Ajaloohuvilisi sõpru. Ja võtan teid jällegi endaga kaasa. Lähme nüüd üle lombi niinimetatud lombise tähendab Atlandi ookeani. Ja lähme tagasi 130 aastat. Nii et läheme aastasse 1806 kümnend. Lähme ühendriikidesse. Nii tolleaegsete eed riiki iseloomustada, siis ütleme ühesõnaga ära. See oli absoluutne maarahva riik. Linnakodanike oli veel väga-väga vähe selle suure rahva kohta, mis seal juba elas rahva seas külades, väikestes väikestes asulates. Ja kui te tahate teada, siis tol ajal oli ainult üksainuke linn Ühendriikides, mida võis nimetada nimetada suurlinnaks. Ja see oli maailma tolleaegne kolmas linn. See oli New York rahvaarv 800000. Nii. Muide, ka see New Yorgi linn tol ajal oli ka täitsa puu puubarakid ja kui tahate, siis puulobudikud linn. Ainult mõni üksikkivist ehitatud maja paistis ka teiste hulgas silma ja see oli siis juba väga rikaste inimeste maja või siis või siis nuh linnavalitsuse hoone nii edasi. Ja mul on siin kaasas fotod, mis on väga haruldased fotod. Tollal oli foto veel. No täitsa maailmaime. Neid ei olnud tegelikult ihagi tol ajal, aga näe, mul on olemas, ma sain kätte need albumist ja ja siin ma siis jälgin praegu nende fotode järgi. Jõukamaid, New Yorklasi. Ma ei saa teile praegu rohkem ütelda kui ainult seda, et munad, pildid, kuidas need jõukad New York klased suvitasid tol ajal ja siis huvitav paik, kus nad käisid, selle linna nimi oli Saaratoga saratooga on need, kes on autospordihuvilised, teavad, et niisugune automark on ka juba olemas salatooga linna järgi. Aga see oli tollal siis elegantne kuurorisi paik. Ja aga nüüd, kui fotot vaatan, siis ma pean tunnistama teile ausalt, et et New võrklased, kuigi need olid väga rikkad ja jõukad, ei osanud seda kuurorti veel õigesti kasutada. Mida siin poolt olme näeme. Daamid, krinoliin kleitides laias servaga kübarad. Kõnnivad mööda ranna. Jah, ja isegi päevavarjud on pea kohal. No milleks on vaja siis sõita kuurorti, kui käiakse niimoodi, kõrini kinni kleebitud vihikutes ja nii edasi. Aga nii nad kõnnivad ja miks nad on siis alati nii gruppidena koos on, sellepärast et tol ajal oli moraal Ühendriikides tänu nende usu lahkudele. Nii hirmus kõrgelt ei lubatud noortel naisterahvastel üksinda kõndima minna. Ta pidi käima siis, kui ta oli muidugi jõukas, perekonnas pidi käima ikkagi kas oli asi saatjana, kaaslaste kuvernant või kuidas seda nimetati või siis ema või siis tädi või kasvataja või kedagi. Ja me näeme, kui nad kõnnivad seal gruppides mööda seda rannateed. Pentsik, kui te tahate seda sõna kuulata Ja peale selle nad ei tohtinud ennast ehtida, need need daamid, ka seda peeti amoraalseks. Nii et kui te olete kätte saanud selle raamatu, mille on kirjutanud Maakraid Melchior ja mille nimi on tuulest viidud, siis see oli lõunariikide miljöö, mis seal on kirjeldatud. Aga paistab, et sealgi oli seesama moraal ikkagi ka väga kehtiv ja väga valitsev. Niisiis praegu olemise rattoogas. Hea, paistab, et need emad valvavad kõike, mida tütred noored daamid teevad, isegi lugemise materjal, lektüür oli neil vanemate poolt välja valitud kui mitte vanemate poolt, siis vähemalt vastava perekonna vaimuliku poolt kes soovitas, vaid seda tuleb lugeda, seda mitte, ja nii edasi. Ja kuidas mehe meeste suhtumine nendesse daamidesse paistab, et need mehed, kes pidasid ennast kavalerid, eks need suhtuvad nendesse niidudesse väga-väga