Tere, hea vikerraadio, kuulaja on pühapäeva hommik, kell on natukene 10, läbi on 26. juuli, aasta on 2015. Tänase pühapäeva hommikuse jutusaatekülaliseks on Anneli Viik. Anneli Viik, sellepärast et tema on inimene nagu kaubamärk. Ma võiks niimoodi julgelt öelda, sellepärast et kui me arvame, suves, kui me oleme südasuvises juulikuus, siis ma arvan, et väga paljud meist tahaksid just nimelt juba praeguseks tänaseks kuupäevaks olla sellised šokolaadipruuniks päevitunud ja õnnelikud. Aga Anneli on inimene, kes tegeleb sisuliselt, kui nii võib öelda päevast päeva sellega, et šokolaad oleks laual. Kas ma tegin liisuga, mõtlesin, et sa oled inimene, kaubamärk terist Annely. Tere, Hannes ja tere, kallid raadiokuulajad ja tänan sellise sissejuhatuse eest, et see oli väga suur kompliment, millesse sissejuhatuseks mulle tegid. Ja ma loodan, et see nii on. Ma usun, et see nii on, sellepärast et kui ma hakkan mõtlema ja ma õigupoolest tegin enne tänast saadet sellise väikese küsitlusega ma palusin mõningatel oma headel sõpradel, kes ei ole selliseid päris nii-öelda mets, inimesed, kes ei tea ümberringi toimuvast, vaid kes on sellised suhteliselt laia silmaringiga ja ma küsisin nende käest, et olge head, nimetage mulle või loetlege mulle inimesed, kaubamärgid Eestis ehk et kelle nimi ja Eestis on kaubamärk ja olid olid kaks nime, mis ei puudunud mitte ühegi inimese loetelust harva, kes need olid peale sinu püksi, Anneli viiki üks oli veel ikka täpselt nii. Ivo Nikkolo, Anneli Viik olid kaks nime, keda kõik nimetasid absoluutselt eranditeta. Oli see küll hea uudis? Ma olen alati mõelnud ühte asja veel seoses sellega, kui ma sellest kaubamärgi teemast natukene sellisel küll puhkepäeval, aga natuke argisena võib-olla tunduvas teemast, aga sellest kaubamärgist rääkides siis ma mäletan mingi aeg tagasi, see oli vist üks, 15 aastat tagasi, ma lugesin huviga 30.-te aastate alguse riigi teatajaid ja seal 30.-te aastate riigiteatrites oli väga paljudes nendes numbriliselt üles loetud siis need Eesti vabariigi esimese vabariigi aegses äriregistris arvele võetud ja ettevõtetena tegevusloa saanud nimedega ettevõtted. Ja praegu kujutame ette seda Eesti Vabariiki sellisena, et noh, et oli Jänese kaubamaja ja luteri teha seal mingid niisugused nimed, eks ole, siis need on need, mis on jäänud kuidagi kõlavalt meelde. Aga me ilmselt üsna vähe teame seda, kuivõrd edevad ja võõrtähtede võõrnimedega pikitud ja niisugused veidrad olid need eestiaegsed, esimese vabariigi aegsed ettevõtet ja firmade nimed sisuliselt erinenud mitte millegi poolest nendest tänastest. Et seepärast ka see kaubamärgi ja inimese inimese nime jutt. Sinul on samamoodi, sinu nimi on lihtsalt Anneli, mitte y-iga. Ei, täiesti ka nii, nagu kaubamärgil on Anneli hiiga. Aga mille puhul sa arvad, inimesed võivad endale võtta ühe niisuguse otsuse vastu, et nad panevad kas oma lapsele või oma kaubamärgile või iseendale nime vahetades mingisuguse võõrtähed c või igreki või tabel ju mingi muu asja sinna nimesse, miks, miks see nii on, kas see oleks sinu meelest nagu sihuke kadaklik natukene või selline edevus tab? Kunagi ei tea, ilmselt seal on erinevaid põhjuseid, aga ju see mingi taotlus on, et, et rohkem huvitav või rahvusvahelisem või mis iganes välja näha, et et nad tõesti ilmselt seal on palju erinevaid põhjuseid, aga, aga ei ole mina ise list nime endale tahtnud võtnud ega oma lapsele pannud, nii et selles osas ei oska eriti kommenteerida. Aga kaubamärgi puhul? Ei tulnud isegi mõttesse see, et hakata seal hakata seda kuidagi võõrapärasemaks muutma, et et see kaubamärgi lugu tuli tegelikult sellest, et mul ei olnud algusest peale sugugi ideed, et enda nimi peab seal kindlasti olema, et hirmsasti nuputasin, et mis sellele uuele kohvikule nimeks panna, kes teine, ükski ei sobinud ikka ühel oli üks viga, teisel teine ühtegi ei võtnud omaks ja siis lõpuks ma võtsingi julguse kokku ja otsustasin, et kui ma ise teen, siis ma võtan ka ise vastutuse ja paningi enda nime. Et ühelt poolt võib öelda, et see oli eelkõige fantaasiapuudus, mis mind selleni viis. Aga teiselt poolt ka selline enda proovilepanek, et, et kuna ei olnud varem teinud ei šokolaadi, ei olnud ettevõtja, et kogu see projekt oli minu jaoks üks tohutu julgustüki, lihtsalt oma nimi sinna suurte tähtedega veel peale kirjutada oli nii-öelda täpiksiile see, et et mul hirmustik korralikult süda pahaks. Kui ma sellega tegelema. Kas natukene tulema ajas tagasi, siis ma oleksingi tahtnud just praegu hetkel paluda, et sa, et sa räägiksid pisut sellest päris algusest. Sellepärast et ma tunnistan, et minu mind on väga ära tüüdanud, et jutud või, küsimus on selles, et räägi, kuidas kreisiraadio sündis ja ma arvan, et sina oled rääkinud sellest erinevatele intervjueerijatele sadu lugusid. Et