Nii nagu eelmise saate lõpus sai lubatud kultuuriloolane Malle Salupere võtate te täna käsitlemisele? Põhjasõjaaegsed, olud ja inimesed olete väga järjekindla arhiivis töötajana lugenud ka dokumente aja kohta, on teil mõni konkreetsem lähtepunkt siin alguseks? Meil on see ettekujutus kogu sellest perioodist, siiski ma pean ütlema natukene ühekülgne ja, ja peaaegu et puudub, sest ainus asi, mida me kindlalt teame, on see, et Šeremetjevo laastase põletas siin ja et Tartu elanikud õieti ära, aga kuidas, kuidas käis kogu muu elu sel ajal ja mismoodi inimesed asjadesse suhtusid, aga sellest ei ole ju ettekujutuste, tahaks isegi alustada natukene sellest tagamaadest Põhjasõja tekkimisest. Rootsi riik oli muutunud impeeriumiks. Üheks võimsamaks-Euroopa riigiks just Karl 11. ajal veel oli, oli siin sisse viidud apsalutism nii nagu teisteski Euroopa maades, aadlivõim oli murtud samal ajal sama oli toimunud ka Venemaal. Ja kui nüüd troonile tuli, noh küll veel alles kümneaastane Peeter, esimene, aga üsna peagi hakkas ta juba ringi vaatama ja hambaid näitama, siis Rootsis suri Karl 11. ja tema poeg Karl, 12. oli sel ajal alles ei olnudki veel 15 aasta. Peab ütlema, et tema haridus jäi suhteliselt poolikuks, osalt ka selle tõttu, et ta vanemad surid vara juba oli äärmiselt andekas, aga äärmiselt isekas andekust ei olnud ka Peetril puudu, kuna Rootsi oli astunud konnasilmadele mitte ainult Venemaale, vaid ka Taani. Oleks tahtnud hea meelega saada tagasi neid alasid, mis Rootsi oli temalt ära võtnud, Saksamaal mitmed vürstiriigid ja noh, Poola ei vaadanud kasuke hea pilguga selle Rootsi võimsuse peale ja siis neile tundus, et nüüd on soodne moment ära kasutada, tähendab poisikesest kuningas Lääne-Euroopa suured riigid, kes oleksid võinud asjasse muidu sekkuda, nendel oli tegemist Hispaania pärilussõjas sest nemad jagasid Hispaania trooni Inglismaa ja Prantsusmaa ja teised nende liitlased. Niimoodi siis tekkis niinimetatud põhjaliit, Taani Poola-Saksi oli troonil üks kuningas August Javenema Peeter esimene alguses, kui keel on ka teistsuguseid seisukohti olnud, aga üldiselt tema tema alguses ei tahtnudki kohe hakata Rootsiga sõdima, tema teda huvitas hoopis väljapääs lõunas, mustale merele ja ta oli alustanud sõda Türgiga ja isegi suhteliselt seal edu saavutanud. Nagu ta hiljem ise tunnistas, kui see põhjasõda juba läbi hakkas saama, et ta alustas ta seda sõda nagu pime kassipoeg üldse teadmatamis. Mis või kes tal vastas on? Nii või teisiti, 1700. aastal, siis arvati olevat soodne moment rünnata Rootsit. Saksi August tuli Riia alla oma sõjaväega, Peeter ründas Narvat ja Karl 12. oli saanud oma jättelt paranduseks Euroopa parima ja kõige paremini välja õpetatud ja varustatud armee kõige eesrindlikumad taktika ja tehnikaga ka kõige suurema muidugi sugugi väikese tähtsusega ei olnud kuninga vapper ja julge isiksus, aga muidu mulle tundub, et tema väejuhiomadused on kõvasti ülehinnatud ja kui 1700. aasta novembris Narval saavutati vene vägede üle hiilgav võit millest pasundati siis terves maailmas üsna tükk aega ja anti välja terve rida trükiseid Iklasele hiilgava Victoria kohta ja Karlile tundus, et noh, nüüd on selle selle vastasega ja ta läks taga ajama augustit põhiliselt isikliku solvumise pinnal, selle asemel et võib-olla siis oleks tal veel õnnestunud