Tere Te kullede mulgi uudiseid minema nädalavahetusel pidas Viljandimaa lõõtsapilliklubi oma iga-aastast lõõtsapillipäeva Suure-Jaani vald oli üle Eesti kohale tullu ümarikult 600 lõõtsahuvilist, neist sadakond olliva esi kah pilli, Mihe kulleti pilli mängudeti õppikambrit olti, üten kun rõõmsa nagu ega aaste valiti ka seekord pillimeeste hulgaski kestiilsembat küla pillimeest. Kui ennem pomsi aunimi Mulgimaast kaugele minna, siis see kõrt nimetati kõige stiilsem pas küla pillimehes Karksi kandi lõõtsamees vilumetsa Julius. Sedaviisi kõlab Juliuse pilli pääl lugu vits Vanamis ragusid jämedat puud. See oli tema kige esimene lugu, mille ta selges nelja viie aastaselt. Kõneleja nüüd Julius, et kun kottalt sa selle loo ära õppisid sellest kui palju sa neid lugusid siis ära õpsid, alguse, liiga palju. Õppida noodist ridagi suhteid, mõne teise kogusin salt mängisid, põletas talle, kus sa praegu päämiselt mäng man käid, mina sõin sinna, kus kutsud sellistatas. Aga siis sa üldse kokkutulek ka suvisel ajal eriti tahetusega talve suhteliselt midagi ei ole, mida siis inimesed andsid lugusid küsive? Küsige lihtsalt taustamuusikat mängiti, istun veel on, ma pean endast vähe Pütsija sööja, aga ise omavahel jutt lihtsalt, kuidas siis pillimehe elu ikka vilets on praega, kuidas kellelegi käest saadud see, kes sa oled vähe söögipoolist ja mis teistest üle jääb, siis tähendab sellel lihtsalt visata. Prügikast tähendab kodu digikõle, pehmet korpia, seentest ja mulgiputru ja pikki värki. Sa oled Viljandi folgi pääl Kadixi käinud, kas lähed jälle nii? Ma tahaks minna. Saad minna, jah, olge selgitad. Legija. Paluvad, on mänginud. Olen tänane pealt. Üks kutsus leid hansapäevade vanu, et tulemänge tema söögiputka pistis mulle viis tasku, ütles, et davai tulemägi, kutsume rahvast ligi mäeotsa, olin seal. Kui palju sa harjutad? Rohkem paljut mõnikord, kuidas? Haige ravimi vahel imenduda, aga sa laulad Käisi manu. Esinov papaga laulumises, sule temast laudaga, selle on alati uhke seilanud, mis sa selga paned, kui sa. Tähelepanu pööranud rahvarõivaste peale omal ajal eriti mul oli seal vana, mõtlesin nelja kõige esimese küla pillimehe röövelt, vanad lillad püksi kuubia, siidirätid, ema, oma vanaema ja siis vana suur kaabuga wind, vähe samet, õõvest kaabu, aga neid sa neid enam ei pane. Nüüd nõelad, üritasin puuduvaid varemeid, käitsi, Ratase singliga panti selges ratas pakki pildiga lähedale tülli vend ja sea käite, rattage esi, sedeldatud ossi, pill sul siis on, kui sa ratta, ma olin pakkida nende kummidega kinni pakkida. Kõnele kust solini luu tule, need sõjaväeosad on kõht teisteks, saab kokku, mängisid liival, aga Owendit lugusid ei ole, proov pilli pääl järgedeta, liiga keeruliselt mängida, seda ikka süsteemi järgi, minul seda siis teistmoodi pillimängu. Viljandimaa lõõtsaklubi õitsiist, vedajaid Susi Maarek seljat mulgi uudistel, et Julius on kige oma olekuga, üits õige lõõtsamees Tallo, Miki sellandas mulgi rahvarõiva või muu mulgi moodu rõõva. Tema mäng on lihtne jää rütmige. Juliuse lõõtsalugude järgi on rahvale tantsi Juliusele ilmangi mütsiga lööma, õitseda puha, kunas või kus ta mäng siis iki Gigest, Engest ja nõnda Astegu mõist. Juliuse ema vilumetsa Erna mäletab hästi, kuidas pojast pillimist sai. Paigaga Külli isa järgi kas ja isa tema oli, kui vaba hetk mängis kodus pilli ja siis temaga läinud meie ja siis hakkaski olgu selline isa lugusid ja, ja mõni tunnises kõrvalt jah, ise juurde sedasi of coming käinud kuskil ei ole, Juliuse isa pakiraami peale ja läks simmani Skushil panen juustule. Mäletan seda väga hästi, kui ta läks kellelegi silma, mis saanud, on siin pisi Kärkalogi. Sest raskik saateks said kokku Kristi Ilves uwembet Mulgimaalt jälle tulev neljapäev.