On jälle aeg kirjandusloolane Malle Salupere, minna teiega Eesti vabariigi algusaegadesse tagasi, sest te olete. Ma vaatan siin materjalidele pilku heites tohutult arhiivimaterjale läbi töötanud, mida te küll täna huvitavat räägite? Meile? Ma mõtlesin, et, et huvitav oleks veel ajalehtedest rääkida, kuna nad on siiski nii ilmekad selle tegeliku olme suhtes ja inimeste inimeste eluolu suhtes. Jäin, jäin pidama seekord Päevalehe juurde, mis on siiski kõige erapooletu, tume ja kõige sisukam nendest tol ajal ilmunud ajalehtedest, noh ta oli ka erakondadeväline, kõik erakondadele võrdlemisi kokku kuivanud ja ja üsnagi erapoolikud, nii nagu nad nüüdki tükivad olema. Ja tõenäoliselt on taga leviku poolest olnud kõige populaarsem sellepärast et vähemalt kuulutaja Nad on teda igas suhtes eelistanud, nii et kaks kolmandikku peaaegu lehepinnast võtavad kuulutused teistes lehtedes on see ikkagi tunduvalt väiksem. Millest nemad seal siis rääkisid, minule on see jätnud ka sümpaatse mulje, et see seal niiskust avaliku sõimu ja ei tea tänitamist ei esine ei sõprade ega vaenlaste suhtes. Üsnagi palju antakse informatsioon ja muidugi ka piiritagustest naabritest ilmuvad päris huvitavad asjad, näiteks Johannes Semper on üsna mitmes nädala lisas andnud käte pealkirjaga vene tulevasest kultuurist. See on Venemaa kirjandusvooludest Nendest suundumustest, rühmitustest ja, ja kokkuvõte on ka päris huvitav, et enamlased vene kultuuri teetne olevat marksistliku valguses vastandatakse kodanlikke tarnekunst, nagu me ise ka mäletame oma dopingutest. Kuna rahvuslik moment nullini alandatakse euraasialased ehk natsionaalbolševistliku selget Slavofiilid on sisu On enamlased oma ideoloogias, puht läänlased, see on nüüd Semperi arvamus selles mõttes, et oli vool, mis rääkis sellest Venemaa erilisest teest ja erilisest missioonist ja nii edasi, noh see oli juba eelmise sajandi Slovofiilidest tuntu tuntav, kuna bolševikud loomulikult seda üleilmset ühtsust, seega siis puht Läändliku sond. Omapärane laat tuleb neil sellest, et nad lääne ideed katsuvad sisse kiiluda Venepärastesse oludesse, viimaseid aga mitte nii ei käsita, nakku nad tõepoolest on, vaid nii nagu tahetakse, et nad oleks Semperi nägemust noh, täiesti tõepärane ja ja kahjuks kestis kuni selle nõukogude valitsuse lõpuni. See oli 22.-le seal kirjas. Samal ajal kestab lätlastega jagelemine piiri üle ja siis on seal üsna huvitav materjal samalt aastal, see on koolinoorsoo hulgas läbi viidud küsitluse tulemused, see on 22. esimesel poolel läbi viidud Päevalehes, on esimese 1000 ankeedi analüüsi tulemused, hiljem ilmus selle kohta raamat vist jaan Ratlikult, sest kõikides koolides olid need ankeedid läbi viidud. Tulemused on üpris huvitavat kohe natukene refereering, sellepärast et mida, kuidas tol ajal meie noored oma tulevikku käsitlesid ja kuidas tänapäeval päriti ees ideaalide, eeskujude, sihtide veendumus tööle. Ja 96 protsenti teadsid kindlalt, kelleks nad tahavad saada. Ja miks, ja veel huvitavam, et üle kolmandiku 34 protsenti tahtis saada kooliõpetaja. Et uskumatu ja ida ja sealjuures eesmärgiga, et see on siis võimalik oma rahva kasuks midagi teha võitlemiseks, siis armastan lapsi ja tahan neid arendada ja muud taolised õilsad eesmärgid, kaheksa protsenti tahtis saada põllumeesteks sama palju teadlasteks 12 protsenti arstideks jälle selleks, et inimesi aidata. Seitse poolt protsenti, igasugused kunstnikud, umbes sama palju insener tehnilisteks töötajateks neli pool protsenti poliitik esiteks kaks protsenti tahtis saada kirjanikud, eks ma ei tea täpselt, kui palju eestlaste hulgas neid kirjanikke on, aga neid ikka päris palju poolteist protsenti sõjaväelastega kolm protsenti ei tahtnud kellekski saada, tahtsid mehele minna kah täiesti terve soov ja nii edasi siis eeskujude suhtes 38 protsenti, kes küll vastasid Mudeli küsimustele üsna ausalt, jätavad eeskuju nimetamata. 