selle Venemaaga tõesti asjad ühele poole saada. Sealt jäi ta muidugi talveks Eestimaale ja arusaadav, et see alles äsja näljahädast toibunud maa sellele terve suure armee ülalpidamine. Karl talvitus laiusel nii et oli Eestis 1700. aasta oktoobrist kuni 1701. aasta juulikuuni, et see armee ülalpidamine oli muidugi väga raske talupoegadele ja ega see nüüd erilist sõprust ja poolehoidu rootslaste vastu ei suurendanud, rääkimata sellest, et, et see oli juba niigi üsna üsna kõikuma löönud ja see, et me nüüd tagantjärele räägime Karl 11.-st kui talupoegade sõbrast ja kaitsjastega talupojad seda ju ei tunnetanud. Nende jaoks olid ikkagi nende omad mõisnikud, kes neid rahusid aina rohkem ja aina rohkem, sellepärast aina rohkem Läti nende käest saada ja ka siin mingit mingit sõprust ei olnud ja sõjavägi, ükskõik missugune ta, missugune ta on, igal juhul on kõige targem tema eest peitu minna, nagu tehti seda enam, et Rootsi sõjaväes käisid värbajad ja kuigi eeskirjade kohaselt tuli sõjaväkke värvata vabatikke ja Saunikuid vaesemat kihti aga nendel oli oma plaani omad huvid ja niimoodi haarati ka vahel talupoegi ja, ja perekonnapäid on mitmesuguseid kaebusi esitatud. Selles suhtes on näiteks 1702. aastal Suure-Jaani kiriku kirikuraamatus pastor sisse kallatud hõlmatud ühe naise kelle on surnuks löönud Rootsi sõdurid nurgavoodis. Arvata võib, et naine hakkas oma meest kaitsma või karjuma, kui seda taheti ära viia ja seal oli mitmesugust taktikat, ega talupojad sinna sõjaväkke ei kippunud, värbajad maksid raha. Nii et oli vahel niiviisi, et talupojad joodeti täis sunniti, siis omad ristiti tegema ja, ja noh, siis viidi juba vägisi ära, sai ta oma raha kätte. Juhtus ka seda, et, et mõni kohe teadlikult läks pettuse peale välja, et saab raha kätte ja paneb plehku ja neid desertöör oli tohutult palju Maal ringi liikumas. Nii et Rootsi valitsusel tuli anda välja korduvalt plakateid, mis jälle kirikutes ette loeti selle kohta, et need, kes sealt sõjaväest ära karanud, desertöör varjavad, või peremehed, kelle juurde nad tagasi tulevad, et need võetakse ise siis sõjaväkke ja, ja see desertöör saab ära hukatud ja aga ega vist palju abi ei olnud, sest need kaebused tulevad ikka aina jälle ja on üks raamat, mis on praeguseks küll päris ära unustatud, aga, aga tema on üpris huvitav seal dokumentide kogumik Eesti rahva ajaloost, põhjasõja-aastail seal on eestikeelses tõlkes raamat on küllaltki paks, aga ilmus ainult 2000. eksemplaris omal ajal 1960 seal on ära toodud üsna palju neid originaaldokumente mitmesuguseid etega tuhandeid plakateid, kirjavahetust, kui seda lugeda, siis seal juba sealtki võib saada päris ilusa pildina, ta ongi rohkem rohkem populaarteaduslikul eesmärgil omal ajal välja antud. Aga nagu meie inimene juba on ohvitsiaalse ajaloo suhtes kaunikesti ükskõikne luht, nii läks ka see raamat paistab märkamata. Siin on jah kaebusi kaebuse nende värbajad tegevuse kohta, siis on omakorda värbajata kaebused, kuidas ühes või teises kohas on talupojad karjakaupa neile kallale tulnud ja värvatud, vabastanud ja, ja, ja need värbajad läbi peksnud. Aga kui suur see summa oli, mille pärast üldse seda tehingut? See oli vist Talri piirides, siis räägitakse päris talurahva ülestõusudest sel ajal ja see on ka kõikide ajaloo raamatutes, räägitakse meil Kunda mässust, tolles