Palveränduri. Päevaraamat. Palverännak ei ole tavaline retk, väljasõit või piknik, sõnaskeesi vorm, vaimne otsing ja füüsiline pingutus, tahe ja valmisolek end ületada. Ning kuigi igal palverännu siht on niisama tähtis ka teelolek sihtpunkt, kulgemine ja rändur. Neist kolmest koosnebki palveränd. Mina olen Martti Kalda, helipuldis on Maristamba ja see on palveränduri päevaraamat. Palveränduri päevaraamat. Meie tänaseks külaliseks on Aarne Hiiob kirikuõpetaja. Algselt olite kirikuõpetaja Koerus Türil ja aastast 1993 Jaani koguduse õpetaja. Lisaks sellele õpetajate usuteaduste instituudis. Olete kirjutanud arvukalt raamatuid, artikleid Masingust, süstemaatiliselt bioloogiast ja ka Roomast ja Jeruusalemmast. Ja täna olengi kutsunud teid siia selleks, et rääkida Jeruusalemmast, Iisraelist, kristlaste jaoks pühast maast. Ja alustaksin sellise küsimusega, et nagu ma aru saan, käite te Iisraelis sageli. Mis teid motiveerib seda paika külastama? Käin küll sageli, ma arvan, et kaks korda aastas on ikkagi sage, on minust sagedamaid käijaid veel mõned. Aga see ei ole mingi võistlus, et kes rohkem saab, vaid lihtsalt on nii kujunenud, et aastast 2008 sügisest kuni siiamaani olen olnud seitsmeteistkümne seltskonnaga. Ja aastast 2010 sügisest siis iga kord aastas kaks korda, mõnikord kaks gruppi üksteise järele. Sügiseti ja kevadeti, mis motiveerib, seda on ikka küsitud. Siis ma olen vahel niisama naljatoonil vastu küsinud, et mitu korda sa kodus oled käidud, et kui sa oled juba 10 või 20 korda kodus käinud, et kas siis veel lähed koju siis saadakse aru küll, et et koju minnakse, ikka. Motiveerib see, et sisulises mõttes muidugi see, et kogu meie usu, mitte ainult usu, vaid maailmatunnetuse ja kogu Euroopat. Üks põhihälle on seal ja selline paik nagu Iisraeli maa on see, kus jumal faktiliselt tuli kõige lähemale. Ja see jätab jälje igale poole, ükskõik, kas ta jätab meie tunnetusse või ta jätab sinna lausa füüsiliselt vähemalt tunnetus hoomab, et, et ka füüsiliselt see maa kuidagi mõjub erilisena, et see on üks asi, mis tõmbab sinna põhiliselt ja tehnilise külje pealt tõmbab see, et seal väike maa, sinna on grupiga hea minna. Ja, ja ta on kiiresti läbitav, ta on nädalaga enam-vähem põhiasjad kätte näidatavad ja selle juures saab rääkida väga palju siis sellist juttu, mida ma ise olen õppinud ja mille teenistuses ma siin Eestiski olen. Sest paraku nagu igal alal on ka usu ja religiooni puhul nii, et kõikjale võrdne. Mõni asi on kaalukam ja kuidagimoodi ajalooliselt juhtusse, niiet et see samane kristlus, mis seal alguse sai. Fakt, et see osutus kaalukaks, kuigi seda alguses ei arvatud. Ja osutus nii kaalukaks, et et see osa maailmast, mis kristluse vastu võttis ja kristlaseks jäi, arenes teistest ette. Kas need kaks tõik on omavahel kausaalses seoses see segama ja selle üle ma väga ei pead? Ei vaeva, ma mõtlen ise küll, et võivad olla küll. Ja selle kohta on ka selgitus olemas, ma olen seda lugenud, olen ise mõelnud, aga fakt on see, et kogu see lugu, see pühakirja lugu, mis sealt pihta algas, see on, on mõjutanud ajalugu. Tohutult aega loetakse Jeesuse Kristuse järgi, isegi siis, kui ei taheta enam öelda enne Kristust ja peale Kristust. Ja teatejälg on lausa füüsiline ja antoloogiline või kuidas öelda seal maal, nii ta mõjub ja nii sinna kokku minnakse väga paljudest paikadest üle ilma. Euroopa kultuuriruumis on olnud keskajal kujunenud välja kolm põhilist palverännupaika Santiago, Rooma ja Jeruusalemma. Nüüd kuigi Jeruusalemm palverännakupaigana ei ole minu teada kunagi olnud kristlastele tööstuslik noh, umbes samasuguses võtmes nagu moslemitele on meka külastamine noh, peaaegu et kohustuslik, kui, kui neil vähegi võimalik on. Aga viies sinna inimesi. Kas te arvate, et üks õige kristlane peaks või võiks käia pühal maal Jeruusalemmas ja mida sa talle annab? Arvan, et võiks, et igatahes ma olen pannud tähele, et inimesed, kes seda nagu teadmatult tõrjuvad ja