Ajaloodoktor, Evald Tõnisson. Täna tahaksime seda saadet alustada niisuguse palju pruugitud sõnaga nagu kultuur. Mida teie ajaloolasena seda sõna suhu võttes mõtlete? Kuulun nende inimeste hulka, kellele kultuuri mõiste ei tähenda tingimata teatrit. Kino ei tähenda kunstinäitusele minekut, et kultuurist osa saada, ainult mitte ainult kirjandust ei tähendagi mitte ainult kultuurikomitee uksest sisseastumist vaid mõisteks skulptuuri laiemalt. Ühesõnaga minu mõistes hakkab kultuur meil pääle korralikult haritud põllust korralikult niidetud ja puhtaks riisutud heinamaast. Ühesõnaga sellise hoopis laiema tähenduse ja ajaloolasena, nagu te küsisite, peaks vast kultuuri mõistma selliselt, et kultuur on Inimese loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, nende kogusumma ja ka nende loomiseks vajalik tegevus. Muidugi see ütlemine ei tähenda seda, et siin oleks mingi uus kultuuridefinitsioon antud. Teatavasti on kultuuri nii palju defineeritud ja nii palju definitsioon, et kui me sellega hakkaks tegelema siis ei tea, ei tuleks ilmselt ajast puudus, aga vähemalt see, nagu ma ütlesin, on nüüd nagu tänases saates sellisena kultuuri mõistetud ja ma usun, et sellel on ka niimoodi selline laiem tähendus. Ühesõnaga võiks ka veel öelda, et ajaloolasele kultuur esijoones pidev loomeprotsess inimese loomeprotsess, mis algab koos inimesega ja kestab meil kuni tänapäevani. Ja kui me tahame järjekindlalt oma eestlase arengus ajaloos edasi minna nendes saadetes, mida teiega alustasime paar nädalat tagasi siis mis selle loomanahkades veel mitte-eestlase, aga eestlase eelkäija niisugune silmapaistvam kultuuri saavutus või, või, või, või looming kultuuri vallas oli? Siin ma paneks selle mõtte umbes niimoodi, et täna püüaksime vastust leida küsimusele, milline on see inimtegevuse valdkond, teiste sõnadega siis kultuurivaldkond kus eestlased on endast vahest kõige silmapaistvalt teostanud teiste sõnadega midagi, ma siis võiks tõesti oma suurimaks kultuurisaavutuseks siin nii maailma ajaloos pidada ja kui te seda niimoodi otseselt küsiti minu käest, siis ma ei kõhkleks, et sellele vastaks, et selleks saab olla ainult paaviljelus ja karjakasvatus. See väljendub meie isegi märkamatult meie iseloomus, kõnelemata sellest, et see on meie maastikule oma pitseri jätnud ja näete, kui me ütleme, kultuurmaastik, seal on ju ka sõna kultuur sees, aga see ongi see, mis valdavalt selline maastik, mis on just maaviljeluse ja karjakasvatuse läbi Eestimaale aastasadade jooksul kujunenud. Ja nagu öeldud on, on minu arvates kujundanud ka eestlase Endas just sellisena, nagu meie siin teiega nüüd oleme. Ei andnud ka meie väärtushinnangute alused. Ja olnud kõigile teistele kultuurivaldkondadele nagu aluseks, ma ei ütle midagi, kogu see jutt ei tähenda seda, et ma ei hindaks neid teisi valdkondi, et olekski väga ainult nende asjade juures, aga ma ütlen, et jutt on sellest kõige tähtsamast ja sellest kõige põhilisemaks. Ja tahaks ka meenutada, et kuni 19. sajandini või õigemini juba 20. sajandini olime ju valdavalt maarahvas alles ütleksime, selline tormiline linnastumine on kusagilt 1900 neljakümnendaist aastaist peale hakanud ja väide on püütud nagu sellest maast võõrutada ja mis sellest välja on tulnud, stame muidugi võime näha looduses ja demograafias ja ka meie iseloomu juures praegu. Aga kuidas sellest sellest mets lasest hakkas saama niisugune inimene, kes märkas, et maha visatud viljaterast kasvab midagi ja ja seda tasub korra täitsa ei ole juhuslik. Kõigepealt peaks, kui seda küsimust