Kultuuriloolane, Malle Salupere, me käsitleme ka tänases silmaringi, saates Poola-aegset Liivimaad eelmises saates tee päris mitmest vallast kirjeldasite kirjeldasite tolleaegset elu, nii nagu te olete saanud seda tuvastada arhiiviandmete põhjal. Aga noh, elu koosneb ju 10-st 1000-st valdkonnast. Kõik ei jõudnud ära rääkida, millest tänases saates räägime, tahaks peamiselt vist rääkida nõiajahist, sest see avab kah inimeste ettekujutusi ja hingeelu. Seda enam, et jällegi Tartuga seoses ei ole seda kuigi palju käsitletud jälle tänu sellele, et on arvamine olnud, et kade, kus on materjalid ammendanud ja ka meie spetsiaalsed selle maagia ja nõiaprotsesside uurijad ei ole selle materjali peale sattunud, aga siin tuli, tuli välja mitmeid üsnagi huvitavaid asju. Kõigepealt see ettekujutus, et Tartust on teada küllalt vähe nõidade põletamisi ei tähenda veel sugugi, et seda siin oleks vähem olnud kui, kui mujal. Jesuiitide kirjadest oli varasemal ajal juba teada, et kuskil 1596. aastal on nad kirjutanud, et Tartus olevat eelmisel aastal mõned nõiad, põleta noh, seda siis loetaksegi tinglikult selleks algusaastaks tuleb aga välja, et juba 1588 raadisegi andnud välja spetsiaalse ringkirja sellega nende kohta, kes teisi alusetult nõidumises süüdistavad ja seal on ka mõned süüdistajad üle kuulatud, noh, et mis alusel on kedagi süüdistatud, kusjuures tuleb välja kaunis naljakaid asju, noh, inimesed räägivad ja seal noh, oli niimoodi arvata või kellelgi läks õlletegu luhta ja küllap seal oli siis jällegi selle kellegi kuri silm või ei, paha tahtmine. Mcus nüüd ongi ka veel see asi, et huvi nõiaprotsessid eestimaal, noh, tähendab Eestimaa kubermang kujunes välja õieti just sellelt alast, mis oli Rootsi käes juba 1561.-st aastast alates ja kus luteri kirik asus ägedalt sellega tegelema ja kus sellest on ka tublisti jälgi jäänud nende vastavate protokollide ja dokumentide näol. No see ei tähenda sugugi seda, et jesuiidid siin sellega ei tegelenud, ainult et kahjuks on niimoodi reale kogu muu nõiajahi, luteri kirik oli äärmiselt sallimatu teiste uskude suhtes. Ja praktiliselt on katoliiklikud materjalid ja kirjandus ja, ja ka kirikuraamatud, kõik on hävitatud. Lihtsalt nad ei hävinud niisama, vaid nad on põhimõtteliselt hävitatud. Kirikute ajalugu meil ikkagi enamasti algab, jaga pastorite ajalugu. Vahel on mingisuguste kuulduste põhjal teada mõnest katoliku preestrist, kes on selle või teise kiriku juures töötanud, aga üldiselt hakatakse ikka pihta luteri pastorite. Ja sedagi Kuueteistkümnendal sajand. Dist on neid ka veel küllalt vähe teada, sest siis ei olnud kirikute dokumentatsioon Kaarel. Ja kõike paavstliku püti väga ägedalt välja juurida nuut ja siin need ongi. Võib-olla on Vatikani arhiivides, kus ei ole sellest aspektist vist tähendab eestipoolseid uurijaid käinud, üldse on neid seal vähe käinud, nii me seda ei tea, aga tartus, teame me nüüd mõnda protsessi, mis toimus rae juures. Need olid siis need, kes kuulusid luteri kiriku jurisdiktsiooni alla. Aga kõik talupojad väljaspool linna mõisaid, linna mõisaid olid siin ka mõned ümber ümber linna, Need kuulusid jesuiitide alla ja kuidasmoodi neid üle kuulati. Noh, sellest me midagi ei tea, aga on, näiteks. 