Olge tervitatud, kallid, kuule jällegi. Kutsun teid endaga kaasa. Nüüd lähme Egiptusest ära põhja poole üle mere ja jõuame Kreeta saarele. Aga aeg on suurel määral öeldes. Umbes kolm ja pool 1000 aastat tagasi. Oleme selles perioodis. Ja me näeme, et sellel Kreetal Kaarel, kuhu me nüüd jõudsime on juba palju muutunud. Juba ehitused ja onud tänapäevasemad juba nagu praegu, meil on juba näha fassaade ja ja need pidulikumaid hooneid lihtsalt veel silma. Et naised ei ole seal enam niinimetatud korientaalsed, nagu me siiamaani oleme nei kujutustel. Näiteks ühele tolleaegsele naisele, kelle pilt on meieni jõudnud, on arheoloogid andnud isegi nime. Ja see nimi on Pariisitar. Nende kolm ja pool 1000 aastat pilt, aga ta on pari sitter millegipärast muidugi hellitusnimi. Aga meie läheme teiega koos nüüd gnossose paleesse, niinimetatud palee on suur ehitus, see oli tõenäoliselt sele saale, kuninga elukoht. See on muidugi tavaline Kreeta saare hoone. Ta on ainult suurem. Suured tüür, Burburi karvasambad toetavad, lagesid. Ja seinad on eri värvi marmorist. Palun kollaseid valgeid seinu. Nendel on siis geomeetrilised mustrid. Aknad on väga avarad. Siga, mis kõige huvitavam on, et juba kolm ja pool 1000 paar aastat tagasi olid olemas ka vannitoad käimlad, veega käimlad, kujutage ette. Ja kivi liiga külm ei oleks istuda, siis oli alla pandud ka veel puidust istumise jaoks seadeldis. Ja isegi oli olemas haisu sulgur. Et AIS ei pääseks ruumi. Kui nüüd võrrelda seda nende tingimustega, mis olid Prantsusmaal Pariisis versais 3000 aastat hiljem siis prantsuse kuninganna del küll niisugust luksust seal ei olnud. Tänavad, missugused on tänavad, on munakivisillutisega, majade fassaadid, sinised ja helepunased. Meierei jõudnud kunsti säilmed kujutavad rongkäike. Me läheme linnarahvast, kes tänab jumalaid ja saagist. Teeme härgasi, härjakoormaid, akrobaat, kes esinevad hüpates üle härgadega. Nad esinevad muuseas naiste looži ees. Ja seal istuvad naised. Nendel on väga kaunid soengud. Täitsa omapärased võiks praegugi eeskuju võt mõned moekunstnikud, sellest juuksyson teadeemid. Hõbe ja kulla tikitud paelad. Omapärane on see, et nendele on õige, noortel naistel on eriti näiteks rinnad on katmata. Ja neid ehivad veel ametis siis või kanneoolist, ehted, ketid. Mehed kannavad õlipuuoksi ühes rongkäigus, ülakeha jalad paljad, niudevöö, aga pea seal omapärane turbani moodi asi. Leeme seal ka vanimat vabaõhuteatrit, mida me üldse tunneme. Aga no Kreekas hiljem saab see nähtus oma suurima arengu. No me näeme seal ka laval esinevad tantsijad. Nii noormehed kui ka neiud. Et mitte liiga kauaks siia püsima jääda, seal ainult vahet etapp Egiptusest edasi minnes Kreekasse, siis võime ainult niipalju öelda, et selle Kreeta saare selle kultuuri allutavad Ahaialased. Nii nimetati tolleaegseid rahvaid, kes tulid Kreekast. Ja muidugi oli ka looduslikke põhjusi. Nähtavasti olid siin seismelised, katastroofid ja nii edasi. Ja kui 3000 aastat hiljem kaevatakse väljak, Nossuse varemed, siis. Ja võime öelda, et progressi edasi viieteks sai nüüd juba kreeklased. Alguses seal seal on mitmed rahvakihid, näiteks koorlased, joonlased ja nii edasi ka igaks oma stiilidega. Ja ma ei peatuks nendele asjadele tsivilisatsiooni õpikutes kõik teil olemas, kui te tahate uurida lähemalt, siis õpikus on see minu meelest asja ära toodud. Aga Kreekasse võim laieneb mõne sajandiga juba Väike-Aasia rannikule. Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse kutsuti kaasendaga nüüd Toomerose päevadele. Me oleme nähtavasti paljud juba lugenud Homerose iiliast ja Odyssey add. No teadlased arvavad, et see need lood tekkisid kaheksandal sajandil enne meie aja algust. Tähendab siis 2800 aastat, ütleme tagasi, rajal hoonerase ajal on igapäevane elu Kreekas juba kaugelt erinev, kui see oli veel 300 aastat hiljem siniina ütelda piiriklese ajal, see oli 300 aastat hiljem. Homerose ajal on siis ainus isik. On midagi märkimisväärsemat, kellel on võimu ja otsustamise oli voli antud, see on siis sugukonna või suure perekonnapeapealik vanem. Tal on sageli ka tiitel kuningas nimetatakse kuningateks, need on kõik niisugused väikesed kuninga kesed. Ja kogu pere suure pereliikmed on siis oma kuningate või vanemate kuulekad orjad. Oma maa ja kaubakraamiga, kuningatele kes valitsevad ka väliskaubandus, mis on oluline Kreekamaale, kus on tagasihoidliku maapinna viljakuse tõttu väga keerukas elada. Kaubandus on väga tähtis vahetuskaubandus elik. Ja aga võimukandjad on siis väga seiklusrikastest raadiustega nagu pajatavad tolleaegsed müüdid, legendid. Näiteks Ithaka saarel, pärid Odüsseus või laagrani all kinos, nagu te olete lugenud. Jumaldan kuningale sangarid. Roosid, Plaulikud, pajatava lüüra saatel kõiksugu fantastilisi lugusid ja need võlud rändasid suu suhu. Pandi kirja hoopis hiljem. Pandi kirja umbes 300 aastat hiljem, kui nad tegelikult tekkisid, lendasid suust suhu. Tähendab, ja ka sõna on, on ühine nii laulul kui luuletusel on sõna ühine, kõik oli poeesia. Ühesõnaga kõiksugu neid asju, mida ette kanti, suuliselt püüti teha muusika saatel. No tolleaegsete hõimude valitsemisala on väike linn. Seal siis elanikud müüride vahel võrdlemisi iseseisvad. Suure värava taga on tavaliselt väljak, mille ümber paiknevad valitseja pojad, meessoost perekonnaliikmed, igaüks oma elamus. Samas on ka varamu midagi keldri või aida või viljahoidja taolist. Seal lisastiku, nii veini kui ka õlinõusid savist füüsi seal kirstud, kuhu on pandud kootuid, kangaid, väärismetall on ka teine siseõu seal. Seal ilutsevad naised ei tööna oma tegevusala, nemad valmistavad toitu. Küpsetavad leiba ja leivaküpsetamine on umbes samasugune kui tänapäeval võime näha veel keskAasiaski meieni, et Kesk-Aasia inimesed oskavad ka niisugust leiba küpsetada. Oma savianuma seinte küljes. Peaväljaku lõpus on siis sammas väravada, sealt pääseb siis ruumi seal umbes 10 meetrit lai ja 12 meetrit pikk. Seal nimetatakse mee. Caro tähendab suur ruum nende keeles siis Megaro. Ja sellega, et just JJ neljale sambale keset põrandat ilutseb kolle kust suits pääseb välja katuseava kaudu. Ja siia koguneb siis pere päeva kolmele einele. Sidrun on igalühel oma nimi kaanitud veel aarist on teinud, on ja Torpnoon hommiku-lõuna- ja õhtueine mööbliga seal peamiselt sohva, taolised istmed. Ent Pereisandale kuulub siiski omaette pool juba ja sellel on siis järiga järjaldud. Jalgade toetamiseks. Süüakse pikkadel pinkidel lebades ainult kuningas istub maja orjad. Vead toovad väikeste jõududega laual igale ühele toitu ja karika. Joogiga ja leivakorvi. Orjatari valavad kätele vett. Lihalõikaja jaga palasid osanud palasid, pannakse kõrvale jumalatele ohvrianniks. Orjad segavad ka veini ja vett suurtes nõudes, mida nimetataksegi tsiteeriks. Krateer seal suur nõuks vett ja veini segatakse seest. Tollal ei olnud kombeks juua ehedat veini, nagu öeldaks sest seda peeti liiga liiga kangeks ja, ja liiga halvaks kombeks seda peetis halvaks kombeks tuli lahjendada veini. No võime ka siis öeldi, et väga vähesed inimesed tol ajal elasid nii nagu Odüsseus või all Ginus. Linnarahvas, peamiselt käsitöölised, sepad, pottsepad. Muide, käsitöölise nimetas