Tervitan kõiki teid kes tunnete huvi ajalooisikute ja elu-olu vastu. Täna ma võtan teid endaga kaasa. Eelmine kord rääkisime Indiast. Ja nüüd täna läheme kaasa ühe noormehega kelle nimi on Richard all, CERN on vaid. See noormees on 23 aastane. Ja ta on teeninud Indias leitnandina juba kuus aastat. Seal oli niuke norm ette nähtud, et Briti armees oli asumaadel teenimine kuue aastaga määratletud ja uusi asju, mida see sai puhkus ja võis tagasi tulla, Inglismaal ei viska sõjaväest välja astuda, nii. Kuidas kellelegil arvamine oli? Olgu kohe öeldud, et leitnant vaid ei olnud aadlik. Teadmiseks niipalju, et Inglismaal oli juba Kuninganna Victoria aegne periood. Juba sel ajal oli traditsiooniks saanud, et ainult mereväes. Said ohvitserid kohe ka aadlitiitli, nimelt merevägi oli kuninglik merevägi Roya näivi rajal näivi aga armee maa maavägi. See oli Prüdis aami briti armee, nii et ei olnudki kuningliku sõna sealjuures ja ja nii ongi sisse. Lähme kaaslasele leitnandiks, mul on tema kohta olemas albumis terve rida pilte selle inimese kohta ja ta tuleb tagasi. 1880.-te aastate paiku tuleb tagasi Inglismaale olles hinges teeninud. Aga ma ütlesin juba kuus aastat ja ta on 23 aastane. Näete, seitsmeteistkümne aastase poisikesena läks juba Indiasse sõjaväkke teenima. Ta tuli ära Indiast ratasaurulaevaga. See oli ka siis tol ajal väga suur uudis ja suur tehniline saavutus ja laeva nimlik reid, istern. Ja see laev oli ehitatud juba 1858. aastal, seal aga pidas hästi vastu. Leitnant vaid oli teeninud Pompei linnas kuus aastat ja koduteel tal on veel igasuguseid seiklusi, ta läheb läbiga Pariisist Pariisis juba näeb seal ka mitmeid tänavaliikluse uuendusi. Ja jõudes tagasi Inglismaale kohtab siin ka oma üllatuseks juba vastavat raudteed mis oli ehitatud tänavate kohale. Oli tavaline hoburaudtee. Autotaksosid veel ei olnud, aga seal hoburaudteega ta sõidab siis sadamas 20 minuti pärast oma koju. Ja, ja siis on mul siin pilt, kus kodus neil on parajasti seal kella viie tee Faifoklakti. Ärge arvake, kallid sõbrad, et see kellaviietee on Inglismaa leiutis, ei ole. See sai alguse hoopis mandrilt. Aga Inglismaal läks väga, väga moodi. Seal oli siis igapäeva, kus vähegi oli võimalik salongi koguneda, koguni kogu perekond, tavaliselt tuli kokku salongiruumi seal suures korteris, nii et paistab, et see ohvitser oli ikkagi võrdlemisi jõukast perekonnast, isaga paistab olema jõukas ja ja nüüd ma olen siin tolleaegne pilt on sellest sellest salongist, seal laes on suur ampel gaasi valgus seal üleval. Näeme siis teenijatüdrukut. Tema nimi on ka öeldud, siinson suusi pakub siis kandikul kooke, marmelaadisaia ja võid. Leitnandi Richardi ise toetub ajameelsel seljaga vastu kaminat. Kamin ei köhi kaminat. Parajasti külm. Sa vaata pereidülli pealse noor leitnant, hulga aja näeb oma kogu perekonda. Kuulab hajameelselt oma õe Dorothy klaverimängu, isegi näha, mida see Dorothy parajasti mängib. Ta mängib vana šoti viisi ja tema peigmeeste rotti, peigmees, siis keerab seda noodilehte. Vana mister vait, seal tagapool tagaplaanis. Tema tõmbab sigarit ja loeb ajalehte Daily, meil. Lapsed saavad olema täitsa vait, vagased. Sellepärast, et Inglismaal oli, oli tollal juba niisugune komme, et lapsed ei tohtinud häält tõsta pidi olema nii vaiksed, kui vähegi võimalik, on. Siis järgmine vend. Siis Richaldis. Yittoni kooli nimekirjas oli eliitkool Inglismaal aga ta pole sinna kooli sisse saanud, kõigi nimekirjas on, ta peab käima kuni 13. eluaastani veel veel algkoolis niinimetatud eelkoolis. Ja kui ta saab vanaks 13 aastat. Kuub vastav kuup, vastav vest, mustad püksid, valge särk ja lips ellips, väga lopsakas. See varjab kohe selle krae käänatult nurgatki ära. Ja ei pea asemel õlgkübar õlgi paradiisi vormimüts iidoli koolis. Ja ta peab ootama veel