20 protsenti tahavad olla iseseisvad ja omapärased, ei taha kellegagi sarnaneda. Üheksa protsenti nimetavad Eesti tegelasi ja pingerida on seal järgmine. Kreutzwald Koidula, Tuglas, Jaan Tõnisson, Feldmann, Anna Haava, Juhan Liiv, Jansen väetisenberg, kümneson Konstantin Päts, 11. Aino Tamm ja 12. Villem Ernits. Nähtavasti aktiivse karskus tegelenud. Igatahes väga huvitavad tulemused ja kuidagi väga eluterved maatid inimestele. Et eluterved ja, ja niisugused toredad vaated, nii et see põlvkond, kes seda Waba riiki asus ehitama, oli ikka päris toreda ellusuhtumisega paistab, niisiis olid eeskujuks poliitikud Esikohal, Napoleon tütarlastel nähtavasti tark, siis loits Sors, Aleksander Suur tseesar ja lenin kuuendana. 66 protsenti räägib vaba aja sisustamisel enesel harimisest mitmel viisil, noh see on siis koolis käimine ja nii edasi. 26 protsenti lõbustustest taga, sinna alla on mõeldud muusika, sport ja muud niisugused mõistlikud lõbustused. Noh, kaunistamine, jalutamine üks protsent tahab lihtsalt puhata ja kolm protsenti ütleb, et vaba aega ei ole jälle küsimus, kui sul oleks palju raha. 74 protsenti kasutaks enda huvides, aga selles selle sees on sees 24 protsenti õppimiseks 21 protsenti reisimisele ligi seitse protsenti, kauni ja sisuka kodu rajamisele ja nii edasi ja 18 protsenti tahaks seda eeskätt siis ühiskonna ja riigi huvides kasutada ikkagi ikkagi suur protsent ja ma ei pannud nagu tähele, kui vanad need vastajad olid, need olid kooliõpilased põhikoolides ja, ja siis ka ka gümnaasiumit, muide laste kohta oli seal kusagil niisugune huvitav andmestik, et kui palju üldse on õpilastel arvu ja jagunemise kohta protsendid maakoolides õpilasi 90,4 protsenti kõigist õppijatest linnas 85,5 aga keskkoolides oli juba eestlaste protsent 78,1 ja venelaste protsent põhikoolidest venelasi siis maal 8,2 protsenti, linnas 8,4 protsenti, no enam-vähem võrdselt keskkoolides juba vähem 6,2. Sakslasi maakoolidest 0,1 linnakoolides 2,3, põhikoolis ja gümnaasiumis ligemale kümnendik 9,7 keskkoolis juute samuti maakoolides ei ole linnakoolides 1,3 keskkoolides kolm protsenti. Ka teatud rahvused panid haridusele suurt rõhku. Jah, muidugi, nende rahvustega oli veel ka niimoodi ühte ankeeti, mis korraldati Saksa koolides, need ankeedid on kah siin arhiivis olemas, oli kolmekümnendatel, Nendel aastatel ja seal päriti Saksa koolide õpilaste kenaloogiat neli põlvkonnad ettepoole tähendab vanemad, vanavanemad ja vanavanemad. Niisugused lahtrid, need ankeedid on ääretult huvitavad, sest häält tuleb välja, kui palju oli neid saksastunud eestlasi veel ka kolmekümnendatel aastatel, kes ise teadsid oma päris Eesti päritolu näiteks vanavanemad olid mõnikord kõigil neljal juhul olnud eestlased või saksastunud eestlased. Või olid isegi veel vanemad, vanemate kohta on öeldud eestlane, aga, aga laps käib juba saksa koolis, peavad ennast Takslaseks, rääkimata sellest muidugi, kui palju neid eelmistel