kipuvad näiteks rooma või Santiago de Compostelasse või siis minu meelest nad ei ole mõnda asja tajunud. No see on minu arvamus, nad ei ole tajunud seda, et ikkagi originaalpaigad on pühal maal Iisraelis ikka üldiselt teada. Et see jutt, mida on siis vahepeal lastud laiali, et et on Jeesuse hauakohta kaks versiooni ja need on täiesti õhust võetud jutud neile mingisugust alust. On olemas naer, alused tegelikult kui vaadata neid igasuguseid pärimusi päris algaegadest oma pühama raamatus neid asju ka käsitlen siis pärimused on üsna kontinuitiivsed ja ajaloolane võib loomulikult öelda, et see ei ole mulle veenev, et ma tahaks tugevamaid tõendeid erinevatest allikatest. Aga see ei pea teisi häirima, sest paljusid asju ei saa nii range tõestuse skaala järgi tõestada. Aga saab vaadata muu, muu järgi saab vaadata selle järgi, et kui inimesed on kogu aeg kohal olnud pärimused näitavad, et tõesti on jäljed teadmise kohta pühade paikade teadmise kohta algaegadest peale kas siis lausa või enam-vähem siis võib seda uskuda, kui see ei ole ümber lükatud. Ja kus asja nii vaadata siis mulle tundub, et, et osa inimesi seda ei taju näiteks Jaani kirikus maa Tallinnas olev, see on ju Püha Johannese kirik, eks ole, siis toomkirik on Neitsi Maarja toomkirik, et neid pühakuid, kellele kirik on pühitsetud. Neil on erinevad ja kõik kirikud on enamasti kellelegi pühitsetud, seda ei anta aru, aga seal on originaalpaigad mitte pühitsetud kellelegi auks vaid paigad, kus needsamad esmasündmused üldse toimusid. Et kui seda hakatakse teadvustama ja tajuma, siis tekib tõmme pühama järele ja sellepärast ma arvan, et inimene võiks ära käia, kuidas seda, kuidas seda nagu mõistma hakkab. Ma olen märganud, et kõike aga võiks hakata ja samal ajal on vastupidiste efekti mõni inimene, kes on olnud juba üsna eakas, on tulnud veel, et käia korra ära tahab veel. Sest talle jõuab seal käies kohale teate see kõik olemas, ma näen neid nägusid, ma näen neid rõõmust nutvaid kujusid, seal mõnikord enamasti inimesed nii emotsionaalseks ei muutu, aga mõni läheb. Ma näen neid nägusid. Seisavad seal Jeesuse ülestõusmise kirikumüüri ääres või istub maas keegi noor naisterahvas Petlemmas Jeesuse sünnikirikus ja ta vaatab seda paika ja tal on jõutud kohal, et see on siin ja mina olen siin. See on füüsiliselt see punkt, kus toimus jumala kõige lähedamale tulek maailmas üldse kunagi. Ja objektiivselt. Ma ikkagi seda asja, et usus sisust aru saadaks, ega siis need pärimused, mis on Jeesuses Kristuses ei ole mingeid usupärimused, need on objektiivsed sündmused, millest paraku mitte kristlased ei tea, lihtsalt nad ei usu, seda. Kristlased usuvad ja siit usk on vahendaja funktsiooniga, mitte looja funktsiooniga. Ja isegi kui tänapäeval me tahame, oletame, mõni tahab olla skeptilisem niuksem nii-öelda kaasaegsemaid suhtuda ettevaatlikumalt nendesse parimustesse, siis siis ma ikka olen seda külge toonitanud, et teate, stsenaarium on selline. Budismi omas stsenaarium islami omas stsenaarium kristlusele, Lavas stsenaarium, hakkame Hamletit ümber kirjutama või Dostojevski ümber tegema või kui või kui me, kui me teeme stsenaarium ümber, siis muutub kogu näidend. Ja sa pead ikka eriti kõva mees olema, siis kui sa niisugust asja teed, kirjutame rohki ümber, tuleb parem välja. Et see, et kui midagi niisugust teha, siis peab olema nii-öelda religioosne tippsportlane. Tähendab, siin vallas oli ju ka tugevaid tegijaid. On olemas võimsaid prohveteid, On olemas müstikud, mida kõik on olemas, igaüks võib korjata endale järglaskonna ja lasku käia, palun. Vabaturg nii-öelda, eks ole. Ja vaat siin on see kummaline, et siiamaani on seesama on Jeesus Kristus olnud erakordselt mõjukas. Kas meeldib või ei meeldi, aga ta on pannud kõige suuremat liikuma. Ja sinna tasuks minna. Mina olen vahel mõelnud, andke mulle andeks, atestid, ma ei taha sugugi solvata, aga et lihtsalt niisugune näide, et kui Eesti valitsus võtaks rahastaks