Tahaksin teile rääkida Jaapanis aga mitte tänapäeva Jaapanist, vaid sellest Jaapanist. Mis eksisteeris? No ütleme 1000 aastat tagasi. Ja miks ma selle perioodi just valisin? Küllap sellepärast, et ma sain kätte ühe väga toreda huvitava albumi kus on 1000 aasta vanune kunstnik maalinud terve rea olustikupilte aja Jaapani elust. Ja see kunstnik on Sumi Joshi Kuki sumi, Joffi Kukey. Ja need pildid, mida ta maalis on väga suure tähtsusega nendele ajaloo uurijatele kes on pühendanud oma tegevusi olmeprobleemidele, olme arenemisele, elu-olu kujutamisele väga kauges minevikus. Ja nüüd leidsime seda ilusat albumi sumi Joshi peetidega. Olgu öeldud, et igale pildile on kunstlik lisanud ka veel omapoolse seletuse, mis toimub pildil. Nii et see hõlbustab ka selle asja tegevuse mõistmist. No aeg on siis niisugune, Jaapanis valitseb Mikado Tenno. Nii oli tema ametlik tiitel. Meie ütleme praegu Jaapani keiser. Ja selle Mikado nimi oli Tooban Tooban. Täpsusi armastajatele võib öelda ta valitses 1107 kuni 1123. Tähendab 100 aastat enne seda, kui sakslased tulid meie juurde Liivimaale. Ja pilt kujutab siis linna, mille nimi on Naaga okka. Praegu on selle linna nimi Kyoto. Ja me näeme stseeni palee aias. Seal istuvad kõrged võimukandjad jalad ristis, marjalaua must sellistel patjadel juuksed, rituaali, kohaseid, Palmitsetud. Nende valmis peades on teil vahatud mütsikese pisikesed nagu puhudanud meil. Pääseda Mikado palge ette, mis seal suur au tol ajal, ehmikaadad ei tohtinud keegi nähagi, vahele seati siis mingisugune läbipaistev, peaaegu läbipaistev niiskele õhuke riie ja selle taga oli siis Mika, istus troonil ja inimest sai seal selle läbi selle vaadata ja, ja pidid olema kõik põlvili, peaaegu näoli maas. Sedasama audientsi ootavadki, nüüd need ametnikud seal. Ja samas näeme, et sinna aeda siseneb ka printsess. Ado esimene liignaine. Ja saan suure au sees käinud parassiivsed väljas imetlemas kirsiõisi. Ja inimesed teavad juba ta saabub. Paleesse tähendab lossi. Ja printsessi rongkäik lähenebki möödub aias istujatest, kes seal kõik aupaklikult kummargil. Printsess läheb siis paleesse, kus elavad keisrinna tähendab Nõmmik, Ada abikaasa ja Mikado soosikud. Ja näeme seda aeda, vaatame aeda piirnevad rõdud. Seer rõdu toetub siis punastele sammastele. Me näeme katuseid. Need on tellisest tellised tellis katuse, talle huvitavad sellised. Nad on kaetud kollakasrohelised. Ei teagi, mis liiki nad on. Ja no aga üldine mulje on siis see, et siin on palee aed ja siin elatakse õuekonna elu mille kombed on juba üle võetud ammu külje võidud Hiinast saanud siin kiiresti Ostrat täiendusi ja miks ma ei võtnud Hiinat praegu vaatluse alla, sellepärast et kõik see, mis Hiinas oli leiutatud, sai Jaapanis omakorda ohtra täienduse, juba siis hiinlased, Hiina teadusemehed olid tähele pannud seda et jaapanlastel on huvitav võime, huvitav talent, andekus, kõiki ideid väärtuslikud üle võtta. Ja vähe sellest, et üle võtta, vaid need isegi täiustada. Ei kaunistada. Ja mulle tundub, et tänapäevalgi Jaapanis on seesama võime säilinud. Oskavad kõiki teisi paremaid mõtteid palju paremini rakendada kui mutile tulijad ise. Seda panid juba vanad hiinlased tähele, et juhataja aastat tagasi. Niisiis, selle palee miljöös kehtib range etikett väga range määras ülitäpselt ära isegi iga ametimehe rõivastuse selle