kuidas see siis kõik õigupoolest alguse sai, et noh, läksin mina, kott seljas, sattusin vihmametsa, leidsin maast esimese kohvi vaja, hakkasin sellest kakaod tegema. Noh, räägi, kuidas see sinu lugu oli. Ja minul on, kui oli tunduvalt vähem romantiline. Et oma šokolaadieelses elus olen olnud finantsjuht koolis õppinud majandust, tegelenud kogu oma varasema eluga, tegelikult nüüd ka pärast šokolaadikohviku tegemist eelkõige numbritega siis toona, pangas, hiljem Põhja-Eesti regionaalhaiglas töötades kummitas mind see mõte, et aga ma tahan ühel päeval ikkagi mingi oma firmaga teha, et muudkui analüüsid neid teisi kõrvalt aitad suurtes firmades asju teha, aga tahaks mingit sellist päris oma asja. Ja siis ma kirjutasin neid, äriplaane nagu väikeseid novelle sahtlisse. Tegin juhe jälle, mis arvutasin läbi, mängisin mõttes läbi, kuidas see asi kõik on ja sinna see jäi. Mitte ühegi ei tekkinud sellist tunnet, et kui ma selle asja ära teene mu, siis viitsiksin sellega edasi tegeleda. Nii et ma olen selline tõeline äriplaanide sahtlikirjanik. Toomani Toomani selline näide, äkki keegi meie raadiokuulajatest praegu saab aru, et vau. Et ma võtan selle ja kunagi, kui ta saab oma esimese miljoni kokku, siis ta saadab sulle sellise karbi šokolaadi, ütles aitäh. Ma kuulsin raadiost seda äriideed. Seal ei olnud mitte midagi originaalset või millest ma arvan, et mille peale keegi ise ei tuleks, et küll ma kaalusin, spordiklubisid küll hooldekodusid, no mida iganes on täiesti erinevaid asju, aga kuna need kõik olid ikkagi võetud eelkõige need lähtusid sellest, et kus ma nägin, et turul võiks midagi papp kui ta et kui tundus, et ühe või teise kogemuse põhjal, et äkki ma suudaksin seal sellest asjast käia ja midagi sellist teha, mis teistele ka sobiks ja mille järgi nõudlust oleks. Aga ikkagi botum, laine oli see, et kuidas teenida kasumit ja ma sain aru, et küll, kui ma võin teha kasvõi traktori linditehase, kui ma selle asja endale selgeks teen, aga see inspireeri mind, ma teen selle ära ja rohkem ma ei taha sellest midagi kuulda. Ja sellepärast need projektid sinna sahtlisse kõik jäid. Aga kuna mulle see asi rahu ei andnud, siis ühel päeval ma komistasin ise selle nii-öelda oma kire ja, ja idee otse läbi selle, kui ma vaatasin lennujaamas seda kohvrit, mille ma olin järjekordselt reisilt tulles šokolaadi täis toppinud. Sest sellel ajal Eestis sellist kvaliteetšokolaadi praktiliselt ei olnud ja minu kirglikku šokohoolikuna lihtsalt tarisin sesse seda iga kord, kui ma kuskil kaugemale sattusin, kohvritäitega endale koju ja siis saabusse Heureka, et aga mida ma teen, et miks ma seda ise ei tee? Ja noh, see oli see idee, millega ma tundsin hetkest üks, et vot sellega ma viitsin tegeleda ja nüüd on sellest siis möödas 11 aastat natuke peale. No aga kuidas see 11 aastat tagasi, jah, üks asi on hea idee, mis on sahtlisse mitte kirjutatud, vaid ellu viidud, aga see tähendab seda, et see käsitöö šokolaadi valmistamine tähendab ju lõppude lõpuks seda, et see on ilmselgelt peab olema parem tooraine kui mingisugusel tööstuslikule. Ettevõtjal ütleme, sul peab olema šokolaad kui Kalevil parem šokolaad kui Fazeril ja seal peab olema parem šokolaad kui laimal ja ma ei tea kellel iganes siin turul veel kodaivast ja teistest rääkimata, eks ju. Et millest see, millest see enesekindlus ja kust ta selle materjali ja selle vahendid saadad, seda teha, et see peab ju hea olema, et on ja ma tean Ta peab hea olema, aga seal ei ole mingit sellist raketiteadust, et seda kõike on võimalik osta, seda eestist tuuakse kvaliteetset šokolaadi, isegi maale mitmeid erinevaid sorte, et selles ei ole üldse küsimus. Aga mis on minu trühvlite ja, ja suurte tootjad? Erinevate maiustuste põhiline vahe on need ülejäänud asjad, mis lisaks šokolaadi sinna sisse lähevad, ma kasutan puhast võid, puhast koort, ei mingeid säilitusaineid, ei mingeid kunstlikke lisandeid ja see on see, mis annab sellele trühvli sele puht Kvaliteetse maitse. Jah, see on kindlasti materjalide poolest kõige kallim viis neid valmistada kõik need kommide sisu, segud, lisaained, säilitusained, mis pikendavad kommi, eluiga, need kõik teevad selle kommi odavamaks. Aga see on täpselt see kompromiss, millele ma põhimõtteliselt ei ole kunagi läinud ja ei lähe ka. Mis sest, et minu kommide säilivusaeg on ainult üks kuu. Ma elan sellega me toodamegi värskelt jõulude aeg lähemegi hulluks, sellepärast et siis nõudlus ületab. Meie võimeid mitmekordselt, aga ette valmis midagi ei tee ja mingeid asju sinna sisse ei topi, mis, mis selle kommikvaliteeti tee alandavad või siis lasevad tal kapis kauem seista. Ma küsin nüüd ühe väga rumala küsimus, et ma eeldan, et võtta šokolaad on nagu nagu raud, eks ju. Et kui ta vanaks läheb, siis ta pannakse mingisse sulatusahju ja