hakata, käsitlema teist, ma saan aru, millal siis õieti meil maaviljeluse algused jääksime niimoodi nagu mõttes korra vaatama kaardile ja vaatama, kus õieti Eesti asub. Näeme, et me oleme seal nii üsna kaugel põhjas kusagil Euraasia mandri sellises loodeservas sisuliselt küll parasvöötmes, aga väga kaugel põhjas. Ja see olek või asukoht kaugel põhjas on kahtlemata üks tegur, mis on meie maaviljeluse käiku ja kogu ajalugu mõjutanud. Ja teiselt poolt teame ka kui me vaatame seda niimoodi, et ja ütleme, et Eesti ja meie naaberalad on siin üks kõige põhjapoolsem piirkond maailmas, kus üldse maa viljelisega tegeldud. Siis muidugi end süüdi siin inimene ise, tema tegevus, aga teiselt poolt muidugi on meil siiski tuleb arvestada selle põhjas oleku juures. Kogu aeg, mida me ka tänapäeval väga tugevasti teame, on needsamad Atlandi tsüklonaalne tegevus, mis meile päras meie kliimat tunduvalt pehmendab. Viljelusmajandus muidugi hinnatakse või selle teket, ma on selline väga suur, suur pööre täiesti nagu nagu ütlesite, selle nahkadest ja kütti ja kaluri juures temast selline Maarja saaks, on tõesti suur pööre, sealjuures on kõik ajaloo uurijad üksmeelsed ja nimetavad seda revolutsiooniks ja kuna see ajaliselt langeb nagu kivi, lõpunioliitikumi sisend laialt levinud selline termin nagu poliitiline revolutsioon muidugi erinevalt päris revolutsioonidest, see revolutsioon on muidugi aastatuhandeid kestnud. Ja üks asi on selle asja juures, nagu tuleks veel ütelda, see on nagu teatud psühholoogiline barjäär. Siin on etnograafid uurinud küllaltki selliseid rahvaid, et proovige mõni selline rahvakild panna, kes on kogu aeg ainult harjunud looduselt ainult võtmas looduse valmis andi saama, et äkki midagi kasvatama. Selliseid katseid on tehtud küll Aafrikas ja küll Ladina-Ameerikas on tehtud sellistele. Loodusrahvastele on antud neile viljaseemneid, et nad selle asemel et seda viljaterad maha külvata, nad lihtsalt söövad need ära. Ja ka muid katseid või on seal meil vilja viljapuid antud ja, aga samal ajal kui neile ka kirved kätte antakse, kõblata, hakake neid Karima ja kõvema seda maad selle ümber. Selle asemel nad raiuvad need puud maha, et need viljad kergemini kätte saada ja ei tule, ei tule üldsegi selle peal, nii et siin on väga ränk selline barjäär. Julius Lips on küllalt neid asju nagu uurinud just loodusrahvaste juures ja arvatavasti tuleb ühineda sellega, et eeldused selleks üleminekuks selleks barjääri murdmiseks on esijoones. Nende rahvaste juures, kus kujuneb välja või ütleme, korilased, on nad kõik taimetoidukorjajad mingil määral ka need kütid, aga aga kui see korilius saavutad sellise asped teatud korrapära, kujuneb välja teatud kindlate taimede juurde või seemnete korjamisele teatud kindel seda ajal kui see niimoodi on, vot seal nagu on selleks nagu selliseid eeldusi selle barjääri murdmiseks rohkem. Muidugi, et nüüd, kui päris veel sellest algsest teraviljakasvatusest viljakasvatusest üldse viljelusmajandusest kõnelda, siis üldiselt meid hällikohaks peaaegu üksmeelselt otsitakse ikeselt nii lõunamaade poolt enamikus siis Lähis-Idast või Lõuna-Aasiast. Siin on küll tõsi, kaks sellist lähtekohta nagu olnud maaviljelus, varasem teooria on üldiselt, et nendest kuulsatest jõeorgudest, olgu siis Niiluse või Eufrati ja Tigrise veenduse ja nende orgudest on vanimad maaviljeluskolded, aga tundub siiski, et õigem on vist teisel hilisemal teoorial, mis peab just lähtealaks neid tasandike jõe org ümbritsevaid mäestikuvööndid on, need on nii keskeltläbi 500 kuni 1000 meetri kõrgused