rõivastuse värvid, rõivastuse pikkuse. Ja ka olid kanged ja ette kirjutatud, et kuidas tuli tervitada. Kuidas tuli kõrgemat seisust. Enne kui 92 kätt kokku pandud umbes nagu Indias olete näinud filmides ka kummardatakse väga sügavalt. Ja oli virist huvitav komme, mida ei saa mainimata jätta, mis on kultuuriloosse oma jälje jätnud ja meie ka käimisele, kombeid järgi see on nimelt õnnitluskaartide saatmine. Tõsi küll, need kaardid tol ajal ei olnud niisugust, nagu meil praegu on, enamasti oli olnud hiidi siidiriidest. Pealegi ilusti maalitud kirjamärkidega. Aga oli ka juba paberist. Paber oli tol ajal väga haruldane asi, ta oli äsja alles leiutatud. Nii et ta oli väga kallis kraamise paber. Hiinlased leiutasid, aga jaapanlased, täiustasite tegid temast midagi niisuguse toreda. Postkaarditaolise paksusega lehekese Vi Chedelikese ja ja oligi postkaartide saatmine asiastiku väga moes. Ja postkaart oli ka omaette kunstiteos. Suli oi seda selle eest, et ükski buss kaarti teisega ei sarnaneks. See tuli maalida ja peale selle veel sinna Xalmikene kirjutada lühikese annikaga, aga teravmeelsem ütleme sisuga. Ja nende salmikese valmistamine oli väga hinnatud kunst. Ja eriti paistab, et selle peale olid väga hakkajad tolleaegsete daamid. Ja nende tolleaegsete need kaardid või need tervituse sõnumid olid väga leidlikud ja ilusad. No ma ei oskand praegugi tõlkida, aga no sisu oli umbes nii, et et roos on küll näiteks ma toon ühe näite, troosan küll ilus aga ta kahvatub, kui ta satub valt sinu kõrvale näiteks. No see on meil kannid levinud. Ma olen kuulnud, et väga palju Gruusias on ka niisuguseid ütlemisi, niukseid, komplimente tehakse. Aga tuleb välja, et suur osa neid neist pärit Hiinast Loina kaudu läksid Jaapanisse ja ja küllap Biskasis reisimeeste kaudu nad tulnud ka kunagi Kaukaasia radadele, siis et nii palju kui mina lugesin neid tervitusi seal näiteks Jaapanis. Peaaegu kõik on meil ka kuuldud, aga ikkagi Kaukaasia rahvaste vahendusel, nagu mulle tundub. Aga jätame nüüd selle palee kõrvale ja vaatame järgmist pilti. Näeme tanud tänavat tänaval rahvarohke huvitavate ülikondadega rõivastega inimesed liiguvad seal ja, ja tuleb sealt kellegi väga tähtsa ülemuse rongkäik. Saabulud ta istub suletud kangetoolis. See, aga see tool on nii pisikene, et mulle tundub, et sinna sisse võist ja minna ainult kui ta pidi kõvasti küürutama ja kägaras kogu aeg istuma, niiet huvitav kombel, et nad, aga küllap siis oli kergem kanda kandjatel. Ja need paistvaid kandjatel oli siis natuke lihtsam, aga Issver. Väga kaalukas. Mis me veel näeme seal kandetooli tagasi, sünteener. See kannab Heljal isanda reisikirstukandjaid oli nii väike, et sinna ei mahtunud või taadiotki panna. Ja siis on veel mõlemal pool on neli relvastatud meest. Ja igaühel on käes kaks mõõka huvitjale, kaks mõõka. Nad olid aga meisterlikult mehed eriti vehklemise peale ja mõned olid isegi võimelised kahe käega korraga mõõka kasutama. Kummagi kahe mõõgaga korraga vehklema. Mis oli, ei olegi nii lihtne ülesanne. Siis näeme ka vilga ametlikku rongkäiku, kes on kaasas suure ülemusega. Ja siis tuleb telliks. Selles vankris, nagu autor ise kunstnik ise märgib, siis seltsivanker pidi olema siis vastava kraamiga mida see suur ülemus oli kuskilt saanud. Jaga vankris on passis pühvli rakendatud pühvel härg. Härg veab seda