Ma tervitan kõiki teid, kallid inimesed, kes te tunnete huvi ajaloo vastu ja ja kui selliseid ei too endaga kaasa täna läheb Prantsusmaa poolt okupeeritud Saksamaale. Nimelt Napoleoni väed olid Saksamaal juba peremehetses asja. Esialgu mõningad Lääne-Saksa vürstiriigid olid väga nõus, vähemalt mitte riigid, vaid nende rahvas oli väga nõus prantsuse vägedega, sest loodeti, nad toovad ju vabaduse, vendluse ja. Ja võrdsuse ega Saksamaalgi vaimustuses oli muidugi suur. Ja see avaldas ka oma mõju kogu saksa elule, eriti ma mõtlen seltskondlikult elule mis võib pakkuda neile antud juhul selle teema juures, kui me kultuuri jälgime, kõige suuremat huvi. Niisiis Prantsusmaa vabadus, vendlus, võrdsus, kõik need loosungid, mida prantsuse sõdurid vaimustusega levitasid Saksamaal ja mis seal ka väga hästi vastu võeti rahva poolt vähemalt. Loodeti muidugi uuendusi ja need tuli ka kõrbes suures külluses. Igasuguseid uuendusi võeti vastu igasuguseid määrusi, rahva poolt sõitev koosolekuid kiideti Napoleoni vägesid ja nii edasi, aga peagi muutusse okupatsioonikoorem liiga rõngaks saksa rahvale. Ja loomulikult tekitas ka kohe vastu liikumise. Tekkiski niinimetatud saksa rahvuslik liikumine, rahvuslik ärkamine. Ja nagu loomulikult ikka, igal maal, nii ka Saksamaal asusid uue liikumise etteotsa kõigepealt üliõpilased. Student saksa keeles nõudmeetrime turiendid, oleme tõlkinud saksa keelest nii. Laenanud sõna eesti keelde. Tudengid olid siis liikumise suured ettevõtjad ja ja innustajad. Saksamaal oli tol ajal juba võrdlemisi paljugi ülikoole tekkinud. Ja väike ülikoolilinn Saksamaal oli tavaliselt väiksed linnad. Ja sakslane üldse on ju, nagu te teate seda on ajalugu näidanud väga mundriarmastaja rahvas. Nemad pooldavad hiilgavaid ülikondi. Ja sõjaväe munder oli siis tõesti ka ikkagi võrdlemisi hiilgav. Kuid kuna Napoleoni okupatsiooni tõttu ja sõdade tõttu pidid sõjaväelased olema väga hõivatud just nimelt prantslaste toetamisega. Te teate ju kõik seda, et nad võtsid osa ka sellest suurest sõja käigus, mis poleks Venemaa vastu 1812, aga noh. Nii et linnadesse oli kohaliku Saksa sõjaväkke väga vähe jäänud püsti riikide sõjamehi. Aga kuna mul terve Saksamaal aus ja siis olid tudengid, kes need, kes sile, mundri, armastuse. Inimesi väikesi Puurukestega oksad kikkis, võrgudel ja püstkraed on, siis on sabakuued. Ja siis sabakuube, Talon on vestid. Eestide peale värvilindid. Kalvi lint muidugi igalühel üks lint, tavaliselt see käib üle parema õla ja alt kokku puusa kohal. Kes tunnevad huvi just nimelt tudengite välimuse vastu, siis natuke pikemalt võiksin praegu vaja tagasi, et mul on pilt ees, pilt räägib palju rohkem, kui ma suunad ja nii edasi anda, aga ma püüan siin üldjoontes seda piltidele ette maalida. Mismoodi näeb välja saksa tudeng? 19. sajandi esimesel 10-l näiteks? Noh, siin on kohe üks väga uhke välimusega korporant, korporatsiooni liige, üliõpilasorganisatsiooni liige. Värvi müts seal, no nagu meilgi praegu korporatsioonides on jällegi taastatud värvi mütsid väike nokatsendal ees nokk on ees ja siis on tavaliselt kolmevärvilised nad. Ja ma näen siin, et, et on olnud ka niisugust värbenikum meie sinimustvalge, isegi siin see on olemas, näha. Loo ma olen kuulnud seda mujalt allikatest. Näiteks Leipzigis oli sinimustvalge värvi mütsi kandjaid ja need olid tavaliselt need üliõpilased, kes ei kuulunud saksa rahvuses, nad olid välismaalt