siis sulatatakse ümber ja saab sellest sama šokolitseb uue asja. Et mida tegelikult siis šokolaadiga juhtub, kui ta vanaks läheb või tema aeg üle läheb. Mida sinu firma teeb vanaks läinud šokolaadiga, kui te panete selle No meil ta ei lähegi vanaks, esiteks selles suhtes, et meil on nii pisike ja paindlik tootmine et me näeme koha peal ära, et kui palju on vaja, ostame varusid ka täpselt nii palju ette, kui vaja on. Et õnneks sellist küsimust meil päevakorda üldse ei tekigi, aga šokolaadi maitseomadused lihtsalt järjest kaovad, niikaua kui muutuvad olematuks, et ma ei ole kuulnud, et keegi riknenud sokolaadi surma kunagi oleks surnud, et ilmselt seda ei juhtugi, aga lihtsalt see ei maitse enam kuidagimoodi. No üks asi veel, mis on selle kauba puhul väga oluline, on, on arusaadavalt tema tema turustamise juures üks, üks olulisemaid asju üldse, et ta näeks ka nagu hea välja, see tähendab seda, et see pakendikultuur igasuguste maiustuste juures, mis on eksklusiivne kaup, peab olema ülikorralike. Selles mõttes äge, et see kutsub ostma, sest et šokolaadimaju nii nagu vanasti see muki kakaks nimetatud komplekse ilma paberita komeetsemiselise leivakauplustes niukene suur känkar selle kühvliga võeti, eks ju. Et noh, et see muki kaki on nagu väga hea komme, tal on jätkuvalt samasuguse maitsega, Kalev teeb seda pidurdamatu hooga ja inimesed armastavad seda. Aga seda ma ei kingi ükskõik kellele, noh, sõbrale või pruudile või lapsele, kellel iganes, eks, et ma ei pane seda seda šokolaadiasja kuskile paberkoti sisse nagu vanasti poest osteti, eks ju. Et milline on selle, milline on selle pakendi loomise juures sinu osakaal, et kas sa oled nagu siis ka peale selle kõige muu lihtsalt ettevõtlik ja hea käega kunstnike kujundajaid ostate. Ehk siis ei osta, et see, see pakendi kujundus on minu jaoks veel see tõeline kirss tordi peal, sellepärast et et Ma olen kuulnud, et inimesi jaotatakse selle järgi, kuidas nad maailma tajuvad kolme liiki, et kes tajub oma tunde meeltega, on nii-öelda tunnetaja tüüpi on üks tüüpi inimesi, kes elab kõrvadega, salvestab informatsiooni, seda, mida ta kuuleb ja eelkõige edastab seda suuliselt ja kolmas on, kellel nägemismeel on kõige tugevam, et kunagi oleme temaga Vastava testi läbinud ja saanud, et ma olen sajaprotsendiliselt nägemisinimene kõikide muude meeltega. Kehvasti. Aga kuna ma elan hästi palju silmadega, et ma näen maailma ja Moskva on eelkõige tagasi anda seda, mida ma näen, et võibki öelda, et trühvlisegamise kunst on pigem nagu anomaalia minu puhul, et ma suudan ka mingite maitsetega midagi ette võtta. Et eelkõige eelkõige ükskõik, kas tegu on kommipakendi või finantsaruandega, et ma ei, ma ikkagi töötan silmadega, ma näen nii numbreid kui pakendit kui kõike muud. Et selles suhtes pakendid, ideega tegelemine ja nende kujundamine ennast, see on peaaegu, et mu lemmiktöökogu selle asja juures. Šokolaadijäätist ostes on, on selle jäätis ümber seesama šokolaad, mis šokolaadipakendis Oi, ei, see on ilmselt ta sisaldab küll natuke kakaod, aga see on just täpselt selline töödeldud taimerasva sisaldav ja hoopis muudest mudrudest koosnev asi, mis seal ümber on, et see kindlasti ei ole päris 100 protsendine šokolaad, kakaoost valmistatud. Heal juhul on seal natuke kakaod sees. Selles mõttes sina joosta kunagi šokolaadijäätist ostan ikka, ma sain isegi mesikäpa batoone hea meelega, aga see lihtsalt täiesti teine toode. Et ma ei nimeta seda šokolaadi, kas ma sain palju muid asju peale oma trühvlit? See on umbes umbes niisugune, nagu nagu sinu tänasesse saatesse valitud muusikapala, mille, mille sõnum on see, mis sellel kõigel armastusega pistmist on, et mis sellel kõigel on šokolaadiga pistmist kõikidel maiustustel, mida justkui shokolaadiga serveeritakse. Modoni. Noh, nii ja naa, selles suhtes, et ühelt poolt jah, minu jaoks šokolaad, on see püha lehm, et ka mind nii-öelda häirib, kui seda asja, mis seal jäätise ümber nimetatakse šokolaadiga, seda ta tegelikult ei ole. Aga, aga ma arvan, et nii magusalt kui kõigel siin ilmas üldse armastusega pistmist nii palju, et, et see on hea, kui selle asja tegemisel selle loomisel on mängus karmast. Sinu tänasesse saatesse kaasa võetud üheks muusikapalaks ongi legendaarse mitte, kuna nägi, ütleme, et šokolaad võib veel vananeda, siis see artist ei vanane küll mitte kunagi, ehk et ta nagu ta nagu surematu kassei või ta on selline muinasjutu kangelane, ta lihtsalt on ja ta jääb. See on Tiinat sööner. Räägi mulle, miks just see lugu, miks just see artist. See on lugu, mis on mulle meeldinud ammustest aegadest ja proua tööler muidugi isik, keda ei väsimine kunagi imetlemas samas selle tohutu elujõu pärast, mis temast õhkub. Ja kui no minu ema on kahjuks siit ilmast juba ammu lahkunud, siis nendel hetkedel, kui ma