Need vanad. Armastuskirjad. Err. Tervist, mina olen Urmas Vadi väga huvitavast kirjavahetusest hakkab kohe rääkima Tiina Saluvere. Need on nimelt Kose kirjad Kaarel Irdile head kuulamist. Räägime korin kose armastuskirjadest see, kuidas neid õige nimetada. Me saame veel rääkida, et kas need on armastuskirjad, aga aga ju nad ikkagi on kaaring, asekirjad siis legendaarsele teatrijuhile ja lavastajale Kaarel Irdile. Võib-olla alustas, eks oleks kõige parem, kui Tiina Saluvere te ütlete, kes oli Karin Kask. Karin Kask oli meie üks tuntumaid teatriteadlasi teatrikriitikuid. Läbi aegade võiks öelda. Sest et tema oli õppinud Gustav Suitsu juures eesti keeles majandust ja hiljem siis Moskvas omandanud nii kandidaadi kui doktorikraadi teatriteaduse alal ja paljude raamatute autor, mis on Praeguseni väga põhjapanevad Eesti teatriajalookäsitlused nii sisse akadeemiline teatrilugu Nõukogude perioodist siis mis käsitleb aastaid 40 kuni 65 ja millele siis alles praegu just sel aastal tuli järg nüüd järgmise 20 aasta kohta. Ja, ja ta on, on ikkagi jälginud ka maailmateatrit väga palju lugenud teatriteoreetilist kirjandust, kuna ta valdas väga paljusid keeli. Nii et teda võiks nimetada täiesti maailmatasemel teatriteadlaseks. Aga see, tema elusaatus on üsna keeruline, et, et kirjad, millest me nüüd rääkima hakkame, on ka ära trükitud raamatuna. Esimene kiri, mille ta siis Kaarel IRLile saadab, on vangilaagrist. Et võib-olla seda taustaga avada, et ta sattus sinna süüdistatuna natsionalismi is ja millestki veel. Jah see oli omamoodi, väga müstiline, aga nagu tollel perioodil oli iseloomulik, et inimesed võisid sattuda täiesti suvaliste süüdistustega vangilaagrisse ja, ja niimoodi siis ka Karin Kask keda, keda siis süüdistati nats realismis ja kormolismi kosmopolitismi siia formalismis. Kuna tema doktoritöö teemaks oli Shakespeare Eesti teatris ja see oli ju nii-niisugune, noh mitte üldse nõukogulik teema ja ei sobinud tollesse aega ja siis ta visatigi sealt aspirantuurist välja. See oli siis 49 pärast seda, kui oli ilmunud see kuulus Pravda artikkel ühest anti patriootlikkus teatrikriitikute rühmast, järgnes siis ka Eestis analoogne nõiajaht teatrikriitikute kirjanduskriitikute pihta ja. Mis seal siis kirjas seisis, mis olid need asjad, mille vastu siis neid nagu Lintsima hakata? Siin on näiteks süüdistused kõlavad väga räigelt, aga võib-olla sobib siin tuua üks näide, mis iseloomustab tolleaegset stiili nende selliste Pravda juhtkirjade stiili. Siin väidetakse, et nad on taotlenud Nõukogude teatri kägistamist kodanliku esteetika surnud skeemidega lahustuva kapitalistliku kultuurile, laibamürkide süstimist, meie teatrielu õitsvasse organismi otsest rünnakut Nõukogude kunstile kodanikelt positsioonidelt. No nii, et süüdistused kõlavad nagu väga-väga nii ehmatavalt ja, ja jõhkralt. Ja siis niisiis Karin Kask kui Rasmus Kangro-Pool, kellel oli ka siis needsamad süüdistused esitatud pandi 50. aastal, mõlemad ongi. Ja siis esimene kiri, enne kui me teiega vestlesime Tiina Saluvere, siis siis te ütlesite ka, et see esimene kiri, mis on saadetud 53. kolmandal vangilaagrist, siis, et, et see on noh, niivõrd erandlik kiri, et võib-olla see justkui ei anna seda õiget olekut või tunnete seda pilti sellest? Karin Kase seda edasi. Aga samas, et mul on palve, et äkki te siiski loete selle mingisuguse lõigu sellest esimesest kirjast