näiteks niimoodi, et võtta Eestis niimoodi busside kaupa tähtsamad artistid kokku ja siis korraldada neile üks riigi kulul sugune nädalane reis pühale maale. Et see võiks olla õpetlik ka tunda ennast vähemusena. Et võib-olla jääb niisugune mulje nagu meie oleksime need lollid, kõik teised nagu targemad, eks ole. Vähemalt näha seda asja lähemalt, ükskõik mida keegi siis arvab. Et aga, et informeerimine ja sündmustega ja olukordadega kurssi viimine ilmselt tuleks minu arvates mitmel viisil kasuks ja selle pärast loomulikult keegi ei pea käima pühal maal, see ei tee veel kedagi tõsiseks ristiinimeseks, kui ta seal käib ja ja kui käimata jääb, pole raha või võimalusi, seda võib ikka juhtuda juhtusse sajandeid juhtus, et inimesed ei saanud seal käia. Aga kui on võimalik, käige ära. Ei kahetse, ma arvan. Mis on need kõige olulisemad paigad Jeruusalemmas ja ka pühal Te siin mõnda nimetasite kus võib tajuda seda jumala kohalolekut või nii, nagu te ütlesite, et seal on jumal nii-öelda maailmaga kokku puutunud. Et üks on see tõepoolest püha haua. Ja ülestõusmise kirik aga Iisraelis ja pühal maal laiemalt. Mis on need kohad, mis on teie arvates kõige kõige? Olulisemad nojah, kristluse, selle stsenaariumi järgi tulevad kikka kaks paika, üks on siis Jeesuse hauaküljest, homse kirik Jeruusalemmas ja teine on Jeesuse sünni kirik Petlemmas. Kui seda ei teata alati, siis võiks nimetada, et, et üks selline nähtus nagu Krimmi sõda 19. sajandil puhkes lausa sellepärast, et et ei jõutud kokkuleppele, kuidas jagada nende kahe kiriku kasutamist ortodokside ja katoliiklaste vahel. Ja seda on isegi kirjutanud nõukogude aegsed ajalooõpikud peale sõda veel. Nende vaidluste kaudu läks asi nii kaugele, et Venemaa kuulutas Türgile sõja ja tuli terve Krimmi sõda sellest välja. Ja on teada ka seda, et venelased juba Peeter per võist peale Peeter Esimesest peale oma lepingutes ikkagi nõudsid Türgi riik. Kui rahu tehti vahepeal türgi sõdadega, siis türgi riik lubaks Vene palverändureid Jeruusalemma. Ja kui Eduard Bornhöhe meie kuulus klassikaline kirjanik käis Jeruusalemmast 1898 siis tema kirjeldused, mis on kogutud kokku teosesse usurändajate radadel, mis on eesti keeles korduvalt ilmunud siis väga hästi kirjeldab väga asjatundlikult, tahaksime uuesti välja anda, mõnikord siis tema ütleb ka, et vene palveränduritele on väga tähtis olnud Jeruusalemma, nad toovad püha tuld sealt küünlaga Moskvasse, tollal juba tänapäeval lennukiga. Ja kui meenutada veel 19. sajandil keegi vene teoloog juhtis tähelepanu ja minu meelest see on oluline ka tänapäevaste sündmuste mõistmisele. Et ortodoksi maailma keskpunkt ei ole Moskva isegi mitte tsaar, kraad ehk Konstantinoopol või Istanbul mis ka nagu on tähtis olnud vaid ortodoksi maailma keskpunkt on Jeruusalemm ja püha haua kirik, kus vaiksel laupäeval langeb püha tuli see laine tuum, see on vaimne tuum, keskpunkt ühele niisugusele spirituaalselt venelasele ortodoksi läheb, mitte ainult venelasele. Ja kui niisugust asja vaadata, siis ikkagi need punktid on nagu need kaks kohta, mis muide on ka ortodokside käes valdavalt kreeklased on valdavalt peremehed, nimetlema sünnikirikus kui ka Jeruusalemma ülesloomiskirikus. Ja need on nagu need kaks niisugust punkti, mille ümber tiirleb kõik, aga sinna lisandub loomulikult ka muid, kogu Õlimägi on seal mitmeid paiku vaadata kogu kidroni org, mis on õlimäe templimäe vahel templiga, räägi, mis on praegu muslimite käes, aga kuhu saab ka vastava korra järgi sisse ja neid paiku näha, kus kunagi oli Jeruusalemma Siioni mägi Jeruusalemma külje all, kus kunagi oli algkogudus ja kus Jeesus viimset õhtusöömaaega pidas ja kus ruumis ülestõusnud Jeesus ilmus jüngritele, need paigad on üldiselt teada. Ja kirikuisade pärimused lähevad üsna esimestesse sajanditesse ja on seal, need punktid on niimoodi olemas ja ja kui neid niimoodi jälgida ja veel põhjapoole minna, siis tuleb lisaks paiku, kus tore paik on näiteks käia