sajanditel niimoodi läks, aga see ankeet on väga huvitav, meie jällegi noh, niisuguse peenemate püüdluste näitajana kuidagi ikka ikka veel käib, käib vaidlemine ja see kestab ka veel 24. aastal lätlastega piiriülese lõpliku tiiril saada kuidagiviisi kindlaks ja ilma tülideta ei saada seal kuidagi, hakktüli on ühesuunaline, lätlased on pahased Eesti peale, et Eesti võttis endale suurem osa Valgast või ja, aga teistpidi, eestlased on pahased jällegi lätlastele siis erapooletu komisjon või erapooletu kolonel inglane andis Eesti valdadest küllalt suured tükid, sõjaks ikka ei kippunud minema? Nojah, selleks ei pidanud nüüd kumbki ja seiski juba juba 24. aastal ja üsna kõvasti räägitakse kah Balti liidust, millest lõppude lõpuks ikkagi asja ei saanud. Aga ei, sellelaadseid katsetusi ja üritusi ikkagi oli. Noh, õnnetuste ja kuritööde rubriik on nii tänapäevane, et vahet peaaegu ei ole, neid igasuguseid röövkallaletunge ja tapjaid ja sõjaväest, tapmisi ja relvaga päris sõjaväelaste hulgas relvaga hooletult ümberkäimist küll nii palju ei ole, aga muidu loata relvakandmis korruptsiooniskandaale poja neid oli muidugi neid oli muidugi ka ülimalt palju. No sellest on ka meil ajalooallikates süütu olnud, nii ja teisiti, sellepärast alguses püüti meile orienteeruda ja saadi Vene riigilt ju üsnagi suurus. Suur pärandus oli üle kahe ja 250 miljoni kuldrubla väärtuses, oli juba need kinnisvarasid tehastel. Ja püüti arendada tööstust ja üsnagi lahedalt anti laenusid sest riigikassa oli seal, kui neid võimalusi oli, igasugu aktsiaseltsidele, mis vahel olid loodud, lausa fiktiivselt teha, siis läksid siis läksid pankrotti, nii et laenu ei olnud kuskilt tagasi nõuda ja seda riigivara kanditi ära taskutesse niisama hoolsalt kui tänapäevalgi, millest ka kirjutati, aga, aga no mida suuremad need kantimised olid, seda, seda hõlpsam oli ka neid šamputada ja näiteks täiesti kindlalt oli segatud sellisesse vääril Laidoner, aga hiljem ei olnud tal raske nendesamade rahadega kuulsaks saada oma Laidoneri head tegevus ja kultuuritoetuse fondiga temanimeline fond oli, noh, siis nad ei ole nii väga, ei pahandanud ka noh, elu elu on elu ja inimesed on ka alati olnud võrdlemisi ühte ühesugused. Nojah, mis piiriküsimuste kohta puutub, siis leedulased hõivavad Meemeli piirkonda ja selle kohta on kommentaar, niisugune lahendamise viis on praeguses järel sõjaajajärgus üleüldiselt tarvitata. Poolakad on oma naabritele leedu lastele selleks küllalt eeskuju on nii, et seal käis kah piiride piiride parandamine. Riigikogu juba 22. aastal valiti, valiti ümber, sest kuigi ta oli esialgu valitud kolmeks aastaks, aga. Tusakoolidesse jätmise või sealt väljaviimise küsimuses põhjustas lõppude lõpuks riigikogu lagunemise. Ja uutel valimistel tuli üsnagi ütleks, et skandaalselt mõne arvates muidugi tol ajal oli meil vahekord vastupidine maa- ja linnaelanikud suhtes enam kui kaks kolmandikku oli põllumehi ja linnades elas umbes üks kolmandik. Aga linnadesse said jälle suure ülekaalu, igasugused vasakjõud ja kommunistid. See oli siiski vabandust, mitte 20 20 23 olid ümber ümbervalimised. Ja kuigi kõige suurema toetajaskonna said põllumehed, see oli 99000 tähendab peaaegu sama palju kui eelmise riigikogu ajal. Ja kui neil esimees Riigikogus oli 21 kohta, siis nüüd nad said 23. Sotsiaaldemokraadid küll kaotasid oma 18-st kohast, kolm said 15, Tööerakond kaotas 22-st kohast tervelt 10. Neil