ette. Et siis me saaksime seda kommenteerida. Jah noh, see kiri on üsna pikk ja ilmutada tervikuna, Ma ei hakkaks siin lugema, aga selle kirja puhul, mis tegelikult laekus ka ERR-i arhiivi, kus need kirjad kõik pärinevad teistest kirjadest hiljem tedagi nagu hoitud eraldi ja tal on niisugused tugevad murdejooned, teda on korduvalt loetud kokku lapitud, hoitud nagu eraldi ja kui seda kirja lugeda, siis tegelikult noh, olles lugenud ka teisi Karin Kasekirju ja tema raamatuid, tema arvustusi sest tema stiili, siis tundub, et see ei ole üldse Karin Kase kirjutatud aga ajakiri on täiesti sama, nagu on muudel Karingase kirjadel ja ja, ja tundub, et eksimisvõimalus siin ei ole, et see on tõepoolest tema kirjutatud, aga see on kirjutatud vangilaagrist ja ja see ja tundubki, et see kiri on suunatud pigem sensorile ja nendele, kes siis lugesid, et see kiri üldse jõuaks selle õige adressaadini. Pidi ta ju läbima mitmete inimeste lugemise eelnevalt, tõenäoliselt seal ja, ja seetõttu on kasutatud siis ka vastavat retoorikat, nii et. Hakkasin isegi mõtlema selle peale, et see kiri on kirjutatud aastal 53 ja kas kahe aasta pärast ta vabastati sealt vangilaagrist mis nii, et kas seal ei või olla ka see, et ta proovis selles kirjas näidata enda nii öelda sellist maailmavaadet, mis on nii-öelda paranenud, ta ei ole enam selline natsionalism ja ta on nii-öelda õigele teele pöördunud. Et noh, need luuletused, mis seal lõpus veel on, seal oli kellestki ühest töölisnaisest üks luuletus, mis on päris jube, ausalt öeldes teine luuletus ja kogu see kiri, kogu see meelsus ja ideoloogia, noh mis sealt vastu pritsib, et see on ikka päris päris nagu hirmus, et sealt ei ole üldse tunda, et see oleks haritud inimese kiri, aga sesse ideoloogia kuidagi on seal nii esid. See on nii esile, aga, aga see näitabki, kuidas siis tolleaegne süsteem ikkagi suutis inimesed niivõrd maha suruda ja nende tegelikud mõtted ja tunded noh, nagu siis selle üldise retoorika vahu sisse ära peita. Aga noh, veel võiks öelda kommentaariks sellele kirjale, et tegelikult siin ikkagi siin kirja lõpupoole on ta ka suutnud sisse susata neid selliseid, tema jaoks olulisi teemasid, mulle tundub, et et võib-olla kogu selle selle pika kirja, need olulisemad rehad on tegelikult see meedet, kui ta küsib Jerdilt, et et olen jälginud küll pidevalt sirpi ja loomingut ja kuulan raadiot, aga ta ei ole kuskil nagu kuulnud, et midagi toimuks ka teatriuurimise vallas. Et pole leidnud kusagilt teadet, et toimuks midagi teatriajaloo alal. Et noh, ühesõnaga ta ikkagi noh, püüab nagu infot saada ka selle oma teema selle oma eriala kohta ja no tõepoolest nelja aastal ilmunud mitte ühtegi, mitte ühtegi raamatut. 50 kun jah, see oli veel siin, et noh, et ta ütleb, et aastal 50 kop, kas märtsikuus kirjutasin Jakobsonile, et anda üle neid materjale, mis minu käes ja minu teada. Kuid vanale möffile ei võimaldatud minuga kokku saada, sellest ei saanud asja. Ja siis noh, siin tal on siis ideed juba, kuidas Eesti teadet edasi uurida noh vastavalt siis dolla ja soovitustele, et ka meie teatril on olemas revolutsioonilised traditsioonid, mida tuleb otsida töölisnäiteringide tegevusest aastal 1912 kuni 24. Selle tööga tuleb aga kiirustada, sest ajaga kaovad inimesed, kes sellest teavad. Aga nüüd ma loeksin siis tõepoolest siit sellest esimesest ja räigemast poolest. Et. Jah, see kuupäev