Nabluse linnas oli kunagine Samaaria, kus Jeesus kohtus Samaaria naisega kaevul kaevule alles. See kaev on täiesti alles, Bornhöhe käis ka seal, ma tuleb kohe meelde ja ja kaevule saab minna, tan süvendis. Nii nagu ütleme, veesooned on ikka allpool ja minna sinna süvendisse, siis sinna peale on muidugi ehitatud, nüüd juba kirik teeb kiriku alla. Läheme aga täiesti saab ise vändaga kaevuga kerida, juua sedasama vett sama allikas. Või minna põhja poole, Naatsaret jälle seal on need paigad teada. Isegi väljakaevamistel viiekümnendatel on leitud seal kõige varem kõige varasem arheoloogiline tunnistus väljendist Ave Maria kreeka keeles häire marjamisel kolmandast sajandist tõenäoliselt Porheoloog ütleb. Vanemate ei ole, lihtsalt pole säilinud. Aga seal seal sellest ajast on säilinud samal ajal kogu linn oli juutlik täiesti juutlikum teada kõigist allikatest seal sees. Järsku on Maarjale tähelepanu pööramine kraabitud grafiti Haire Maria kolmandast sajandist ja see läheb kokku selle pärimusega, et seal on Jeesuse kasuisa, Joosepi maja olnud ja nii edasi ja edasi. Ja siis edasi Tibeerias, sääres, Galileas või Galilea järvel või kinnaireti või geneetsaret järve erinevalt nimetatakse ühte sama veekogu mis väiksem veel kui Võrtsjärv, aga ta on kuidagi väga muljekas, seal seal ääres on mõne ruutkilomeetri peal on see tsoon, kus Jeesus oma jüngritega siis kolmandast põhiliselt veetis, kus kõik jutlus on, kust ta pärast ülestõusuna läkitas jüngrid maailma ütles, et minge ristige neid isa, poja ja püha vaimu nimesse ja nii edasi ja kuulutage evangeeliumi ja ja kõige paigad on pärimuste ka üsna selgelt paika pandud ja seal käiakse neid vaatamas ja, ja mõnedele on ikkagi, kellel on ka need Galilea paigad väga meeldinud, on mõni öelnud, et just see mäejutluse mägi väike küngas ja väike kopp natukene seal, mida piiblis ei mainita, aga mis pidi olemas olema, sest geoloogiliselt Ta on ta palju varasem, mitte hilisema tekkega ja niisugused asjad kõik koos või siis vääres kabel ehitatud paika, kus ta ülestõusuna ilmus, kus lähevad kokku paigad, lähevad kokku palverändur reageerija kirjeldusega, kes pärineb kusagilt sealt Santiago de Compostelasse kandist. Külastas püha maad aastal 383 kuni 386, on siis Rooma riigi ajal veel täiesti. Ta kirjeldab neid paiku seal, mis klapib täiesti sellega, mis, mis praegu on näha, kus ta andmeid sai, ta ei ütle. On teada juudi Talvudist, et sealsamas naabruses, paar kaks, pool kilomeetrit eemal Kaperna omas elasid juudi kristlaste andmetel ka veel kristlased. Nii et siis ilmselt ta kohalikelt kuulis, kes seal kogu aeg olid elanud, nii need pärilikkuse paika lähevad, ajaloolane, kui ta võtab selle Deckarty põhimõtted, kahtlen, niipalju kui kahelda saab. Ja siis, kui mu kahtlused Cavel jõuga ümber surutakse, et ainult siis usun siis see vaatevinkel, kel on õige ühe vinklina, aga minu meeles deformeerib lausa meie elu, kui me võtame selle absoluutseks. Sest tegelikult on ju palju rohkemad asjad toimunud, mida me ei saa Nimuks lüüa, range kahtluse filtrist läbi suruda. Ja väike arvestame, usume, et need on olemas ka meie enda elust. Et te kõik niimoodi ei saa suhtuda lihtsalt ja, ja usku ei saa ka niimoodi tänatasest. Usk ja religioon on seotud inimese sellise intuitiivse meelega, mis läheb nii või teisiti tavasituatsioonist kaugemale ja kui ta läheb tavaolukorrast tavatunnetusest kaugemale, siis ei saagi seda tavatunnetuse raames niimoodi jõuga tõestada. Ja samal ajal on ta täiesti olemas, et miks inimestel religioossed otsingud, miks esoteerika pidi levima ikka sellepärast, et midagi tuntakse ja, ja kui palverännakutele siirdutakse, siis sellesama lugu miski on, mis paneb inimesi liikuma ja seda miskit, et tasub arvestada, selle peale tasub mõelda. Mida mina Iisraelis Jeruusalemmas just tajusin, oli see, et hoolimata kõigest sellest väga tihedasti üksteise peal ja läbipõimunud ajaloost ja, ja ka sellest, et füüsiliselt erinevatel