Eelmises saates nädal aega tagasi jäi meil teiega kultuuriloolane Malle Salupere. Põnev teema pooleli vene küsimus, kuigi 18. sajandil ja jutt just selles kohas pooleli, et et tekkisid talupoegade rahutused Paul esimese ajal, millest nad õieti tingitud? Lahti läks see asi juba Katariina teise valitsusaja lõpul sest tänu mõisnikud suurele nutulaulule pärast Põhjasõda Peeter esimene joo, jättis neile mitmesuguseid eelisõigusi siitmailt ei võetud nekroteid, ei nõutud pearaha maksu, mis Peeter või Venemaal sisse viinud. Ja selle tõttu ei olnud ka vajadust teha neid hingerevisjoni, mis Venemaal algasid ka juba Peetri ajal. Ka neljas hingederevisjon, ülevenemaaline mis toimus 1783. aastal, see laienes juba Balticumile ja ühtlasi ühtlasi tähendas see seda, et siinsetelt elanikelt hakati võtma ka pearaha maksu. Aga talupoegade hulgas tekitas niisuguse arvamise, et nüüd nemad peavad maksma maksu otse keisrile ja selle tõttu on nemad mõisnikud valitsuse alt priid. Ja huvitav on, see on teada mitmesuguseid rahutusi sellega seoses oli üsna üsna äge rahutuste laine, aga tuleb välja, et mitte kõik ei ole kohtusse jõudnud. Ja mitte kõigist ei ole meil ikkagi õiget kujutust ja selle näiteks jällegi üks paar aastat tagasi mulle ette jäänud dokument Peterburi Teaduste Akadeemia arhiivis endise kunagise akadeemik-le Jörbergi noh, see oli Tartust pärit kullassepa poeg tema fondis ja see oli nimelt maanõunik Bocki selle meie tuntud keisri hullu isa, tema kiri Aleksander esimesel. Ja sellele kirjale on ta juurde lisanud paarkümmend või isegi rohkem lehekülge mälestusi. Minu 18 aastase majapidamise kogemused niisuguse pealkirja all seal tema kirjutab muuhulgas sellest, tema tuli 1782. aastal võis Scamne kolmandal tagasi Inglismaalt. Ilmselt oli ta seal õppimise eesmärgil muidugi Inglismaast oli ta kohutavalt vaimustatud ja sellest vabadusest, kuidas talupojad seal elasid ja tuli tagasi ja tahtis kohe hakata oma talupoegi Kainglasteks muutma, millest head sõbrad ja, ja naabrit muidugi siis maha laitsid selle plaani. Aga no ta seda plaani päriselt, Ta sellest ei loobunud, ta otsustas hakata talupoegi niiütelda kasvatama selles vaimus, et nad oleksid valmis vabadust vastu võtma. Seal on tal väga ilmekas kirjeldus sellest 1783. aastal just nendest rahutustest tema jutu järgi sellest pole varem kusagil juttu olnud, olid talupojad omavahel kõik kokku leppinud, tähendab, oli niisugune organisatsioon mitte ühe mõisa piirides, vaid just kogu maa piirides. Ühel ajal see oli siis jaanipäeval välja astuda ja lausa mõisate üles üle võtta, aga noh, vähemalt ikka mõisniku televähemalt tundaanda, kelle käes on võim. Ainult et paistab, et eestlastel seda organiseerimisoskust on ka alati ja kannatust ikka mingil määral vajaka jäänud, sest ei peetud igal pool vastu selle ajani. Mitmel pool tekkisid rahutused varem ja sõjavägi juba toodi siia-sinna välja, aga pakki mõisas või isikul, see oli üks Liivimaa suuremaid mõisu pool Kolga-Jaani kihelkonnast kuulus selle alla, nii et seal oli üle 3000 hinge vist tol ajal ja siin ta kirjeldab, kuidas siis kõik need talupojad olid välja tulnud. Kusjuures enne seda olid nad põrkunud mitu päeva heinatööle minemast ja kuidas tema neist jagu sai, noh, üsna kee psühholoogiliste võtetega. Aga tegelikult see on huvitav just see ka see teade, et, et talupojad, et omavahel suhtlesid, organiseerisid ja üsnagi kaugelt noh, pidasid