tulnud õppima Saksamaale. See oli siis nende organisatsioon ja on ka tõenäoline, et sealt kunagi. Mihkel Veskimägi tõi kaasa selle idee, et võiks olla ka sinine, must ja valge. Aga no see on kõik hüpoteesi hooletus. Nonii taimi, aga siis on veel teistsuguseid värvi mütse ka siin. Nüüd on pealt laiema põhjaga pead laia põhjaga niinimetatud Heidelbergi värvi müts. Pealt oli ta nii Lotisse natukene ja, aga noh, ümber pea oli ikkagi see rant oli ikkagi kahevärviline siiski veel peale selle peale värvi mütsi oli nendel siis ka veel mõõga rism. Nad ise nimetasid seda Sharp. Me olime eestikeelsed üle võtnud ka niisuguse nimetusega nagu särpe. Kuigi ta pole kõige parem sõna eesti keeles, aga noh, ütleme mõõgarihm Seariisis sümboolne mõõgarihm. Siis oli must vöö Mustvee, see oli tavaliselt ikkagi nagu siin nähagi on. Mustast lakknahast. Ja siis rapiirid. No piir on, sõduritel olid ka mõõgad Neid nimetati deegen. Aga siis rabiilse oli siis mõeldud tudengi mõõgana. Niimoodi korv, käepideme, korv oli ka kaetud, kaetud värvidega samasuguste värvidega nagu organisatsioon, millesse üliõpilane kuulus. On gonaadid on ehtsast nahast tehtud siis on läikivad säärikud tavalised mustad, läikivad säärikud. Ja mul on üks piltsin, kus nad. Vehivad rapiiridega pea kohal vesto tra piiridega ja siis laulavad seda laulu. Et nad on otsustanud üksmeelselt kaitsta. Näete, kui kui võimsate nägudega nad laulavad, siin on lihtsalt liigutav kohe vaadata. Ja näeme ka, et paljudel tudengitel on nägudel armid. Teid on rapiiri armid, Nad on siis hooaja nähtavasti Isis pidanud duelliv ja saanud neid armees ISIS näkku. Ma ütlen teile juba kohe ära, et ega see asi nii väga ohtlik ei olnud. Nad olid ikka kaitstud, kui nad läksid vehklema oma kokku, siis pandi pähe vastav sugune nahkne kiiver. See oli lõuakaitsega, jaga suur nokatsioli ees, et see film asjaks piir minna, aga põski põsed jäid katmata ja siis siis kui sinna haavata sai, siis loeti kohe, et asi on lõppenud ja vereni ühesõnaga vereni on veheldud ja pidi olema siis asi lahendatud. Nii et ei maksa siis nii palju tähelepanu pöörata nendele armidele. Kuigi nad ise püüdsid nendega uhkeldada. See, kellel oli rohkem arme, see pidi olema siis kangem mees ja ja suurem niisugune tülinorija ja aasia oli kombeks ka nendel omavahel siis 11 nööga. Sa nöökamis nimetati Aashimiseks. Ladinakeelne sõna Aašinusse tähendab peesel eesiks tegemiseks. Tähendab räägiti ühte teist pilgaat irooniliselt, aga noh, see oli ka kuulus kaks tudengikommete juurde. Aga mul on siin veel pilte, nende elukohta, siin näiteks on pilt õlleõhtust. Tolleaegne õlleõhtu on näha, kuidas üks tudeng seisab püsti, rapiiram peos, tähendab, juhatab laulmist ja teised, kõigil suud ammuli, avali paistavad, laulavad täiest vaimustusest oma tudengilaule. Muide ka meil eesti korporatsiooni sel oli varem ja on ka praegu terve rida niisuguseid laule, mida siis juba lauldi. Ja noh, kui te teate, et see Gaudeamus, et see on võetud juba seitsmeteistkümnenda sajandi tudengilauludest, see on tolleaegses ladina keeles kirjutatud Peale selle on teisi laule näiteks opourssi hiilgus, endine, kus on su kuldsed päevad ja nii edasi. Ja seda siis lauldi. Aga on näha ka ühte niiskust, pidu, kus kus tantsitakse. Ja see pilt on väga meeleolukas siin. Paistab, et see on mingisugune niisugune. Vabaõhulokaal ilmselt lauad istutakse laua taga. Ja seal istuvadki juba vanemad külge