ja mida nimetatakse siis Nucleaar tsoonid või noh, tuumiktsoonid, kus seal tõesti selles suhtes huvitav, et seal on nüüd nendel teraviljade looduslikud esivanemad on, on täiesti looduses olemas. Ja kus on ka arvatakse ka kitse ja lambalooduslikud esivanemad elavad. Ja arheoloogiatulemused kalduvad siiski sinnapoole, et just need vanimad inimasulad, kus on Eesti maaviljeluse jälgi, on tõesti sellest Nuclar tsoonist siis ütleksime niimoodi. No need on Iraanist, Iraagist, kurdistanist Palestiinast. Ja kui seda nii küsida, millal see on siis praeguste nii andmete järgi see paistab kusagilt kaheksas v seitsmes aastatuhat enne meie aja arvamist, tuletame hetkeks meie eelmist saadet meelde, see on siis peaaegu samal ajal kui Eesti territooriumil esimesed inimesed tulid. Et seal jõutud oli vilja kasvatuseni ja kui seda rida jätkata, siis kas võib niimoodi öelda. Kui sisse kell kaheksa seitsmes aasta 1000, siis Euroopa mandril, ütleme, Balkani lõuna, Balkanil Kreekasse paistab seal olevat jõudnud seitsmenda aastatuhandeni teise poole sees levib laiemalt kuuendal aastatuhandel siis Lõuna ja juba Kesk-Euroopas, eriti Doonau maadel, levib kuuenda aastatuhande teisest poolest, eriti viiendal aastatuhandel ja juba Taani ja Lõuna-Skandinaaviasse võime kõnelda juba neljandast aastatuhande teisest poolest. Meil oli veel sügavkiviaeg, kuigi siin tehakse sellist vahet, kui rääkisime poliitiline revolutsioon, tähendab, see ongi noorema kivi üks tunnused, just viljelusmajandus levib, aga mitte igal pool, näiteks siin. Eesti Eesti, ela teised Baltimaad ja samuti Soome idapoolsed naaberalad, need jäid esialgu sellest välja kivi lõpuni. Vot sellepärast siinseid nii poliitilise kultuuri nimetatakse. Supne poliitilised kultuurid tähendab selleaegsed, poliitilised kultuurid ka juba suuremas osas Euroopas on levinud viljelusmajandus. Meil on ikka veel see küttimine ja muidugi kalapüük ja oli see korilus ka mingit taimetoitu korjati ja aga no võib ütelda jah, see aeg, kui juba Taanist Lõuna-Skandinaaviasse jõudsid, et Eesti ja Soome, meie jäime veel nagu selle psühholoogilise ja mitte ainult loogilise väitleja, ilmselt ka sellise loodusliku barjääri taha. Tahaks muidugi öelda, et see kõik nagu näete, on selline pikk protsess. Ja ega see muidugi nüüd nii lihtsalt ei käi, tähendab pole päris selge, kas see kõik on levinud sealt nii lõunast põhja kultuurilaenuna inimeste ränded sellega kaasnenud ilmselt on ühte kui teist. Aga ilmselt oluline on ka see, et kui näiteks oleks sealt esialgu mõne selle loo loodusliku, ütleme, nisu või odraesivanema toonud ja siin põhjas proovinud kasvatada, sellest vaevalt oleks midagi välja tulnud, et kogu selle käigu jooksul, kui levis järjest põhja poole vili, nagu ise ka kohanes järjest uute looduslike tingimustega muutus selliseks, et ta võis ka ise natukene järjest kogu aeg põhja poole nihkuda. Võib-olla inimene hakkas seda üsna varakult ka ise mingil määral mõjutama, muidugi vaevalt, et seda veel päris sordi ja tõuaretusega saab nimetada. Aga mis nende algeliste või ütleme, varase maaviljeluse asulate juures seal Kesk-Euroopas igal pool silma paistab see, et on see eri ütleme seal nisu odraga tegemist, aga need on mitte mõni kindel sort seal neid sorte, liike seal niivõrd palju nisu, seal kümned eri variatsioonid ja need on kõik läbisegamini. Ja seal muidugi mängib väga palli veel looduslik valik kaasa, milline, milline nendest nii nagu kõige-kõige paremini sobib ka nüüd peame muidugi Eesti Eestisse jõudma ja meil on siin küsimus tõesti, seis, selline, millal