seda rõõmuhetke. Meil toimub algkoolis asjadelt poiss, sellega ei ole rahul, ta kurdab, et algkoolis elu sünge ja rõõmud. No me näeme, kuidas siis leitnant Richard läheb oma poissmehe tuppa? See on püsinud kuus aastat juba muutmatuna ja oodanud kogu aeg selle oma peremeest koju. Ja Richardi peener, näete, vitsad oli ohvitserina Indias. Ja kuna kui mereväe ohvitseride oli, oli ette nähtud ka ajateenija või tähendab sõdur või sõjaväelane madrust ja. Kuidas seda nii-öelda Venegi hotenfic päevnikuna tema juures pidi olema, eks ole. Aga siis maapääse oli võimalus rikkamatel ohvitseridel oma teener kaasa võtta lihtsalt ja võttis oma teenri kaasa Indiasse. Teda kogu aeg seal teenindas. Kui eraisik ei kuulunud sõjaväkke, aga tema oli siis oma peremehe kulul, elas seal. Ja nüüd on ta tagasi koos jälle oma peremehega. No näete, T4 geimis, see on siis niisugune inimene, kes pidi kogu oma elu pühendama oma peremehele, see oli tavaline Inglismaal. Kui sa juba olid korra teener, siis pidid jääma. Niikaua kui sind peeti teenri ülesannetes. Ja see, mis on siis võtnud oma peremehe reisikohvri lahti tantsida tuli lambi gaasikamina. Siin andis väga liigutav foto, mis ma näen sellest selles poissmehe toas. Leitnant Richardi poissmehed või aastal eeskätt tolleaegne foto, näeme kaminat kõigepealt kamina, kesksel kohal. Kamina peal väga olulised asjad, mis iseloomustavad inimest. Seal kõrval oli täike riiulson, piipudjaid, aux riiul, riiul piipuri jaoks. Siis seal kõrval naela otsas on poksikindad. See näitab, et ta oli kunagi õppinud Oxfordi ülikoolist ja seal oli boksimine suure au sees. Nii. Ja siis me neid esin viiulit ilmselt stalga viiulimängu harrastanud riiul on pandud kohe nii hakkama, et kui vähegi tuju on, võtab selle ja mängib midagi. Siis me näeme seal väikest teelauda punutud korvtooli. Seal on siis teekann. Kan nimetanud emad joovad dieediga koorega. See oli Inglismaal vana komme ja. Ja nüüd näeme, kuidas siis noor leitnant riietub ümber, ta võtab mundrikuue, sellesse munder on tal punane, tavaliselt oli ohvitseri under punane. Praegu on see säilinud traditsioon. Kanada ratsapolitseil on ka punane Wonder ikka veel ja. Mundrikuub on taiesse õmmeldud tugevasti õmmeldud, keskel on siilissvee mõõga vee, kuigi ta mõõka parajasti veel siin ei ole. Aga see v on tal peal ja siis ülevalpool vihma on kaheksa nupukujulist nööpi kõrge püstkrae kõrgeteiskla krae peale siis oma rügemendi tunnused. Paguni siis tähed. See on teise järgu leitnant ja aga siis seal toas kaminatoas on peale selle veel raamaturiiulit ja seal on näha briti entsüklopeedia või siis olemas, seal. Aga hüüdsid, riivitakse leitnant ennast ümber. Paneb pika sabakuue selga. Valge särgi. Suure laia lehvikujulise kaelasideme seob omale. Püksid paneb teised jalga, need on eraisikupüksid Alton tripiga seal, kujutage ette, kui püksi alumisest servast läheb mingisugune niiskule klipi kujuline pael läbi, nii et kingatalla alt läheb läbi, sõidab siis püksi ilusti viigis ja sirge, see oli siis Kanelisel kombeks. Nüüd. Ta läheb siis oma klubisse terve see oli parasi klubipäev. Laupäevane päev oli tuli käia oma traditsioonilises klubis, kus juba tema isa oli käinud ja vanaisa ja kõik oli seal klubis käinud, nii et see oli traditsiooniline klubi. Selle klubi koosviibimise saal, silosuur, pikk. Suur pikk laud, suure linaga kaetud laua peal on näha õllepudelid. Siis on näha, et seina peale on ka veel märklaud ja siis niuksed sulega nooled, mida loobitakse märklaudade, proovivad oma osavust ja selle järgi siis tuleb õlut juua. Kui kui läheb hästi, siis saab võib-olla parema, kui läheb kehvasti, siis ei, ei, ei saagi midagi omale auhinnaks. Aga enne, kui ta sisse läheb, klubisse seal klubi uksel on traditsioon, et igaüks peab koputama vastuseta, ustava kepiga. Koputaja