säilis ainult 12. Aga kommunistid said viie koha asemel 10 ja need olid just tänu linnades Tallinnas eeskätt antud häältele, kus sinuga avalikult rahvaerakond kaotas kaks kohta 10 asemel sai kaheksa, kristlik rahvaerakond sai ühe koha juurde, Te iseseisvat sotsid samuti kaotasid. Aga siis tuli veel Pitka partei rahvusvabameelset, kes sai neli kohta. No seda enne ei olnud nii et kui esimeses riigikogus oli oli 11 parteid, siis nüüd kandideerisid 24, nendest küll langesid 10 välja, sest need said niivõrd hääli, kui suured need teised hääli saanud parteid olid, oli nende taga ka rohkem inimesi kui näiteks tänapäeval meil karta on, et et mitte väga palju, kuigi siiski tunduvalt rohkem kui tänapäeval, sest tänapäeval peaaegu see parteide nimekiri mõne väikese erandiga vist piirdubki kandidaatide nimekirjaga. Aga pilt oli selles mõttes analoog, need jääd on meie tänapäeva poliitika kenasti üle võtnud, et nimekirjadega hääletamisel on võimalik samu mehi kogu aeg leival ja, ja tüüril hoida. Mast rahvas noh, või ennast diskrediteerinud poliitiku poolt teist korda ei hääletaks, aga kui ta on nimekirjas, mis mis läbi läheb ja, ja seal õigele kohale pandud, siis saab ta parlamenti igal juhul ja nii meie riigikogus oli ta enam-vähem ka ühed ja samad nimed kogu aeg valitsuses käis ühtede ja samade kaartide segamine, ütleks. Aga kui meenutada kõike seda, mida ma üldse Eesti sellest vabariigist tean, siis ise ma muidugi selles ajas elanud ei ole ja teiegi Malle Salupere ei ole seal just kaua elanud. Aga need asjad tundusid need segased ajad nagu kiiremini mööduvat ja kuidagi kiiremini. Saise. Elu rööpasse päris segased ajad, võib-olla tõesti, aga käärimised, tülid ja, ja niisugune oma tee otsimine, see käis ikka ikka pikka aega ja noh, muidugi meened täna kaugemale ei lähe, kui 24. aastani vast selleks lisaks veel suured käärimised mööda ei olnud, sest minu meelest oli siiski parem, et tol ajal oli riigikogus ja kogu kogu selles avalikkuse poliitilises elus olid olemas ikkagi need kaks poolt, nii vasakpoolsed kui parempoolsed ja nad olid põhimõtteliselt peaaegu tasakaalus kuni 24. aastani ja selle kommunistide putseni vähemalt selle tõttu sai küllalt palju niisuguseid seadusi vastu võetud, mis siiski arvestasid ka inimest ja sotsiaalseid taga. Tõsi ja vaidlused käisid seal mitmesugused, näiteks kah nagu tänapäevast maha kirjutatud, olin taidlus üüriseaduse üle, sest me juba rääkisime, tüüriküsimused olid väga-väga rängad ja, ja näiteks noh, üx igavene Riigikogus esineja ja, ja maailmaparandaja oli ju, Mihkel Martna, kes surmani ei riski liikmeks oli 32. aastal, aga siis üüriseaduse vastuvõtmine toimus juba 21. ajal. Tal on ka seal kommenteeritakse asja niimoodi, et selle vastuvõtmise vastased räägivad nii, et üüriseadus ei ole korterikitsikust ega muid ega nendega spekuleerimist suutnud kaotada, on seega tuleb ära kaotada. Noh ja vastuväide, kuid nuhtlus seadus kaela, kohus ja politsei ei ole meil jõudnud kuritegevust ära kaotada ega jõua seda ka tulevikus. Kas seepärast tulevad need ise ära kaotada ja arvatakse, et, et kui üüriseadus ei suuda sealseid Värnestusid kaotada, takistab ta neid ometi üle pea kasvamas ühiskonnale hävitavaks saamast siis on seal mitmesuguseid näiteid toodud välisriikide seadustest, et võiks palju näiteid tuua, mis tähendavad, et need kasuvõtmise kitsendamine eraomanduses seadusandlikul teel kodanlik tsele õigusemõistmisele