Kes olid alla ja Tere päevast head klassikaraadio kuulajad said alla ja aeg on taas käes, mina olen ikka kohe ja tänase saate külaliseks on Eesti Rahva Muuseumi näitustemaja juhataja Kristjan Raba. Tere. Tere päevast. Tänane saade on ka selles mõttes natukene teistmoodi, et kuuleme rohkem helindeid, nimelt siis on Eesti Rahva muuseumil ilmumas plaat sealsete näituste helikujundustega. Alustuseks kuulemegi ühte katkendit pikemast helindist, mis sellel plaadil leidub, sobivasti on selle esitajaks pastakas. Kui olete märganud, siis ka sallitallaja kõll on pastakalt, kuulame natukene. Nii Christian, räägi lähemalt, mida see pastaka vana endast kujutab ja kuidas üldse tuli idee selline heliplaat kokku panna? Pastaka pastaka helindid ja pastaka käekiri, soovitus meil tol korral meie juubeliaasta eel 2009 isegi nõksuke varem just võrratu näituseprojektiga fotoprojektiga. Meie siin maal, kus väga põnev materjal ja väga-väga vahvad pildid, Alar Madisoni fotod kogunesid ERMi ja meie juubeliaasta eel oli meil selline mõte, et tegelikult me tahaksime neid portreesid, me tahaksime neid inimesi neid inimtüüpe koguda ja pildistada ja üles võtta kaasaja kohta nõnda meil tekiks see suurepärane materjal praegusest ajast, mis on muuseumi põhimõte, et me tahame dokumenteerida luga kaasaega ja ja me käisime väga paljudel välitöödel. Ja välitööpäevik tekkis samamoodi, aga kui ma selle projekti siis mõtlesin, kus me selle teostame, siis ei olnud midagi huvitavamat ja võib-olla isegi et kui, kui see, et tegelikult me olime juba suunaga ja näoga Raadi poole. Ja needsamad raadi varemed natuke romantilised küll, aga ikkagi küllaltki kasutamata. Me saime kenasti muuseumiroti aastaauhinna puhtalt sellepärast, et need vanad raadi varemed võtsime taaskasutusse ja need pildid on siiamaani seal. Ja meie simaal fotoprojekt oligi nagu loodud maastikule, ehk siis kogu see ala ja see ümbrus. Väga paljud tartlased ja väga paljud Eesti inimesed ja meie külalised käivad seal ringi, nad saavad sellest täitusest osa ja need helindid olid pastakale tõesti nagu loodud selliste väikeste pisikeste novellidena või selliste selliste portreedena mis passisid nende piltidele väga hästi taha, taustaks ja ümbruskonnas ja, ja kui me reeglina muuseumis teeme ju näituseruumis ja galeriipindadel või sellistes huvitavates kohtades, kus on see tehnika ja varustus meil siseruumes olemas, siis meie jaoks oli muidugi väljakutse, et see panna Raadi järve kaldal kõlama ja kogu linnaosa ümbruse eriti ka lähedale olevate hotellide külalised olid muidugi väga-väga üllatunud, eks, aga, aga tegelikult me kasutasime seda projekti sellisel kujul visualiseerimiseks muusikalises mõttes. Neid pilte raadi varemete seintel ja ja see, see, see oli päris huvitav, hästi õnnestunud, ma olen. Sellest näitusest on mul ka head mälestused, sai ju käidud sealsamas järveäärsel põndakul piknikku pidamas perega ja ja võetud see teekond sinna üles selle peale ette ja siis sinna varemete vahele jõudes oligi see tunne, et ongi just nagu mingisugusesse maapiirkonda juba jõutud. Kõik oli niimoodi hästi, looduslik, vahemalt olid taimestikuga kokku kasvanud pilte, heli sobisid väga hästi sinna. Aga aga sellest plaadist endast. Et on ju õige mitu pala ja see on teatud määral nagu läbilõige mitmetest viimase aja tegemistest. Kust see plaan tuli selline plaat kokku panna ja ja mis teie endi jaoks siin need märgilised kohad on, millest pärast veel ka üht-teist kuuluma. Nojah, viimane vana inglase mestermelid käik kestab siin Tartus ka näitusemajas me paneme suur osa pille kotti juba ka juuli alguse paiku ja, ja ka meie mõte oli tegelikult selles, et kui me anname väljunud raamatuna, koostame praegu sellist ülevaadet, mis meie jaoks 20 aastat siin on tähendanud ja omamoodi läinud, legendaarne paik nagu näitsema on, et ta, ta on keskus mitmetele tegevustele ja meie vanale armsale püsinäitusele ka, mis on olnud nagu väga-väga tugev selline hariduslik platvormi ja nii edasi ja nii edasi, eks, et siis me tegelikult teeme selle vahekokku puhtalt näituste ja ja selle kultuuriloo kontekstis, aga muusika aasta kõlab ju, kõlab hästi kõik see, mis ka helinditena järele ja kui me vaatasime üle, et mis meie helikujundustest on alles ja mis meil tegelikult näitusena ja võib-olla mõned ka veebis juba publitseeritud võtta oleks, et siis me saaksime üsna sellise kirju pildi, mis natuke iseloomust, seda põnevat aega, erinevaid teemasid, esemeloolisi teemasid, väga selliseid kontseptuaalseid ja väga konkreetselt kuuldemängulisi helisid, mida me oleme näitustel saanud