on seitsmes november 1953, seal siis teatavasti oktoobripühal, siis kirjutatud kolmanda aasta oktoobripühal. Ja siin ta kirjutab näit näiteks, et millise puhta kullana tunduvad mulle nõukogude inimesed selle rämpsu kõrval, kes nimetavad end patrioodideks jutumärkides ja paremateks eestlasteks jutumärkides. Olen uhke ja tänulik selle eest, et ma võisin koos töötada ja koos olla inimestega, kes kuuluvad eeskujulike mate ja parimate Nõukogude inimeste hulka. Mul on, mida kogu hingest armastada ja vihata, andnud mulle jõudu jääda rahulikuks, optimistlikuks ja ka praeguses olukorras elurõõmsaks. Ma mõistan rangelt hukka oma eksimused ja vihkan iseennast sellisena, nagu ma olin kuni 44. aasta sügiseni. Ma kannan selle eest karistust ja palun mind mitte kellelgi haletseda. Mina ise ei tee seda. Ja pealegi, nagu korki ütleb, on kaastunne surnuaiatunne mis on sobiv surnutele kuid elavatele isegi solvav. Ja ja siin ta siis veel räägib oma armastusest siis nii iseenda kui perekonna, kui kogu nõukogude maa ja rahva vastu. Jällegi siin võrdleb korgiga kurki, oli, see oli õige autor ja siis. Siis ta ütleb, ütleb jällegi enda kohta, et mind vaevab ainult üks ja see tohutu häbitunne nagu major Maresjev, no see on siis seal jutustus tõelisest inimesest peategelane, eks ole, ei kujutlenud oma elu ilma selleta, et ta võib Nõukogude kotkana võidelda oma maa eest ja kätte, tasuda sakslastele meie kujutlemine oma elu teisiti ette, kui ma pean saama ausaks ja täisväärtuslikuks Nõukogude kodanikuks, et anda kogu jõud ja võimed kommunismi ehitamiseks. Ma pean seda suutma veelgi võimatum näisima reisija või kangekaelne soov amputeeritud jalgadega taas lenduriks saada. Teisiti, aga ma ei suuda ega taha elada. Ja noh, nii edasi ja edasi. Ja päris päris hirmutav, aga noh, see tõesti see kontekst, see on ju vangilaager ja mitmed tsensorid, kelle käest läbi käis ja küsimus tõenäoliselt sellest, et kas see, kas see kiri jõuab adressaadini või see ei jõua adressaadini, et noh, siin me muidugi rääkida ka jälle sellest, et kes on siis tegelik adressaat selliste kirjade puhul, et kui me vaatame kirju kui ego dokumente, mille, mille alusel on ka võimalik ju kultuurilugu uurida, siis tegelikult sellistel kirjadel me peame alati nagu, nagu välja tooma ka selle selle sekundaarse adressaadi ehk siis antud juhul nagu tsensorid ja kõik kõik need võõrad silmad, kellele noh, tavaliselt ju isiklik kirjavahetus ei ole suunatud normaaloludes. Aga sellisel puhul noh, on see võib-olla veel olulisem kui tegelik kadassaad, see, kes on märgitud siia kirja algusse, Ümbrikule. Karin Kasekirjad Kaarel erdile on kirjutatud aastatel 53 kuni 84, nii et see on siis 31 aastat jah, et see on ikka meeletu aeg ja periood, me saame pärast rääkida, et mis, mis on need peamised muutused nendes kirjades on aga et see esimene kiri sellele järgneb kaks aastat pausi ja siis ta kirjutab uue kirja Irdile ja meil ei ole Irdi vastuseid. Kas neid vastuseid üldse oli, Nad suhtlesid, aga nagu teiegi? Tiina Saluvere oma eessõnas kirjutate, et pigem olid need arvatavasti Irdi telefonikõne. Et ta ei olnud nii väga kirjutav inimene, kuigi Irdan ju kirjutanud küll ja küll. Aga et missugune see kirjavahetus siis välja nägi või, või miks see üldse kirjutab just nimelt vangilaagrist Kaarel Irdi-ile, et mis selle taga on? Tähendab siin tegelikult on ikkagi taga juba varasem tutvus, et