samas kogumikus on ka kolm dokumenti selle niinimetatud mässu kohta, seal on selle mõisaomaniku Kunda mõisarentniku leskproua Prangeli kaebus, et et temal, Mõis täiesti käib alla, sellepärast talupojad üldse tööle ei tule, siis on seal üks sõjaväesalga ettekanne, kes pidin minema seal rahustama, aga ei tulnud ka midagi välja. Mul õnnestus läbi lugeda ka pikemad kirjeldused nendesamade Kunda sündmuste kohta. Need asuvad niisuguses ootamatus kohas nagu kaupmeeste klaasil seda fondis. Hiljem oli Kunda kuulus ka neile järele, seal on pikemad kirjeldused ja niimoodi tuleb välja, et et asi oli tegelikult selles, et mõisavalitseja oli talupoegi veennud, et kui nemad annavad seal kaks või kolm tragunit täie varustusega siis nemad tegu enam tegema ei pea. Nii, talupojad andsid rahuneda, härra valitseja pani raha taskusse, need kviitungid on ka sealjuures ja hakkas talupoegadel tegu nõud. Aga need olid nüüd oma õiguses kindlat. Et neid on niimoodi petetud ja nemad ja tõesti kaks aastat noh, siis tuli siis tuli, tulid Vene väed peale ja teine valitsus, nii et muidu ei tea, kui kaua nad oleksid oma jonni saanud. Ja kui tulid sõja, kui tuli sõjavägi sinna, see oli muidugi väike rühm, soldatid kutsuti mehi välja läbirääkimistele mehed ei tulnud, ainult naised olid kodus, mehed olid kadunud, mehed seal, kus olid mere ääres paadid valmis, ütlesid soldatid ligemale, tulevad, nemad lähevad merele, lähevad ära ja ei olnudki midagi teha, kuberner käis ise kohal ja veenis neid, rääkis, et nad peavad ikkagi tegu tegema. Midagi ei aidanud ja järgmisel aastal kurdetakse, kordab ikka jälle see. Ma tahan frangel, et temal on loomad juba seal nälga lõppemas ja talud on külvavad. Ta ja talupojatööle ei tule. Siin võib neist täiesti aru saada, aga tähendab see õiglustunne ja see, et nemad ei lase ennast petta, see oli ikka niivõrd tugev. Noh, mitmesuguseid vastuhakk oli mujalgi, aga siis on veel, kuna kogu selle aja jooksul juba talupojad olid sakslaste mõisnike vastu väga teravalt häälestatud ja ega ei olnud vist unustatud ka veel Jüriöö. Ja nii, et kõikide nende sajandite jooksul, noh, oli ju seda kasutanud ka Jaan Kross oma kolme katku vahel Kullamaal koluvere juures, talupoegade ülestõus tähendab siis, kui tulid julma väed sisse. Asi ei olnud mitte selles, et oleks toetatud venelasi või koi keda tahes vaid tähendab toetati lihtsalt seda, kes tuli hävitama, kaotama seda võimu, mis, mis neid nii tugevasti rõhus. Siin tahaks, tahaks rääkida natukene nendest ametlikudest plakatitest tähendab Rink ringkirjadest, mida loeti ette kirikutes ja mis küllalt sageli olid eesti keeles muide enamasti tõlgitud suhteliselt heasse keelde. Näiteks 1701. aastal on üks üsna kuri, suur pikk lehekülgkiri, kus kus manitsetakse, et kuna meieni on jõudnud kuuldused, et paljud talupojad on lubanud vaenlase tuleku puhul mõisaid rüüstata, noh nii nagu oleksid seda vaenlased teinud nii nagu mõnel pool juba tehtud on. Neid juhuseid tõesti oli, kus pärast vaenlase üleminekut ja kui mõis jäi alles, siis talupojad rüüstasid täisele ja põletasid maha. Ja edasi võetakse, kuivõrd ei ole ja, ja karistusväärne see on ja et see on ikka nende nendele endale ka eluohtlik, sest sest kes kätte saadakse, see on surmalaps. Veel on jõudnud meieni kuuldused, et, et piiriäärsed talupojad tihtipeale osutavad