kasutada ja, ja väga mitmevaldkonnaga noh, maailma filmivaldkonnaga, meil on see soomeugri temaatika olnud kogu aeg väljas ja, ja me oleme näidanud ja korraldanud üritusi sellest valdkonnast, et siis ka sellest helindites tegelikult on väga põnevaid projekte me siin vahepeal ka olnud ja ja, ja tegelikult see mingis mõttes see heliline pilt iseloomustab muuseumi kaasaegse muuseumi tegevusi ka väga, väga põnevalt. Ja on oma omamoodi kultuuripärandi, sellise publikatsiooni või sellise allikana väga-väga hea näide, kui plaadi peale saab ka selline valik, et siis on küllalt mitmekesine valik ja, ja, ja selles mõttes ma arvan, et kui 13 14 sellist näidet saab ja ja seal on nii tekstilist ja ka tegelikult kui näituseruumist endast rääkida, siis tegelikult kujundajatel kuraatoritel on ju tegelikult uskumatult rikas võimaluste ballett, mida siis kasutada ja kuidas seda lugu rääkida. Muuseumid räägivad seda lugu. Ja noh, võib-olla võib-olla see moment veel, et tõesti muusika ja müramuuseumis hiljuti oli väga sisukas konverents ka Tallinnas muusika-aasta raames, kus noh, tegelikult on põnev vaadelda seda, miks see, kuidas külastaja külalise jaoks ja publiku jaoks keskkonna tekivad ja milliseid selliseid nüansse Saabid nii natuke rohkem emotsionaalsemalt, aga vahel ka väga informatiivsemalt kasutada ja uue maja uue sisu loomisel ja püsinäituste tegemise juures praegu on ju ka väga põnevat keskkonda loome uude majja ja siis on tegelikult see olemasolev pagasi ja kogemus ka väga, väga hea marjaks võtta. Kui palju külastajaid või näitustest kihutajad oskavad seda kihistust tähele panna. Oskavad tegelikult ja meil on selles mõttes väga põnevaid tagasiside, sidestasime selliseid konkreetseid kommentaare ja väga heatahtlikke märkusi ka, et et kaasajal inimene on ju on ju on ju kurnatud sellest infohulgast, ehk siis ja üks see, kes võib-olla info mõttes on kõige rohkem kurnatud, on, on võib-olla meie kõrvad, aga aga mõte on siin selles, et tegelikult see info edastamise kujundamise disainimise moment on selles mõttes annab ikkagi nagu võimalusi. Et kui me loomekoht, kohtoreaale või koht paiku, kus me saame esitada heli, kui me anname üldise keskkonna ja tegelikult arvestavad kujundajad, arvestavad seda hästi ja, ja, ja siis me tahaksime mõelda ka alati seda, mida see ruum võimaldab, aga eelkõige on see lugu, et külastajad annavad väga ausad ja tublid tagasisidet, sest Meil selliseid põnevaid siukseid väga sisukaid projekte on olnud hiljutine linnanäitus ja kui publik mäletab meie legendaarset näit, sest veel siin hiljuti Muuseum näitab keelt, kus me, kus me läksime ka mõnevõrra üle võlli selle heli helikeskkonnaga, mis oli sellest ruumist tingitud tol korral ka. Aga me oleme katsetanud piirimail ja ääremaadel just selle mõttega, et seda kogemust saada. Ja külastaja on andnud külast külalisteraamatus ka ilusa ilusa tagasiside, et palun vaikust ja seda seda Tallinna konverentsilt toredasti sai arutletud ja ja Helena Tulve tegi väga sisuka ettekande, mis sai tekstina meie blogisse üles. Need tegelikult ka heliloojad ja heliga tegelevad inimesed on tulnud muuseumite lähedale. Ta aitavad mõelda ja annavad väga head sihukest kõrvalpilku meile. Aga kõige kõige kangem ütleja, kõige kangem tagasiside muidugi külastaja poolt ja eks me siin olen saanud kiita ja kiita ja natuke hurjutada ka. Noh, võiks ju ühelt poolt ähvata, et selline muuseum muuseumi näituse taustamuusika on kõige parem siis, kui ta jääb täiesti märkamatuks, aga tegelikult on ju hiljutisest ajast juba näiteid sellest, kuidas nad püsivad püstiga täiesti iseseisva heliteosena, kasvõi lennusadamast Janek Murukujundus sellele mehenäitusele, mis oli eelmise aasta parimate plaatide hulgas. Jaa. Jaa, ja see on hästi põnev sümbioos tegelikult, et et ühelt poolt see inspireerib muusikuid, teiselt poolt tekib selline totaalkogemuse roomine. Aga sa mainisid siin soome-ugri näitustel ongi üks järgne helinud hennat ekspeditsioonist. Räägi sellest. Aga vähemalt jah, et Eestis on ju uskumatult asjatundlik ja ikkagi maailma parim professionaal Enn Säde, kes on Lennart Meriga ekspeditsioonidel käinud ja, ja see see kaasaja mõistes digitaalne puhtus või see kvaliteet, mis nüüd materjali osas otsaga jõudiski, ju siin mõni aasta tagasi ka kirjandusmuuseumis ja senini on on Enn Säde ka konsulteerides tegelikult on olnud hea seda osundada, et need materjalid on alles ja väga palju on sellist helindid, mis filmidesse ja soome-ugri hiljuti nüüd uuesti ilmunud soome-ugri filmi meediasse ju ka kõik ei mahu, et need valmis filmid. Et välitöö