ajahetkedel tekkinud nii ehitised kui, kui, kui mälestised on seal väga tihedasti läbisegi ja, ja samamoodi ka erinevad religioonid, noh, nii kristluse konfessioonid erinevad kui ka te juba mainisite, islam, judaism samamoodi, eks ole, Jeruusalemm teatavasti on jagatud, vanalinn on jagatud erinevateks kvartalit, eks kõik see päästemplime hääle kus just nagu asub islami üks kõige pühamaid paiku. Samas noh, juudiriigi südames juutide kontrolli all nutumüür on, on sealsamas kristluse olulised kohad ja, ja noh, loomulikult siis nii-öelda tänapäevases kastmes. Et vanalinnas on olemas samamoodi nii-öelda söögikohad, suveniirimüügipaigad ja, ja kõik muu, mida ma imestasin, oli just nimelt see, kuidas erinevad väiksed grupid ilmselgelt usklikke inimesi erinevates kohtades, väikeses aias, mõnes keldris, trepikäigus kaar käigus palvetamas ja leidmas seda, seda tunnet, hoolimata sellest nii-öelda tänapäevasest kastmest, mis võib sellist nii-öelda tavalist rändurit häirida. Aga usklik kuidagi suudab läbi murda sellest sellest kastmest ja sellest sellest tihedast ajaloost ja sellest erinevast konfessioonide ja religioonide hulgast. Lisaks sellele on olemas selline asi, nagu nimetatakse vist Jeruusalemma hulluseks või Jeruusalemma sündroom Jeruusalemma sündroom ja mida te sellest oskate rääkida? No nii palju, kui ma lugenud olen ja kuma kahte inimest olen näinud, kelle puhul ma olen mõelnud, et kaks meenuvad kelle puhul ma olen mõelnud, et kas neil on midagi natukene vist häguseks läinud. Kaks naist erineval ajal üks vanem, teine noorem ja jäi mulje, et nad, et nad tunnevad ennast kellegi teisena, on väga sisse elanud mingisugust Sohasse. Ja loomulikult Diaal nendest asjadest põhiliselt raamatute kaudu, aga kujutan täiesti ette, et kui kui inimene läheb sinna, ma mäletan enda tunnet, kui siin nõukogude ajal sai salaja jõulusid peetud. Present oli akna ees, et miilits ei näeks, sest tema oli ema, oli kooliõpetaja, ema ei tahtnud koolis pärast vaibale kutsumist. Siis jõulud olid püha asi, mida me pidasime ja kunagi oleks mõelnud, et Nõukogude Liit üldse ära lõpeb ja kui ta ära lõpeb, et oleks raha sõita Iisraelis Jeesuse maale oli situd mõttessegi. Ja kui sinna ükskord saad ja siis järsku siin on see kaks sammu mujal, on juba järgmine asi piltlikult öeldes kolm sammu teises suunas on järgmine. Ja kõik see on olemas, kõik see on olemas, niimoodi, siis see viib inimese teadvuse ilmselt niukses kõrgendatud meeleollu küll. Et kui on nõrgem või tundlikum psüühika, vähe vastupidav niimoodi, et võib-olla läheb inimene tõesti tasakaalust ära. Kuuldavasti ikkagi enamik inimesi lähevad uuesti korda. Et viiakse kuskile rahulikus olukorda täiesti ilmalikku keskkonda, lastakse seal natuke olla, antakse mõnda rahustit kagu vaja, kuidas arst ütleb ja mõne aja pärast lähevad vaikselt minema, saavad aru, et läks midagi viltu ja imeerut ise enam seda. Kuuldavasti nii et, aga mõnega võivad olla siis rängemaid tagajärjed, aga need on ikka arvavad juhtuvad nähtused minu teada. No loomulikult inimene võib vaimustuda ja põlema minna paljudest asjadest. Ka see võib viia täiesti tasakaalust välja. Mida võimsam kogemus, seda rohkem kassimuusikas, kas või kunstis, kui ikkagi mingi tõeliselt võimas kogemus on, inimene võib tasakaalust välja minna. Religioon on väga võimas jõud, sest ta on, kas meile meeldib või mitte, aga iga inimene on homo religioossus. Meil on see sõna religiooni ära pilastatud või ära pilgatud. Et ei taheta seda kasutada, võetakse siis mõni muu nimetus, esoteerika või midagi, aga asi on sama. Inimene tajub, et on olemas midagi teispoolset teispool, on see, mis meie tavatunnetusest kaugemale ja mille leidmine toob mingisuguse kummalise rahu või rõõmu või osutab, et tee on õige, või millelegi midagi, mis hakkab paistma, suudabki kirjeldada, kui sellisesse olukorda minna. Uku Masing ütleb, et tema meelest on religioone või religioossus on inimesesse uus meel, mis on