aupaklikult. Ja siin on ka märgitud juurde nihkunud detailid. Kui juba üks meesterahvas nimetas siukse daami eesnime pidi no siis see oli juba etiketi rikkumine, seda ei tohtinud olla. Muide, praegu Ameerikas on naiste oli niisugune komme alles jäänud, et kui me kasutame need Amy suhtes eesnime eks ole, räägime teda, kõnelema teda eesnimega, siis see tähendab meie kirjasid, me teda sinatame. Me ütleme sina sellega, sest noh, inglise keeles nagu diate oli üldine ju teie ju käibel isegi koerale öeldakse ju teie, eks ole. Ja, ja nüüd selles Photos me teeme ka tolleaegsetes rattooga hooneid. No üldine stiil, see on siis uusklassitsistlik stiil. No kuidas seda võiks iseloomustada, no võtame Tartu Ülikooli peahoone umbes samasugune laadia stiil üleval, fassaadi kohal üleval on kolmnurkne niukene, tsiviilsiis on sambad. Aga siin on näha kaitse hammaste peale. On olemas rõdud. Rõdude mood oli ka siis olemas. Aga Nende majade vahel võib märgata juba ka uus niinimetatud uusgootika stiili. Ilmselt oli see Euroopas kaasa võetud muljete. No mõju, võime ütelda Šveitsi tolleaegne normandi ja dirence suvilate laadi ehitused. Ja, ja kuninglik maale lähme vaatama, Polon teine pilt, siin sonid vesi küll graafil, graafiline leht, siin on jõukamad maaelamud näha. Ja sammaste ümberronitaimed, muide, see kunstnik ešelon, joonistanud barainaar Brainaar on joonistanud. Ja need me näeme, kuidas kogu tolleaegne, jõukas maa, pere, see on põhjariikide televisiooni kogunenud, siis iseseisvuspäevaiseseisvumispäeva tähistamiseks oma majaesisele. Vanaisa istub, trumm põlvede vahel, põriseb. Ja ema krinoliin ka muidugi fenoliinis, ema, laps süles. Isa istub toolil, käed rinnale, ristatud. Vanem poeg, see võiks olla umbes siis 13 naasen või, või selle paiku süütab miniatuursed suurtüki, mis peab kohe pauku tegema. Teine poiss hoiab riigilippu. Tähe ja triibu Lipp, tõsi küll, tollal oli tähti palju vähem. Siis oli 35 tähte, ainult. Aga väike tütrekene seal vaatab seda ja hoiab oma kõrvu kinni, ta juba teab, et see paus tuli valus, kui see või see käib, väike koer, reetinisher, seal on ka saba jalge vahel ja, ja paistab, et jookseb kaugemale eemalisesse madjab, kahetse pauk. Ei ole sugugi meeldiv kuulata. Nii et küllaltki niukene, huvitav meeleolu, pilt tollest ajast. Ja mida ma siin märkida teile? Euroopasse olnud inimestele, mis oli tolleaegseid ameeriklaste juures. Üllatav see oli see, et nad sõid eurooplasega võrreldes väga-väga-väga palju, ma ütleksin isegi palju, palju seid. Adume näite saaksid võrrelda kõige esimene hommikueine. See koosnes nisujahupuder. See oli siis esimene hommikueine oli siis umbes kella 10 paiku. Teine hommikueine oligi 12, see oli seesama menüü, mis made lugesin. Tavaliselt viie õhtul. See oli siis lõunapuljong, lamba või seapraad, seenekaste sink, Jagoogid, marmelaadi. Õhtueineks oli siis tee kohvi, võileivad, võileivad olid igasuguste lõikudega seal lihalõikudega, juustuga ja muude tassingiga. Ja pärast õhtueinet on siis vanematel puhketund. Õhtuti jälgivad vanemad oma maja terrassil laste mänge. Lapsed mängivad keksu nagu meiegi, lapsed on harrastanud. Räägivad keksu, mängivad palli. Ja. Aga hobuseid siin pal aju näha ei ole, sellepärast et see oli ka põhjariiklased ja ja narli pidanud hobuseid, niipalju kui olid lõunas, kes pidasid seal karju või läänes pidasid suuri karju lõunas, kus oli