materjalid on uskumatult rikas materjal, mis annab Yog keele keeleteadlastele folkloristide hilisematele uurijatele tegelikult hoopis suurema maastiku kätte kui kui üsna kunstipäraseid selliseid oma kontseptsiooniga loonud. Lennart Meri filmide materjal reaalselt, mis on sul nagu valmisfilmina, et tegelikult seal taga on veel väga põnevat materjali ja mis on, on veel aastakümneteks, ma usun, põnev kuulata ja dub konkreetselt helikeskkonnas me tegime ka niimoodi, et et filmi aastasse Eesti Rahva muuseumi juurde ja egiidi all katsusime teha näituse Soome välitöödelt soome-ugri rahvaste juurde sellise fotoprojekti, kus kus me näitasime fotosid, kaadreid, mis toimusid tegelikult võtteplatsil. Aga aga kogu see, see helimaterjal on, on ka veel omakorda see nõuab süvenemist. Aga see on uskumatult põnev materjal ja sellist emotsionaalsust me võime siin miksida natuke hiljem selliste muude helitaustadega nii-öelda miksimise ajastul, meie natuke katsume seda kompileerida, aga võib-olla atraktiivseks, aga, aga see on lahematerjal ja, ja seda on, jagub meil siin veel, ma arvan, kauaks-kauaks natuke. Kes olid alla ja Lidele jätkab külas on ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba ja kuulame helindeid. Lehmi näitustelt teadupärast On ju näitustemaja töö sellises perioodis praegu uus ees seisab suurem kolimine ja ja toimub kokkuvõtete tegemine senisest tööst ja. Ma küsiksin praegu seda ka, et too oli sellest publiku tagasisidest siis. Millist tagasisidet olete saanud? Külastajad, kes tulevad väljastpoolt Eestit, noh, on ju ikka see üks debati teema meedias, et kui palju nüüd see meie siin ajalugu ikka neid välisturiste huvitav hea näide on ju paari aasta tagant kasvõi, kui, kui käis Prima Vista all Ameerika ulmesterling ja sattus vaimustusse Esmi hipinäitusest. Ei vedanud keegi käekõrval teda sinna ise läks ja tundis huvi ja need pildid läksid üle maailma laiali, mis ta seal tegi, nii et see huvi on täiesti olemas, aga et, et millist tagasisidet olete saanud või kas on mingisuguseid naljakaid lugusid või või olukordi, kus nad panevad tähele detaile mida kohalikud ehk nii väga ei mähkagi? Ja ei, oleme saanud huvitavalt tehasest. Meie teeme üks keskBelgia on olnud ju maarahvas skulptuur püsinäituseks siis see, kes näitusemajas on, on nüüd selleks aastaks 21 aastat avatud olnud. On püsinäitus, mis tegelikult noh, mingis mõttes minu heade kolleegide poolt kureeritud kokku pandud oli, oli omamoodi ajatu ja, ja, ja, ja kuraator, Vaike Reemann ja tekstiiliosas Reet Piiri, Piret õunapuunädalat, meie etnoloogiavaldkonnale eksperdid ja asjatundjad, eks, aga aga noh, mis, mis on võib-olla imetlusväärne, mõnes mõttes isegi see, et et üsna sihukse põhjamaiselt rahulikult tea, tammelaane poolt kujundatud näitus tegelikult mõjus sellise nagu rahuliku ja värskena kuni kuni kuni tänase päevani. Aga küll aga on see lugu alati küsitakse ka muuseumilt, et kui palju on sellist lahti, on puhast etnograafilist materjali ja see esmane mulje või see ootus tegelikult ongi sageli selles, et tahetakse kronoloogiliste, võib-olla niisugust ajaloo ülevaatelist näituste ja kui sa küsid välispubliku väliskülastajate poolt, siis noh, ta on nagu kahte pidi on praegu varasematel aegadel inimesed ootavad seda Eesti lugu siin. Et noh, seda, seda nad igal juhul on ka saanud ja nad on saanud ka mingeid selliseid selliseid põhi, põhivaldkonna asju meilt, aga, aga noh, mis on küll, tekitasid väga palju furoori alatilise püsinäituse lõpuosa ehk siis intervjueerida osa ja kõik see tegelikult kuhumaani meie enda see käsitlus jõudis ja, ja tegelikult üsna kaua oli tõesti meil see püsinäitusele osa ju kuni siis Euroopa Liiduga ühendamiseni välja või siis tegelikult meie vahetuvate näituse idee oli ju alati olnud selles, et tuua neid uusi teemasid, saali näidata teisel korrusel ka selliseid teemasid, mida me puhtalt ruumikitsikusest või noh, sellised noh, polnud saanud panna sinna püsinäituse sisse, et noh, sellisel kujul on, on tõesti, nad vahetuvad, näitused tõmmanud ja tekitanud sellist huvi just nende erinevate teemavalikute osas ja aga noh, tõepoolest Punanurga interjöör on tekitanud sellist reaktsiooni ja kõik selline nagu ajastud, et noh, ütleme keeruliseks nii-öelda läheb ju meil 20. sajandil alles enne seda on, on teatud mõttes meil seda lugu ju lihtsam rääkida või meie kaunist rahvarõivaste ilu paelub meil ju nii-öelda inimesi ju Jaapanist kuni kuni siis fiks kõik Gröönimaani välja. Et noh, oleneb sellest huvist reaalselt ja, ja põnev projekt oli meil siin teaduse osakond oli osaline Euroopa Euroopa