mitte vastu ei käi, et see sotsialism ega kommunism ei ole ka kodanline õiguse tunne nõuab seda kui võtmise kasuvõtmise kitsendus seaduse andmildisel teel. Neil juhtudel, kus see kasuvõtmine teist ja asjaolude läbi nimelt võistlejate pakkumine piiratud ei ole ja tarvitajale liialt koormavaks võib minna see lause ja oleks väga päevakohane tänapäeval niisamuti, sest nii palju kui meil ka ei räägita sellest vabaturust ja konkurentsiloomisest täpselt nii nagu tol ajalgi. Nii kaua, kui seda tegelikkuses ei ole, nii kaua on need ülikasumite ahnitsejad ikka ikka omal kohal ja tegutsevad. No praegu käib korteritega ju peaaegu niisama viise, puutusin kokku, et Venemaale äraminejate käest on ettevõtlikud tegelased ostnud korterid kokku ja nüüd müüvad juba kolm korda kallimalt neid edasi. On ikka Eesti üks paradiis paradiis. Tänapäeval tohutut vähemalt paradiis ilust, just spekulantidele, sest teisiti ei saa seda nimetada. Mihkel Martna näide jäigi mul nimetamata, see oli et ta rääkis sellest, et linnades enne sõda oli umbes 71 protsenti peredest elas ühetoaliste korterites loomulikult niisuguse kitsikuse korral olid inimesed nõus, kellel vähegi võimalik oli veidi rikastunud, olid igasuguseid abinõusid kasutama ja muidugi tuuakse pidevalt ka näiteid, kuid missuguse ka üürnikke välja tõstetakse, sest üüriseadus ei lubanud kitsendada endiste üürnike õigus ja Gautega võis sõlmida lepinguid vabal kokkuleppel ja samuti toetati majade ehitamist ja uute üürikorterite ehitamist ja seal jällegi pidi küll esitama üürimäärad, missuguseid kavatsetakse hakata võtma ka need võisid olla juba kõrgemad kui vanad. Igatahes suur korteri kitsikus hakkas nagu lahenema sellega. See võttis veel palju aega, sest ikka väga olulisel kohal ja lehekülgede kaupa ilmub korteri otsimise kuulutusi ikka edasi nendel aastatel aga tööotsimise kuulutused lähevad aina aina sagedasemaks ja aina haledamaks võiks ütelda selliseid, nagu oli kolmekümnendatel aastatel, kus, kus neiu palub pisar pisarsilmil mingit tööd, nõus kõigega neid veel ei ole. Aga näiteks, kust lesk kolme lapsega palub materiaalset abi või midagi niisugust, neid on juba, neid on juba päris palju, sest kes ei looda enam kuidagimoodi oma eluga toime tulla. Räägitakse ka Venemaast ja Leninist küllaltki palju. Aga ka sellest, kuidas 22. aastal Lenin olevat veendunud, et Venemaal ikka sotsialismi niimoodi üles ehitada ei ole võimalik, tuleb kapitalismi variandi juurde. Tagasi pöördudes oli see näpp siis päevalehe 22. aasta ja teine kvartal, see oli see kuulus esimene mai Tallinnas ja rongkäik, kus tekkis rüselus ja laskmine. Kui tunti ära Jaan Kraukse, taheti teda kinni võtta, aga saadi kätte Lincorst, kelle abiga saadi teatavasti kätte Kingissepp. Ööl vastu kolmandat maid. Esimene teade Kingissepa kinnivõtmisest on üsnagi vastukäiv sellele, mis missuguseks kujunes lõplik variante kirjeldus kohtuotsuse põhjal, sest seal kirjutatakse, et ta ei avaldanud mingit vastupanu ja revolver leiti tema juurest hiljem. Teatavasti välikohtu otsus, mis tehti samal päeval ja ka kohe täide viidi oli pea süüdistus relvastatud vastuhakkamine. Neljandal mail kirjutatakse siis Kingisseppa tegevusest ja tema organiseerimisest. Tema varjajate protsess sõjaringkonnakohtus lõppes alles ligi aasta hiljem 23. aprillil 23. Nende jälgede telmanit üle õetelmanni, nende ema ja kus teised mõisteti eluks ajaks Elizabeth Helmann 60-ks aastaks. Ja