartu Kunstimaja galeriist mille tõttu Kunstiministeeriumi seekordne näitusesoovitus evib võimu kuritarvitamise tundemärke. Kuni mai lõpuni on Tartu Kunstimajas avatud lappi kunstnike liidu näitus, hautoriid indivitaak ehk kuidas lugeda pimedas? Laplased iseenesest ei jõuakski, võib-olla nii suur sündmus, Päike, lappi, Kunstnike liidu rändnäitus, karvavahetuse aeg tiirutas mõned aastad tagasi pikalt mööda Eestimaad ja paari aasta eest kureeris Reet Varblane mõnevõrra suurema laplaste liidu näituse Tallinnas ja Riias. Niisiis on justkui tegemist vanade tuttavatega. Seda enam, et minu isikliku hinnangul on Lapimaakunst ja looduskummaliselt sarnane Tartule. Ainult puud on natuke kiduramad. Kuid mis teeb laplaste seekordse näituse eriliseks on kuraator Tanel Rander Randerit, kes on üks hetkel Eesti kaasaegse kunstimuuseumis avatud oleva Köler Price'i näituse nominentidest iseloomustasid teised kunstnikud preemia ekraani proovides pea konsensuslikult. Sõnaga Ida-Euroopa ehk tegemist on kunstnikuga, kellel on väga tugev poliitiline agenda või pigem kelle agenda on ennekõike poliitiline. Rander tegi oma debüüdi kuraatorina 2014. aasta sügisel näitusega halli laeva, oodates Tartus Y galeriis kus ta teiste autorite töid enesele omases argoos päeva kahelise poliitgeograafilise olukorra kajastamiseks ümber arstikuleeris appi kunstnike liidu liikmete Soome minimalistlikkus heast maitsest, looduslikest materjalidest käsitööst, šamanismihõngust ja Põhjala depressioonist läbi imbunud. Looming on aga hoopis teine tubakas. See, kuidas Rander suudab Ida-Euroopa deegolonialistliku paradigma Põhja-Euroopa heaoluühiskonna ääreala jaoks ümber transponeerida kummastavalt kaunis vaatepilt. Randeri empaatiline, kohati suisa eufooriline suhe lappima kunstnikesse on küll kohati võõristav ja umbusku esile kutsuv, aga samas töötab. Kuigi ma ei ole kindel, kui teadlikult ilmeka kaasaegse kunstiinstitutsiooni kritiseerima meetodina. Küsimus kas üks või teine teos on kaasaegses paradigmas aktuaalne või pädev, on ise ebapädev, sest aktuaalsuse omistab teosele lõppkokkuvõttes lugeja. Nõnda kunstiministeeriumis olid siis vaatluse all kaks spetsiaalselt suvel toimuvat projekti. Kõigepealt oli Siim ker Preimaniga juttu Võrus aset leidvast kilomeeter skulptuuri projektist, mis toimub juulikuus ja Indrek Grigor uuris, Mari karta olnud ja Raul Orežkin nilt, mida kujutab endast Voronia suvegalerii? Mina olen maarjamürk ja kohtumiseni järgmises kunstiministeeriumis.