evolutsiooni käigus tekkima seal esialgu veel nii. Ma arvan, et ta, ta suudab kalt kobada. Et kui midagi sellist on, et sellises valdkonnas, mis inimest südamesse tabab nagu religioon, usk seal mingi võimas kogemus tuleb, siis loomulikult võib ta viia tasakaalust välja. Aga teisest küljest nagu te ütlesite, et inimesed hoolimata sellest Segadikust seal Jeruusalemmas palvetavad need, kes selle asjaga seotud on, nagu murravad sellest läbi, siis jah, muidugi, aga see on ka arendatav. Ma ikkagi juhiksin tähelepanu, et et ikkagi kui jumalat kirjeldatakse, siis väga tinglikult ja ikkagi nagu rõhk on sellele, et jumal on vaim. Nii nagu Jeesus, just Jeesus ütleb Samaaria naisele jumala vaim. Ja vanas testamendis on öeldud, et jumala vaim täidab maailma. Nii et jumala vaim, kes täidab maailma. Et siis nagu meenub see võrdlus, et jumal on maailma suhtes umbes nii nagu teadvus aju suhtes, et kus aju uuritsesse, teadvuste leia kuskil, aga samal ajal teadvus on iga igas ajupunktis lähedane. Et, et nii on ka jumala ja maailma vahekord ja saada mingil moel selles vaimses maailmas opereerimisvõimeliseks, siis tulebki see nähtus, mida nimetatakse. Ma tea, mõtluskaemus, aga palve palve sellise eeldusega, et me teise inimesega saame suhelda kõneldes jumalaga jumala ilmselt teab palve ei ole jumala informeerimine, vaid meie suhtlemise-d. Ja kas palvel mingit kasu on, siis ma olen ikka meenutanud, et kas te vahest olete tundnud, et keegi selja tagant vaatab. Tavaliselt inimesed kohe noogutavad, Nicole on tulnud, kuidas see võimalik on kukla peal silmi. Et järelikult siis ikkagi vaimsed jõud kuidagimoodi mõjuvad ühe ühe teadvuse juurest teise teadvuse juurde. Et kuidas siis rääkida palvel ei ole mõju, et kuidas palvemehhanism toimib, ega seda nagunii keegi ei oska öelda, aga see hakkab tugevnema ja selle kaudu hakkab tulema selginemisi, kui inimeste praktiseerib. Sellepärast erinevate uskundade inimesed ilmselt ka murrang, vaat sellest melust läbi ja nad suudavad isegi teatavad religiooni rahu harjutada, mis ei ole küll püsiv olnud, aga, aga samastan suhteliselt püsivalt läbi sajandite. Jeruusalemmas on tulnud ette sõdu ja kõike tülisid, aga enamik aega ollakse ikkagi rahulikult teineteise kõrval ja minu arvates Harry Seine hagi seini vend Harry Šein, kes elas Iisraelis juba seal mitukümmend aastat, enne kui ta mõne aasta eest suri. Siis temaga kohtusime ka seal, tema võrdles seda elu seal umbes nii, nagu bussis oleme täis bussis, et inimesed hoiavad nagu teineteisest eemal nad teineteist ei tunne, teisega teiega ei suhtle, kui keegi astub teisele varbale öeldakse, palun vabandust. Ja kui buss pidurdab, siis kukuvad kõik üksteise otsa, siis hakkavad lendama need igasugused sõnad koledad sõnad, mõni hakkab, sõime, mõni hakkab midagi, aga reaktsioon tahaksid tõmbuda tagasi jälle teine, sest niimoodi viisaka kaugusele. Et umbes selline on Jeruusalemma elu, et vahel, kui buss pidurdab või kui midagi külje pealt sekka tuleb, siis võib minna seal õiendamiseks sõimamiseks. Aga üldiselt tahetakse saada oma lapsi kasvatada ja nad ise ei ole üldse sõjakad. Ikkagi kui mingid sõjakust kusagilt tuleb, siis, siis ta need igasugused terroristid tulevad mujalt. Ise on see minu meelest rahulik maa ja kus ollakse sunnitud erinevusega aktsepteerima tehakse seda siiski ei meeldi, alati tuleb ette tülisid, loomulikult tuleb. Aga sa pead aktsepteerima, et seal on teine, on täiesti teistsugune su kõrval. Mina nägin templimäel ühte hullunud noort mosleminaist, nii et ilmselt võib. Võib siis öelda, et Jeruusalemma mõju ulatub üle erinevate religioonide, et ei ole iseenesest vahet, millise, millise usuga on, on tegu, et tema oli siis jällegi oma usule vastava tundmuse kätte saanud ja, ja seal selle koha juures, kus usutavasti moslemid arvavad, et Muhamed taevasse läks oli saanud sellise oma oma hulluse kätte või homsaise vaimse erutuse. Aga te mainisite ennem siin juba neljandast sajandist, on