omavahel sidet ja ikka mingisugused olgu peale, et need organiseerumise alged ei olnud noh, et see asi neil nii hästi välja ei tulnud. Ahaka seesama oli ju jüriöö ajal mõned sajandid varem ja samast kirjutavad jällegi mõisnikud üks madam Krusenstern oma pojale Gruusias, seal ka Mahtra ülestõusu ajal. Kuidas juba enne enne seda, mitu korda puud olevat käinud saadikud ringi ja, ja organiseerinud seda asja noh, üsna üsna laias mastaabis jälle seal või isikul on ka see talupoegade ettevaatlikkus näha, tähendab, kust saadeti üks salk ette, et vaadata, mis mismoodi mõisnik reageerib ja mis ta teeb. Neid oli siis midagi kaheksa 18 meest, et noh, et kui ta verest välja ei löö, et siis me teeme näo, et me läksime heina, sest vikati rehad olid seljas kõigil, kui nendel oleks õnneks läinud ja mis nad siis tahtsid teha, kas päris mõisat üle võtta võiks, siis oleksid teised kah vist tulnud, oleks võib-olla seal juba üks Mahtra tekkinud nendest rahutustest sai siis valitsus vähemalt jagu. Ja pühiste, pastorite ja kohtunike ja mõisnike jõududega suudeti talupoegadele selgeks teha, et nad ikka peavad endiselt mõisnikelt alluma, mida nad küll päriselt ei uskunud, sest ikkagi oli niisugune tunne, et keiser, see hea ja kauge keiser, see tahab ikk, nendele head, aga mõisnikud rikuvad jagussivad selle asja ära. Muidugi mõnikord oli neil ka täiesti õigus ja mis puutub Aleksander esimese tahtmisi, siis, siis oli neil muidugi tuline õigus, sest siin täpselt just niimoodi asi läks, see mees tõesti tuli kõige õilsate kavatsustega troonile ja tahtis hakata jupp haaval talupoegi vabastama. Aga Pavel esimese Pavel esimese võimuletulekuga 1796, nii et ei olnudki siis veel palju aega hiljem. Vaevalt 10 aastat olid talupojad saanud ära rahuneda, kui nõuti, et kogu rahvas peab andma kreek keisrile truudusevande. No varem seda ei olnud kunagi talupoegi, sellesse asjasse polnud kunagi segatud ka mitte linnakodanikke isegi ainult ametnikud ja sõjaväe, et noh, asi oli nüüd jällegi midagi uut ja, ja talupojad kutsus esile talupoegade rahutusi mitte ainult siin balti kubermangude, vaid ka kogu Venemaal ja nii et järgmised valitsejad jällegi loobusid sellest katsest, siin oli jälle tegemist sellega, et talupoegadele iga iga võimalus, kus neile tundus, et neil on mingisugune võimalus mõisniku voli alt vabanemiseks on see, et just keskvõim nendele mingisuguseid soodustusi tahab anda, see tekitas ainult jälle jälle uut uut viha mõisnike vastu ja ja Moody püüti nendele kahju tekitada ja talupojal tegelikult kaitset ei olnud ja mõisnik võis, tema tegelikult ei võinud, aga oskas leida niisuguseid nippe, et ikka selle sajandi jooksul talupoegade koormised tegelikult kahe kordistusid vähemalt ka mõisnike maavaldus suurenes just suhteliselt talupoegade maa suhtes. Kuigi talupoegade maa absoluutarvudes ei vähenenud, Rootsi ajal oli ju pagasid. Sellest peeti ka kinni, on küll palju räägitud sellest küladest pillutamisest, talude pillutamisest seda mõisnike õieti teha ei tohtinud jagu. Niisuguseid juhuseid oli noh, siis pidid olema jällegi kohtunikud väga tema pool või ei, ta ise olema väga osav, demagoogiat ta selle suutis ära õigustada, et ta mingisuguse talu oli, raha oli mõisale ära võtnud. Aga seadus seda ei lubanud ja igal igal konkreetsel juhul, kui talupoeg pöördus kohtusse, siis uuriti kui kaunis põhjalikult. Noh, aga sellegipärast sellegipärast ta