või kodanikud nimetati siis tudengite poolt vilistlasteks, tähendab, nad olid juba ülikoolis käinud ja lõpetanud oma õpingutega, võiksid ikka osa veel ülikoolipidudest ja kokku tuletulekutest. Aga, aga see, see tants, mis siin kujutatud seal numbris küll väga hoogne siiniks turiencon, nii uljalt oma jalgu üles loopima siia ja kunstnike prossee seal bussiga panud, sellel pildil ka nimeks, et Pariisi tants Saksa moodi. Ega see saksa poodi oli, mood oli ka nii väga temperamentne, selles jalg on tõusnud sama kõrgele, kui pea sel tudengil on või ümarsis poos, käed on tal nagu, nagu kannusangad on niimodi kõveras, külje peal, jalad lendavad lese üles-alla ja paistab, et laamid k on tantsima tulnud ja ja nemad siis oma daami oma oma rõivastuses asjad välja ka vägagi koketsid. Peaagu Pariisi mood on seal läbi löönud, seal seal Saksamaal, Heidelbergi nimed. Olgu öeldud. Chipendeil see oli kuulus Toomachipendril, kes, kes Inglismaal oli mööblikunstnik disainer nagu meie praegu ütlema Reali mööblikunstnik ja temal ei oma stiili. Tõsi küll, ta lõi selle stiili juba 18. sajandi keskpaigas. Aga nagu te näete, mood läheb ikka alati natuke maad hiljem edasi, teisele maale jääb asja veel, see mood on üle võetud nüüd ka Saksamaal. Mööbel on umbes selles stiilis, nagu me näeme nendes ruumides, kus nad viibivad. Ja, ja üliülikonnad on meestel. Seda nimetatakse siis. Aga nüüd on seal Saksamaale jõudnud, ilmselt on näha teda moenarrid, mehed, kes snoobid, kes seda kannavad. No ma kirjeldan seda ülikonda, no kujutage ette pikka sabakuube, antud juhul on ta siin tegemist, pruun pruun värv on saba, kuubidel on kaheksa paari metall-seid nööpe. Nad on siis kohakuti, hakkab lõual peale, läheb kuni vööni välja. Aga nii imelik, kui see ka pole, kinni käib ainult üks nööp ja seal üleval teine. See käib seal kinni, nööbitud, teised ei annagi, paistab kinnised hõlmad, ei annab vaheliti panna isa hõlmi vaheliti panna, nii et liisikuni ülikond ja siis varrukad on pikad, püksid on jällegi beeži beeži värvi. Ma ei saa hästi aru, mis materjalist need võivad olla, aga paistab, et nad tugevamast materjalist niuksed vastupidavamad ja siis on jällegi säärsaapad. Jällegi läikivad säärsaapad, pat peas on kaabu. Umbes nagu meie mulgi kaabud jäätioneebeesi muidugi kauboisid, küll te näete pildil allkiri on direktuaalselise tähendab direktoorium aegne mood. Daamidel on siis seelik võrdlemisi pikk, isegi saba lohiseb vastu maad, mul nagu tunne. Niisugune pikk vöö on väga kõrgele tõstetud rindade all peaaegu ja, ja dekolteega võrdlemisi avar, nii et prantsuse mood on siin tugevasti oma juuri ajanud. Ja nüüd edasi, mida tegime siis tudengite peale pidutsemisega? No paistab, et nendel oli väga suureks traditsiooniks kombeks teha väga pikki jalgsimatku tollal reisi küll, aga rändamine oli võrdlemisi kallis lõbu ja sellepärast on see kõik tahtsid ju näha ka naaberkindlad, ilu ja au ja laaber looduse ilu ja aumägedes ära käia. Ja nad siis rändasid nii rühmiti ringi. Siin on mul luts tore kujutlus selle kohta, kuidas nad lähevad kõigil on seljakotid, seljakotid ja ilmselt on seal sees siis matkal vajaminevad tarbed. Paistab, et ühel Tuljakamal mehel on eriti suur seljakotis ja siis ilmselt see, kellel, kes pidi teeki kandma, neid on telk, võite ka kaasa mitte maksta kallist võõrasse maja, üüri, võõrasse maja, raha, eks ole, kulu. Ja paistab, et toidumoon oli ka kaasa