teada palverändureid Jeruusalemma. Millal see Jeruusalemm, kui kui selline oluline palverännupaik üldse tekib või kas me seda, seda algust võime üldse kusagil kusagil näha? Jah, saab näha otsestamatest ja kaudsematest iidetest. Üks viide on see, et kui vaadata uue testamendi andmeid, siis need lõpevad ära seal kusagil esimesel sajandil. Mis vahepeal tuleb, on see, et 70. aastal Rooma leegionid hävitavad Jeruusalemma. Aga siis tuleb järsku mõningaid viiteid. Üks video on see, mis pärineb teisest sajandist. Hipoolitos on üks autor selline autor, tema teatab, et Jeruusalemma kõige esimesele piiskopile Jeesuse kasuvend, Jakobusele järgnenud mees, ka üks nende sugulane, Juudas vist oli nimi. Tema hukati roomlaste poolt aastal 107 Jeruusalemmas või Jeruusalemma lähedal kuskil Jeruusalemma juures. Kui ta nüüd aastal 107 oli Jeruusalemma juures tagasi ja aastal 70 hävitati Jeruusalemm siis klapib see mõningate hilisemate kirikuisade viidetega, et tõepoolest siiani mäel olid juudi kristlaste sünagoogis juudisoftwislas sünagoogi Caroomlaste ajal, sest roomlased hävitasid Jeruusalemma ehitasite oma linna asemele samadesse paikadesse, nimetasid häälia kapitoliina. Ja pärast ristiusk riigiusuks, siis ta jälle saju Jeruusalemma nime tagasi ja kõik läks sellele kristlikus suunas, siis seejärel. Aga vahepeal, kui kristlus oli veel tagakiusatav, et siis aastal 107 seesamane juuda-nimeline mees hukati Jeruusalemma lähedal. Ja see viitab sellele, et ilmselt nad tulid tagasi osa inimesi ja kui sõjakäik oli mööda läinud 37 aastat hiljem, kui toimub nüüd juutide uus ülestõus, pargofaa ülestõus, teisel sajandil, siis Hadrianus, Rooma keiser surus selle maha aastal 135 ja ta võttis plaaniks hävitada nüüd lisaks juutide templile ka kristlikud peamised pühamud või pühad paigad. Ja ta ehitas Jeruusalemma Jeesuse haua kohale paganlikud Bly ja Petlemma Jeesuse sünni groti kohale, samuti paganliku templitaid. Ta ei tulnud selle peale, et ta fikseeris sellega paigad. Kui kristlus tehke riigiusuks, siis need samad kohad võeti lahti selle kohta, kirikuisade tunnistused kolmandast sajandist sorigenes ütleb Betlema kohta, et isegi kõik ümbruskonnas mitte kristlased, kid jäävad, et tegelikult seal on Jeesuse sünnikoht. Et sellega ta sama koha peale tehti, tempel fikseeriti paik. Ja kui nüüd mõelda, et see juuda-nimeline mees, kes oli Jeruusalemma koguduse teine juht, kelle roomlased hukkasid aastal 107 tema ei tulnud tagasi siis siis ilmselt tema ja temataolised on siis olnud pärimuste edasiandjad. Ja kui Hadrianus aastal 135 hakkas neid paiku hävitama, siis ta hakkas loomulikult hävitama paiku, kus inimesed käisid, mitte neid, kus inimesi ei käinud. Ja kuna siis niimoodi kaudselt järeldades on täitsa selge, et aastas 135 olid paigad, mida austati Jeesuse hauapaigana, Jeesuse sünnipaigana ja nii ongi näha neid juba tollal austati see, et pühasid säilmeid austati selle kohta andmeid teisel sajandil. Selle selle kohta, et juba Väike-Aasiast tulid ja mujaltki tulid palverändurid Jeruusalemma, on ka juba teisest sajandist andmed. Ja umbes aastal 400 kirjutab Püha Hieronymus, kes elas Jeruusalemmas, õigemini Petlemmas 34 aastat. Ta kirjutab niimoodi, ütleb, et Jeruusalemm on nii paksult rahvast täis, et see, mida sa mujal poole vähem välja ei kannataks, pead sa poole rohkem välja kannatan Jeruusalemmas. Ja veel sajand hiljem, kas oli vist neljandal või viiendal sajandil vist, või umbes seal oli siis jälle üks teade, mismoodi mitmetuhandelise majutuskohad palveränduritele on täiesti olemas Jeruusalemmas, Jeruusalemma lähistel, need kogu aeg on sinna käidud. Vahepeal islamiajal jäi käimine väheseks, aga mitte ei lakanud, sest raha eest saad ikka käia isegi näiteks niisugune viidet Püha Birgitta käis ju aastal 1370 või 71 käis Jeruusalemmas ja seal tema poeg löödi veel pühas hauakirikus löödi rüütliks. Ja läbi aegade on niimoodi käidud raha eest. Kas teie arvates selline vägivald erinevate