rahvuse muuseumite projektist, kus me natuke nagu tagasi sisestasime, küsitlesime tegelikult seda, mida rahvusmuuseum selles mõttes väljakutsena võiks võtta ja, ja, ja mis kombel see tagasiside on, et kui tuleb Kreekast ja Saksamaalt pärit inimeste seltskond ehk siis noh, abielupaar, sakslane ja kreeklane siis tegelikult ka nende vastused on juba erinevad, ehk siis nende jaoks on see, see ootus kuidagi kuidagi ka nagu teine või noh, ja sealt nad küsivad. Et selles osas nagu noh, tulebki nagu see natuke rahvuspõhiselt see kogemuse põhiselt ka. Et kes ja, ja on olnud ka sellise, selles mõttes väga põnev vahelduva näituse projektori näituse pealkirjad on ka läbi aegade väga põnevad olnud, üks oli oh, sukki neid, mis lõpp peda ei taha oli selles mõttes üsna sihuke modernselt ja sellise hõrgil kujundatud sukkade näitus puhas etnograafiamaterjali esitlusega väga põneval viisil või väga lihtsal viisil. Ja ma mäletan üks jaapani Jaapanist pärit Kaubandus-Tööstuskoja esindaja ja ehitaski küsimusi natuke teiselt pinnalt või et me ei rääkinud tollal veel väga loomemajandusest, aga tema huvi oli küll selles, et kas see, kuidas neid kaasajal edasi elavaid, vaid kas neid võiks suurendada artiinaga Jaapanis valmistama hakata? Jah, ja nii edasi edasi, et tegelikult üksikosade osas kindlasti on püsinäitusel ja, ja eriti nendel vahetuvate näitustel olnud ka sellist reaktsiooni ja tagasisidet küll ja, ja noh, need mõned teemad, mis ulatuvadki natuke nagu globaalsemalt ka kaugemale noh, siis on muuseumi jaoks ainuke võimalus ka nagu linkida ennast nagu teiste maailma rahvastega Euroopas ümbrus kontsertidega või või noh, see on see põhjus olnud omamoodi, miks me oma publiku seisukohast ka toome ju ka kultuuriinstituutide saatkondade kaudu selliseid globaalsemaid teemasid sisse ja, ja see on, sellepärast ongi väga erilisi näituse teematki üleval olnud. Euroopas rändajad on seal nagu ootaksid seda ja Sid joonistuvad välja, et tegelikult on teatud teemad, mis nagu eriti huvipakkuvad hipihipivaldkonna osa või või siis noh, oli, meil oli ka toidunäituse teemal, oli toi toidunäitusele tekitas väga palju furoori või nahtume, toit on selles mõttes väga kaasaegne märksõna ju ka läbi aegade. Et nõukatoit oli meil väga-väga-väga huvitavalt lavastatud ka või noh, see tekitas omamoodi, et see ei olnud ainult Lilian Kosenkranius meenutus ja, ja tema kogemuse taaselustamine, vaid see oli ka külastajale on omamoodi selline nagu elamuse elamus nagu teistpidi. Ja, või ka see 90.-te või lähimineviku näituse selles mõttes, kui paar aastat tagasi siinsamas stuudios Krista Aru, siis meil oli ka sellest juttu, kuidas kuidas meediakuvand ehmest kipub ikkagi rõhutama seda vanema ajaloo poolt, samal ajal kui kui need näitused on olnud selliseks suureks peeglisse vaatamise üllatumisega tahaks ka tänastele inimestele, sellepärast et isegi suhteliselt noore inimese jaoks on ju toimunud nii palju järske muutusi. Ja noh, kõik need näiliselt argielulised triviaalsed objektid on ju mõnekümne aasta jooksul nii palju tohutult muutunud. Kas või see, mis puutub kommunikatsioonitehnoloogias või kasvõi riietusstaadiumisse, et, et seal on nii palju muutusi toimunud. Et, et isegi juba suhteliselt noored inimesed lähevad muuseumisse ja saavad ühelt poolt nostalgiaelamuse tooma ju, mäletan seda. Ja teiselt poolt siis selle, et, et noh, et kas see minu praegune elu on siis ka juba musealiseeritav, kellel on siis mingisugune ajalooline väärtus? Täpselt niimoodi ja nende uued uued näituseprojektid tegelikult mulle meenub praegu linna linna kultuurifestivalide kontekstis tegelikult see eelmisel aastal projekt kõrvuti mis oli, oli, oli nagu huvitav projekt ja, ja noh, see, mis meil meil linna linnanäitusel on niisama linnas nii-öelda sisuliselt ju lõime selle näituse sisu ka ju noortega koos, et tegelikult noor põlvkond on harjunud sellega, ta loob selle sisu seal kohal tabel või see tegelikult on ka jälgida või ta ise jälgiv ju siin-seal need piirid on juba kadunud ja olemegi vaielnud, et sõna, näituseruumi näitus on ongi vananenud mõnes mõttes, et see keskkond või see ruum. Ja, ja tegelikult, et ja see on ka üks põhjus tegelikult me ju uues majas Eesti Rahva muuseumimajas. Tahame, et tegelikult külastaja oleks osa sellest näitusest ja selle, selle kaasaja, mida see kaasa toob. Et see tegelikult on selle selle ekspositsiooniosa. Aga see on tõsi, et piirid, piirid on hägustunud ja, ja infokiirus tegelikult tähendab seda, et külastaja ise osa selles, selles Konnas kuulame paari seda ainelise kultuuriga seotud näide, et siin