ta, et ta võtab ja kirjutab sealt vangilaagrist. Ja see, mis puutub nüüd kirjade ühepoolsusse, siis üldiselt võiks öelda, et see kirjavahetus on suuresti ühepoolne. No mitte päris tähendab on olnud kindlasti ka vastukirju erdi poolt, kuid kahjuks Karin Kasearhiiv ei ole säilinud. Ja neid me kunagi enam näha ega lugeda ei saa, neid kirju, kui neid ka oli. Kuid tavaliselt võib, võib arvata kasekirjades. Tegelikult väljendub ka see, et ta ja siit tuleb nagu esile, et ird on talle vastuseks helistanud või nad on kohtunud katkenud suusõnal, sest need, need teemad on nagu läbi arutatud omavahel. Et noh, et see ei ole, see ei ole päris niisugune ainult ainult ühepoolne, vaid see on ikkagi olnud selline tihe ja intensiivne suhtlemine. Aga ma nüüd loeksin selle iseloomustamiseks ühe katkendi ta korduvalt siin kirjades nimetab seda kirjavahetust tennisemänguks ilma partarita. Mis siis nagu noh, iseloomustab ka seda, et noh, tema kirjutab aga vastuseta, no vähemalt nii palju ei saa, et loen siin ühe sellise katkendi. Et olen siis Moskvas ja kasutan igavalt koosolekut sinuga vestlemiseks, mis alati on üks suur tennisemäng ilma partnerite olnud. Ja siis teises kohas oli siin ka veel. Suhtun teisse kui seina, mille vastu tennisepalle pekstakse, ühesõnaga olen üksikmängija olukorras muidugi neid Yeti kirju kindlasti nii palju pole olnud. Aga Kask ise mäletan, kui ta pärast episurma kirjeldus muuseumisem vaatas, et mis see arhiiv sisaldab ja niiviisi oli väga mures selle saatuse pärast, et see ikka kõik saaks korraldatud ja need asjad arhiivi pärast Eesti epiarhiivi pärale ja siis ta rääkis tol korral, et ta ise kindlasti kavatseb nagu anda kirjandusmuuseumisse eest oma materjalid. Aga kahjuks siis läks teisiti, et üksikuid tema kirju leidub mitmetes isikufondides, kellelt seotud, eks ole. Aga noh, tervikuna tema arhiiv kui niisugune on, on hävinud, kahjuks. Aga seal on üks kiri, on üks, üks pisike kiri mis oli siis Hirdi Irdi arhiivis jäänud mustandina, kus Jerdan kasele saatnud, siis noh, nii-öelda nagu tänukirja, aga noh, see on niisugune lühike ühe kaseraamatu puhul, see on siis arvatavasti sisse seispireesti Tris Sovo, mida ta siis lõpuks ikkagi millega tegid, jäi ikkagi selle teema juurde kindlaks ja oma sellele teemalt, et ta ei võtnud mingit niisugust ajastu ajastukohast teemat. Selle asemele. Aga Sirdi kiri, erdi kiri on kallis seltsimees Karin Kask, suur tänu esimese köite eest, kui mind kunagi on tarvis üles puua, siis on süüdistusakt valmis. No see õieti stiilne, mõnus. Mulle näib, et kuigi vana hirmsa pärast elus küllalt pahandust olete tundnud te mingisugusest põikpäisuse eest, mis minu subjektiivse arvamuse järgi ei tule puu peasusest. Veel ikka jätkate vana, hirmsa Est sõdimist. Mina muidugi arvan, et sellega õige asja eest. Kui paljusid aga teistest inimestest sellest veenda suudate, eks seda näitab ajalugu. Oh päris hea, tore ja ongi hea hea lausega mõnus, mõnus kiri ja need Karin Kasekirjad on ka muidugi intelligentse inimese kirjad, noh välja arvatud see esimene. Aga huvitav on jälgida läbi nende aastakümnete või läbi selle 30 aastat. Alguses pöördub see Karin Kask siis Irdi poole kui austatud seltsimees Kaarel Ird. Ja siis ta läheb juba sina peale ja mingil hetkel ta hakkab juba teda üüriks. Jah, see on, ta ütleb kas mister väärt või siis lihtsalt kallis, pöördu arma söörd ja see, see ördi nimi