hobuseid vaja rohkem kui põhjatööstuse piirkondades. No aga nüüd siis niisugune, peale seda, kui lapsel mängud on peetud, siis mindi juba voodisse. Voodisse mindi tavaliselt selles perekonnas kella poole 10 paiku. See oli tavaline Kõikides jõukates peredes on ka teenijad. Kuid peab mainima, et mitte niipalju kui lõunariikides kus oli arvukalt musti orje ja nende mustade orjade elu võiv tuleb nii välja, eks ei olnudki nii hull, kui kui me võiksime arvata. Kui te olete lugenud Margaret Mikseri teost tuulest viidud sisse, näete seda, kuidas suhtusid inimlikud peremehed Amooriudesse, kahisti, orjad ise omavahel said palju halvemini läbi, kui, kui peremees oma orjadega nagu Mitchell kirjeldab ja ma kaldun arvama, et miks sellel polegi see asi nii taga valesti kirjeldatud küllaltki tundis seda elu hingelaadi ja nii edasi. Muide, aga ma ei saa ka mööda minna sellest mis mul on praegu, siin käes on reproduktsioon kunstnik Taylori maalist ja see maal Asubjeeli Ülikooli muuseumis. See kujutab endast lõunariikides toimunud orjade oksjoni oksjoni, kus müüdi vurri. See oli 1852 Bildad pilt, dateeritud 1852. Ja kui seda pilti vaadata, siis tekib küll õudne tunne. Näeme Sorje koheldakse nagu loomi on, lähed nähtada, kõhnad, nälgas. Nad pidid töötama tol ajal ju vähemalt 18 tundi ööpäevas. Muide, samal ajal ilmus Kaju Harriet Beecher stovi raamat onu Tommi hunnik, kes seda lugenud ei ole. Soovitav läbi lugeda, saate. Usutava pildi tolleaegsest Lõuna Ameerika Ühendriikide olukorrast. Muide, seesama härjed Piišessov, kui ta sai kokku hilisema presidendi Eibraham Lincolniga, siis Lincoln olevat talle ütelnud. Teie oletegi see väike naine, kes päästis valla suure sõja. Nagu te teate, ju teil tekkis sõda põhja ja lõuna riikide vahel. Just sellepärast, et lõunariigid polnud nõus orjus lõpetama. Aga põhjariigid seda nõudsid. Küllap vist. Tehniline areng oli seal juba nii kaugele jõudnud, need on tööjõudu vaja. Aga lõunas oli vaja odavat tööjõudu, et puuvillaistandusi koristada ja neid külvata, toitu korras hoida. Ja, ja need tulebki nii välja, et lõunariiklased olid vastu kõikidele tehnilistele uuendustele mida põhjariigid pakkusid, muidugi. Muide, olgu nüüd öeldud siin ka, et põhjariikides juba ehitati põllutöömasinaid et kergemini põldu harida, seal neid masinaid tootsid juba töökojad, ettevõtted. Juba õpiti kummi vulkaniseerima. Ja ja veel, mis on huvitav asi, mis tol ajal tuli seal siis enne kirurgilist operatsiooni kasutati patsiendi juures narkoosi uinutati patsient magama. See oli siis juba olemas. Edasi suure avastuse uuendus, mis tuli välja tol ajal, see oli õmblusmasin. Õmblusmasinaaeg on see, tema tuli siis välja. Siis tuli välja ka lift. Eva kõrgemate majade jaoks oli lifti tarvis. See oli ka. Ja mis veel kõige tähtsam on sellel samal ajal rajati Pennsylvanias. Õigemini Pennsylvanias. Esimene naftapuurauk. Hakati naftat tootma. Ja nii, et see on väga tähtis periood. Ja see on kõik ennistada, kui puhkes suur sõda põhja ja lõuna riikide vahel. Põhja-riikides valitakse presidendiks Abraham Lincolni. Ja muidugi see liikumine nõudmine orjul orjuse lõpetamiseks. Tekitab lõunariikide suult suurt paksu verd ja puhkebki sõda. Nii, aga mul on siin veel mõned pildid selle ettekande näiteks. Samast perioodist näeme, kuidas. Inimesed kolonistid siirduvad läände edena pikad-pikad, vankri karavanid lähevad