1615 Tartus võeti ametisse uus timukas ja üsna varsti jesuiitidel tuleb kaebus, et tema olevat Rõngus ühe nõia soli meest nõid piinamise ja põletamise eest liiga kõrgeks tasu nõudnud. Raad kutsus mehe korrale ja teatas talle selle maksimaalse taxi, mida ta võib niisuguse töö eest võtta. Rohkem me tema igapäevatööst siis ei tea. No aga nähtavasti oli ikkagi üpriski tavaline ja selles protsessis, millest tahaks ka natukene rohkem rääkida, seal on jällegi niisugune moment, kus timukas ise ühe süüdistatava kohta ütleb, et eelmisel aastal, kui ta visusti mõisas põletas mõned nõiad siis seesama naine oli issandat kiitnud, et see laskis niisugustest tegelastest lahti saada. Aga kas on võimalik ka minna konkreetsemaks, kes olid hukkad kui natukene nõidade suhtes võib ette kujutada, et noh, ju need olid siis jah, niisugused kahtlasemad isikud teisest rahvusest, võib-olla või teistsugused kui, kui, kui kohalikud. Aga kes olid need isikud, kes olid valmis neid tapma? Jah, tol ajal muidugi tapmine üldse oli üks väga igapäevane töö ja erilist ei nõudnud, ainuke ainuke asi, et see oli siiski kah amet. Nii nagu nii nagu kõik kõik ametid ja tsunftiametid ja ka timukatöö oli, enamasti, olid terved timukate dünastiat. Ja Tartus ei ole päris oma timukat, paistab niimoodi olnud neid kogu aeg on neid kusagilt kaubeldud, Nad on kuskilt tulnud siia ja sellesama timukaga on siin kah pahandusi, kord on ta ennast täis joonud ja siis tahab ta jälle palka juurde või ei ole korteriga rahul ja ähvardab ära minna ja siis pannakse talle seda palka juurde, sellepärast et ikka spetsialisti on pidevalt vaja. See on vist ikka seesama timukas. 1622 on üks ekspertiisi tokoll kus timukas ja üks kohtuhärra kinnitavad, et nemad on üle vaadanud raevanglas surnud inimese. Seal nime ei ole ja tuvastanud, et tal on kael pooleks murtud ja kõik hambad on suus lahti ja ta on surnud. Nii, noh, ja siis mokale antakse ülesanne Matada sinna hukkamisplatsile, kurjategijaid maeti, aga protokoll on niisugune, nagu oleks ta iseendast ära või iseendal kaela kahekorra keeranud. See oli nüüd timukatest muidugi, eriti nõiaprotsesside juures oli ta eriti vajalik, sest seal oli lausa lausa ette nähtud piinamine ka nüüd Tartus sellel samal 16. sajandi lõpul on üsna mitu korda juttu kaebustest näidade peale, aga paistab, et asi pole väga konkreetseks läinud ära, et ei ole eriti tahtnud asja üles võtta, nimetatakse mitu korda mingisugust. Ons Shifalzi see on, tähendab siis kõverkael ja, ja üldse, see on hiljem Rootsi ajal, kui on niisugused ülekuulamisega need talurahvakohtud sealt on näha, et ikka ikka need inimesed, kes millegi poolest teistest erinesid, need on siis kah sattunud selle nõidumise kahtluse alla. Nüüd tahaks natukene peatuda ühel üpris huvitaval nõiaprotsessil, see on juba päris, pole aja lõpust 1619, enne seda 1600 puus on protsess, kus on hukatud üks, üks neid Katrin. Ja, ja tema on süüdistanud kahte und Deutsche tähendab mitte mitte sakslasest naist, need on Eboja Ello, kes kutsutakse välja ja isegi isegi piinab takse, kes ennast väga julgelt ja väga vapralt kaitsevad ja, ja lõpuks siiski mõlemad lahti lastakse õigeks mõistetakse, seal tulevad välja niisugused asjad, et millega need nõiad seal tegelesid. Esimene tegevus oli, õnne toomine tähendab kellelegi ja ka nende kliendid tähendab, kes need on enamasti olnud naised, kes on käinud siis endale õnne tahmas, aga selle uskumuse järgi noh, selleks, et keegi õnne endale saaks või et tal midagi