tunnen, et ma vajaksin sellist emaliku tuge ja toetust, siis ma otsin välja Tiina tööneri plaadi ja ma saan seda sellest muusikast. On pühapäeva hommik, 26. juuli aastal 2015 ja tänase pühapäeva hommikuse jutusaatekülaliseks on šokolaadikuninganna Anneli Viik. Head kuulajad. Kes te meie saatekuulamisega praegu ühinete siis me oleme rääkinud sellest, milline on, milline on šokolaad seestpoolt ja üks šokolaadi koostisosasid, peab olema alati armastust ja äsja kõlanud lugu, mis sellel kõigel armastusega pistmist on, viibki meid tänase saate järgmiste teemade juurde. Anneli, ma ju ei eksi, kui ma ütlen, et inimesed, kes sind vähem tunnevad või üldse ei tunne, peavad sind väga edukaks ja võimukaks naiseks. Et kui palju sul on olnud selliseid hetki elus, kui sa näed, et sa ise vajad rohkem abi kui see, kes tuleb käsi pikal sinu käest abi küsima. Väga raske küsimus, et esiteks ma ei tea ja ei taju väga hästi seda, kuidas teised meid kõrvalt näevad ja tunnetavad. Ja võib-olla ma olen suhteliselt kinnine ja omaette hoidev, et ega neid selliseid abiküsijaid ka eriti tihti ei tule, et selles suhtes ma olen sellesse olukorda natuke raske suhestuda. Aga ma saan aru selle küsimuse mõttest et, et sa sooviksid teada, et kas selline võimukas ja läbi ja lõhki edukas isik nagu mina ennast ka vahest abituna tunneb, siis vastus on need kindlasti jah. Et loomulikult on raskeid hetki ja loomulikult nendel hetkedel tunneks, et et tahaks, et keegi tuleks mulle appi, aga tavaliselt elus on nii, et, et nagu öeldakse, kõige suurem, siis on ka abi kõige lähem, et et ei ole olnud veel seda, kus, kus oleks tulnud midagi sellega, et midagi jääb tegemata, olulist või midagi, jääbki saavutamata alati, kui on ikkagi olnud olnud see moment, kus tundub, et nüüd kohe taevas kukub pähe, siis on leidunud keegi, kes sellel taevale käe ette pannud või alla toeks pannud, et taevas on ikkagi jäänud kukkumata. Kui palju sa kohtad oma elus oled kohanud niisuguseid inimesi, kes tulevad alguses räägivad hästi sellise vilavate silmadega, kui hea šokolaad sul on. Ja siis lõpuks küsivad, et meil on kohe üks üritus tulemas, et kas te tahaksite meie üritust toetada, et meil oleks tarvis 100 komplekti kinkekomplekti, et me saaksime neid ühele või teisele konverentsist osavõtjale anda. Kastesponsoleeriksite meid, palun ühe mingisuguse, ma ei tea, 300 kilo komplekkidega. Õnneks selliseid asju on harva, et eks sellise toetuse sponsorluse küsijaid ikka on, aga reeglina küsitakse ikkagi toredatele asjadele mõistlikus koguses ja ma ei saa küll öelda, et alati, aga vahest harva, kui asi mulle ikkagi tõeliselt korda läheb, siis, siis olen püüdnud vastu tulla. Kui palju sul on püsikliente selliseid, kes ütlevad, et sa tead juba, sinu kohvikutemüüjad teavad, et see inimene käib iga pühapäev ostab oma kaheksa või kuus ühte ja sama sorti kompveki. Aastaid no neid ikka on, et nimekirja ei ole pidanud ja eks teenindajad ka vahel vahetuvad, et et ei ole, ei ole kedagi, kes seal 10 aastat oleks olnud letis, teaks täpselt selle nimekirja esitada, et kes neist, kes nüüd pidevalt käivad neid, kui pikalt seal on olnud, aga neid ikka tõesti on ja neid toredaid lugusid on ka, kus, kus on mõni proua keeldunud minemast sünnitusmajja, enne, kui värskelt isaks saav abikaasa olete hankinud karbitäit üht teatud liiki komme šokolaadipoest. Et need teevad loomulikult südame soojaks. Kui palju sa saad niisuguseid eksootilisi kirju kusagilt võõrastelt kaugetelt maadelt inimestelt, kes noh, turistide nagu selgelt käiakse niisugustes vanalinna kohviku kestes ostetakse karp šokolaadi, ühel hetkel leiad selle šokolaadikarbi, mis sa oled tühjaks jäänud, et seal taga on ka koduaadress või kodulehekülje aadress ja sealt siis palju seda niisuguseid tagasiside kirjusad kusagilt maailma teisest mava poole pealt. No ikka tuleb, ikka tuleb, et näiteks Londonis härrasmees, kes igaks oma sünnipäevaks, mis ongi kusagil suve lõpupoole, augustis, kui ma õieti mäletan soovib oma külalistele pakkuda üksnes ja ainult minu komme ja tema õde siis korraldab selle, tema sünnipäevakink oma vennale on see, et, et ta siis DHL kulleriga, mis ei maksa mitte vähe, laseb, sünnib juba piduliste jagu minu trühvleid sinna toimetada, et noh, see on üks selline fänn, kes ma tean, et et lihtsalt üks kord aastas peab neid saama. Milles selle härra erilisus seisneb, et, et kuidas sa teda siis nii-öelda eriliselt meeles pead, et kas tema saab kuidagi mingis erilises ilusas pakendis sa pead mingisuguse mingisuguseid nii-öelda kirsi tordile sinna panema? Ma pean tunnistama, et, et ma ei ole saatnud talle erilisemad pakendid kui teistele, et see muidugi hea märkus, et ma pean ennast parandama ja see aasta kindlasti selle kirsi tordile välja mõtlema, et see on tegelikult väga hea mõte. Lisaks šokolaadi