läheb tal tegelikult see tuleb sisse ja 67. aastal ja see jääb tegelikult kuni selle kirjavahetuse lõpuni vahelduvalt. Nii seda mõnikord ütleb ka kuidagi teisiti. Ormuse kallis, kui kallis, öeldi, armas ööd ja no esimest korda, kui sisse tuleb, on siis 27. juunil 67 ja see kirja algab siis armas mister. Mister öelda ja kusjuures selle asja taust on selline, seda ma mäletan kase käest ise küsisin omal ajal, noh, millest selline nimi ja siis ta ütles, et see on, et nad käisid koos ühel rahvusvahelisel konverentsil, kas see oli Prantsusmaal või mu praegu ei mäleta seda kohta enam. Aga igatahes seal oli siis Hirdi, kellel oli ka siis seal sõnavõtt nimetatud noh, niimoodi mister ö. Hääldatud teevad seda valesti ja siis sellest noh, see tundus nii naljakas, jäi nagu siis niisuguseks nendevaheliseks käibenimeks nende suhtluses nii-öelda. Muidugi see Karin kaski iseennast, Kaarel Ird siis seda, Karin Kask nimetab piksevardaks, mis on selles suhtes ka väga Nende kirjade. Nendest kirjadest selgub, et, et tõesti see Karin Kask ei olnud lihtsalt selline imetlev hull vaid, et tõepoolest Nad arutasid, vestlesid ja, ja see Karin Kask ka nii-öelda pigem seda hullu Irdi kuidagi vabandas või kuidagi osutasid, mingeid asju läbi ja nii edasi. Jah, just et kahtlemata Karin Kask oli ise ka küllaltki emotsionaalne inimene, kuid võrreldes Irdi sellise ülekeeva temperamendiga muidugi oli ta suhteliselt tasakaalukas ja ja suutis oma emotsioone ilmselt nagu paremini kontrollida. Ja, ja siis ta oli endale võtnud nagu vabatahtlikult selle nii-öelda piksevarda rolli ja siin tihtipeale ta jah, kirjutab oma kirjadele allkirjaks siis piksevarras hiigla külmese või külm, metallist ese. Ja piksevarras ja siis taga. Ta ütleb siin näiteks, et noh, siin jäi üks koht just ette, kus noh, et ka seal piksevardale on tegelikult südameis valutav, et pole ta nii külm ja metallist, midagi ei kirjuta niiviisi, aga noh, et ühesõnaga et seepärast ma lähengi aeda tagasi, hakkan oma hädist muru kastma, lootuses, et ehk annab järele ta piksevarda südamevalu. Aga jah, Ma korraks tahtsin veel öelda, et kui ta, kui ta ütleb väga ilusti siin, et tegelikult on selle selle piksevarda kohta ka, et olen meelsasti sinu müristamist ja piksevardaks, kui see sulle ja sinu kunstile kasuks olla. No just see kunstile tähendab mitte puhtisiklikult, vaided Vanemuisel teatrile kõigele tervikuna. Ja noh, selles suhtes mulle tundub, et peaks ära ütlema ka kuulajatele selle, et armastuskirjad ei ole sellised noh, kuigi ma ei tea, kuidas teie Tiina Saluvere selle kohta ütlete, aga mulle tundub, et et see armastuse objekt on just nimelt teater. Jah, see ei ole selline mingi romantiline mehe naise vaheline armastus, väidet, et on neil kahe peale on mingisugune teatriarmastus, et nad tõesti tõelised fanaatikud, kes väga kirglikult sellesse teatrisse suhtusid ja selle käekäiku ja nii edasi ja nii edasi, ehk siis tegi ja teine siis uuris. Ja muidugi see Karin Kask siis meeletult k imetleb seda Kaarel Irdi. Ta isegi võrdleb Ja ütleb, et, et kui kõik maailma asjad usaldada sinu kätte, siis oleks maailmas kõik asjad korras. Jah, just umbes niiviisi, noh, ma vist kardan seda katkendit vist ei leia praegu just täpselt, aga aga, aga siin on jah, selliseid imetlevaid kirju on päris palju, kuid samas nad ei ole nagu niisugused noh, rumalalt imetlevad. Vaid siin on kaksi nagu, nagu analüüsitud