pidanud selle tähiseks, et kunagi olid inglise ristirüütlid siirdunud sõlta pühale maale ja kui nüüd vaadata seda klubi seltskonda, siis laua otsas istub yldiselt selle klubi. Kõige tähtsam liigese juhatab seda koosviibimist. Ja paistab, et üks mees siin peab ka kõnet. Paistab, et see on noh, kohustuslik igale klubiliikmele. Tuvist pidi alati keegi midagi tegema. Kas oma loomingut kandma või siis, kui need pidama nii oli ette nähtud juba tol ajal. Et üldiselt öelda, siis tolleaegse Inglismaa Victoria periood oli valitsuses möödunud sajandil teisel poolel. Ei olnud elu seal kõigile hiinlastele. Väga palju inimesi, kes pidid virelema rasketes tingimustes. Ja, ja Inglismaa põllumajandusju oli ju ka sõltuv välismaisest põllumajanduses ja sisseveos ja nii edasi, kuigi ta kaitses ennast suurte tollidega, aga ikkagi suur sõltuvus ka välismaal, teisem asumaadest või sõltuvused. Muidugi, rikastel inimestel oli see kõik kasulik, aga tavalisele kodanikule oli ta võrdlemisi üle jõu käiv ülesanne elada seal korraliku elu. Olen isiklikult lause elada Victoria ajal Inglismaal. See oli väga raske probleem, aga see tuli läbi teha, et alles jääda. Nii tulebki nii välja, et maaharijad hakkavad maalt ära tulema, Inglismaal jätavad oma põllud rentniku kätte või või teisaldatavad maha, müüvad oma krundid ära ja tulevad linnadesse elama. Sinna elanikkond kasvab suurelt, oligi vaja kasvada. Tööstust vajas ju uut tööjõudu. Seda tuli kogu aeg. Kuigi tol ajal oli juba juba nii kaugele jõutud, et naiste ja laste tööaeg tähendab tehases võiks ka lapsi pidada tehases tööl. Alide Teeaeg oli piiratud 10 tunniga ööpäevas 10 tundi oli tööaega naistel ja lastel eestlased nähtavasti mõne tunni võrra rohkem. Jaa. Kuid varsti tulidki seadused välja, kus ei lubatud lapsi kasutada tehastes ja ja siis muidugi omakorda läks sellisel perekonnal raskemaks, kus lapsed juba tööl käinud. Eriti kaevanduses keelati laste töötlemine ära. Aga siis tuli muidugi ikkagi võtta vastu seadusi, et olukorda parandada. Siis rajati kaabel, kuningaline kindlustusühing siis lastekaitse, see ühing rajati 1884. Kui te olete lugenud inglise kirjaniku Charles Dickensi romaane, näiteks Oliviat võis, siis näete seal missugustes tingimustes, inglise lapsed pidid tol ajal elama. Nii et siin tuleb ütelda, et see ei olnud siin sugugi mingi eriline väljamõtleja, vaid ta oli pigem olukorra kirjeldaja fotograaf. Sest kuidas elu tol ajal oli? Ja töölistele, kui nad elasid, siis nonii, nimetades slami korteritest slummi kortereid, niuksed, viletsad korterid, kivivundamendiga barakid. Ja katus oli ka võrdlemisi vilets, laskis läbi, tavaliselt ja lapsed muidugi pidid seal siis mängima Abliku suitsuses õhus barakid ja ümber. Ja siis oligi ka see periood, kus hakati märkama, et Londonis on tekkinud sudu tähendab seal udu ja, ja suitsusegu nisugune issi lasknud päikesevalgust läbi sageli päevade kaupa päikest ei olnud üldse näha. Muide, kas te teate ka, et Inglismaal näiteks Londonis oli 1855. aastal inimese keskmine eluiga 15 aastat? 15 aastasest keskmine eluiga tähendab nii palju oli lapsi kes surid väga varases eas. Algas üldine muutumine sellest muidugi ka üksteiselt töölisliikumine ka avaldas oma oma mõju ja muljet ja samuti oli tulnud juba uued leiutised igapäevasesse ellu. Näeme siin pilti, kus kaks perioodi kohtuvad, ühes on siis tänavana troskad hobustega aga tänava kohal on juba siis. Postide otsa rajatud raudtee, mis, mis liigub kõrgemal teisel korrusel. See pilt on küllaltki minu päris iseloomulik. Üleval postide otsas, raudtee sõidab auruveduriga, rong eha, aga all on suured, Fiaakriteleb suured neljarattalised, tõllad kaks hobust ees ja seal oli siis inimesed. Asju tuleb kahe hobusega hoburaudtee vagun, kaks hobust ka ees ja seal siis ka inimesed pea. Nii et vagunid on kõik väga kyllevad, pagunid on nii ära värvitud, et lihtsalt kohe. Ja siis inimeste rõivastesse oli 1880.