on näiteks pala kingadest. Kuulame seda ja siis räägi lähemalt, milles see seisneb. Ja tõepoolest esemed ju esemed kõlavad, esemed kõlavad ka hästi ja originaalesemete puhul võib-olla on see lugu, et alati me ei saa, neid enam ei alga või alati meil ei ole, oleks otstarbekas neid enam sikutada sikutada sellisel kujul, et ta läheks katki, nii et me päris originaalidega ei kõpsutanud, aga Veski tänava väga uhketes koridorides kus on muuseum auga tegutsenud, et me tõesti võtsime need helindid ülesse ja, ja selle näituse pealkiri oli, oli jalavarjud viiskudes tossudeni, tegelikult esemeid ju räägivad seda lugu juba vitriinis või nad räägivad seal näitusesaalis, et kuidas siis ikkagi rektori tossud on selliseks muutunud ja mis kombel ta sporti tegi või kas peaministri kingad ikkagi tõesti ongi sellised või siis ja nii edasi, nii edasi, et et see on sellise, näikse saelugu, aga noh, kokkuvõttes esemeid esemete hulk ja arv on Eesti Rahva Muuseumi muuseumis väärikalt suur. Aga, aga noh, see staatuse küsimus või mis kombel see, see, see kõlapilt sellisena on. Ja samas me ei tahtnud külastajat koormatega liigse liigse, sellise tekstilise materjaliga sellel hetkel, et et see annab sellist nagu väikest emotsionaalset aktsenti sellesse, sellesse saali, et, et see oli selline selliseid vihjeline kujundus, aga noh, kui me järgmist korra kuulame, siis see on tegelikult vihjeline, võib-olla see, et tegelikult Eesti Rahva Muuseumis uskumatu, mitu ägedamaid allikaid on ju nii-öelda KV arhiive ja etnograafilise käsikirja materjali käsikirjaline materjal, mida on tuhandeid ju saatnud meile selliste kirjasaatjate üle Eesti. Et see, need valdkonnad või need lood tegelikult on, on ka huvitavad ja aeg-ajalt selliste kõrvaklappidega lasta kuulata, see on ka omamoodi promo selle, et, et arhiivimaterjal on põnev. Hapukapsasalat kaks kilogrammi kapsast üks kilogramm riivitud porgandeid, 10 viilutatud õuna, kaks teelusikatäit soola võib lisada ka toiduõli. 10 päeva hapneb ja siis on valmis. Ja, ja noh, tegelikult ega seal muud ei olegi, et see on lihtne retseptide kogum, eks, ja, ja jäätise tänapäeval trükimeedia igasuguste raamatute välja andnud buumi juure. Tegelikult see lihtne tarkus on muuseumis alles sellisel kujul, et vahest on ka võimalik sinna kiigata, et ilma, et raamatupoes nagu pea ringi aga käima. Et selline arhiiv on, on Rigas ja tegelikult nendest lõikudest, see on omamoodi publikatsioone, eks. Ja, ja need vähesed huvilised, kes tegelikult nüüd konkreetset asja oskavad otsida, aga tohutu hulk inimesi aastas tegelikult arhiivi kasutab ja ja see oli selline lihtsalt selline üks sihuke väike näide nendest asjades. Küsin vahele seda ka, et et kui palju näitustemaja ümberkujunemises või nendes ideedes, mis näituste tegemisel on käiku läinud, et on, on kogemust reisidest teistest muuseumidest nii palju, kuid olete välismaal teisi muuseume külastanud, kui palju te sealt üle võtate? Või on niiskuse kultuurispetsiifilised asjad, et tuleb ikkagi ise hakata leiutama? No kuidagi optimistlikud, ütleme et me oleme selle võrra ikkagi ka maailmatase või noh, teades mõeldes meie enda kogemusi, et võtame ikka üle ja tahame seda kogemust ise jagada või siis noh, kui me vaatame, millise kombel näitusi kujundustes seda sisu on võimalik esitada, siis tahamegi olla nagu, nagu sellisel viisil kaasajas, et me teeme seda ka parimal viisil, et kasutame tehnoloogiat vist, mis võimalusi ta pakub ja, ja noh, väga hea näide on tegelikult, kui me Rootsi kroonprintsess käis, et noh, tegelikult püsinäit otsuse EL 20 aastat tagasi 21 aastat tagasi, meie head kolleegid käisid Rootsis tantsu kiikamas ja, ja tulid tagasi mõttega, et sahtel, vitriine siis see, kuidas me saame rahvakunstiesemeid või meie tekstiiliesemeid esitada väiksest väiksel pinnal nagu rohkemal viisil ja ja siis on võimalik seal disaineritele eriti meistrit, ütleme sedasi ka vaadata. Et siis sellisel kujul. Me lõime sellise vitriini tüübi ja nüüd 20 aastat hiljem tuleb kroonprintsess oma saatkonnaga ja Nordiska muuseum Nordiska muuseum küsib ise sellel korral, et väga põnev ja väga lihtne lahendus, et kas me võiksime šnitti võtta, et et noh, sellist füüsilist eksponeerimist, füüsika füüsilisi võimalusi ja vitriinide maailma me ikka käime, käime vaatamas ka Räiks muuseumis Amsterdamis nüüd just siis kevadel, et saada nendest viimastest LED tehnoloogiatest aimu ja seda kogemust millisel kombel need eksponeerimisvahendid peaksid olema nagu head ja siin aeg töötada omamoodi tõesti kas me ju kasuks, aga igal juhul noh, me kõiki neid kogemusi