päris põhjalikult ka seda Irdi olemust. Ja, ja see on täpselt niimoodi, ma olen täielikult nõus sellega, mis te ütlesite, et tegelikult see armastus, noh, see oli sinna kõige tähtsam on see armastus teatri vastu alles seejärel siis see nii-öelda see inimestevaheline sümpaatia, armastus mis nendes kirjades siis nagu väljendub ja mitte ainult teatriarmastus, vaid ma ütleksin isegi laiemalt, et kogu eesti kultuuri armastus, sest et sina siin on ka juttu muudest kultuuri valdkondadest päris palju nendes kirjades. Kuna nad mõlemad olid, tundsid päris suurt huvi ka nii kujutava kunsti, kirjanduse muusika vastu ette on, et selliste ühiste huvide baasil ja just selle nagu omamoodi noh kase puhul võiks öelda siis, et tal nagu tere, armastus on siis kohati nagu personifitseerunud nii-öelda Irdi Irdi isiku isiku näol, siis kuidas öelda, et võtnud selle isikustatud kuju siis erdina. Aga on näha, et võib-olla siis ka ja kas siis kase niisugune teatreid maailm või, või omamoodi noh, kindlasti see teatrijuhtimise ideaal, et kuidas ainult mitte ainult jätku lavastaja, vaid jätku teatrijuht ja ja kultuuripoliitik ja organisaator ja noh, niisugune noh, nagu ta ütleb Zeus selles mõttes, et kes suutis, oli tohutu töövõimega ja ja, ja samas selline väga põnev ja intrigeeriv isiksus, et, et lihtsalt see sümpaatia oli nagu tekkinud ja, aga samas seal ei ole niisugust noh, mingit mingit erootilist või, või niisugust tunnet, et, et see peaks nüüd kuskile noh, justkui välja jõudma, vaid nad on mõlemad tegelikult sel ajal, kui need kirju vahetatakse küllaltki küpses eas ja mõlemad on abielus ja ja mõlematel on ka lapsed ja noh, tähendab, et, et seal ei ole nagu hetkekski ei teki seda tunnet, et et noh, et nad nüüd hakkavadki koos elama ja, ja ongi see armastus saab sellise väljundi, et, et seda, seda soovi ega pretensiooni ei ole, siin ei Kaselega ka erdil. Aga lihtsalt selline sõprus, mis on midagi enamat kui sõprus ja mis on väga kirglik. Jah. Ma isegi noppisin välja ühe ühe katkendi, kus, kus siis Karin Kask kirjutades Kaarel Irdile, siis ütleb, et jah, see on armastuskiri. Aga see on armastuskiri sulle, kui kommunistide. Jah, jah, jah, jah. Noh, et ühesõnaga selle selle taga on siis nagu see mõte, et tegelikult noh, ilmselt kui niisugune noh, tolleaegses ühiskonnas siis segune positiivne kommunisti koju, et vastukaaluks siis nendele suurtele hulkadele, bürokraatidele ja karjeristidele, kes ju ka olid siis noh, nii-öelda kandsid seda kommunisti nime. Et kask kogu aeg mõtiskleb tegelikult Kairdist kui uurimisobjektist, mis on omamoodi, et ta tahaks kirjutada temast monograafiat kirjutanud õieti loomingust ja tema lavastustest pikemaid käsitlusi. Aga ta noh, plaan on kirjutada ka monograafiad, mis kahjuks jääb siiski teostamata ka võib-olla just seetõttu, et uurimisobjekte on nagu tulnud liiga lähedale. Jah, aga, aga siin ta näiteks kirjutab ka, et mis on, mis on niisugune ka üks samamoodi võiks öelda kerglikumaid armastuskirju tegelikult. Aga ja noh, ta algab peale sellega, et minu kiri on seekord matemaatiline sellise periood, kui ta kasutas neid statistilisi meetodeid teatri uurimiseks ja ja siis ta muidugi siin püüab analüüsida ja noh, et kuidas saaks Irdi jagada siis matemaatiliste mudelite alusel öelda, sest ta siin ütleb, et et sa muidugi ei tea tuhkagi, kui hea sõber masinaid siseselt nende arvutuskeskustes olemas