näitas, et tal oli hädavajalik mingisugust abimõisat luua just selle küla kohale ja noh, nii see siis ka teoks sai. Noh, ja siis 18. sajandil juba sellest toredusest. Me toredus juba mainisime kõiki, need meie praegused ilusad ilusad ja uhked mõisakompleksid on ju kerkinud 18. sajandil. Nad olid muidugi ka hävitatud põhjasõjas, aga need, mis põhjasõjas hävitati, need olid tavaliselt ikkagi üsna tagasihoidlikud ja väikesed elamised ja näiteks säilinud pastoraadi pärast Põhjasõda, kui loed neid kirjeldusi, missugused nad seal välja nägid ja, ja kui armetud väikesed nad tegelikult olid. Aga nüüd tahetakse igas suhtes Euroopale järele jõuda ja mööda minna. Ja selle põhiliseks veduriks, mis, mis seda peab aitama saavutada selles piinapõletamine. Noh, ja siin on kahekordne kahekordne oht talupoegade jaoks, ühest küljest neid harjutati täiesti teadlikult ja teisest küljest tohutult palju oli mõistetele vaja vilja kartulist tol ajal veel seda Studia kartulikasvatus alles hakkas sajandi lõpul siin haaval levima. Aga see oli siiski niivõrd tulus, et kui 19. sajandi alguses 1808. aastal oli Eestimaal väga ränk näljahäda siis selle mõisnikud lihtsalt salgasid maha. Ja isegi kirikuraamatus ei ole mitte ükski inimene nälga surnud, seal on igasugused paistetused ja rinnatõved. Ainult paaris paaris kohas paar pastorit on kirjutanud kirikuraamatus, et noh, näiteks jälle Karulas oli viiendik inimesi jälle surnud sel aastal Aniks mõisnikule, siis oli nii kasulik seda maha salata. Teda oleks kohustatud midagi ette võtma talupoegade abistamiseks ja oleks pidanud oma viljatagavarad sellele suunama, tal oli ju kasulikult need linnaks head aja maha müüa. Seda enam, et tal olid igasugused lepingud koroonuga. Ilmselt noh, seda ei ole nagu kuskil käsitatud, aga ma ei oska mingit muud seletust sellele näha ja, ja sellest ei ole baltisaksa ajaloolased ei ole sellest näljahädast eriti üldse rääkinud ega seda puudutanud, aga ta on olnud ikka. Ja, ja täiesti imekspandav, miks talupojad sel ajal on kah suhteliselt pagurad olnud, noh enne seda olid küll väga suured rahutused ja väga ägedad rängad mahasurumised selle 1804. ja viienda aasta uue talurahvaseadusega, ainult ainult muidugi oli sel ajal massiline äraminek ja ja üsna mitmeid mõisnikud ja kirju on säilinud, noh eriti need, kes elasid piiriäärsetes piiriäärsetel aladel. Avinurme kandis näiteks kust mindi sinna Narva poole üle Peipsi. Üritati Venemaale minna ja muidugi ja muidugi mingisid Pihkva Pihkva pool. Äraminejaid on olnud palju kuivatad Karevisjonides, noh selle mõnikord on põgenenud Venemaale, noh, tavaliselt pannakse vähenenud ja noh, tihtipeale jäetakse, jäetakse kah nii-ütelda ära, kaotada ei saa inimest, kes eelmises revisjonis kirjas on olnud. Aga kui vähegi võimalik, siis tehakse seda ka, et lihtsalt ei panda kirja või kantakse maha, kui, kui mingisugune vigane või sant neid ka paistab, ei ole revisjonides kirja pandud. Niisama nagu väikesi lapsi alla aastaseid lapsi on väga vähe kirjas, sest noh, nendest ju pooled vähemalt surid ära. Ja üldse, kui me räägime sellest keskmisest elueast, siis tuleb välja, et küllalt palju on olnud neid kõrgeealisi inimesi. Aga keskmise eluea ja selle tegid Need lapsed, sest sünnist kuni 15. eluaastani on surnud registris üle 60 protsendi. Ja muidugi selle nendest juba viie, viiest kuni kuni 15. eluaastani seal juba olid need kaod suhteliselt