laseme teistel enne läbi teha, et seda, seda tõesti ja, ja eksis. Tegelikult on väga heal tasemel ju lisaks kuraatoritelega meie kujundajad, kes on, ikkagi ju ei tunne piire või noh, need materjalid, mis siia jõuavad, on ju tegelikult ju ka need, mida kasutab kogu muu ilm. Jaotame jälgima ja ja, ja igal juhul võtame õppust see, mis meil nii-öelda i kom ehk siis muuseumiühing meile laiemalt nagu annab või, või siis noh, meie head kolleegid võtavad meid alati vastu teistes muuseumites ja selles mõttes on see muuseumirahvas väga sõbralik ja avatud. Mis ESMi puhul on, on silma hakanud, on ju see, et et need objektid või need näitasid, mis on seal mingitest objektidest koosnevad, see ei ole lihtsalt see, et jalutad sisse, vaata teha, võtad teadmiseks vaid, et nad on ikkagi mõeldud sellise mälu käivitena ja ja seda vaataja enda mälestuste pagasit koguda ja salvestada ja, ja nad on olnud kas või igasuguseid joonistus, näituse teati, et inimeses enda mälutulv, mis sealt vallandub, on kuidagi ka komakohtade teile tagasisides. Ta on jah, et laste joonistusvõistluse materjal tegelikult, mis meil iga aasta on olnud, et et noh, see on tegelikult selline lihtne lihtne lahendus, aga aga siin ja praegu joonistusvõistlus, kus me loome selle näituse nendest töödest et tegelikult see maht ja, ja see hulk, mida nagu lapsed loovad või no mida nad sealsamas kohapeal teevad. Me võime sellest anda välja ka trükise, aga, aga seda imetlevad pigem nagu teised ka. Et Eestis praegu on küll rõõm näha, et lüüakse kaasa või, või tulevad tulevad koolid kaasa, neile tegelikult meeldib nagu koos asju teha. Ja selline noh, ütleme mõnevõrra uuenev haridusmaastik ikkagi, kes tahab selliseid integreeritud õppekavasid praegu juurutada rohkem, et see tegelikult mõnes mõttes on vesimuuseumi veskile. Kes, kes saab siin kaasa lüüa ja, ja seda materjali sellisel kujul nagu noh, loob koos nendesamade inimestega. Ja teine pool on ikka see, et püüda inimesed nende eelsesse aega kuidagi tagasi asetada ja lasta neil ette kujutada, kuidas siis võis olla ja ja mingis mõttes ju üks teie selliseid vappi või tunnuskujusid. Johannes Pääsuke. Ja ka siin plaadil on üks selline elustatud kuuldemäng, tahad sa seda sisse? Jah, et seal ele natuke miksitud versioon või kujundatud nõnda, et et natuke nagu tuua seda seda loodusmaastikuosa või selle keskkonna maasikaosa ja, ja, ja, ja kui sisse lugeda välitööpäevikuid, et Eesti Rahva muuseumil endal on välitööpäevikute, Sari juba juba üle 10 raamatu, aga põhimõte muuseas suurepärane lugemine rongis, et kui vanast heast raudteeklubist läbi aastate sõideti Tallinnasse, siis haarake kaasa. Lühike lugemine. Aga mõte on tegelikult selles, et, et selline selline välitöömaterjal ja see keskkond, kus tehakse see tulemus, ehk siis kui Johannes Pääsuke need kastid klaaska, kaasnegatiivsete kastid lõpuks meie poole teele pani. Et siis tegelikult, et see lugu, mida ta ise sinna siis kirjutas, ehk siis see osa panna siis veel. Ja kartograafidega tegime head koostööd kes neis nagu näitavad ju lihtsal viisil ära, kus ta rändas ja mis kombel see see eesti selles mõttes oli, oli nende rännakutega kaetud ja tõepoolest kuulame selle jupi ära siis. Oli aga see Velminek kange kuum ilm nagu praadis meid panni peal üle mägede ja heinamaade. Saime siiski kaua aega igatsetud varemete juurde, kus kuulus surnud keller pidi olema. Kuid siin seletas minu reisiseltsiline ta mulle seda kõike ette oli puhunud. Mind vihastas hirmsasti, kuidas inimene nii palju Luisata võis. Eemal olles seletas ta, et siin tema enne tõesti on olnud. Kuid kui pääle maa-aluste käikude otsimist, mida me muidugi ei leidnud, seletas ta, et siia tema jalg ealeski saanud pole. Varemed olid kaunis huvitavad, tegime kino kui ka teisi pilte ja rutasime Kunda tagasi, et õigeks ajaks rongi peale saada. Kui me juba vagunisse astumisel olime, tõrjuti meid tagasi, sest et selle raudteega eraisikutel sõitmine lubatud ei ole. Küll oli meil Alemeel kui teised rongiga ära sõitsivad, kuid parata polnud midagi. Lonkisin vabriku õues kuni õhtuni. Viimaks laskis meid keegi lahke konduktor siiski Rakverre sõita. Oli kaunis tore kaubavaguni pääl olla, muud kui jalad olivad, mul väga halvas korras, üleni villis, liiga palju käimisest. Määrisin neid glütseriin niga sisse, nii et teine päev jälle hädapärast edasi minna võis. Rakveres ootasime neli tundi ja siis kella seitsme paiku hommikul karjus konduktor stantsija keeder. Kolisime siis jälle välja ja võtsime nõuks siit platesid ära saata. Kui kõik korras olime, läksime kooli õpetaja Wilbergi