need esimesed uued arvutid juba, kuhu siis tuli perfokaarte sisse sööta ja nii edasi. Ja, ja sealt sai siis põnevaid andmeid ja Kask oli kui niisugune, kes läks uuega kaasa. Väga, see oli verbiga võib olla ühine joon, et nad mõlemad toetasid noori ja, ja, ja kas see puhul siis ka need uued uurimis meetodid, mis teda kohe väga huvitasid ja siin, et et kuidas ja minu ees on 75 lavastust ja 25000 ankeeti ja, ja kuidas siis noh, mis sellest välja tuleb, ta kirjutab sellest ja siis ta jõuab mingil hetkel selleni, et et analüüsib siis Irdi, keda tuleks kah jagada aktsia P S ja seal teha üks niisugune tehing. Võib olla loeksin ühe väikse katkendi sellest kirjast siin, kuidas ta siis seda Jerdi jagab? Ma loeksin katkendi siin, kus siis tegelikult ka noh, tulevad välja see, et lisaks matemaatikale või just selle matemaatika varjus siis peituvad ka tegelikult päris tugevad tunded, ehk siis seda võiks nimetada kindlasti armastuskirjaks. Ja näiteks siin siis, et ma pean sind jagama kahte suurde lõiku, et sulle sind ennast selgitada. Oletagem, et esimene neist on o, mis sisaldab endas Hirdiku sügavalt humaanset inimest tarka elunähtuste üle, juurdlejad, dialektikut ja marksisti anti väikekodanlaste antisovinisti. Ei oma meest, kellele miski pole ükskõik kes mõistab oma vaenlast ja ei mõista oma sõpru, kui need lollusi teevad. Ühesõnaga kullatera, kelle pärast on hea elada. Kuid seda Aadi näe korrapealt. Ta on tihtipeale sügavale peidetud südamesoppi ja põhja, kus ta vaidleb, Hirbeega p on egotsentriline, kannatamatu, lolluse, vihkaja kärts-põmm ja halastamatu hävitustule, aga ka see pole tavaline. Sellest kahest ebatavalisest poolest on saanud kokku selline eksemplar, nagu sa oled ja see kuulub kindlasti kogu inimsoo erandlikke nähtuste hulka. Niisamuti nagu Bly Juhkami suur, nunnu. Matemaatiliselt võiksin väljendada A jagatud peega võrdub ird. See tähendab sinu mõistmise hindamise indeks ehk suhtarv, seda, matemaatilist tehet ei tee aga kõik ja seetõttu on seal vaenlasi ka nende hulgas, kellele sinu ajal lähedane. Sa hoiatada Kadriorus ja sul on ükskõik, avastatakse või mitte, sest sulle on tähtsamad Need asjad ja teinekord tekivad seal konfliktid ka nendega, kes sinu aad armastavad, kuid peed välja ei kannata. Ja mul on seda valus näha ja küllap sul seda juhtub, vahel ka teatris. Ja nii edasi. Väga peenelt öelda, et noh, selles suhtes sellest lõigust tuleb ka väga hästi välja see selle kooring, ose nõuandev positsioon Siin on nüüd üks niisugune kah, mida nüüd täiesti tõsiselt nimetada armastuskirjaks, pikk kiri, ma ei tea, kas ma tervikut, aga maratoni tervikut? Jah, et öelge kuupäev ja see on siis Sissejuhatust apteering algab niimoodi nõmmel tikripõõsa all täna pärast eilset 1968. Noh ühesõnaga täpset kuupäeva ei ole, aga eile on siis ilmselt olnud mingi kokkusaamine või midagi olulist juhtunud nende vahel. Ja armas ööd pugesin via nurka ämma eest peitu. Räägib hommikust peale vahetpidamata ma ei vasta sugugi tema naiseideaalile, sest ma ei tee midagi nii, nagu seda teevad kõik teised naised. Kuid milleks õlle, sellest tahtsin sulle lihtsalt 1000 korda n-astmes aitäh ütelda. Märkus Enn võib tähendada üks kuni lõpmatus. Sellepärast olemasolev. Ma võtan pappi korkija, Vilde korgi käest, küsiti kunagi, kes on haritlane, ta vastas, see, kes on valmis igale inimeste kaitseks nende ette esiritta astuma, neid oma