Lanneli olete avanud ühe niisuguse kohviku, mis on väga eriline selle poolest, et see on kohvik, kust saab osta väga erilisi küünlaid, tsehhid ise mööda mereranda ja mööda loodust ja korjad sealt, et nagu sa ise ütlesid, korilase moodi igasuguseid kõrkjaid ja kõrsi oksi ja raagusid lillekesi lillekesi Jahjust mitte raagus oksi, vaid vaid kõrrekese lillekesi ja ise selliseid küünlaid, mis näevad välja sugugi mitte sellised oleksid käsitööküünlad, et noh, sellised käsitöö natukene on selline takune ja kuskilt otsast alati tilgub ja hargneb ja midagi selline, aga hästi kallis, sinu nüüd küünlad on sellised, et nad näevad väga head välja, et nad on väga hea disainiga ja ja nüüd on sul vanalinnas üks niisugune Vana-Posti tänaval selline küünalde kohvik. Jah, täpselt mesilat tärn on tema nimi, sest ka selle küünlanimi on mesila tärn ja miks ta mesilate on, esiteks sellepärast Ta on Saaremaalt käsitsi kogutud, korjatud ja puhastatud, mesilasvahast valatud. Ja latern sellepärast, et ta ei põle kunagi maatasa, nii nagu enamus küünlaid, vaid ta seinad jäävad püsti, taht on natukene väiksem kui tavalisel küünlal ja ta põleb sinna sisse ära, nii et hakkab hiljem kumama nagu. Ma arvan, et ükskõik, kas sinna külje peale on pandud siis klaasi või taimi, mis jäävad sinna vaha sisse püsti, ta hakkab niimoodi kumama ja seda koguma, soojust edastama, ilma et ta ise kunagi selliseks lössi ära vajuks. Küünlategemine on niisugune kunst, ju see on, see on asi, mis ilmselgelt eeldab aega, et küünalt ei tehta, nii et sa valad mingi asja blendi kuskile vormi ja siis mingi aja pärast olevate kolksti sellest vormist välja ja paned uuesti, et ta tahab lahkuda ja hanguda ja kõik see muutus on kohutavalt aeganõudev. Kust sa selle No ma arvan, et võrreldes mõne kolme väikese lapse emaga on minu jõudmise jaksamise vägiteod ikkagi üsnagi tagasihoidlikud, et meil kõigil on 24 tundi ööpäevas ja lihtsalt sõltub sellest, millele sa seda kulutad. No kui palju ühe küünlategemine aega võtab, inimesed vaatavad, et mis see küünal maksab sul sealt kohvikust ütleme selline suur korralik küünal, mis põleb ikka nagu aasta aega, jah. Noh, sõltub, kui tihti teda põlema panna, et ega aasta aega tähtsamatel sündmustel romantilise looja looja algavad viieteist-eurost, kallimad 50 eurosed, aga ma pean tunnistama, et need, mis sinna kuni 50 ligi 50 ja, ja need, mis maksavad 50 neid tegelikult need on minu hobi, sellepärast kui ma võtaksingi teise neid tegema, siis ma ei saaks neid 50 euroga müüa, sest seal on lihtsalt töötunde nii palju sees. Aga kuna mulle nii tohutult meeldib teha, siis ma teen neid täpselt nii palju, kui ma teen ja neid kusjuures ostetud saadakse ikkagi ka minust. Minu üllatuseks No vaata, šokolaadikarbil on Anneli Viik peale kirjutatud, et kui ma tahan oma külalistele muljet avaldada, siis ma panen šokolaadikarbi lauale, siis nad näevad, et ahaa, sa oled ostnud Anneli šokolaadi. Kuidas ma selle küünla saanud teha selliseks, et külalised saavad aru, et ma olen ostnud Anneli viigi 50 eurose küünla? No ma arvan, et kes vähegi asjaga kursis on, siis ühegi teise küünlaga segi ajada on praktiliselt võimatu, et öelda, et maailmas teesi klaas vitraažiga küünlaid ei ole olemas, aga ma olen otsinud ja ma ei ole leidnud, et selles suhtes kanget mürki ei sest ka internet ei ole ilmselt kõiketeadev, aga ma ei ole suutnud leida teist samasugust ja noh, Eestis kindlasti ei ole nii, et see disain ise, ma loodan, et iseenda eest kõneleb. Kui sina peaksid Annely oma oma nime, mis on tänaseks, nagu ma saate alguses, rääkisime kaubamärk, väga hea kaubamärk. Kui sa peaksid ühel hetkel mõtlema, et ma teen nüüd sellise sammu, et ma müün mõnele suurele ettevõttele, olgu see siis kas mõni suur šokolaaditööstus või mõni suur küünlatööstus, kus sa peaksid müüma nii-öelda neile oma nime ära äkki nime kasutamise õigus ja nii on seda teinud mitmed moeloojad, mitmed sporditarvete tootjad, kes iganes, siis kui kõrgelt sa oma oma nime äriliselt selles mõttes julgeksid hinnata, et mis seal, mis see hind oleks, kui praegu kuulab meid mõni selline Bentliga või, või suure mingi Lamborghiniga sõitev mees, mõtleb, et nii mustaksin oma teha selle Anneli viigi nime, siis millega ta peaks umbes arvestama? Ma ei oska sellele küsimusele ligikaudselt vastata, sest et enne kui kui ma täna siia tulin, siis palusid mõelda ka mul ka sellisel teemal nagu unistused. Ja kohe põhjalikult analüüsinud seda küsimust, et mis on siis minu jaoks ikkagi need unistused, mis vajavad veel täitmist ja mis võiksid olla eesmärgid minu ülejäänud eluks ja midagi ei ole teha, et üks, mis sealt üle eelkõige üle domineeris kõikidest variantidest, oli see, et kunagi, kui ma olen selline 90 aastane, mutike loodetavasti küll veel igati kõbus, aga ikkagi väga selgelt oma