väikesed, aga ikka ikka pooled kõikidest matustest olid sugused haiglastamatust. Noh, see oli, see oli ka jällegi tavaline kogu maal või isegi kogu Euroopas sel ajal. Nii et see 18. sajand, mis oli ühest küljest ka siin Liivimaal ja üldse kogu Euroopas oli ju tohutu toredus ja priiskamise aeg ka aga ühtlasi kaserikkuste jaotumine kujunes hoopis teistsuguseks, kui ta oli varem olnud ja selles mõttes on talupoegade vaesumine, kuigi alguses paistab, noh, olid nad oma eluga rahul sellest samast vabadusest rääkides. Ühes protsessis näiteks küsitakse meie käest, et miks ta siis varem selle peale ei mõtelnud või laskis ennast niimoodi pärisorjana kohelda, ütles, et see teda ei häirinud, et ta last rahuldavalt ja pidas seda maad just nagu enda omaks ja mõisnik ei tohtinud ju talust välja tõsta, kui tal ei olnud selleks erilist põhjust. Noh, kui näiteks inimene ei harinud maad või või laastas talu, hakaku ta ikkagi seda korralikult pidasi edasi viisist, mõist. Mul ei olnud õigust teda välja tõsta või kuskile mujale panna. Öelge, kas esineb ka niisugust asja, et Vene poolt on siia Eesti- ja Liivimaale sellel ajal elama? Tuldud noh, suhteliselt vähe paistab, muidugi on tuldud on tuldud linnadesse, on jäänud siia käsitöölisi kes enamasti on niisuguses pööningu jäneste seisuses, sellepärast et Sonstidesse neid ei võeta tsunfti või linna kodanikuks võtmiseks peab pidi olema saksa soost või saksaseisvusest, vot see saksa sakslaste sele sooga on üldse huvitavad lood. Jälle natukene natukene on mulle neid asju ette jäänud sest loomulikult ei saanud nii palju siia sakslasi sisse vedada ja nii palju ei olnud ka nende järeltulijaid. Et need linnad oleksid sellest võinud täituda. Aga talupojad, kes olid linna tulnud, sest tulid ju ettevõtlikumad ja aktiivsemad enamasti ka need, kes olid mingisugust käsitööd õppinud, sest mõistlikudel jällegi oli väga kasulik õpetada mõnedele talupoegadele selgeks käsitööoskused, nii et tal olid kõik, kõik asjamehed olid omast käest võtta, ta sai nii-ütelda tasuta, siis nii omad kangad, jalanõud, rätsepatööd, Kärnerid, kes neid uhkeid parke ja aedu rajasid. Need olid koolitatud jällegi talupoegade hulgast. Ja mõisnikule oli seal niiütelda tasuta käest, temal oli see kasulik, aga samal ajal jällegi needsamad aga sageli, kui nad said nii-ütelda, jalad alla, läksid ära linna või siis jälle läksid nende lapsed, keda nad ise olid juba õpetanud. Nii seejärel linna elanikkond kasvas. Muidugi võtsid nad saksa nimed ja tihtipeale üldse nagu hiljem oli siin üks niisugune uurija ja ülikooli professor kõrberg. See kirjutab, et kolme, kolme põlvkonna jooksul toimus ümberrahvastumine. Muidugi, tol ajal niisugust ranget oma rahvuse maha salgamist ei olnud seisvuse Mahazalgamist, küll tähendab pettut eriti rõhutada seda, et ollakse pärit talupoegade hulgast või et seal võib olla veel vanaisa või, või vanavanaisa oli pärisori. Aga rahvus ei olnud üleüldse ju tol ajal oluline. Kuni prantsuse revolutsioonini seal ikka kõiki ei kõlanud mitte kusagil maailmas. Ja selle tõttu me ilmaasjata pahandame nende oma esimeste kultuuritegelaste peale. Et nad ei nad ennast Takslasteks pidasid, sest see, see võIts sellel paistab siin Liivimaal olevat täpselt sama tähendus, mis oli saksal eesti keeles. Ta tähendas nii seda sakslast rahvuse poolest kui ka lihtsalt saksa saksa koguduses on väga sageli täiesti eelmised eestlased ja eesti