asustamata aladele. Hinnad ise ütlesid, me läheme asustamata aladele maad asustama. Samal ajal, aga see maa oli ju põliselanike indiaanlaste oma. Ja tekkisid kokkupõrked nende põliselaniku tega indiaanlastega. Tahtnud oma aladest kuidagi loobuda, nemad olid ka karjakasvatajad ja piisonikütid. Aga tuli valge mees ja võttis maa käest ära, kõigepealt ja siis edasi. Muidugi tekkis ka, hakkas peale massiline indiaanlaste hävitamine. Kõige hullemaks läks asi siis, kui California. Tol ajal oli California niisugune koht, nii imelik kui see ka pole kus Tsaari-Venemaa ja Hispaania riigipiirid läksid kokku. Nii et ühel pool riigipiiril muidugi maa piir, ühel pool oli siis Venemaa tollivalvuritel teisel pool Hispaania omad. Nagu te olete küsimus kunagi, et kus kohal on olnud Venemaal ja Hispaanial ühine maa piir? Hitleri rahulikult Californias. Sest hiljem müüdi see Venemaa Ameerika osa müüdi maha, Ühendriikide oli seal 1867. Aga praegu veel on olemas see aasta, mis mina siin praegu vaatan. Ja nime näemed. Kuidas jänkid ja uued eurooplased, kes tulid kulda otsima sinna? Nad on rajanud niisukese karbi külaline, kui ma ütleksin, Sacramento linn niuke, Barakide linn, kullaotsija teoks ja seal linnas oli rohkem mängu põrguid kui kuskil mujal maailmas kokku. Sest et kullaleidjad, need olid ju ka hasartmängijad ja nad riskisid sageli kogu sellega, mis nad olid leidnud. Paridad mängu, lootsid veel rohkem saada raha, aga tavaliselt ikkagi need, kes mängivad hasartmänge, kaotavad kõik. Jes kaabakaid oli tol ajal juba väga palju ja nagu me näeme, siin on mulliskav üürik asjade kohta. Me näeme, kuidas. Kaardilaua taga mängitakse ja ümberringi seisavad väga süngete nägudega laiade kauboi kaabudega. Mehed igalühel kaks revolvrit, puusal, mõlemal puusal revolver. No see on selge, et need olid mehed, kes nägid, kes võitis, paljud pärast oli võimalik see võitjalegi ära likvideerida. Kuna siin pilt tolle aja kohta, kui ehitatakse raudteed. Sest need mehed aitasid ka tulevikus suurt tulu. Rajamäe raudteekida osariikidest juba sinna läände, Californias see tuleb tulevikus väga suurt hullulisid Õiga muidugi suurt tulu. Ja inimesed panid oma viimased dollarid mängu. Et osta raudtee aktsiaid. Siis oli, osteti ära nende inimeste käest maatükid, mis jäid raudteele ette. Nende eest maksti muidugi väga odavat raha. Aga hiljem läks krunt kohe 100 korda kallimaks, kui ta juba oli raudteelaste kätte sattunud raudtee omanikud kätte sattunud. Näeme siin, kuidas esimene raudtee long tuleb ühte preeria raudteejaama. Ümberringi on hobuselt, kauboid hobuse seljas. Jaamahoone on nagu puukuur, meil umbes niisugune jaamahoone. Aga väga uhkete ülikondadega, härrad on seal tõlgades istuvad. Ilmselt on need raudtee kompanjoni Southern, raudteekompaniide kompanjonid, niux, plikad, peremehed. Ja siis me näeme ka kohaliku sherifi. Teavalan, tärn või täht on seal rinnas, on tema tunnus Amesi tunnus. Ja juriidilise Tõnissoni fil väga palju õigusi antud. Tal oli väga palju õigusi antud, nii et ta võis isegi omakohut tegelikult pidada. Rahval oli kombeks tavaliselt ikkagi kurjategijaid Lintsida nende kallal omakohut, nüüd lihtsalt tõmbas nööriga ukse valmis. Aga see pidi valvama sellele, et seda ei tuleks ta vahelt. Palli valguses öeldi, et ikkagi oleks kohtuprotsess ka peetud, enne, kui kedagi hukatakse või või surma mõistetakse. Neis ja rifid