poole, keda aga koju ei olnud. Siiski andis tema lahke teenija hommikusöögi ja tarvilisi teateid. Nii et kella 12 ajal Jägala poole edasi hakkasime minema, kuhu umbes 16 versta sai. Kõige higistamise ja vaeva pääle vaatamata olime kell viis Jägala rünkale jõudnud imestamisväärt, tore on see kosk, hekto küll suur ei ole. Vesi kukub koselt alla tulles kaljust nii palju eemal, et Alt kuivalt läbi minna saab. Peale selle on siinsamas ümbruses veskitammi kõrval kena väheldane kosk. Me muidugi ka üles võtmata jätnud. Siin oli jälle lahke mölder, kes andis meile tublisti süüa ja lubas ka öömajale jääda. Hommikul pöörasime tüüri piirita poole, kuhu me alles õhtuks jõudsime. Sinna sai Jõelähtme ligi 25 versta. Enne sinna saamist saime jälle vihma. Pirita klooster, kui ta ümbrus on vääga kena all jõgi, kõrgete kallaste varemed tema kaldal. Ööd magasime talu lakas, mis meile kauase otsimise järel kättesaadavaks sai. Täna oli parajasti jaanilaupäev. Linnalised olid hästi riides, keda mootorpaadid siia veavad, kuna meie nagu vanderid oma kompsudega ümber hulgume. Paljud pakuvad kaks kopikat, et laske oma leierkastilugu lahti. Kuid kõikide imeks ei tee meie nende soovidest väljagi. Et meil aega oli, siis läksime saha kabeli varemeid vaatama, sinna sai umbes 10 versta. Peenike oli, jaaniõhtu tuli piirita, Jõesuus põlesid tules mitmel pool, milleks tõrvatünnid, paadi tulivad, valitud ka ilutulesid, raketisi lasti nii palju silmad otsa, kirjuks tegi. Ööd magasime veel sealsamas talu lakas ja hommikul sõitsime mootorpaadiga Tallinna, kus me Riia hotellis asetatud. Siin oli meil jaanipäeval tegemist vähem Hulkusin mööda linna, sõime söögi rannas kõhud täis ja läksime aegsasti magama, et eeloleva reisi vastu välja puhata. Hommikul rutasime hoolega sadama Poolat laevast mitte maha jääda. Aurulaev Virumaa sõidutas meid õhtul kella poole kaheksa ajaks Võsule kuhugi ööseks jäime. Võsul, vaatasime tähtsamad kohad läbi, käisime ka Käsmu külas. Tulime jälle Võsule tagasi, kus filmisid ja Platasid vahetasime. Säält rutasime Palmse mõisa, kus suurepäraline kosk pidi olema oma mitmejärgulise kukkumise poolest kuid nägime ära, et ta ülesvõtmise väärt ei olegi. Paljusid puiestike park on muidu väga kena. Õhtul kella üheksa aeg läksime sealt minema, kuni viimaks teeharule jõudsime, kust edasi, aga minna ei teadnud. Ootasime seal ligi pool tundi, kuni viimaks keegi edasimineja teed näitas. Umbes kella 11 ajal õhtu olime külas, kus suure seletuse järele öömaja saime. Ka söögist ei tulnud puudu. Hommikut üürisime jälle nõmme Kose poole kuuga viimaks jõudsime kus on ütlemata ilus, justkui mõnel Itaalia mäestiku jõel, suplesime ka, sest et vesi soe oli ja et palavus väljakannatamatuks sai. Muidugi võtsime ka üles. Kui viimaks kõigega valmis saime, hakkas vihma sadama. Mida me just igapäevaseks uudiseks loen. Kes olid alla ja Sallidele jätkab, mina olen kohe ja külas on Kristjan 100 Eesti Rahva muuseumist ning kuulame siin arhiivi salvestusi muuseumis näitustelt. No see Johannes pääsukese memo, mida Enboil esitas, oli vägagi idülliline. Itaaljalikult kose toidust puudust ei ole ja kaunis eesti maastik, aga teadupärast muuseum ei saa areneda ainult idülli loomisel, tegeleda tuleb ka dramaatilisemalt ajalooteemadega ning salvestasin ta peagi. Kuulame on seotud küüditamisega. Jah, see oli, selles mõttes oli ka muuseumi jaoks 2001. aastal väga-väga maga mahukas projekt ja, ja me me tundsime seda, seda, seda teema, tundlik teema, tundlikkus oli, oli selles mõttes ikkagi väga kõrge ja, ja, ja küüditamisest oli möödunud selline ümmargune aastapäev, aga aga mõte oli ju selles, et Me tegime selle näituse Tallinnasse Kanuti Gildi saali veel enne, kui, kui see selliseks püsivaks kohaks sai. Kultuurirahvale me saime teha sellise eksperimentaalse ma kujundusega näituse ja siis tõesti Elindide ja, ja, ja, ja helidega hästi toimetulev. Tõnis Kreinin, kes aitas seda seda kujundust luua. Me saime siia neid kihte päris mitmel viisil, et see toetaks näitust kui, kui, kui sisu, näitust, kui seda sisu esitleb, kuidas te seda lugu. Aga samas noh, emotsionaalses mõttes meil oli ka selles mõttes, et kui väga radikaalne tagasiside ka, et oli ka inimesi, kes seal laial tänaval ei julgenud ka sisse tulla ja oli ka selliseid, kes tegelikult ütlesid, et väga-väga rahulik ja väga hea atmosfäär. Ja sageli ongi see, et kui luuakse helikujundused, siis tegelikult see emotsioon või see vaheldused, see heli võiks andma sellel näitusel selle vahelduse võib-olla väikse eelhäälestuse jagada, et ta ei oleks väga agressiivne. Sellel hetkel