vaenlastele abi oma kuninga ja isamaa vastu. Noh niimoodi nemad on siis nagu äraandjad jälle ähvardatakse põrgutule ja kõikide kõikide muude asjadega arvatavasti talu pahalase põrgutuli oli niivõrd arusaamatu ja kauge asi, et ega see teda hirmutanud, nii nagu me nägime juba nendes kohtu asjades ka täitsa toredad on ka need väejuhtide kirjad Šeremetjevo kirjast me teame päris palju, kes kelkisid. Ta on ma päris lagedaks puhtaks teinud. Muidugi ma arvan, et seal oli suurelluska kelkimist. Näiteks slipp Embach, 1701. aasta sügisel kirjutab Tartu komandandile. Talupojad on peaaegu kõik meie vastu ja venelaste poolt ja selleks, et neid sellest võõrutada, oleks tarvis korraldada Venemaale üks rüüstamise ja põletamisega retk. Et ajada venelased vihale, siis tuleksid nemad siia rüüstama ja põletama ja talupojad omakorda saaksid vihaseks, enam ei toetaks neid. Täpselt. Nii ongi siis lippan, Bach oli see siinne väejuht, kes esimest korda sai suure kaotuse osaliseks, see kiri on kirjutatud oktoobris-novembris. 1701.-na, aasta detsembris löödi tema sfäär puruks mäe all ja siis oli see tuntud Hummuli lahing, Nielduslitan Bachi, 8000-st mehest siin jäänud õieti suurt midagi alles. Nii et see oli jällegi üks Karli möödalaskmine, ta jättis siia noh, niisuguse suhteliselt väikese üksuse ja Peeter muidugi kasutas oma hingetõmbeaega väga efektiivselt ja tegelikult peab ütlema, et ta oli väga õppimisvõimeline, seda korraldas terve oma armee ümber just nimelt Rootsi armees kujul muidugi ohvrite ja kannatustega rahva jaoks. Aga siiski ta selle saavutas, rääkimata sellest, Ta ehitas laevastiku, mis, mis oli rootslastele täielik šokk, kes teadsid, et Venemaa laevastiku ei ole. Järsku ilmus nii Peipsile kui Läänemerele venelaste laevastik, mis olid ehitatud nii, et isegi isegi salakuulajad ei olnud jälile saanud metsades. Karl oli selleks jah, siit Eestimaalt juba lahkunud muidugi tema siinviibimine, see on rahva mälus. Mida aeg edasi, seda, seda lüürilisemaid ja luulelisemaid piirjooni võtnud, kui nüüd kuulata kõiki pärimusi, siis tuleb välja, et ta siin muud ei saanudki teha, kui puid istutada ja tüdrukutele lapside tänapäevalgi võib kuulda nii mõnegi genealoogia uurija käest, et tema, mõni asi ema olevat Karliga pattude. No see on muidugi Carli suhtes täielik laim, sest tema ei olnud üldse. Ta oli äärmiselt usklik äärmiselt niisuguse puritaanliku moraaliga. Mida muidugi ei saa öelda oma sõjaväe kohta jääks sõjavägede peatuspaigas, vallaslapsed oli muidugi rohkem kui tavaliselt. Karlise siin küll mängus ei ole. Päris hiljuti oli mul niisugune ootamatu juhus, et, et seal, kus Carla olevatki armastanud vabal ajal lugeda ja nähtavasti oli tal siin kaasas ka vähemalt osa oma raamatukogust ja tuleb välja, et vähemalt üks raamat sellest raamatukogust on ka Eestisse jäänud ja see asub praegu ajaloo keskarhiivis. Täiesti juhuslikult ma sattusin talle peale, sest fondi nimistus oli kirjutatud soomekeelne trükis. No ma tahtsin vaadata, mis trükkis. Aga tuli välja, et et see on soomekeelne väljaanne Rootsi kirikuseadusest. No see võis olla isegi õpperaamatu eesmärgil, sest Kaarlil oli ju kindlasti ka vaja soome keelt osata. Raamatu esiküljel on Karl Kaheteistkümnenda Superiks liblis, tagakaanel on Rootsi riigivapp ilus, üsna kulunud nahkköide. See on minu meelest mitte vähem