olid siis no ranged need tavaliselt valiti Swift ikkagi nende löömameeste hulgas, kes olid kõige tugevamad ja kõige osavamad laskurid. Et jumal oli kõige lihtsam siis korda hoida. Ja traditsioon oli niisugune, kui keegi kutsus kedagi kahevõitlusele praktiliselt välja, siis oli see, kes võttis püstoli välja ja tulistas. Kui teine ei olnud veel püstolit välja võtnud, siis seda peeti mõrtsukaks. Aga mõrtsukaks peetud siis sel juhul seda tulistajat. Kui vastasel oli, kaeba, püstol käes. Nii et sellepärast, kui te olete niimoodi Metsiku Lääne filme, siit näete, need põlevad käed on, hoiavad käsivoodri kohal, tulevad, astuvad pikemad ja üksteisele vastu ja siis äkki välkkiirelt võtavad püstoli, aga kes vene see on, siis juba võidumees muidugi tahab täpselt tulistama ka. Kõigele sellele tahtis lõpu teha. President Abraham Lincoln. Mul on kaks pilsinikus, Abraham Lincoln rahva ees kõneleb. Seal 1858. Sõjani oli jäänud veel kolm aastat. Sellel mehel oli väga osav kõne, andis, et on näha, kuidas rahvahulk teda kuulab. Ja ta oli muide väga pikka kasvu mees kandist silindrid, mis tol ajal oli kentagi osariigi kohta väga haruldane asi siis enamus sealkandis ka niuksed laia servaga govoi kübaraid, aga tal on juba silinder peas, ta on juba ikkagi diabeet, jama on juriidiline isik, ta on advokaat ja ta päästis väga palju vaeseid inimesi seal ülekohtu käes, siis ta oli osav, osav advokaat ja ta oskas avastada kohe, kuigi kuskil sepistati ülekohut. Ja ta asja saatja välja nende kaitsest, kellele ülekohut oli tehtud. Ja siis sai isegi omale niinimetatud ihukaitse. See ei olnud sugugi nendes meestes ju kaitse Kelfrest palgatud olnud, vaid need olid need mehed, kes ise tahtsid tulla selle hea inimese juurde ja teda hoida. Käisid temaga kaasas ja kõik olid väga tuntud ja kuulsad. Nagu seal öeldi, marksmanid tähendab täpus, täpsuskütid, meet nendega vastuollu sattuda oli juba ka väga ohtlik asi. Aga Lincon käis ja kõneleja rääkis ja. Ja tagajärg oligi seeti. Põhjariikides kuulutati välja. Lõunariigid olid kohe sellele nii vastu et kuulutasid põhjariikidele sõja. Ja selles sõjas, kui te olete lugenud seda sama raamatut Margaret Mitchelli tuulest viidud, selles samas raamatus on juttu ka sees kodusõjast. Scani verine võitlus oli. Ja kui te loete, siis ärge ärge arvake, et see oleks raamat oleksid väljamõeldis, et minu meelest on see raamat absoluutselt hingega kirjutatud tolleaegsete olude kohta. Ja noh, aga, Kõigest muust rääkida juba mina arvan täna ma ei jõua. Jakob, võib-olla pole tarviski rohkem rääkida, inimesed lugeda, te võite ka seda õpikutes, kuidas see sõda kulges ja Melchiori teost võite lugeda, kui te huvi tunnete asja vastu. Aga järgmisel korral mul on plaanis minna ja vaadata Aasiasse, minna Indiasse kus oli siis palju rahvast, jagus briti koloniaalvõimud või need mehed, kes seal olid majanduslikud isandate saanud kus neelduma vägede või sõjaväeüksuste abil püüdsid takistada kõiki neid euroopa rännumehi või kes tahtsid ka sellist maas pilti saada ja sellest kirjeldada. Ja eriti olid vihatud siis prantslased ja sakslased. Inglased arvasid niimoodi, et need püüavad maailma avalikkuse silmis mustata briti kolonisaatorite tegevust Indias. Noaga. Ja tutvume selle materjaliga, mida tol ajal endast kujundest endast kujutas India väga rahvarohke ja väga vaese rahvaga. Ma täna aga jääme jälle kuulmiseni.