samal ajal umbes lehes kirjutatakse punasest Napol joonistu tuhadzevskist ja tema karjäärist Nõukogude armees, keda väga esile tõstetakse küllaltki objektiivselt, sest kirjutab üks tema kunagisi kaasteenijaid tsaariarmeest. Kui tähtsal kohal need Venemaa uudised on, kas välismaa number üks või mitmendal kohal ta umbes on? Nad on siiski muidugi väga palju ilmub ka inglise ja inglise parlamendi ja valitsuse asju ja Venemaa Venemaa kohta käiv informatsioon, võiks ütelda, on niisugune väga napi sõjama sõnaline kommentaar Mariteta. Aga siiski pidevalt ja igast lehes midagi küll küll sellest keskkomitee tegevusest küll trotskistid, küll küll teistest, muide, Stalinit ei trehvanud kordagi kõik teised tegelased fenovia kaamenefon väga tähtsal kohal ja siis Venemaa näljahädast Kaderrorist, mis seal valitseb. Taolised asjad on pidevalt. 23. aastal oli üks sõnum selle kohta, see oli siis Pariisi ajalehest võetud, et ta kuni 1920. aastani olevat Venemaal tapetud või surmatud, on seal öeldud 1000 750000 inimest on siis miljon 750000 inimest ja on loetletud, kes, kes nad kõik olid, on peapiiskoppe ja piiskoppe 28, preestrid 1215, professoreid ja kooliõpetajaid 6575 arste 8800 ohvitserile 54000 sõdureid 250000 sandarmi ohvitsere 10 10 ja pool 1000, sander meid 48 ja pool 1000 maaomanikega ligi 13000, haritlasi 355250, töölisi 192000, talupoegi 815000. Üsna palju pühendatakse tähelepanu ka nendele siseriiklikele kommunistidele, sest noh, 22. aastal juba toimus 115 kommunisti protsess, eks ole. Teise riigikogusse valiti siis said sisse 10 kommunisti, nende hulgas oli valitud ka Johannes Lauristini, kes istus vangis ja teda siiski sealt välja ei lastud. Tema jäi välja, valiti Hendrik Allik, Gerto ja kes seal kõik olid, kes 24. aasta algul siis arreteeriti kuus riigikogu liiget ja 140 inimese ümber muid kommuniste, nii et see oli just 24. aasta alguses loodeti kommunistlik liikumine täielikult likvideerida. Kuigi seal oli riigikogu liikme Dresen põgenes pärast kinnivõtmist tomp allikkeerdu Kanguri Ants, siis selles 24. aastapäevaleht on isegi 23. jaanuari esilehekülje pühendanud lenilile, muidu esileheküljel olid kõige kallimalt kinni makstud kuulutused alati pildiga ja küllaltki pika elulookirjeldusega. On niisugune hinnang antud, millega oleks küll täiesti nõus, et Lenin oli peale selle suurimaid reaalpoliitikuid, keda ajalugu tunneb hoolimatu ja halastamatu oma mõtete elluviimisel niisama halastamatult otsekoheselt valmis üles tunnistama, kui ta oma arvates eksinud oli. Nii et siis samasuguse järjekindlusega uut kurssi alustada ja ka läbi viia. See oli tõesti Lenini kaheldamatult positiivne joon, ma arvan ja kui, kui tal oleks õnnestunud seda riiki natukene edasi juhtida, siis asi ja tõenäoliselt ei oleks läinud nii nii hulluks, ta oleks nepi ilmselt säilitanud kõik teised. Siis on samas lehes veel Villem Ernitsa kalkulatsioonid alkoholimüügi üle sest ta näitab, et on küll 1,7 miljardit saadud tulu alkoholi müügist, siis ta siis ta rehkendab noh kõigil maailmakogemuste põhjal, et et umbes üks kolmandik sotsiaalkulutustest tänu sellele, et tekivad igasugused enneaegsed invaliid, istumised ja vaesumised nii edasi üks kolmandik haiguskindlustusest ja haiguskuludest üle kolmandiku politseikuludest mis kõik tuleb kanda selle alkoholi arvele ja kõiksugused, muud väljaminekud veel sellega seoses jõuab järeldusele, et tegelik, kui tulu pole ollagi, et kahjud