vankrit vankri tõlla moodi, ta on väga ilus, ei, ei. Bassajevi väljataks veovanker seal nii ilusti nikerdatud ja välja välja töötatud. Ja ümber Sist tunglevad teenrid. Neil lühikesed tuunikad seljas, puhvpüksid jalas. Ja siis tulevad ihukaitsjad veel vibukütid, nendel on. Ka jällegi puhvpüksid. Ja siis on, need on nii laiali, et nad meenutavad isegi seelikut. See majakult Kuressilong käik möödub sellel majaesisel. Väiksed lavasid, seal istuvad naised. Need on oma parimais rõivais ilmselt ja võistlevad nähe omakeskis kumb või kestmises kõige kirevam võiks olla. Aga poos on muidugi selle kõrge ülemuse suhtes ta kaubaklik. Peaaegu silmily. Ja paistab, et neide riidel silma hakanud Xe saatja saatjas, saatius, saatja, escordi, ohvitser, komandör, kes seda saatjaskond seal juhib? Domeediksime ratsaväeohvitser. Sellele järgnevalt siis lipukandjad omakorda, lipukandjad on ka väga uhked poosiga. Ainukesed, kes seal pildi peal enam-vähem Nikoni täitsa sirged on nii sirged hoopis teisele poole selja poole hoopis kaardus. Nonii, mida see siis praegu ütleb, siis need kaks pilti, mida me vaatasime siin me näeme seda. Et õige palju nendest vanadest kommetest säilis ju kaua aega. Me teame neid reisikirjeldusi, mida esimesed eurooplased, kes jaapani Jaapanisse sattusid mida nad kirja panid ja selgub, et see on kõik kaua püsinud. Ja mulle tundub, et nende samuraide traditsioonid on veel väga-väga-väga juurdunud, nende aadliperekondades e peetakse adeks, neid jälgitakse. Ja neid ei julge keegi rikkuda. Nüüd kolmas pildid või ütleme seda, mida see siis maalinud. Nüüd rongkäik on mööda läinud, tänavabiitneeme rahvast käis siia-sinna kõndimas ja ka siin võime ka kohe vahet teha, need unele pildi järgi juba ära. Kes on siin vaba inimene, kes on ametnik ja kes on ori? Ja saame isegi, kes on nii riigi ori, seal tähtsam natuke kui eraisik, ori. Nii et see on jällegi riietuse järgi võimalik see selgeks teha ja tänu sellele sumi Joshile kunstnikule, kes ise kirjeldab seda asja, siis me saame teada, riigiorjadele oli võimalus kanda palju rikkalikumat riietust kui eraisikuori. Nii et siin oli ka vahetegemine. Ja no ega see riietusin nii väga vilets, kui ainult moekunstniku silmakavade või minu meelest iga riigiamet oli väga mures tema võrrelda siis ka esinduslikult ta esindas öösel ja riigiametid, eks ole Ka tänavaliikluse reguleerija, see oli ju ka riigiori Adalali uhke ülikond sellepärast seljas, et igaks näeks, et see on kohaliku ülemuse poolt pandud siia tänavat tänava liiklust korraldama ja kehtida puutus. See puudus ühtlasi ka seda peremeheks, tähendab seda ametit? Jättis ema, oli puutumatu isik, see oli tegelikult aga eraisikute ori lihtsama sõjaväes ja seal ei olnud suuri midagi suuri niukseid ilustusima. Väga lihtne tuunika ja, ja sandaalid. Nüüd näeme veel seal rändkaupmehi ja huvitaval jälle, mida nad seal siis kannavad oma kaelkookidega. Muide, kala oli Jaapanis praegu ka peamine toiduaine. Ja kala söödi siis nagu ka praegu peamiselt toorial kujul toorelt. Juurde võeti siis riisi sojaube bambuseseemneid. Terapipart joodi juurde, siis odrast aetud jooki. Nomeetriksime õlu, eks ole. Aga selgub, et see siiski õlu ei ole, seal olime ikka omapärane maitse. Ja mina ei ole kahjuks seda kunagi maisse saanud, aga ma tean ühte meremees, kes on Jaapanis seda jooki maitsnud. Ta ütleb, et