võetud, siis näha ühel pildil, kus on laotatud mingisugune riie maha ja sellel hilja peale andsid laotad toitu ja toiduks, siis paistab, et on lihatükid. Singiviilud paistab olema, seal paistab olema kanamunad, seal siis asja põlema ka leib, leib on valge, musta leiba seal ilmselt paistab, et ei olnudki, me teame seda ka, et nad ei söö musta leiba peale selle on muidugi ka pudelid kaasas, pudelid on kah seal lahti, korgitakse, seisavad, seal istutakse seal ümber, siis sellel ütleme ütleme niinimetatud laudlina ja lastakse toidul hea maitsta ja see kõik toimub Schwartz valdi mägedes Edela-Saksamaal siis Wagon kaks pilgul Baieri Alpides ja umbes samasugune miljöö, nii et siin midagi erilist, vahet ma ei oska leida. Muidugi on kahju, ta ütles, et lähed öömaja, oli siis niisugustel meestel raske leida keset hotellija võõrasse majaperemehed ja restoraniperemehed või? Teadsid juba tudengitel palju raha jõule. See oli siis shop feimi linnakeses oli niukene võõrasse maja, mille nimi on gruusia bluumes suur lill. Aga seal on ka vedada, et see oli väga haruldane hotelli või võõrastemaja ja ta oli liiga kallis, tudengid sellesse sisse ei ei pääsenud. Nii et ainult rikkalseid peatud hotellides, kus ei olnud palju numbritubasid, seal oli väga vähe nad apartimangud või need hotellikorterid olid võrdlemisi avarad, aga muidugi ka vastava hinna eest. Toitu nad sealt ka ei saanud kätte, siiski oli ka võrdlemisi kallis, aga selles hotelliski, mida ma siin praegu näen, on väidetud üks hotellituba. Seal on üks väike voodilauake tool. Ja On ka öeldud, mida seal pakuti siis külalistele. Näiteks hommiku pakuti kohvi. See oli võrdlemisi kallis lõbu, kohvijoomine tol ajal võileiba pakkuda. Sibulat ja sinki, selle pakuti hotellis juba. Aga hoolimata sellest, et noh, igasugused mugavused rändamiseks võivad ka, miks olid, olid kaugel nendest tudengitest ja hoolimata ka maanteede kehvades oludes. Ja muudest raskustest matkasid tudengid nagu kade, muud sakslased. Nendel oli matkamine, väga meeldiv lõbustus. Näed, siin on öeldud isegi ette, mõned läksid jalgsi kuni Itaaliani. Aga kõige rohkem siiski piirduti oma koduümbrusega. Väga paigad olid Reini jõe kaldad peale, kus olid vanad kirglikud keskaegsetel küngastel raadiote lossid, varemed, need pakkusid toredaid panoraami. Ja no mida ma siin võiksin veel siis ütelda, tahtsid hakata austama ja isegi räägi sellest täieliku suuga hakata taas austama vana keskaegse saksa tõelist hinge. Nad otsisid Saksamaa tõelist hinge. Linnavalitsused ja jaga vürssid tolleaegsed vürstid, Saksamaal oli siis ju sama palju väikseid pisikesi ja linnakesi nagu aastas päevi 365 nimelt. Ja. Hakati ehitama raekodasid uhkeid nimelt stiigi pidi olema renessanss tingimata tol ajal võisid, läksid renessansi peale, tahtsid minna, see oli nüüd see uusrenessanss, ka kirikud püüti ehitada sellest, siis jäädi juba Mahazi baroki, barokkisid oletsemine, Chipetei see oli ka baroki muidugi hilisem variant, aga ta oli lihtsam. Kuigi oli ka see võrdlemisi keeruliste kontuuridega süsteem ja siis pääseb alla ka niinimetatud trubaduuriks stiil. Sibudes korteri sisustust ka Saksamaal. Siia kuulusid värvilised aknaklaasid, näiteks nikerdatult nõudekapid, järi taolised toolid, veinikannud ja shopping, šampinjon, õllekann, kui suur oli kandnud? Ja ja rõivastuses taanduti muidugi jällegi tänu prantsuse revolutsiooni mõjule. Arhailise stiili. Võetakse