tähtis eksemplar kui Napoleoni raamat ülikooli raamatukogus, pealegi see viimane kaotas oma raamatu kuskil Venemaal. Carli oma on ikkagi jäänud siia. Kas ta nüüd selle kaotas või kinkis? Kärol peamiselt laiusel Laiuse kirikuraamatut sellest perioodist just ei ole kahjuks säilinud, kuigi on teateid, et Karl olevat ka ristjatel käinud. Aga päris kindlasti on tema olnud, tormas Torma kihelkonnas ühes pulmas rätsep nimega Schumacher rätsep nimega kingsepp selle selle pulmas koos oma kindralitega, selle on pastor sinna laulatuste registrisse kirja pannud. Peab ütlema, et kui Karla aprillis 1700 lahkus Stockholmist, siis tagasi jõudis ta sinna 18 aastat hiljem juba suutnud, nii et ta ei saanudki enam oma pealinna ja, ja üldse Rootsimaale. Need Šeremetjevo v rünnakud ja reidid tundub olevat siiski koguse hävitamine ja põletamine, eriti mis puutub inimeste mahatapmist natuke liialdatud, sellepärast et kirikuraamatutes näiteks seal, kus nad on säilinud, kus pastor isegi on kirja pannud, noh et tsemasgoviit läksid üle. Nad põletasid küll külasid ja mõisu, aga küllalt vähe inimesi on seal surma saanud, nii et inimesed läksid ikkagi õigel ajal eest ära ja. Meil olid juba suured kogemused eelnevate aastakümnete jooksul varjumiseks oma vara hoidmiseks, eestlasi oli palju Rootsi sõjaväes ja et nad seal ka mõnel juhul ohvitserideks tõusid seal teada küllaltki juhtus ka seda, et need ringi hulkuvad des Artöörid püüti venelaste poolt kinni ja siis olid nad juba vene sõjaväes ja mõnikord ta vist päris hea meelega isegi seda enam, et oma kodumaalt ärapinda siis kui Karli sõjavägi siit lahkus. Pärast seda hulgi välja antud see suurte sapööride püüdmise plakat. Nähtavasti oli see vägaxil Aga Malle Salupere, kui kui te loete, kuidas siin üks ja teine suur kuningas ja tema sõjavägi on endastmõistetavalt neid tolleaegseid elanikke meie maal enda huvides ära kasutanud nokas siis paremate või halvemate tulemustega, ei tea, mida see when, eestlane siis võis ise ka tunda. Paistab nii, et need inimesed suurtest maailma asjadest nad eriti ju ei olnudki huvitatud, tal oli tähtis, et tema, tema majapidamine oleks alles et tema omaksed jääksid ellu. Aga oli ka niisuguseid, noh, näiteks Pärnu, Pärnu maakohtus on arutatud kah 1704. aastal niisugust kohtuasja, kus meest olid kõrtsilaua taga rääkinud ja üks oli siis öelnud midagi umbes niimoodi, et noh, et vene kuningas on ikkagi Rootsi kuningast kõvem talle ära tee, kõrvallauas juhtus istuma keegi, kes läks kohe ja teatas, kuhu vaja ja sellest on siis tulnud suurprotsesse kuninga reetmise küsimuses, ütleja püüab asja ikkagi keerata, nii et tema pole midagi halba öelnud, siis tuuakse sallu tema variant ja, ja kaebab variant, kuidas eesti keeles kõlas, on salakuulamise küsimusi, tähendab, kus kedagi on Salagulajatele kinni võetud, on eestlasi olnud tõlkidena nii Rootsi kui Vene sõjaväejuures, kusjuures siis vastamisi, kui nad teise teise poole kätte langesid. Nad muidugi heade sattusid ka karistuse alla. Nii et kõige kindlam. Ma olin hoida igasugusest sõjaväest eemale, paistab nii, seda enam, et näiteks kui 1704. aastal vallutati Tartu ja Narva narva tagamaad, seal on ümberringi soodia, seal erilist asustust väga palju ei olnud, aga Tartu ümber olid jõukad kihelkonnad ja viljarikkad ja siin käis sõjaväe moodustamine, kusjuures need