see on midagi õlle ja veini vahepealset. Et midagi niisugust. Diakonit kaupmees siis pakuvad ka seda jooki sealt taha. Siis pakuvad hulgaliselt maitseaineid ja vaikse pandud väikestesse savipudelitesse. Ja savipudelid, need on ka väga kunstiliselt kujundatud. Ja paistab, et pandisiisiva suurt rõhku pakendile. Me teame praegu ka Jaapanis on pakendile panna see rõhk, mis pakendil ja pannakse, on väga tugev. Et pakend peab olema ilus, nägus, vastuvõetav. Mida veel, näeme seal pildil seal tänava ristil üks tasakaalukunstnik akrobaat, tasakaalukunstnik, tema esineb seal, tal on linale pandud Pikrit otsa, siis tiirleb savitaldrik või ma ei tea, kas seal savist või portsjon eest, isegi seda ei tea, taldrik tiirleb seal. Siis on kellegi vana hiina kunsti, mida hiinlased oma tsirkuse sageli näitavad ja esitavad kõrval on, tema naine taob Tamburiini. Miks sa selle veebruar küllap selleks, et siis kunstnikul oleks lihtsam rütmis midagi seal sooritada, aga samal ajal ka äratab see tähelepanu tänavail liikvele tähelepanu, et nad jääksid seisma ja vaatama siis ega see kunstnik ei saa ju kelleltki raha nõuda. Seal on vabatahtlik annetus, kui keegi läheb. Ta viskab mõne pisikese raha märgikese sinna. Jaa, hism, mida me veel näeme seal pildi peal valgeid rõivaid. Palverändurid kannavad katmata pea kohal kõrguvaid päikesevarje. See ei ole nagu, nagu Hiinas oli, seal olid ka muide juba päikesevari seal Hiinas juba olemas, Jaapanisse on ka, aga nendel on see huvitavalt tehtud, niimoodi pannud selle mingisuguse sidemega ümber pea ja kukla taha läheb vars ja selle varre otsas on siis see vari. Niisugune huvitav Debugi seda kanda ta lihtsalt pea küljes ja kui tahab, teeb lahti, kui ta paneb kokku. Alguses huvitav lugu. Ja Me näeme ka, kuidas nad lähvad sisse siis sinna templisse templi sissepääs, väga huvitavalt tehtud. Sulestikuga pull, nähtavasti bambussõrestik, mispärast, no me teame, et siis juba olid Jaapanis sagedased maavärisemised kogu aeg olnud. Ja tuleb välja, et juba siis jaapanlased teadsid, et maavärisemine on tulemas. Ja nagu selgub, Nad tegid seda kindlaks paljude tunnuste järgi. Kõigepealt koduloomade käitumine oli teistsugune kui tavaliselt enne maavärisemist. Aga kõige kindlam tunne tunnusmärk, et maavärisemine läheneb, see oli kalad. Kalad, seed, kalad läksid massiliselt ranniku juurest minema kui kalu. Kalur oli kolm päeva merel käinud ja tuli tagasi ilma saagitasi. Ta ütles, et nüüd on vaja karta maavärisemist, kalu, kala ei ole. Ilmetu kuju. Ja tulebki siis välja, et me teame ka seda, et jaapanimaa on ju väga harva viljakas. Nii et see põlluharija iilimini, see on kõige raskemas olukorras jaapanis alati olnud ja paistab, et ka seda vist praegu ma küll ei tea täpselt. Et ta on nii usinalt toredad inimesed, kes oskavad vähesega läbi ajada ja ikkagi soliidseks jääda, sealjuures. Ja meil oli väga tähtis siin eesteetilisus. See oli tähtsam isegi aineline heaolu. Ja koduriidal küll vaene, kui paistab, et väga elegantne puhtus valitses. Jaapanlase hindas puhtust üle kõige nii, et iga päev pesti ennast mitmel korral ja seal on näha, kuidas maja ukse maja ukseks topivad orjad keppidega põrandakaltsuvaipu. Ja siis kantakse välja raske puukirst, milles hoitakse kirevaid rõivaid ja orjatari, siis pese politseilt paberist seinaplaati. Seal on kõik, on seal näha, et