religioonide poolt on, on aktsepteeritav või kas isegi on see võib-olla aktsepteeritav, on, on vale sõna, aga kas see on mõistetav? Kas see lähtub religioossest tundmusest või on see lihtsalt inimeste enda selline väiklus? Raske on selles mõttes vastata, milles täpselt, lähtub seda vaevalt oskabki keegi nii täpselt öelda ükski religioon nagu ise ise vägivalda ei õigusta, mina ikkagi ütleksin ikkagi seda, et kui mõelda, milliseid kohutavalt mastaapseid kuritegusid vägivallakuritegusid tegid 20. sajandil need inimesed, kes ennast religioosseks ei pidanud. Et siis siis kõige ohtlikum on ikkagi olla mitte religioosne, sest siis võib juhtuda, et igasugused kulaagid ja koonduslaagrid hakkavad korduma, sest need inimesed väitsid, et religioon ei pidanud midagi väärt olema. Ja, ja järelikult on nad ohtlikumad kui ükskõik mis religiooni inimene. Ma ütlen seda piltlikult, sest ma tahan lihtsalt illustreerida, et vägivald on, on ilmnenud religioonidest ideoloogiatest sõltumatu Ta pigemini nagu leitakse, et igal erineval viisil, et inimese maine elu ei ole viimselt otsustav. Ja kui ta ei ole viimset otsustav, siis kuri tuleb kuidagi kõrvaldada ja kui kui kuri on veel ohtlik, siis järelikult ohtlikku tulebki kuidagi jõuga kõrvaldada. Mingite mingite selliste loogikat alusel see vägivald tuleb enamasti. Mis on minu meelest huvitav on siis see, et see vägivald ju ei ole tegelikult palverändureid ja usklike hulkasid üldse sinna vähendanud, nii nagu te seda ajaloolist ülevaadet andes ka mainisite, et hoolimata sellest, et roomlased hävitasid hoolimata sellest, et olid suured ajaloolised mullistused ikka käidi kohati, et võib-olla muutusse palverännak selle läbi isegi võib-olla väärtuslikumaks. Nojah, ega. Sa ei suuda, ei suuda mina ka väljendada, täpselt, aga, aga ikkagi, kui on ikkagi tegemist materialismi ka, siis on nagu see elunatukese küljes rippumine, nii absoluutne kui tegemist materialismi ka ja ikkagi on põhiline see, kuidas me oma elu elame. Selles sõltub see, kuidas me edasi saame minna. On ka selliseid kirjeldusi teispoolsusest, et jumal omas suures armastuses võtaks kõik vastu, aga aga, aga ei suuda minna päeva mustad oleme. Et nagu see küsimus, kuidas me oma elukvaliteeti suuname, see on otsustav ja kui see ära tuntakse, et seal maal sündinud midagi erakordset ja tahetakse sinna minna ja kui üldinfo on, et ega see nii hull nüüd ka ei ole, sa kuuled ju Tallinnas ka, et sündmused seal keegi keegi kellelegi maha lõi või midagi juhtus, et et selliseid asju tuleb loomulikult, et aga mitte ei toimu igal pooledega Tallinnasse jätta ka minemata, sellepärast et juhtus keegi, mine kurjad, kuriteo tegi. Ja kui need info niimoodi kokku panna, siis on inimesed julgenud ikka minna. Ja ka selle mõttega, et, et ikka saan surma, siis saan surmaja. Tänapäeval muidugi nii hull ikkagi Jeruusalemmas ei ole, minu meelest on seal ikkagi üsna rahulik olnud. Minu kogemus on, mitte mitte inimeste suhtumises, alati loomulikult juutidel oleks hea meel, kui araablased kõik ära oleksid ja kristlastel oleks hea meel, kui nende protsent natuke suurem oleks, kui tänapäeval on. Samal ajal kristlastel on nagu nii hea meel, sest teistel ei ole üldse mingitel paiku näidata kristlastel ainsana paigad. Venelastel on ainult see mošee seal kaks mošeed templimäel, rohkem pole neil midagi näidata. Juhtidel pole ka midagi näidata kristlastele näidata kirikuid Jeesuse paiku ja, ja muid paiku üle terve Iisraeli maa, olgugi et kristlasena kaks protsenti seal. Et, et iga seal on nagu omamoodi see seos selle nende paikadega. Ja lahendus algab ikkagi ükskõik mis usku me oleme või ei ole või, või ei ole meil üldse mingit usku enda arvates. Lahendus algab alandlikkusest oma nõudmistest loobumises. Et iga käik, mis rahu suunas viib, on õige. Nende mõtetega täna ka lõpetame, saatekülaliseks oli Aarne Hiiob. Mina olen Marty kaldaja. Helipuldis oli maris, tõmba, see oli palveränduri päevaraamat. Aitäh.