nii vene kui kui Rootsi sõjavägi käis siin oma varusid täiendamas, sest venelased istusid küll linnas, aga maa ümberringi oli nii nagu ei kellelgi oma peaaegu jama onupoeg. Kui selgus, et ta oli midagi andnud venelastele, siis langes ta rootslaste karistuse alla ja vastupidi, nii et pole ime siis, kui kui ma jäi üsnagi tühjaks ja inimesed kadusid metsadesse soodesse koos oma varanatukest. Mis puutub nüüd seda vallutamist, noh, Tartu näiteks Metlev ründas teda siin mitu nädalat, enne kui Peter ise kohale saabus ja, ja tema plaani täiesti maha laitis, sai tsaari käest pahandada, et mitu 1000 pommi on ilmaasjata välja tulistatud. Tarvutis hoopis Emajõe poolt praeguse botaanikaaia poolt, seal on niinimetatud vene väravad ja tema arvates seal müürotas ainult korraldust, kuhu poole kukkuda, sest ta oli tõesti üpriski lagunenud. Terve Rootsi aja käis, käis suur kemplemine linnakodaniku déjà magistraadi ja lossihärrade vahel selle müüri parandamise asjus, aga, aga linn ei tahtnud kuidagi vedu. See 1704. aasta Tartu vallutamine, nii palju, kui ta nüüd kahju oli saanud, eelneva pommitamise ajal. Aga peab ütlema, et ega Vene sõjavägi siin midagi rüüstanud, sellepärast et kõvasti oli keelatud igasugune rüüstamine Narvas, isegi Peeter oli sunnitud ise mõõk käes sõdureid takistama, kes olid niivõrd ärritatud seal, ta tegi väga õige psühholoogilise, tähendab, ta saatis Narva komandant-ile ultimaatumi lahendamiseks, millele see vastas väga solvava söölbestanisa. Peter laskis selle vastuse lugeda 100 vääleta enne rännakut. Mille peale siis linn võeti ära, konverents tunniga, aga noh, siis ei saanud neid sõdureid kuidagi pidamani. Tsaar pidi ise seal mõõgaga vehkima ja mõne mehe ilmselt Mahle. Nüüd see Tartu ära hävitamine ja Käsu Hansu nutulaul, mis sellega seotud on. Muidugi oleks nüüd suur liialdus väita, et, et Peetril olid mingisugused hirmsat ja kavatsused ja plaanid just nimelt Tartu või Eestimaa või Eesti rahva vastu eesti rahva vastu muide ei olnud üldse sellepärast et eestlasi ei saadetud ju kuskil. Need lasti linnas lihtsalt vabaks, aga isegi tolleaegne sõjapidamine oli juba niisugune, nagu ta oli. Peeter teadis ka väga hästi, missuguse vastasega tal tegemist on. Aga ta oskas hinnata oma võimalusi ja ressursse ja pealegi neid Venemaa tohutuid avarusi, mille peale on komistanud ka mitmed teised hiljem Ani kasutas temagi põletatud maa taktikat Tartust õieti välja, kõik, mis oli, vähegi väärtuslik, on vot sellest äravedamisest ta pole üldse räägitud, et hiljem 1721. 23. aastal toodi ka ühte teist tagasi, mis Pihkvas alles oli jäänud näiteks Jaani kiriku Jaani kiriku varandus ja isegi isegi aknad ja aknaraamid ja küllap siis ühte teist muudki, aga see Jaani kiriku kohta, seal on see nimekiri täiesti pik olemas, kõik, kõik kirikuriistad elanikud, väljasaatmine oli kah sellega sellega seotud, pealegi Peeter ravi juba aasta varem saatis suure grupi Tartu käsitöölisi, need olid küll pooleldi värbamise korras Venemaale, et nad õpetaksid seal seda käsitöö. Kunsti Lohte mõtleksid siis nagu instruktoritele ja nendele pakuti küllaltki soodsaid tingimusi ja Balkani eriti kannatanud kannatasid muidugi need, kes pidid veebruarikuus siin 1708 peaaegu et jalgse rändama, Volgatas sellegipärast, nendest enamus tuli tagasi. Muidugi. Suur-suur ja tore Smolensk kaasa