siinse barjäär siis ikkagi murdus ja millal maaviljelus esimesed tõendid sellest Eesti kalal on ja kuidas, kuidas selle asjaga siin hakkas siis edenema? No ma tahaks öelda muidugi meie arheoloogide nii viimaste aastakümnete üheks teema number üks just nimelt varase maaviljeluse tekke ja selle selle areng ja samuti ka naaberaladel kuni kolmanda aastatuhandeni on meil siiski olnud veel nii, nagu sügavkiviaeg võib-olla on mingisuguseid kokku kokkupuuteid olnud, aga paistab üldse selliseid suhtedki nagu eriti nende lõunapoolsete aladega, kuigi palju ei olnud suhted, olid rohkem ida-lääne suunalised nii omasugustega siin ja paistab, et üks selline suurem nüüd kultuurivool ja ka nähtavasti ka millega on eetiline liikumine kaldunud juba Kesk-Euroopast põhja poole see on just see, mis on meieni jõudnud ja mis on saanud nimeks venekirveste kultuur, tähendab, see on selline eriline kultuur, teatud kirveli, kivi kirvetate järgi, teda nimetatakse ka siinkohal oluline see, et selle kultuurihaudadest Eestis on leitud looma lõvida Beriti kitse, sea lambaluid veist, tähendab, võib arvata, et siis on neil olnud kariloomi ja nähtavasti see, et see kultuur selline mobiilne ja liikuvana ujutab, üle mitte ainult Baltimaadega levib ka Soome ja Skandinaavias on kusagilt kitsamasse alastan ta siia tulnud, see, võib-olla see karjakasvatajatel on hilisemaid näiteid, jääme, annab sellise kultuuridele mobiilsusega. Ega maaviljelusskulptuurid kunagi nii liikuvadi ei isana olla, tähendab hiljem kujunevatel rändkarjakasvatajate nomaadikultuurid steppides välja. No ei tahaks ütelda, et see venekirves kultuurne mingi nomaadikultuur oli aga siiski tal selline liikuv iseloom on olnud, nii et kindlasti on koduloomi oldud välja, see dateeritakse meil nüüd siis kolmandat aastatuhande keskpaiga ja teise teise poolega enne meie aja arvamist enne Kristust. Kas tohiks selgitust saada, miks just venekirveste kultuur, kust see nimi? Tulikivikirvest järgi, mis meenutavat venet või paati, mitte mitte venelastega ei ole seal, tähendab midagi tegemist, need on väga ilusad, lihvitud kivi kivikirved, sellel selle kultuuril on veel ka terve terve rida teisi selliseid näitajaid nagu teatud nöörkeraamika, teatud illustustega, keraamika, teatud komplekt, muid tööriistu ja ehteid ja nagu igal teiselgi kultuurile, aga need on kõik iseloomulikud ja sellest ka nimi. Aga nüüd on küsimus selles, et kas on venekirveskulptuuriga ikka meile juba tulnud maaviljeluse algeid selle kohta, On arvatud, et, et on, aga meil peab ütlema, et päris kindlaid tõendeid ei, ei ole, selle kohta tõenäoliselt võis midagi olla, aga olulisem on nähtavasti see, et ütleksime niimoodi, et see viljelusmajandus kolmandal aastatuhandel meil Eestis veel nähtavasti päris jalgu alla siiski siiski pole saanud. Jääd nagu venima, me ei tea õieti, mis toimub, pronksiajal arvatud küll tähendab, meil on siit mõned söestunud viljaterad ja jäljendid ja Soomest on paleobotaanilisi uurimismeetoditega selgitatud, et on juba vilja kasvatatud või ka Lätist on selleaegset viljateri. Aga päris päris selge see asi ei ole. Pronksiajal ei saa ütelda, et päris sellist kindlat läbimurret oleks toimunud. Võib-olla mõjus ka üks asi juurde, nimelt tuleb ka kliimatingimusi arvestada. Ja nüüd on nagu teada, et just sel ajal, kiviaja lõpul ja pronksiajal on meil olnud niinimetatud sõpreaalne kliimaperiood, see tähendab kuiv, aga sinder ka jahedavõitu ja mida perioodi lõpupoole, mida pronksi lõpu poole, seda, seda jahedamaks on läinud ja sademeterohkeks. Nii et see maaviljeluse