kehaga varjama. Vilde kirjutab ainult, see on haritlane, kes kõike oma kogutud tarkust ja teadust, oma andeid ja osavusi enese ja ligimese elu korra tõstmiseks tarvitab, tarvitada mõistab, kes aru saab, et ülekohus kus õigus, kus orjus on, mida ilmas vaja on hävitada ja mida alal hoida 1895 kujuta ette. Ja paljude ja võib olla rohkemgi kui paljude haritlaste kohta ei saaks seda täna öelda. Ma vihkan neid vaimuinimesi, kes vaatavad kõrvalt kaugelt mäe otsast rahvale alla, kes kirjutavad suuri sõnu armastusest ja kodumaast vahetavad ja hoiatavad esimese rohukõrre torke peale ja panevad kingad jalga üle niidetud heinamaa minnes. Milleks selline kurjus kaunil kevadpäeval? Selleks et vihkamisele on antipood, mis kuulub sulle? Sa muutusid Vanemuise ees seistes, kui see polnud veel esimest korda avanenud kohutavalt ilusaks seetõttu, et sa muutusid isend kontsentraadiks kõigest sellest, millega koos ei käinud meie teatrist. Vaatasin sinule ja ja huvistasin pisaraid, sest on sihukesed pisaraid, mis seal liiga kallid, et neid kellelegi näidata võetakse lihtsalt virisemise asemel. Hoidku selle eest, et sa mind sentimentaalseks peaksid, aga romantiline vist pisut küll. Vanaaegselt mul on mõnikord kahju, et ma ei sündinud sajand varem. Võib-olla et oleksin mõisatallis naha peale saanud, võib-olla, et oleksin olnud Jakobsoni austaja. Minu vana vanaisa, Miki Jalak. Verine selg hoidis mind ära, kes selle siis Mahtra sõja ajal saanud karistada, nagu ühest varasemast kirjast juttu tuleb? Hoidis mind suurematest lollustest okupatsiooni ajal. Mu polegi iial proovinud kellelegi selgeks teha, et maga, siis vihkasin sakslasi nagunii ei ostaks. 100 aastat tagasi oleksin ma andnud, et ma oleksin asja eest naha peale saanud. Jah, see on armastuskiri sellega kommunistile, ma tean, et sina mõistad, seda, seda ei saa keegi mulle keelata ja lubama ei küsigi. Olen valmis seda ka võidu väljakul või munamäe otsese avalikult kordama. Ma ei taha sinust Tibekestki endale, kuid ma tahan, et sa jääksid alati selliseks, nagu sa oled. Ma ei kahtlegi, aga selles oleks maailmas elada, kui kõik inimesed oleksid sinu taoliselt ausad ja asja eest põlevad. Minu aias õitsvad õunapuud ja ma avastasin, et oraval, kes elab kuldnokapesas, on kolm poega. Paljud lilled on vahepeal õitsema hakanud, ind ootab umbrohi, võtan Varstidel tutist kinni, sest umbrohu kitumise ajal on hea mõtteid mõlgutada. Moskvasse ma sõidan 20. nisu võib koja on see tema juhendaja. Näen mõttes sinu sünget nägu ja ei saa sulle öelda, ole rõõmus. Niimoodi aianurka saab pugeda vaid minusugune paberimäärija ja ega minulgi ei õnnestu alati. Viimane kaugel olemine ja sinuga koos olemine on andnud mulle nii äärmise seesmise rahu inimesena, näol, kes mind pisutki usaldab ja hindab, sest see on siiski mitusada korda valusam lapse sünnitamisest, kui südamest ja südametunnistusest traktoriga üle sõidetakse. Niisugust tunnet olen ma üle elanud. Ja kui vastu pidasin, siis tänu minu sõpradele. Homme saadan lapsed laagrisse ja kujutlen, millise magusa rõõmuga oma tööle hakanud ja kõik see lõpuks veel sinu sita a'la hird, aitäh, ei maksa minu oma kõrval kedagistki. Noh, niisugune siis lõpu pöörab nagu naljaks, aga tegelikult nagu päris päris tõsiseid tundeid. Tänases saates rääkis Tiina Saluvere koringose kirjadest Kaarel Irdile. Saate panid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.