kasutusele lühikesed kuued. Mustad sametpüksid. Naiste rõivastele lisanduva niinimetatud meeditši kaelused siis vöö küljes ripuvad kukrud ja võtmekimbukesed. Ja. Aga oleme siiski realistid ja märkame seda, et kogu see rahvuslik innustus siharasvaid, äärmuslasi ja keigareid nemad püüdsid siis eriti erineda aadlisoost silmapaistvate isikute rõivastuse poolest. Noh, aadli hulgas oli käibel aga endiselt 18. sajandi lõpupoole mood. Vanematel daamidel oli suured pitsmütsid, mida tõmmati kroopaelaga kokku ja kandsid nad tavalised klišeed. Nii nad ise nimetasid seda rõivastust. Praegu me teame, et klišee on vist hommiku või õhtu Vi mantel või kuidas, aga ma nimetan seda siis klišeeks, mis päeval kant, ja noorpõlv hakkab pikkamad üle võtma ka inglise ja Saksamaa. Muude üssevis puutub poodidesse, siis ma ütleksin nii, et maitse üle ju tavaliselt nagu räägitakse, ei vaielda, eks ole. Aga ometi on tähelepanu väärne see asjaolu, et me võime inimese välimuse järgi seen, mida ta kannab, eks ole see seljas ja kuidas ta käitub eriti, mida ta kannab, selle põhjal kohe kõige esimese pilguga ütelda kellega meil on tegemist. Siit ongi pärit vanasõna, mis uuesti tuli nüüd päevakorda ja muutus väga populaarseks, on juba Vanas-Kreekas tundusena. Et sind võetakse vastu rõivastuse järgi. Aga saadetakse ära arukuse kohaselt. Näete, see oli juba siis ka väga tähelepanu äratanud vanasõna. Jagamisega siis snoobid või need moenarrid seest ei hoolinud. Nemad püüdsid alati silma paista ja tunglesid igale poole sinna, kus vähegi inimesi kokku tuli. Eesmärk oli selles, et et kutsuda esile inimeste tähelepanu Välimuse järgi tema on võimeline otsustama, kas maksab selle inimesega üldse ühise laua taha istuda. Sest ta oli tähele pannud, et inimene, kes millegi muuga silma paista ei suuda see püüab erineda kasvõi oma kõige esimese jahmatamapaneva välimuse poolest. Ja nagu te teate ja seltskond nii kolksub head seltskonda tuleb hoolikalt valida. Ja kui te tahate teha meeldiva koosviibimise, siis ärge kutsuge liiga palju külalisi. Kõige parem, kõige õdusam, mõnusam koosviibimine on, on sel juhul, kui teil on külalisi noh, sama palju vähe, vähemalt sama palju kui oligratsijaid. Son kolm ja ütleme ikkagi sama palju kui niisama palju, kui oli muusasid üheksa kolmest kuni üheksa esis võis kõikuda see seltskond, milles haritud inimesed tundsid kõige suuremat naudingut, kui nad koos viibisid. Aga ega sellepärast veel mood seisma ei jääevad, ei hooli millestki. Ja moeloojad on tavaliselt ikkagi need inimesed, kellel on maitset ja keda püütakse Akatriad aimama. Nagu te teate jällegi vanas Kreekas on see juba öeldud maitsega inimesi on üks 100 hulgast. Ja. Ülejäänud on siis maitsevaesed, eks ole. Ja mis neil üle jääb, muud midagi üle, kui valid enesele kellegi isiku, keda võtta eeskujuks, keda hakata matkima ja nii tekib niisugune nähtus, nagu me nimetame mood. Sest mood on maitserikka, inimese. Vaese jäljendaja poolt sooritatud matkimine, näed, liialda lugu. Aga nüüd järgmisel korral mina kavatsen teid, olid head inimesed kaasa kutsuda taas jällegi Hispaaniasse ja just samale seal meest ma rääkisin praegu Saksamaal. Võib jälgida Hispaanias väga toredaid ja, ja omapäraseid jällegi asju, mida ei ole paha, kui teil meeles on seda kunagi siis kasutada kui kasulikku teadmist lugeda üht või teist vastavasisulist teost. Täna aga soovin teile kõike paremat ja ilusat jälle kuulamist.