nii ja karjakasvatuse areng siin on nagu otse vastuvoolu nagu kliima suhtes ujunud. Ja võib-olla see on ka üks põhjus, et ta niimoodi natuke nagu veninud on, just siin on siis Baltikumi Läänemere piirkonnas on tõesti nagu nagu tükiks ajaks piir nagu seisma jäänud, see pilt muutub alles olulisemalt päris pronksiaja lõpust, Jon siis esimese aastatuhande algupoolel enne meie aja arvamist, teiste sõnadega, ütleme niimoodi üks, 2000 802700 aastat tagasi. Siis kui lõpeb pronksiaeg ja algebra hooaeg, vot siis ilmuvad meil nagu kindlustatud asulad, kus on juba asfa tüüpi sallivus, on vaieldamatud tõendid juba maaviljeluse eest ja samuti ka koduloomade kasvatamisest. Koduloomade kohta võib öelda niimoodi tähendab Eestis maaviljeluse koduloomade kasvatamine alati nagu koos käinud ja õigupoolest me neid ei saagi, üks põllumajandus on nagu kõik juba minevikus ja ka nagu tänapäeval. Koduloomadega paistab niimoodi, et osa on ilmselt siia toodud väljastpoolt siin edasi arenenud näiteks lammas ja kits nende looduslikke esivanemaid Weilt vaevalt et on veisega muidugi meil on oma ürgveis olnud, aga kas seda on siinkohas kodustatud või ei ole, seda ei tea. Ühe looma kohta on küll, paistab, et see on siin ära kodustatud meile kõigile hästi tuntud siga. Metsseast, metsseast jah, on tähendab selliseid isendite luid leitud, millest arvatakse, et nemad on just olnud parajasti sellises kodustamise staadiumis. Me teame, et selline meiega kodusiga oli veel möödunud sajandi lõpul ja selle sajandi algul käisel Cesali oli üsna metsik, ega ta ega ta praegune rasvarull ei olnud siis veel nagu kes ei jõudnud käia ega liikuda, kuigi palli mütsiga aeti läks välja, otsisin endale ise toitu, teine selline loom on meil kindlasti, mis on kohapeal juba ammu tuntud, oli, oli koer. Aga seda nii päris kariloomaks ei saa muidugi nimetada. Nii et nüüd alates sellest raua vankse lõpust ja rauaaja algusest, meie näeme nagu sellist enam-vähem päris pidevat arengut. Muidugi see arengupidevus natukene tinglik mõiste, sellepärast et siin ei saa siiski ütelda, et siin poleks tagasilööke olnud. Siin oma selliseid, ütleme nii kõrgperioode jaan ka tagasihoidliku maid. Ütleme, üks selline on meie rooma rauaajal siis meie ajaarvamise esimese aastatuhande esimene pool ütleksime niimoodi, kus meil paistab, on just selline periood, kus saab väga intensiivselt, asustus on laienenud, kus on väga palju põldu tehtud juurde, kus on ilmselt kultuurmaastik kõvasti arenenud. Teiselt poolt seda siiski niimoodi nagu kalmete uurimine näitab, et ega see asustus siiski väga nii üle hinnata, seda tihedust tookord veel siiski ei saa. Suuri külasid tookord nähtavasti pole olnud, et meil on nii arvatud, et et pigem on tegemist selliste väikekülade või isegi talu talulaadsete asulatega. Mis on küll jah, pikk aega, võib-olla samas kohas püsinud, aga suur külasid nagu tunneb hilisemast ajast ja muinasaja lõpupoole võib-olla tookord siiski nagu meie veel olnud ei ole, nii et mis siin oma tööd ja pigem on, tänan teid ja see pikk aeg, mis meile selle kultuurmaastiku nagu nagu kujundanud, et seda niimoodi nagu mingi äkki äkiliste operatsioonidel seda ei ole tehtud, kui vaadata neid vanem raua, Eve, rooma raua ja kalmete levikut, siis need on täiesti tihtilugu just sellistes kohtades, kus meie kõige paremad põllud on näiteks Virumaal või Järvamaal või Lõuna-Eestis Viljandimaal, mis näitab, et sellised Me isegi tänapäeval ütleme kõige paremad põllualad on tookord kasutusele võetud, hakatud võtma ja nähtavasti jätnud ka tänapäeval hästi viljakad