elu lõpusirgel siis ma tahaksin minna mõnda oma kunagi rajatud kohvikusse, istuda seal vaikselt nurgas, võtta tassi kohvi ja ühe trühvli. Ja selleks ajaks ma ilmselt olen nende kohvikutejuhtimisest ja tegelemisest ise juba ammu taandunud, aga ma tahaksin seal istuda ja tunnetada seda, kuidas minu järeltulev põlv on selle üle võtnud, kuidas neid kohvikud elavad edasi kauem kui mina ja kuidas minu järeltulejad tegelevad sellega siis, kui ma ise enam ei taha ja ei jaksa. Nii et selles suhtes minu esimene eelistus oleks kindlasti see järeltulijatele edasi anda ja kui see ei ole võimalik mingil põhjusel, noh siis jah, aga, aga ma arvan, Ma loodan, et sinna on veel väga tükk aega, enne kui selline küsimus päevakorda tõuseb, nii et selles suhtes ma ei ole isegi mõelnud Siin on muidugi väga palju aastaid, selles pole, pole isegi mitte mingit kahtlust, aga see tähendab ka seda, et sellist unistust kuuldes või sellist tunnistust, nagu sa praegu just kirjeldasid mõistes saame väga hästi aru, et sa oled inimene, kes kes hindab ja kes hoolib ümbrusest ja Eestist ja eesti saatusest ja kõigest sellest, et sa oled kindlasti patrioot ja sa oled kindlasti selline suur eestiarmastaja. Ma julgeks isegi öelda, et võib-olla oled sa ka ühes sellises ettevõttes põhipalgaga tööl finantsistina, nagu sa ütled, eks sa oled riigimetsa majandamise keskuses. Et suurettevõte riigiettevõte, mida me teame RMK nime all RMK riik maksab kinni. Siis siis väga paljud inimesed väljastpoolt Eestit on aru saanud ühest asjast, et see on, see on ühe riigi panus tänamaks oma inimesi või kodanikke see, mida teeb RMK nende matkakohtade ja matkaga, tahad ehitamisega, et see on juba see asi, mille pärast soomlased, lätlased, venelased, meie naaberriigid väga kadestavad meid, Mikke, saame minna nendesse RMK matka- ja puhkekohtadesse, mis on täiesti kõlavad umbes nii nagu sinu unistused. Et ma lähen metsa, seal lõkkekoht, kus ei ole mingisuguste oinaste laiali loobitud sodi või rämpsu seal on ilus puuridakene seal lõkkekoha peal, me kõik see muu. See loob sellise hea tunde, et sa töötad heas ettevõttes ja ilusas Eestis. Jah, ei ole salata, et RMK minu teine väga suur armastus ja just tänu sellele, et lisaks sellele et tegemist on pädeva eduka metsa kasvatava ja metsa majandav organisatsiooniga on RMK omase teine pehme pool, mis annab võrratult palju hüvesid tagasi just läbi sellesama loodus looduses viibimise korralduse, mida sa mainisid. Et ma pean tunnistama jah, et, et RMK on konkurentsitult kõige pikemajaliselt pikem pead ametialane peatuskoht minu c5 ja ma loodan, et ta, et ta, et see aeg venib veel palju enne RMK päevade otsa saavad, sest et et tõesti tegemist on superorganisatsiooniga ja ma pean väga lugu sellest, mida me seal teeme ja mida me püüame ühiskonnale tagasi anda. Milline on sinu enda lemmik matka puhkekoht sellel RMK matkaradade võrgustikus, kus sa nagu ise armastad käia ja võtta kaasa oma kohvikuletilt väikene karbikene šokolaadi ja siis lasta nii-öelda puhkepäeval ennast lindudel lauluga rõõmustada. Vilsandi saarel on, on olemas RMK puhkekohad ja kuna see on niisugune Eestis selline. Meil on praktiliselt maailmamäär, siis kuidagi minu olemist ja tegemistega see haakub, et et seal ma tunnen ennast väga hästi. Sinul ilmselt šokolaadi väga ei kingita. Kahjuks mitte. See on alati hea meelega. Aga lilli küll, Lilligel kui sageli? No ikka vahest tuleb ette? Kui suur see niisugune mõistlik sagedus oleks, sellepärast et ma olen aru saanud ühest asjast oma oma elu jooksul, et et naised erinevad üksteisest väga-väga sageli ühe asja poolest. Nimelt see, et nad ei ole kunagi suutnud omavahel kokkuleppele, millal on piisavalt milline on see piisav kogus lilli, mida mehed peaksid kinkima. Ühtedele piisab kord aastas teistele, kord kuus, mõni jääb ühel päeval ilma ja on juba nii-öelda nagu vingus. Noh, see vist on jälle väga individuaalne, aga no ma arvan, et mina olen selline paaril korral aastas tüüp, et siis on juba väga tore Kas sa niisugust asja oled enda kätte võtnud nagu igasugused õnne, õpikud ja eduka elu kiirkursused ja kõik niisugused asjad, et kuidas nendesse asjadesse suhtud ja kui, kui palju sa oled niisugused asjad aga oma elus kokku puutunud? Olen ikka ja olen lugenud ka, aga minu tänane seisukoht on, et need on sellised toredad algaja aabitsat, et kui sa ikkagi, kui sa ikkagi oled väga muretult oma elust läbi kulgenud, seal ei ole mingeid küsimusi, probleeme ja ühel päeval midagi juhtub, muutub, siis noh, see on, need on head asjad, kust haarata. Ta ei hakata neid algtõdesid ammutama, kui neid tõesti mingil loomulikul või või iseeneslikul teel ei ole. Ei ole ennem selgeks saanud, aga aga nendega kaugele minu arvates ei uju, et, et see on nende reeglina on hästi primitiivsete reeglina, mis seal