tuli ta emotsionaalselt ikkagi küllaltki selline sügav ja, ja võib-olla ka siin grottisime seda, seda seda nupuga võib-olla liigagi palju, aga aga me, me lõime kaks helisaali kujundust, effi suures saalis oli selline ajatu ja selline paratamatuse teema, eks, aga aga see sissejuhatava ruumi heli oli tõesti see, mida me saime Tartust ka elusast peast veel, ikkagi see automüra ja, ja see linnulaul või sümboolses tekkis, tekkis ka tekkis ka sellisel viisil, et et noh, kuigi seesama Küüditamise teema, mis on nüüd jõudnud ka filmidesse ja fotoeksperimentide mõttes on ta ju veel ikkagi ikkagi kasutatav materjal, aga heli võttis tõesti, tekkis olukord, kus ma usun, see toetas seda näituse sisu kõvasti, aga aga, aga kokkuvõttes on tagantjärele me seda väga palju mujal ei olegi rohkem kasutada, saame Brüsseli jaoks küll, tegime Kasel, panime selle selle virtuaalnäitusele plaadile ja saatsime Euroopasse sellisel kujul. Aga selline see kujundus sai. Kuule. See oli talle hakkab tasapisi lõpule jõudma, aga enne kui kuuleme natukene uuema majaga seotud helindit lõpuks räägi Kristjan, mis uues majas hakkab ikkagi olema praegu meedia on keskendunud peamiselt sellele pakendipoolele ja kuidas müürid kerkivad ja kuidas, mis pidi katus on aga, aga sisust on tunduvalt vähem juttu olnud. Mis seal kavas on? No meil keskenduma praegu isegi nagu kolmes kihis või 303. suunas. Põrutame, et Eesti püsinäitus täiesti uus ja, ja uuel viisil väga-väga põhjalikult tehtud. Näitus, mis on nüüd järgmisel aastal, siis sügisel valmis saame, et see, see oleks siis nagu sellise aja rajaja siukseid põhikeskteljele, seal on sellised väiksemad käigunäitused kõrval regilaulukäike linnakäik ja kodukäik, et ta nagu käsitleb selliseid eraldi teemasid ja selliseid boksi näitas, et seal sees näiteks vaibasaal või siis meie meie riigilipusaal, aga vaibasaalis ka tegelikult heliliselt just siin muuseumiööl esitletud Peeter Rebase vaiba muusikat saame seal näitab näidata külasta kuulata, et et luuakse ka helikeskkonda ja püsinäitus, tegelikult saab olema suur ja võimas esitlus, ma arvan, noh, ütleme küll natuke teisest lähtepunktist, aga palju rikkalikuma teemavalikuga ja, ja ja noh, mis on väga oluline soome-ugri jaoks, tegelikult tehakse Euroopa suurim soome-ugri püsiväljapanek. Ja, ja ka siin on ka väga põnevad isegi ütleks sellist meelelist heli helimaailmas tulemas ja, ja seda Taavi Tulev aitab, et suure tõenäosusega teha. Ja, ja selles osas on meil ka vahetuvate näituste alad seal suures saalis ja need kindlasti täiesti väärikat vabariigi sünnipäeva, eks, aga mis on põnev, on võib-olla see galerii osa, et blackboxi ümbrus ja selle maja tagumises osas on, on just mõeldud sellise alternatiivse programmi ja paindlikuma ja põnevama teema esitluse kohaks ja, ja mis võiks olla ka sellistest seotud tugiüritustega seotud ja ja et noored tunneksid end seal ägedalt ja heas mõttes heas mõttes laias mõttes kunsti saaksime ka näidata, aga kus oleks eksperimentaalsust ja julgust ja seda kaasaegsust endiselt, eks. Et kolmel tasandil käib see ja, ja ma usun, see Eesti Eesti püsinäitus. Põnev ja saab, saab mitmekesine ja sisuliselt kirjutame juba näituse tekstid sellel aastal ju ka valmis ja ja, ja seal on palju põnevaid teemasid ja uues majas, noh see maja tundub võimas, aga, aga et võib-olla ja me võime endale lubada, et see saab olema uhke. Et see selliseid noh ja muidugi hariduskeskuse osa ka, et seda me tahame seal tunduvalt laiemalt välja pakkuda ja, ja noh, mis ka seal muuseumi juures käib, on, on ka see, et see ajaveetmiseks kokkusaamise koht on see ja noh, teemapargi asi läheb põnevalt nüüd edasi ja ja ega me seda seda lossi ümbrust ka ära ei unusta, siis ehk siis seal, kus rahvas on harjunud käima, siis neil need võimalused ainult laienenud. Iseküsimus on see, et kas me nüüd igapäevaselt seal Raadi järves ujumas saame käima, aga ma usun seda ka, eks, et paja maja kõlab ja majas avad kostma nii-öelda naeru, lõket ka või noh, helide mõttes on, see on see põre on põnev katsumus, veetsid seal seda ruumi ja kubatuuri kõvasti. Aga seal tuleb ka meediaklass ehk siis noh, meedia kaasaegsel viisil me saame, saame seda seal noort nootediitšeedee koolitust ka teha või siis noh, me võime seal teha, aga helikujunduskursusi kujutan ette. Ja sellised sellised head võimalust sinna tekivad ja väga mitmekihiline ja väga põnevaid asju saab seal kindlasti olema. Rõõm kuulda aitäh lisse Nõva tulemast, palju jaksu ja edu teile. Kuuleme siis natukene uue maja helindeid ja salli tallaja kohtub teiega ka veel juuni keskpaiku veel.