on see, see, et need hästi kaua kultuuristatud on inimene neid kasutanud, see on ka üks selle põhjus. Paistab, et pikka aega nagu mujal Euroopas on meil ka vari vanimateks teraviljadega põhilisteks on olnud oder ja nisu, eri sordid ja liigid, Rooma rauaaeg ja selleaegsed põllud ilmselt on, meil on mõned põllujäänused, mis täituvad nende suhteliselt veel väikesed põllulapid olnud, aga nad neid põld on muidugi palju ja pidevalt, neid on nii aasta-aastalt tehtud uusi põlde juurde, nii et sellisena kujunenud. Aga ma tahaks pigem, võib-olla päris nii muinasaja lõpupoole tulla, kus me sellist asja nagu paremini näeme ja kus meie maaviljeluse asjaga üldse kogu põllumajanduses toimub, selline ütleksime niimoodi tõesti otsustav pööre. Ja kus meie see põllumajandus hakkab omandama juba sellise ilme, nagu me seda nüüd ka järgnevatel aegadel tunneme. Ja see on niimoodi, ütleksime kusagilt 10.-st 11.-st sajandist toimub selline murrang, võib ütelda, et hakatakse meil kasvatama talirukist, rukist tõenäoliselt varem tuntud, aga kas ta oli seal suvi, suvi, viljana võib-olla võidi seguneda koos teiste viljadega, aga selliselt et nii talirukina ja mitte ainult teda kasvatama, aga ta on ilmselt tulnud esikohale. Ja talirukis on ilmselt osutunud meie tingimustes selliseks viljakultuuriks, mis meie tingimustele nagu kõige paremini on sobinud ja selliseks, et on otsustavalt võimaldanud hakata nendelt põldudelt rohkem saama. Saake, mis on veel, no ütleme, põldu teeme kui vaadata, kui on, varem oli kui ainult asi piirdus suviviljadega, põhiliselt siis on. Ega põld on ju selline asi, et ega seal ainult võtta ei saa, ta peab puhkama vahepeal suurtes joontes oli, kas siis söödiviljelus tähendab, kasvatati viljapõld pidi puhkama, kas kesa on üks aasta või jäätis eriti mitmeks aastaks või vahepeal või ka veel tehti alet aeg-ajalt, kui tuli, kes see tähendas ühtlasi, et hakati kasvatama või nagu üks põld pidi nagu juurde tulema oli, suviviljapõld, oli taliviljapõld ja oli siis see põllu Osamis puhkas, ütleme, kes on selline traditsiooniline põlluring, kujunes välja muidugi hiljem on sedasi arenenud tulnud neid põlle või põlde juurde tehtud, aga selline eeldused korraliku kolme välja süsteemi kujunemiseks just ilmselt siis, kui talirukis kasse kohe tuli. Muidugi see võttis aega, tingimuseks oli veel põldude väetamine, sõnnikuga ja kõik muu. Aga hoidke sellest muinasaja lõpust, Me teame rohkem natukene, meil on meilt ja naaberaladelt on adraosade leide, on, meil on palju selliseid lõikusriistu, algeline vikat, mida on kasutatud ka viljalõikuseks, Sirbilikud tunnused on, ilmselt pole see sugugi niimoodi, nagu juhused. Just Henriku kroonika peab vajalikuks eestimaa põlde seal Viru ja Järvamaa põlde ja külasid kiita. Asustus on kõvasti juurde kasvanud ja sellised külad nagu Taani hindamisraamatu järgi. Meil loetakse üles, kust palju talusid on olnud ja midagi arheoloogiliselt on just näha, et just sellel on sellised suurkülad arenenud edasi. Et see kõik näitab, et just sellele rahvastiku kõvasti kõvasti juurde tulnud kujuneb välja ka selline meie ütleksime taluhoonestik, seal elamuahjuga köetav elamukerisahju, mida köetakse. Leivaküpsetamine see ahi pidi olema selline just rukkileiva küpsetamine, aga mis, milles leiba küpsetatud, kui ennem, kui talirukist ei kasvatata tüdruk jahugi olnud, ühesõnaga selline hapendatud, hapendatud leiva küpsetamine, see sai ka sel ajal aluseks. Ühesõnaga see meie leiva lõhn tuli, tuli koos rukiga ja samal ajal ilmuvad ka käsikivid. Ilmselt seegi pole juhus, käsikiviga just saadi esijoones leivajahu, ilmselt on ka vilja kuivatatud rehed ilmusid. Meie eestlaste tõeliseks saavutuseks tuleb aga pidada oskuseks seda, et eestlased on ühendanud rehe ja elamufunktsioonid ja kujundanud sellise tõesti võib öelda ainulaadse hoonetüübi rehielamu sellisel kujul, nagu me neid tunneme meie vabaõhumuuseumist rehielamu on vist kusagil 15. 