räägitakse, ei ole küll vale. Aga, aga selleks, et ikkagi tõeliselt lendama õppida, ma arvan, et siin see nõuab väga suurt iseseisvat tööd. Mida eneseabi õpikutest ammutada, ma kardan, et ei õnnestu. Kui palju peaksid lapsevanemad oma lastele nii-öelda ise eeskujuks olema, lendamist õpetama ja kui palju on meil tegelikult mõistlik võtta seda abi just nimelt kõrvalt, ehk et kui me räägime sellest eneseabi õpikutest ja toimetulemisest siis võiks ju öelda, et noh, et mis ma ikka jalgratast leiutanud, et need raamatud on ju täiesti olemas, need on kirjutatud, et vot ma võtan siit riiulist selle, selle, selle annan oma pojale või annan selle oma tütrele lugeda ja noh, Juuda aitab, et mina olen juba jõudnud sinna ikka, kus ma saan aru, et ma loen selle raamatu läbi, jah, ma olen teinud need ja need asjad valesti. Aga et keegi valesti ei teeks ja ei kordaks neid nagu siis mida sa arvad? Ma arvan, et vanema enda eeskuju ei asenda mitte miski selles suhtes. Laps õpib, õpib lugema, võib-olla seal viie-kuueselt aga selleks Kaheksandana omandanud kõikuma vanemate suhtumised, hoiakud. Ta ei pruugi teada seda, mis asi on riigikogu, mida seal otsustatakse. Miks sellist asja üldse vaja on, aga ta on juba omandanud selle arusaama, et kas veeklaas on pooltäis või pool tühi. Et kuna kahjuks mina olen märkimisväärselt osav ka nukrameelne olemises hoolimata sellest väliselt on minu elu justkui täiuslik siis väga palju juurelnud oma elus selle üle, et kas see on päritav või on see kaasa õpitud, oli see, et kas sinu jaoks klaas on pooltäis või pool tühi. Ja kuna ma arvan, et see on olnud minu, minu elus väga suur edasiviiv jõud, see, et mul kipub olema see klaas ikkagi pooltühi, siis ma olen püüdnud klaasitäit absoluutselt kõikide võtetega, ma arvan, et see ongi põhjus, miks ma teen nii paljusid asju. Ja miks mul on võib-olla suhteliselt hästi läinud nende tegemisega. Aga, aga ma olen tänaseks jõudnud sinna arusaamale, et selliste väliste tegurite parandamisega seda klaasi tegelikult ei täida. Klaasi täitumine tuleb iseenda seest üles leida ja vot see on see asi, mida ma arvan, et selleks ajaks, kui laps lube lugema õpib, on juba ammu hilja, et selle peaksid vanemad suutma ise anda. Aga see on ka see, mida igaüks saab anda vastavalt sellele, mida tal enda sees on anda, nii et ma kindlasti ei ei taha ka öelda. Et, et kui, kui ikkagi kellelegi laps, kellele see klaas pooltühi, et vanemad on täiesti vastutustundetud, lootusetult ebaõnnestunud, kaugeltki mitte. Ma arvan, et siis on tegu lihtsalt ühe õppetunniga, mis sellel pooltühja klaasiomanikul on vaja lahendada, enda jaoks läbi mõelda ja sealt õhku lendu tõusta. Väga ilusasti öeldud, kas sa oled mõelnud, et miks see nii on, et et need väga, väga peenikesed inimesed ütlevad alati, et nad noh, et ei kujuta isegi ette, kui palju ma söön torti ja šokolaadi, see on umbes samasugune selle pooltühja ja pooltäis klaasi. Seesama asi, et ütleme hästi peenikese tüdrukud lohutavad natukene pakse tüdrukuid sellega, et nad räägivad, kui palju tegelikult, kui palju nad tegelikult salaja šokolaaditorti söövad. Kui sa loed mõne modelli või mõne peenikese noh, nii-öelda siukse iluikooni, sellist sellist persooniintervjuud, siis nad sellest ainult räägivadki, kuidas nad söövad päevas mingi kaks kilo torti ja magusat ja kõike muud asja. Ma arvan, et see on pigem selline, mitte teiste suhtes eriti sõbralik viis veel rõhutada seda, kuidas nemad teistest paremad on, et noh, kahjuks kahjuks on inimloomusele omane, et me kõik oleme ikkagi ikkagi kontetitiivsed, et suuremal või vähemal määral konkureerime teineteisega ja noh, siis midagi ei ole teha, et kõik võtted on lubatud, aeg-ajalt mitte, et ma seda heaks kiidaksin, aga, aga ma mõistan, miks see nii on, et lihtsalt inimesed, kes ei tunne ennast veel hoolimata oma piits peenigsusest piisavalt enesekindlana vajavad seda enda kõrustest, mis rõhutades, et ohvreid ja mis ma selle kõige selle hoolimata sellest kõigest endale veel ikkagi lubada või et minu jaoks on see tõlkes nii Suur-suur tänu see on tore, kui üks kena tark naine ütleb selle niimoodi välja, et seda mingid mehed mingid taadid kuskil laua taga arutama. Ütle mulle pühapäeva hommikul ja minu kuulajatele ka, palun, Annely, sina, kes sa tead šokolaadist rohkem, kui me kõik võib olla kokku siis mis on piltlikult öeldes ja mis on otse öeldes nagu kõige parem rohi või, või vastumeede sellele, kui sul millestki väga läilast või millegi väga magusa ja väga hea ületarbimisest süda läikima hakkab, et lihtsalt kõike saab liiga palju, kas on see šokolaad, on see armastus, põnn, raha või kas mured? Et kui sul millestki hakkab tõepoolest süda läikima, midagi saab väga palju, siis mis on selle vastu kõige parem rohi? Mine, hüppa külma vette. Lühike vastus. Šokolaadis