oli tolle Aldeemi Jurg. Teemiurg tähendab asjade looja. Teemi, urgid või turukaupmehed elasid peamiselt agora suure väljaku ümber oma väikeses urgast seal, kus tema kauppaga pakkusid. Tavaline lina, vabalt kodanikud, ühiskonna liikmed, no aga nagu mitte ja muide, tahate jälle uurida asja lähemalt siis Engels sile on tema raamatus perekonna eraomanduse riigi tekkimine selle kohta antud väga tore ja lühike seletus, nii et sealt võidi seda leida. Ma ütlen ainult lühidalt, et need samad lihtsad käsitöölised ja lihtsalt turukaupmehed agoralt tähendab väljakul need olidki põhiline jõud kes hakkasid upitama võimule hoopis teistsuguse inimesi, teistsuguseid inimesi, mitte sugukondliku korra vanemaid nimetati siis türandideks. See oli siis lihtra rahva poolt upitatud võimule türann. Praegu on sõnal hoopis teine tähendus, tähendab muutunud mingisuguseks halvaks ja, ja julmaks mõisteks, aga siis olid ju rändoli selle lihtrahvajuht kes kukutas siis sugukonna aristokraatia ja tekitas tegelikult demokraatia. Sest seal kah teoradi on rahvavõim. Ja tekitas muidugi me ei tohi kunagi isegi nii-öelda seda, mida me mõtleme selle sõna all praegu. Tolleaegse demokraatia lõitjulannid, jällegi teine mõiste, nagu praegu on. Aga ei tohi unustada ära, et see demokraatia oli tol ajal ainult vabadele kodanikele mitte kõigile inimestele. No ole neid edasi, et mitte liiga kauaks peatuma jääda. Lähme 300 aastat edasi. Jõuame viiendasse sajandisse enne meie aega. Ateena linn. Partel on juba populise künkal võimas ehitus. Ateenas on demokraatia täielikult võitnud, tähendab, kodanikud ja demokraatia. Ja Agorra väikekaupmees on saanud juba kodanik tanud õigused, ta teab neid õigusi. Ja kõikidel vabadel kodanikel on tal õigus ka kaasa rääkida. Linna valitsemisel kohtupidamisel ja isegi vägede juhtimisel on kodanikul õigus kaasa rääkida. Samal ajal kui Mesopotaamias, Egiptuses ja Muinas-Kreekas demokraatiat olid uued isandad, võimukandjad, sulased, orjad ja vaimulikud preestrid. Viljeles alamrahvas ühtviisi kõikides erinevates maades. Aga juba siis, kui mujal veel ei olnud seda tekkinud, oli Ateenas juba kodanikud. Lähme, vaatame, natuke vähem oli kodanik, kes nad olid, nende hulka kuulusid ka naised ja lapsed. Kodanikuõigusi antud riigis kokku 120, vaat hinge oli kodanikke. Sel ajal peenikese ajal Ateenas aga elanike kokku üldse oli linnas pool miljonit 500000 umbes arvatud tuleb nii välja, et siis ühe vaba kodaniku kohta tuli siis neli muud inimest üks vaba ja neli muud, eks ole. Need muud üle jäänudki, seal olid, need olid kuid niinimetatud muulased mujalt tulnud inimesed, kes olid küll vabad, kuid neil ei olnud poliitilised õigusi. Orjasid oli 1000 umbes, need olid endised vaenlase sõdurid sõjavangid ja väljaspool Kreekat ostetud sulased, ümmardajad, orjade järeltulijad, olgu öeldud, et oli kombeks mitte osta kreeka maa pärit inimesi orjadeks, ei ikka kuskilt mujalt kaugemalt orjaturgudelt rikkamatele kodanikud järje kuulub, korjasid terveid tuhandeid, aga tavalisel Ateena hommikul oli noh, üks või kaks orja, see oli see tavaline, kõige madalam kodanik. See oli kõige madalama, ma toon teile ühe keskmise Ateena kodanikku, kellest on säilinud meile mõningaid andmeid ja seal huvitav veel ka teada, minu meelest see Annaxile Kaczyle kultuuri kohta oma pildi vudia, mehe kodanikku, kelle nimi on Kleinjas, Kleilias, kelle kohta on meil andmed olemas. Kemal oli poeg, kallik Lees ja sellel pojal kalligreesel on 50 orja. Tema ise ei tarvitse teha mitte midagi aga tema orjad töötavad tema kasuks muidugi tema heaks teenivad temale raha. Ja