-te aastate paiku silland tõepoolest taiesti naistel taies, kuu ved all ikka veel pool krinoliin, seelikud toonis hõõridega kõiksugu asjadega, siin. Silinderkübarad peas, aga juba on ka näha tänapäevasemad laadi ülikondi ja ja aineline elu. Oli muutunud ka nendele, kes tööl olid saanud, kes tööl käisid, nendel oli muutunud elu ikkagi kindlamaks paremaks. Sel ajal oli juba ajalehe areng oli ka niisugune, et sõnumid jõudsid kiiresti kohale. Morse oli juba leiutanud ka oma oma signaal telefoni millega antitelegramme edasi võrdlemisi kiiresti maailma kõikidest otsadest nurkadest. Ameerika belli leiutatud suur asi, see nimelt telefon telefon ja need siis see kõik hakkasid liin laineid lööma Inglismaal, eriti ka Ameerikas ja Prantsusmaal ja Saksamaal ja ja nüüd tänapäevane tehnika tunginud nii meie ellu, et meie ei saagi mõttelisele aeg-ajalt. Umbes 100 aastat tagasi oli see kõik kohutavalt suur uudis. Lasin on mul veel fotosid tollest perioodist näiteks 1878. aastal, postitõld on olemas väljas eest istmed, kus ei ole vihmakaitset, aga armu ega keskmine osa siis on kus seal kaitstud vihma eesti kutsel istub esimese osa katusel ja see käisile linnade vahel niisugune postiühendus siis oli sama, siin all on, on mul ees kasin foto. Tolleaegsest Londoni raudteejaamast näeme juba küllaltki arenenud auruvedurit. Kuidas inimesed tulevad, pakikandjad kannavad, inimestel seda pakke. Ei ole veel seda pakikandmise Aholmgaa näoga pakikandmise käru on siia ka juba olemas. Nii et ja siis me näeme Kaseda mõnumine, mida pakkus reisimine raudteerongis. Näiteks magamisvagun on toodud siin ära kahekorruselised, magamisasemed, kaardiumaid käivad ette, siis on tualettruum vagunis, seal siis pesukauss on siin, jaa, jaa, kann veega ja nii edasi. Siis näeme restoranvagunit, restoranvagunis, gaasi, nüüd väga uhked ja ka imelik asi, mida ma panen tähele. Võib-olla ma olen nii võhik, et, aga, aga mul on niisugune mulje, et see on ikka võrdlemisi ebaviisakas asi. Näiteks restoranvagunis istutakse daam ja härra istuvad kõrvuti laua taga. Einestavaid. Härrad on ikkagi ka kübar peas, kaabu peas. Minu meelest viisakas luua Peetri külast söögiruumid kõigil meestel kaabud peas, kas siis kohta, kus kuhu kaabud panna või ei olnud just nagi. Aga see on minu meelest natuke imelik. Ja kelner rongis on ka mundris. Kellel nokamütsiga siis mundrisse keldri ei ole tavaline, vaid mundris või on ta siin parasin tulnud kontrollima pileteid, siis sinna vagunisse. Nii et siin on niisugune pilt ka veel näha. Nii et ühesõnaga, reisimine oli muutunud palju mugavamaks. Ja siis polegi imestada, et et väga rikkad inimesed hakkasid juba arvestama ka niisugust asja nagu tõeline turism, kuna see reisimine rongiga oli nii mõnus ja, ja, ja ja eriti sai see asi alguse leviku Ameerika Ühendriikides. Ja, ja seal oli isegi juba autobussid olid juba tekkinud autobussid juba tekkinud, sellel perioodil oli aastal 1880 oli rongi kiirus Ameerikas juba 100 kilomeetrit tunnis. Ja siis, mitu miljonit autot toodeti aastast 1895 915 vahepeal. Ja juba enne esimest palvesõda olidki hobused juba tõrjunud hobused välja tõrjutud juba autode poolt isegi Alžeeria kõrbe piiril liid, kuidas linna välisilme siis muutub? Ma arvan, et see on nii tore peatükk välisilme, et ma sellest kavatsen teile rääkida. Järgmisel korral. Me näeme tõepoolest, kuidas sünnib liikluse alal revolutsioon ja eks see ole ka üks kultuuri ajaloo väga oluline tingimus, et tehnika peab ju aitama kaasa meie eluolu ja asjade edasiviimisele ja seda muidugi paistab, et möödunud sajandi viimastel aastakümnetel toimub väga suured ja võimsad muudatused siin. Täna aga ma sellega lõpetaksin head jälle kuulamisteile.