16. sajandil. Sellise kuju, nagu meie tunneme, vähemalt meie kaevamiste tulemused kas või siinsamas Tallinna lähedal lehm peal on viitavad, viitavad sinnapoole. Nendel sajanditel on see juba nagu nagu välja kujunenud, kõneldes nüüd muinasaja lõpus sellisest tugevast Agraarsest Tahaks siiski veel nüüd ütelda nii palju, et mõned aastad tagasi v liiva küll pea kümmekond aastat tagasi esiajalugu, kui me kirjutasime, siis sai võib-olla seda muinasaja lõpu suhtes reaalset elulaadi, vahest lee rõhutatud. Aga vahest liiga varju jäid siiski nii vähe, sai tähelepanu juhitud nii kokkuvõtvalt nendele teistele aladel ja vot siin ongi üks selline asi, et meie muinasaja lõpul ei saa v eestlast siiski puhtaks selliseks talupojast teha, vaid, vaid ta on siiski ka tegelenud sellesama küttimisega kalastusega edasi. Ja veelgi olulisem ta on olnud ka arendanud välja küllaltki ütleksime peened käsitööharud, ta on käinud Vettel kauba- ja sõjaretkedel res aeg on selline ettevõtlik ja väga ütleksime, mitmekülgne, ta pidas taluga, aga selles suhtes ta hilisemas talupidajast erineb, et me võõrvõimuaegne talupidaja oli tõesti tema enam oma talus kuigi kaugele ei saa ja sellepärast ma nüüd nendega küll nõus ei tahaks olla, kes kes meie muinaseestlased võetakse umbes midagi taolist, nagu Mahtra sõjaaegne, Eesti Eesti talumees oli. Et siin on ikka väga-väga suur vahe. Saatuseks või rahva saatuseks on ilmselt olnud see, et see maaviljeluskarjakasvatus on tõesti jäänud püsima ja on ka järgnevatel sajanditel olnud kõige aluseks, aga need teised liituvad asjad, vot seal on kõva tagasikäik olnud, võeti ära kaubitsemise võimalused. Käsitöö, keskaegne küla, käsitöö ei saa enam võrreldagi sellega, mis oli muinasaja lõpul. Ja ongi kõik liikumisvõimalused lahenesid. Ma usun, et meie muinas eestlased olid liikumisvõimelised palju avaramad, kui meil praegu siin teiega vähemalt ei olnud tarvis, mängib klaverit ja ega kellelegi käest küsida, mis need tema käigud, mündid ja kõik, kus ta on käinud ja liikunud ja see käis kõik dealise sama talupoeg kõiki tegi. Aga noh, kõigi selle juures muidugi tahaks öelda siiski, et kõigi selle põhi on siiski meile olnud vist maa andnud maapõld ja vili ja kari need valdkonnad, kus meil tegelikult ajaloo jooksul pole nii palju teiste käest olnud tarvis õppidev, pigem on, oleme siin õpetanud teisi kummalisi mõtteid, tekitab, kui nüüd seesama Eesti talupoja järeltulijaid, meie peame saatma siia Soome või Rootsi õppima, tähendab, tekib küsimus, mida, mida nad peavad siis seal õppima, kui kui meil on omal seda ju kõiki kõiki olnud ja pigem minevikus on see vastupidi vähemalt laste suhtes. Meie oleme ju sinna ja ka Rootsi vilja välja vedanud ja vähemalt põllumajandustarkusi pole kunagi nende käest olnud õppida. Oleks loomulikum, kui kui nemad peaksid siia tulema meie käest õppima. Neil praegu siit midagi õppida ei ole, see niimoodi on siin siis kelle käest nüüd tuleb aru aru küsida, kas meie suurte õpetajate käest või nende käest, kes kes seda kõike, mis meie põllumajanduses on viimaste aastakümnete jooksul toimunud, seda kõike takka kiitnud on või kuidas vaat selle järel mõtlemisega võiks selle saate vast lõpetada.