arvatud said kaotuse osaliseks ja ühtlasi ka maalt õieti välja kõik toidu maalne, sellest oli ka nii palju kasvavad. Karl, kes kavatses minna Moskva peale, oli lihtsalt sunnitud haarama Ukrainasse, kus tal pealegi see hätman Liitu pakkus, Poltaava ja ja nii edasi on teada, kuigi, kuigi Peeter nüüd tema eesmärgiks oli saada väljapääs Läänemerel, aga ega ta alguses ei lootnud ega ei tahtnud saada rohkem, kui, kui new asu ja liidulepingu alusel olid balti kubermangude lubatud hoopiski saksa Augustile ja veel 1710. aastal, tähendab, kui Peeter oli vallutanud juba need hoiakud ja võtnud vastu need alistumis kapitulatsioonid nagu neid nimetati, ja siis ta veel kinnitas, see august oli ta vahepeal reetnud ja, ja ta oli päris üksi jäänud ja siis, kui tal jälle hakkas pärast poolt tahavad, siis august tunnistas end jälle tema liitlaseks. Ta veel kord kinnitas, et need on ikkagi augustil ette nähtud ja nii, et ta ei, ei arvestanud. Tänud ka tol ajal veel jätkub, teavad Venemaa koosseis. Isegi Nädal pakkus Kaarlile rahu, kes muidugi täiesti jälle niiskuses poisikese likus tuhinas, tähendab, ta oli nõus andma tagasi balti, need Eesti- ja Liivimaa tingimusel, et temale jääb ainult see Peterburi. Karl väitis, et tema, mitte mingi hiinlane, meest ei ole nõus sellest leivasuudmest Obama, et juhtugu mis tahes võiminguvaid arvedama armee hukka ja, ja noh, nii see läkski, see oli isegi veel enne Poltaava C pakkumine ka pärast Baltavat pakute rahu, no siis armsal türgimaal ja lootis nähtavasti türklasi ässitada Venemaa vastu ja arvas, et ikka veel midagi annab teha. Jälle ei võtnud ost ja niisiis 1720.-st aastast on Eesti-Venemaa koosseisus kapitulatsiooni olid muidugi koostatud. Aadel kannab poolt ja nemad hoolitsesid igati, et kõik nende privileegid saaksid kinnitatud. Reduktsioon oleks tühistatud. No ei läinud neile nagu üldse korda ja nähtavasti muidugi Peetri jaoks oli see kõik see asi kaunis võõras, temal ei olnudki mahti süveneda ja nii ta kirjutas need alla. Nukk tähendab endiste valitsejate poolt antud kinnitades endiste valitsejate poolt antud privileegid ja nendega sai siin siinselt rüütelkonna vehkida, siis kuni Aleksandar teise aegadeni. Aga uusi rahulepingus oli siiski üks punkt, see oli üheksas. Kus oli, on öeldud, tähendab, säilitatakse kõikide seisuste tähendab nii aadlike kui mitte aadlike ja linnakodanike ja, ja nii edasi ja nii edasi kõikides seisuste rootsiaegsed, õigused ja privileegid ja kohtukorraldus. Ja see tõesti see tõesti säilis. Asi on alati, kuidas, kuidas nendest seadustest kinni peetakse või kuivõrd neid jälgitakse, seda me näeme ju tänapäevalgi, et meil ikka mingid seadused just nagu kehtiks. Aga samal ajal mitte keegi nendest väljaidi seal tekkis just täpselt sama situatsioon, sest tegelikult kui vaadata kohtuasju 18. sajandil sisuliselt ei ole nad õieti muutunud ja täpselt nende samade seaduste järgi mõistetakse kohut. Täpselt niisamuti esinevad seal talupojad noh, peaaegu et võrdsetel alustel nii-öelda rootsiaegsed, seadused jäid kõiki ja ometi on tekkinud niisugune mulje ja tänu baltisakslastele eriti et vaat siis muutunud stanugaga torukaarte eriti raskeks, eriti õigusetuks. Ja ei saa, et noh, täiesti niisugune pime kuni Katariina aegadeni. Vot sellest me võib-olla räägiks järgmine kord, kuidas selle asjaga siis päriselt oli?