nad puhastavad ja tuleb välja, et nad pidid mööbliesemeid puhastama üle päeva ja muid asju iga päev. Iga päev. Jaapani maja muidugi ma ütlesin, juba omapärane, ta on, raamistik on puidust, katus tellis siis kerged tellised, et kui maavärisemise puhul on, siis nüüd kui kukub lagi sisse, siis viga idia inimestele. Seinad on paberist Paversiva seinad, see oli kallis paber, aga ta oli olemas ja isegi seinad. Ja muidugi teine lugu, käsku tekkiski kuskil tulekahju. See polnud siis nii ohtlik, kui ütleme läänemaailmas, kus on täielik puidu seid puitehitus. Aga seal oli see paber läksid ära ja kusjuures ruttu, nii et tuli kerge jäälõhkuja kustutada. Ja peab väärtesemete päästmiseks muidugi asi neil lihtsam, sellepärast et kõiki väädi asju hoiti vastavates kirstud ja eriruumis. Ja kui ei tulekahju, kasid, kanti kindlasti kiiresti välja. Ja mõne päevaga oli jänese Ja muidugi aiad ümberringi, Me näeme, pilisin. Kivitaimla kunst oli seal olemas, kiviktaimla, kus me ütleme, isada nüüd suured kivid pandud dekoratiivsete taimede keskele. Õitsvad põõsad, olümbel, lilled kasvavad sealsamas. Ja see aed, nagu jaapani ise väidavad, oli seep miniatuurne maailm kus elas jaapanlane, kes igatses õnne ja harmooniat. Nokia, siis oleks pilt, jagan siis. Sume Joshi ujutab seal siis niimoodi ilusa ilma puhul. On Gioodolased läinud siis parkidesse kõndima ja imetlema õitsvaid lihasid, see oli seal üks uida dekoratiivtaim, krüsanteeme, krüsanteeme nimelt jaapanlastel vapilill juba siis praegu on ta ka jaapani lapilil krüsanteem. Väga meeldis neile kuuvalgus Neeme pilgus. Suure piinia varjus istuvad naised neil juuksed lakitud. Näete, seal tundsid juukselakki, siis tegid seda suure osavusega. Meestel Donsuurid tähendab keset pead, pealegi on pandiakse aetud. Näe, nähakse, võetakse kerget einet seal kõrval maas on Puleesi ilmselt riisiviin. Seda joodi muuseas kuumalt. Seal see pidi, huumor, ema, ma ei kujuta ette, kuidas maitsta kõrgeks. Ja ja siis seltskonnas loetakse luuletusi, jällegi nende see luulelembelisus jaapanlastel. Sidusid pik olla juurde, mida lühem oli luuletus, seda jaapanud rohkem teda hindas. Ja see siis pidi kajastama ka hetkemeeleolu. Nii ma räägin kele case vist ja, ja Šoguunisti peaministrist ja samu raidest. Sest nendes on, ma olen kindel, palju juba räägitud. Et nii palju, et siis tähendab aastal 1107 kuni 1123 keise Mikado pani ajal oli pilt samasugune, kui ta oli juba 1000 aastat varem, oldi 1000 aastat hiljem, nii et pilt isamaa, nii et tegelik peremees oli ikkagi peaminister. Keiser oli varikuju. Kelle nimel siiski testi nii ülekohut kui ka midagi niisugust, mis tuli kasuks samuraide valitseva kildkonna huvidele? Ja lihtrahvast hooliti siiski võrdlemisi vähe. Paistab, et see lihtrahvas aga oli väga osav rajama väärtusi ja rikkusi. Ja jaapanikunst tänu sellele oli siis juba maailma e Sindlikumate kunstide hulka kuuluv nähtus. Ja ma arvan, et seda on ka ka praegu tänama, sellega lõpetaksin siis järgmisel korral, ma tahaksin teile rääkida või koos teiega minna. Araabia maailma, mis on ka väga huvitav ja valiksime selle perioodi, kus parajasti ütleme, ristisõjad on lõppenud või kestavad veel vaatlemisel leiame materjali. Vaatleme järgnevalt siis mõningaid detaile elupildikesi sellest maailmast umbes 1000 aastat tagasi. Täna head jälje kuulamist, kallid inimesed.