süda läigib külma vette, aga kõik läheb klaariks. Kõige pulmi, ma arvan, et see lihtsalt lahti tõlkides, see ei pea kindlasti olema külm vesi. Aga kui sul on millest iganes, süda paha, on see šokolaad liiga hea elu, mis iganes siis see, mida sellest välja ujumiseks vaja. Ja selle üks 500 saadan, hüppa külma vette, et noh, selle võid kuidagi teisiti endale tekitada. Aga see šokimoment on, ma arvan, see, mis läheb nii-öelda mõtte klaariks ja sa saad aru, et mida seal tegelikult vaja on, mida sul ei ole vaja, mis on see, mis südame pahaks ajab ja mis sa peaksid teisiti tegema? Aga kui nüüd keerata see see küsimus ja ka sinu vastus teistpidi ja ja minna selle saate jututeemadega, tõmmata seda nii-öelda koomale ja öelda neile inimestele retsept, kes, kes tunnevad ennast 99 protsenti ajast, et nad ongi kõrist saadikuid kalassaati külmas vees ja mõnikord nad tahaksid sooja lõkke või kolde äärde, tahaksid ka üks kord elus seda kallist Anneli viigi šokolaadi maitsta ja seda, seda ilusat küünalt, seda vitraažiga küünalt põletada. Et mida sina ütled nendele inimestele, kes praegu kuulavad meie raadiot, võib-olla patareidega raadiot kohesevad patareidki otsa. Ja neil ei saa öelda hüpake külma vett, et nad tahaksid pigem just seda nii-öelda kamina soojust ja ühte head šokolaadist. Mida sa neile, et esiteks ei ole asi üldse nii hull, Anneli, viigi šokolaadi ei ole üldse nii üle mõistuse kallis, et seal lihtsalt nii head. Et sellest unistatakse millestki kättesaamatuste kallist. Ma loodan, et see ei ole nii, aga ma saan see küsimuse mõttest aru küll. Ja, ja noh mis ma oskan soovitada, on see, et inglise keeles on üks hea ütlemine, Tšeikiti liumeikid, mille mõte on see, et mis, mis tegelikult see kõlab triviaalselt. Aga ma arvan, et selles on väga sügav mõte just energeetiliselt, et selleks, et saavutada mingi seisund, tuleb ennast sinna kõigepealt sisse mõelda, et ehk kui sa tahad, et sul oleks soe ja hea, kujuta endale ette, et sa oled päikese käes. Et see, see võib-olla tundub väga lihtsustatuna, aga tegelikult see toimib. Et kui sa tahad olla ilus, siis kujuta endale ette, et sa oled ilus, pane endale midagi ilusat selga, isegi kui sul on ainult üks kleit, pane see üks kleit selga ja sära. Elu annab sulle selle teise ja kolmanda ka. Ma usun, et see aitab. Suur tänu. Aitäh Annely saatesse tulemast, aitäh teile, head kuulajad. Aga enne, kui me tänase saate lõppenuks Loeme, siis me kuulame siia saatesse veel ka ühe muusikapala, mis on õigupoolest küll üks niisugune lugu, mida ilmselt üks, üks üks suur osa võiks põlvkond täiesti inimesi kogu maailmas peab selliseks looks, ilma milleta nad oma oma oma sellist kasvamise ja küpseks saamise aega ei kujuta ilmselt absoluutselt ettegi mitte. Kui sa ütlesid mulle, et ma tahaksin, et see oleks üks lugusid Nojah väga originaalne. Seda, seda. Kuhu tahetakse ikka ikka ja ikka jälle, aga, aga see on, see on väga-väga selles mõttes mõistlik lugu, et et kas me räägime sellest veel natukene ette. Me võime rääkida sellest, et millest selline originaalne valik, et kunagi, kui ma olin 10 aastat vana, siis just see muusikapala tekitas minust esimest korda tunda, et kui väga võib üks või teine kombinatsioon helisid mulle korda minna, emotsioone tekitada. Ja see tunne ei ole selle vahepeal läbitud 33 aastaga kuidagi muutunud. Nii et ma arvan, et see nagu igati igati kohane, hoolimata totaalsest, ebaoriginaalsuse, Ma julgeks isegi nii-öelda, et see oli üks niisugune lugu, mille saatel on on meie põlvkond tantsinud just hooga ja oota koos ja lahus. Mille saatel on ma ei tea, võib-olla musitatud esimest korda elus, mille saatel on esimest korda elus vihatud ja nutetud, seda on kuulatud kontserdil seda kuulatud sõpradega plaadi pealt ja nii edasi, et see on nagu väga kirev lugusid käinudki läbi läbi inimeste elu, nagu ma ütleks, nagu šokolaad. Pühapäev, 26. juuli läheb oma vingerbussidega, mida ilmataat korraldab järjest lõbusamaks, edasi päike paistab, kus kunagi ja kuidas kunagi eredalt igalühel südametes. Tänane pühapäev läheb rõõmsasti edasi, ma soovin teile tegusat päeva tegusat, selles mõttes tundke ennast hästi, tehke enda suu shokolaadiga magusaks ja kellel pole võimalust shokolaadiga suud magusaks teha, siis minge sööge maasikaid. Praegune herned valmis, minge sõitke oma emadele või vanaemadele vanaisadele maale külla. Küsige, kuidas neil läheb. Rääkige neile, kuidas teil läheb. Sööge herneid. Võtke, nautige päikest. Laske Teder täppidel oma nina peale tulla. Suvi jätkub, aitäh sulle, Annely, et sa tulid saatesse. Aitäh Hannes, et sa kutsusid, oli väga suurepärane hommik ja, ja tänan ka kõiki neid, kes meid kuulasid. Suur tänu ja tänast vikerraadio jutusaadet jääb lõpetama Anneli valitud lugu, mis on Mike ult Fildi üks surematumaid hitte, mullochedus.