nad töötavad atika Lauriooni Lauri jooni hõbedakaevanduses. Seal kuulus õpetaja kaevandus tol ajal nagu kümmekond orjal sissi koju olla seal kodus. Tegevuses pererahva teenindamisega. Tema ise harrastab ainult poliitikat, seon tol ajal siis väga suur Altheinameeste kirg. Ja keegi ei taha jääda idioodiks novot, see sõna on muutunud jällegi oma tähendust. Vanasti Ateena rahvakoosolekute ajal, kui mõni Arhont jalg läks rahva ette ja ütles, kallis rahvas, on tulnud ettepanek, piiriüleselt on tulnud ettepanek kes selle ettepanekuga nõus. Palun minge selle väljakuid, Bagoraal siiapoole lähevad paremale poole serva, minge sinnapoole serva. Kestion peenikesi ettepaneku vastu, need mingu vasakule väljaku serva. Tavaliselt jäi ikkagi osa inimesi keskele, sest LED ei teadnud seisukohta võtta. Ja siis nendele Veldi idioodid võivad ära minna, neis pole koosolekul kasu. Sõna idioot kreeka keeles tähendab, erapooletu, tähendab, erapooletu oli siis tol ajal idioot. Praegu vist niimoodi liigarmindil inimesi hukka ei mõisteta, aga siis oli. Noh, aga me jõudsime selle kalli kleese juurde. Mida tema teeb, temal tavaline päevaharrastus on, tema läheb agoraale väljakule, seal on teistsugune temasugused mehed, kõik koos kodanikult arutavad asju, vaidlevad. Ja ka meie jätame nad sinna vaidlema ja lähme salamahti tema koju, vaatame, kuidas ta kodu välja näeb. See kodu asub kitsa kõvera tänava ääres. Tänaval tungleb palju inimesi, no need on tavaliselt. Meetri vabalt kodanikud. Seda tänavapilti arvanud vaata tänapäevalgi veel Todekaanes kanisuse saartel seal Egeuse mere kaguosas, nii et sealt võite neid näha Niukest tänavapilt ja nihukest tunglemist. Tema kodus on siis selle kallikese kodus, seinad on lubjatud. Kodus on praksi noa, see on pereemand. Kalliklesi abikaasa, praaksi Noa. Ja tema käib väga harva kodunt väljas ja ei ole kombeks tol ajal Kreeka naistel käia kodunt väljas. Heegel käisid, need nimetati väga halvasti. Nüüd nimetati hetk käärideks. See on väga halva maitsega sõna tol ajal kuigi me teame, et nende hulgas oli ka väga tarku ja toredaid inimesi. Aga me oleme praegu Polaksin joa juures kallikese kodus. Praaksinima tõuseb voodis. Ta magab väga kaua, ta tõuseb tavaliselt, ütleme mitu tundi pärast päikesetõusu. Aga tema voodit katab ainult robuskimat. Seal on padi ja villatekk. Tol ajal linu veel ei tunta, voodilinu veel ei tunta. Samal ajal kooriad pesevad rõivaid suures vannis kuumas tuha seguses vees diabeedi väga heaks puhastusvahendiks tuhaga segatud tuline vesi. Praxinoal samal ajal kümneb kivivannis. Sinna voolab vastsevad juhitud vesi. Tema siserõivastseptuulikasse soojendab käsi söepanni kohal, mis on selles majas ainukene soojust andva andev noh peale selle kolde, mis on aatriumi all lahtise katuse all värimasid söepanni kohal, soojendab käsi, kammib juukseid. Paneb kõrva suured ehted. Tollal oli üldse naistel ilmselt moes väga suured kõrvaehted, mõõtsime kõrvarõngad, nad muidugi rõngaid, jõle kõik, aga nad on ka pikad niuksed, Tiigendid. Ma olen tänapäeval ka neid tihti tänaval näinud, neid pikkasid tolgendile tilgendeid, aga siis oli see väga suur mool. Kaela panid pandis saamale kee käevadki ümbervõrud ja käevõrude järgi hinnati gaasiale inimese positsiooni või seisukohta seltskonnas. Mida teeb siis meie see Praxinoa hommikupoolik, vaja kulub, selle aja kulutab ta orjade kantserdamisele. Kassid ongi tarvisid vory nii väga taga ajada. Siis nad kõik püüavad väga hästi oma ülesandeid täita karpliselt, kui baasid üle põhivälja, isadeldakse ka sinna kaevandusse, sinna väga raskele tööle. Või oli