nimedega kukuni. Ainult et noh, maal eriti no kõik vabad inimesed, kõik käsitöölised olid tingimata saksa koguduses. Nii nad siis sakslast, eks muutusid ja kui hakata vaatama isegi nisu, kus neid Meie kultuuritegelasena Masingu kohta on nüüd vastuvaidlematult kindlaks tehtud, etama pärines eestlaste hulgast. Aga paistab, et ka Wiedemanni, kes on mõisavalitseja perekonnast mõisavalitsejad, olid ka enamasti eestlased. Mis juba sellepärast, et noh, oli tarvis suhelda kohaliku rahvaga, nende oma keeles muidugi mõisnikud ja kohalikud inimesed siin õppisid, olid sunnitud lihtsalt ära õppima kõik eesti keel ka ikkagi niimoodi linna elanikkond kujunes Jugahvik peamiselt eestlastest ka venelasi, noh nagu nagu ma juba rääkisin siin eelmine kord. Et linnades, venelasi oli ju üpris palju ja just see mittekodanikud, aga just need, mis on või kuidas neid saksa keeles nimetati, kuigi isegi saksakeelsetes revisioonideks väga tihti kasutatakse ka sedasama sõna Messa, mis tuleb siis sellest eeslinnast, kuigi nad elasid juba ka paga kaunis palju linnas. Aga noh, ikkagi päris kodanikkond, need, kes võeti gildidesse ja gildidesse ja kaupmehe seisusesse kaupmehe seisusesse, muide, said juba venelased, nemad võitlesid endale seal eesõiguse välja. Narvast rääkimata. Aga ka teistes linnades juba koliga mõningaid vene kaupmehi, kes kuulusid gildidesse ka Tartus, aga üldiselt neid peeti sinna mitte lasta ja ikkagi pidid nad siis kuidagi jälle tõestama oma saksa seisusest päritolu. Muidu neid lihtsalt vastu ei võetud. Ta võis olla kaupmees, ta võis olla linna kõige rikkam kaupmees, aga suurgildi ta ikkagi ei pääsenud. Ja linnavalitsusse sellega ka kuhu kuulusid, ainult suur liikmed, on nii, et nii nagu nii nagu see saamen sajandi keskel kirjutab, noh niisugune suht tummine just sakslaste poolt jäi kehtima ka eestlaste eestlaste poolt paistab, me ei ole siin vastuolusid, vastuolusid eriti olnud ja kuidas omavahel suheldi, eestlased on vist vene keelt osanud sel tasandil vähemalt küllaltki hästi ja üldse linnas suheldi ikka enam-vähem kolmes keeles. Ja selle tõttu ka riigiametisse, kes tahtis saada, no seal ei olnud mingisugust mingisugust vaidlemist. Lihtsalt tuli osata kolme kohalikku keelt. Aga siis ikka eesti keelt ka juba nii et arvestataval tasemel. Ja, ja, ja täiesti täiesti kindlalt ilma ja isegi isegi niisugused ametid nagu ütleme näiteks ülikooli Pedell, noh, see oli nagu ülikooli politseinik või korrapidaja, üks päris päris sajandi algusest sellele kohale kandideerisid midagi viis või kuus inimest. Noh, ja kirjutavad seal igaüks oma oma elulugusid ja, ja mida nad oskavad, diavaliti valiti ikkagi see, kes valdas kõiki kolme keelt ja noh, mingil määral ka veel läti keelt, sellepärast et tudengeid oli olettimalt kah. Rääkimata olulisematest ametitest. See oli noh, niisugune endast mõista. Ta on õue ja kellelgi ei tulnud pähe selle üle häältest, ta võib protsessi ta üldse keeli oskasid inimesed ka nagu paremini ma alati kui mul on juhust kellelegi näidata Kristian Jaak Petersoni ausammast, siis ma rõhutan alati seda, et tema, gümnaasiumiõpilasena andis tunde, kaheksas keeles ja meie arutame, kas on võimalik kahte keelt omandada. Aga muide huvitav seesama aguli venelaste küsimus, mille ta juba eelmises saates üles tõstsite, et et kui Eesti vabariigi lõpuks oli eesti monorahvuseline riik, kuhu need venelased siis tõepoolest kadusid, kas