on palju suuremad. Üldiselt väga tore artikkel toob näite, et Ameerikas ja Soomes, kus on kuiv seadus läbi viidud on rahvatulu hoopiski tõusnud ja kõik need muud nähtused nagu kuritegevus ja invaliidistumisest ja haigestumised on hoopiski alanenud. Eestis on ikka alati selle alkoholiga niimoodi kujunenud ette karskus, võib-olla alkohol peab olema? Eks ta mujal pool kah töötab, seesama asi ja soome kuiv seadus ja teatavasti soodustas ja meiliga leht kah rääkis sellest pidevalt, kuidas piiritusevedajaid Soome kinni püüti. Seda salapiirituse Soome vedamisega läksid nii mõnedki rannaäärsed mehed rikkaks, saia, samuti Pihkvast üle piiri vedamisega. Kultuuri kultuuri vallas toimus meil ju laulupidu 22. aastal, siis sellel puhul on küllalt palju ülevaateid ka eelmistest laulupidudest ja nende tähtsusest ja üsnagi suurejooneliselt esimene laulupidu iseseisvas Eestis siis 23. aasta oli meile ära erakordselt vihmane, kui eelmisel aastal kardeti, et Ülemiste järve ära kuivab ja juba oli raskusi Tallinna veevarustusega ilma pumpadeta enam vesi jõudnudki torustikudesse siis nüüd hoopis oli hirm, et äkki tulebki järg linnale peale. Niivõrd suur oli, oli veetõus, aga sellega seoses ka kaunis palju jäi viljapõldudele ja koristamata või siis peksma. No lõppkokkuvõttes saagi, langused ei olnud nii suured kui kardeti, aga ikkagi ikkagi olukord kaunis raske ja selleks ajaks hakati juba ümber orienteeruma põllumajandustoodangule sest tööstusega oldi kaunikesti ja mitmes mõttes ära kõrbetud. Peale selle, kuna me Inglismaale nii palju võlgu olime, siis tuli ka küllaltki selle pilli järgi tantsida. Inglased ei olnud üldse huvitatud Eesti tööstuse arendamisest ja eriti, et siin need suured laevatehased oleksid tööle jäänud. Nii et need müüdi neile võla katteks vana rauana maha täiesti uued seadmed, mille kohta tehti küll riigikogus mitmeid järelpärimisi, et kuidas see asi ikka päriselt oli ja kes sealt kasu lõikas, aga välja selgitada, tõmmata siia arupärimiste komme, oli üldse riigikogus ka tol ajal väga levinud ja päriti aru. Üsnagi tühistel põhjustel, peaasi, et saaks ennast kuuldavaks teha näiteks ka paari kommunistlikke vaateid levitanud kooli õpetaja vallandamise kohta näiteks või mingisuguse seltsi sulgemise kohta ja rääkimata kõikidest muudest põhjustest. Omavahel üsna teravaks, siis oli juba näiteks tööerakond ja, ja põllumehed läksid omavaheliste teravusteni, mida pidi lahendama juba peaaegu et duelliga ellips märksa oli siis põllumees, oli Strandmanni nimetanud kaabakas, seepärast selles edasises tülis ja vaidluses, muide ilmuvad väga huvitavat peaaegu stenogrammilised kirjeldused kah kõikide vahelehüüete ja naerukohtadega ja nii edasi ajalehes ja nendest riigikogu istungitest. Et selles selles tülis siis, kus klaariti pärast kuidas kaabakaks nimetamine käis, nimetas üks teine olin seal hünerson pärast Vene põllumajandusminister nimetas sedasamast randmanni närude naeruks ja sellest tuli jälle uus klaver. See on selle lõbusa vahepalaga vist lõpetame selle saate Malle Salupere, aga ma näen, et te olete materjali piisavalt läbi töötanud ja küllap te loete neid ajalehti veel täie pingega edasi ja vahest ehk ajalehtedega jätkame järgmine kord või kuidas? Ilmselt jah, sellepärast, et nüüd jäime me just selle esimese detsembri ja selle järelduste ja tulemustele veel peatuma sellest ja mis, mis siis järgnes, sellest räägiks küll just ajalehtede põhjal.