kodus väga meeldida. Süütamine ja ja õitsev, kui me hakkame mõtlema selle üle, orja elu. Juba tol ajal peeti selle üle targemate meeste poolt aru. Näiteks kui vana Sokratese käest küsiti, kuidas orjadega asjaga lugu on, et kui sa suhtub sellesse asjasse, tema ütles niimoodi et tema suhtub sellesse nagu tegelikku reaalsusesse. Tegelik reaalsus. Näiteks kui te peate omale puhast tõugu koera või toredat kasulikku koera sisse, teda hindate, te hoiate teda Eestis toidate teda hästi, et see oleks vormis ja korralike kena uhkustate temaga samadi olisi suri. See, kes meeldis pererahvale, kes oli võimetegoori, seda hoiti. Toideti kenasti, aga see, kes ei meeldinud seda muidugi tegelikult tapeti pikapeale lihtsalt ära. Kes kuulub siis selle praksi noa kodus orjade hulka, sinna kuuluvad siis uksevaht tema pidevalt ukse juures valves. Ison, kokk isegi läheb kogu aeg selle mõttega, mida nüüd toiduks teha, jälle. Tüdrukud, kes valmistavad toidukraami ette kannavad vett. Ja ka, aga siis on veel osa naisi orjatari, kes koos Praxinoaga ketravad ja koovad valmistavat rõivaid. Oli suureks kombeks, et perenaine pidi ise olema oma pererahvarõivad valmistanud. No muidugi ta tegi seda nähtavasti ikkagi peamiselt oma oma tüdrukute abil. Igal lapsel on olemas amm. Ühesõnaga mitu amme on ikka olemas, isand möllamas lapsehoidjad. Mis sa pead tegema, nad laulavad lastele ette vanu laule, et need juba maast madalast õpiksid pähe. Kuulsaid lugulaulusid, tähendaksid suust suhu. Vanem poeg, see on üheksaaastane, see on tema nimi on niigjas. Aga seda poissi valvab pedagoog, Sanomaati ori. Peda, seal tähendab fenozontis. Laskja karjus või lapse karjus, eks ole. See on nii vana, tavaliselt vana Orida peab olema kaaritud inimene, ta oskab ässi peast palju asju oskab lugeda, õpetab kodus ka ja, aga peaasi, mida viib poisi kooli. Ja jälgib seda, et puiskoolist ära ei jookse. Ja pärast seda ta poisi koolist koju ja valvab, et poiss kodus ka oma õppetükkidega tegeleks. See on tema ülesanne, pedagoog, selle orjanimi, mis puutub tollesse perenaisesse, keda ma praegu siin ette püüan tuua või ette kujutada, teile see Praxinoa tema oskab juba ka lugeda, mis oli naiste kohta tol ajal väga suur saavutus. Lugemise oskus, naistel, jadad Praxinoa abiellus 16 aastaselt. Temale tuli külla. Kalliklees isa oli kokku leppinud juba selle kallikese isaga aga see kalliklis on kolmekümneaastane. Ja tema oli 16, eks ole, siis muidugi isa oli valinud peiu ja tuligi abielude. Muide, tol ajal oli kriisikuli rehkendus ka või niukene arvutus. Et kui õige vahe peab olema abielumehel ja abielunaisel ja siis oli, tuli nii välja, et naine peab olema mehest kaks korda noorem pluss seitse aastat. Nii et kui 30 jagada pooleks, siis peaks olema 15 pluss seitse peaks olema 22, nii et ta võttis ikkagi liiga noore oma naise. Aga aktsionaal sihti oli õnne, sest tema mees, antud juhul tuleb välja, et ei pidanud omale konkubiine, see tähendab liignaisi ei pidanud. Teate, kui huvitav, kui me süvenesime sellesse elusse nende allikate põhjal, mis meieni on jõudnud Ma arvan, et see lugu on niivõrd tore. Tahaksime näha, millega tegeleb see meie selle maja peremees. Kallik Lees, eks ole. Ja ma mõtlen, et järgmisel korral jälgimisele kalliclaysi elukäiku ja see võib anda telemeeldejääva pildi peeriklasi aegsest Ateenast. Mis puutub eerikasse, siis sellesse peaksite lugema õpikutes, temast on väga palju kirjutatud ja. Aga täna jätame siin praegu pooleli ja püüame järgmine kord edasi minna, vaatame, kuidas kulgeb meie kallik Leesi saatus. Tänan teid, kallid inimesed, tähelepanu eest.