nad eestistusid, Saksastusid või ilmselt? Väga paljud Eestis tõusid ja just selle nimede eestistamise kampaania ajal võtsid ka eesti nimed. Ja teiseks suur osaleks ära lõpuks baltisakslastele. Noh, siit Tartust on teada, noh, kes ei tahtnud minna, nende saatus oli pärast korgnemat võeti siis nõukogude võimu poolt kui omaaegsed Nõukogude võimuretjad vastutusele. Mul ei ole teretulnud ülevaadet selle kohta, kui palju läksid ära optsiooni korras pärast Tartu rahu, aga ilmselt mitte enamik. Eesti rahvas on ju sust rassipuhtusest me ju mingil moel rääkida ei saa, sest soomeugrilased peaksid kõik olema mongolid, seda, kui palju meil neid politsete tunnustega eestlasi olnud. Samal ajal kui slaavlased on ju indoeurooplased ja sugulased, siis germaanlaste ja romaani ratastega ja me oleme ikka korjanud seda verd igalt poolt ja samal ajal säilitanud oma rahvusliku omapära, see on ka huvitav. Paljud niisugused metsarahvastejooned on mees ikkagi säilinud. Ise olla tahtmine ja seda karjavaimu ja karjamentaliteeti, mis on omand. Lagendikud, võisteppida, rahvastele sadamise. Seal ei ole, aga kui me nüüd üsnagi vähe käsitletud ja küllaltki tundmatule 18.-le sajandile Eesti- ja Liivimaal mingeid hinnanguid tahame anda, siis mida see sajand ka head kaasa tõi või mida ta halba kaasad või oskate midagi niisugust välja tuua? Aegade jooksul üsna mitmesuguseid hinnanguid baltisaksa ajaloolased tõid kindlasti selle välja, et noh, et siin tuli see asi kannatlik ja, ja vene korda see oli väga paha ja see viis sinel elujärje tagasi. Samal ajal jällegi muidugi läks minu meelest elu edasi täpselt niisama, ta läks kogu eurole pass ja ja Venemaa sel ajal astus ju ka suurte sammudega Euroopa poole. Kuigi suur osa rahvast ja, ja massid võib-olla ei läinud nii nii kiiresti edasi, kui läks, kui läksid siin need ääremaad ja eriti eriti just luterliku usutunnistusega ja Rootsi kiriku seadusega. Nii et vähemalt Eesti rahva jaoks, kuigi sajandi lõpupoole eriti ja just siis, kui ta no Katariina reformidele ja püüdlustele talupoegade olukord oleks pidanud paranema, tuleb välja, et ta faktiliselt halvenes. Aga, aga samal ajal jällegi meie rahvas muutus kirja oskajaks ja kui me nüüd tänapäeval uhkustamisel ta oma maailma kõige suurema lugemusega jäämise trükitoodanguga inimese kohta alus on ikkagi Swedbank järgmisel korral sellest räägimegi. Sest sest selles selles suhtes oli kindlasti hariduse osas ja ja lugemisoskused osas oli ju väga suur edasiminek. Ja vaevalt et talupoeg jäin päris puutumata ka sellest üldisest kultuuritaseme tõusust, sest kogu kogu Euroopast Liivimaa muutus mingiks niisuguseks noh peene maitse ja, ja kunstiaustajate suguseks etaloniks ja üldse oli heaski Neljas, kuigi teiselt poolt nose Merkeli ja Petri need sajandi lõputööd muidugi andsid sellele sellele mainele üsnagi hävitava Bobby. Noh, aga selle eest tõrjuti neid väga vihaselt tagasi neid süüdistusi ja tõestati, et nad räägivad ainult üksikjuhtumitest, aga üldiselt Iceberg ikkagi, meil on kõik korras ja me hoolitseme oma talupoegade eest. No on ka teada muidugi, et et juba seegi näitab garamsiin, kes kah nii umbes prantsuse revolutsiooni ajal ju sõitis siit läbi, tegi niisuguse olulise tähelepaneku, et Liivimaa talupoeg toob mõisnikule sisse neli korda rohkem turu kui Venemaa talupoegkonda mõistlikule. No järelikult selle võrra oli siis siin Kakse rõhumine, jaburdamine suur.