hästi läheks, selleks tuli kelleltki teiselt midagi ära võtta. Ta tähendab küllaltki materialistlik mõtlemine, et aga lihtsalt niisama miski ei teki, et need nõiad pidid tegelema ümberjaotamisega. Siin on isegi tuleb välja, et on mingist mingist puugitegemisest nähtavasti jutt, et on mingi vana meid puudel või pudel olevat kellelegi, noh, see ongi jälle üks Jörgen fon pahaden, nii et see on Jörgen, kes on Badenist tulnud pööningul midagi meisterdanud, siis aga ta ise juba selleks ajaks on surnud, siis tema käest küsida ei saa, aga ilmselt käis seal pisu henna tegemine. Ei tea, milliste tulemustega. Siis veel tunduvalt enne seda tähendab just nimelt see 588 on inimeste, vaid linnakodanike omavaheline tüli tõusnud sellest, et ühe mehe majast oli võetud kinni eestlastest nõid, see oli ka ära põletatud, aga hiljem tema naaber laskis lendu kuuldused. Ta see maja peremees ise olevat olnud nõiaga mestis ja lasknud endale õnne ja teistele õnnetust nõiduda, noh ja kuigi kuigi seal arutatakse rahaliselt, aga et ülekuulajad olid küllalt kompetentsed keele oskajad tähendab, siis oskasid eesti keelt ja et neid ikkagi ei kabinamisel midagi ei tunnistanud oma leivavanemate vastu. Aga ikkagi see kuulus, käib ja, ja lõpeb asi sellega, et seal raad teeb küllaltki targa otsuse, leides, et see Elias roller, kes neid jutte on levitanud, et teda ei ole siiski mitte. Tamise huvi vaid pigem kadedus, kadedus ja viha naabri vastu ja selle tõttu ta on siis seda naiste naiste Clazzy kuulda võtnud ja seda levitanud ja lastakse tal mõned nädalad raevanglas veeta. No aga see näitab, et juba sellel 1588 oli juba see näidata põletamine, niisugune harilik asi siiamaani meil on juba baltisaksa uurijad on tegelenud nõiaprotsesside uurimisega on Eesti uurijat viimasel ajal ja kokku võetud kõik teadaolevad materjalid ja mitte kordagi pole satutud selle peale, et oleks oleks olnud, et ükski nõid oleks tunnistanud nõiasabati käimist, kuigi see oli noh, niisugune nõiaprotsesside üks kanooniline element, et nõid pidi tunnistama kah oma osavõttu nendest nõidade kokkutulekutest, aga nüüd sellest 1619. aasta protsessis, vaat seal on just just nimelt isegi isegi väga värvikad kirjeldused. Kõigepealt oli nõidumises süüdistatud ühteeelset tema rahvusi tulesid päris selgelt välja anud, teised, kes siin edasi langevad, on juba kindlasti eestlased. Aga kui ta alguses midagi ei tunnistanud, siis pärast hakkas siiski rääkima ja tunnistas ka seda, et ta on käinud näidata kokkutulekutel. Tema tunnistus on suhteliselt tagasihoidlik ja huvitav veel selle poolest, et ta mingil Tartu lähedasel mäel olevat need kokku tuleb toimunud, nad olevat sinna tulnud, noh, nii vaimude kujuljad seal olevat käinud ka ei elavad. Ta olevat neid kokku olnud noh, umbes 50 muidugi isegi naiselikult kaval ütlemine, noh surnute peale pole enam, nendelt pole enam midagi tahta ja kes seal siis käisid, aga ühe nimega siiski nimetab, kes olevat kõige peamine nende hulgas olnud talumees Rein siis ja järgmisena asutakse seda Reinu pinnima. Elsa jutustab ka niimoodi, et noh, nad käinud seal koos arutanud, kellele, ühesõnaga need olid siis nagu tootmisnõupidamised, kellele õnne ja kellel seda ära võtta, olevat seal kantud hõbenõudega mõdu ja seda oli jällegi siis need, need olevat sellega varustanud, kellel seda õnne rohkem muljet. Sa, Reeno kirjeldused on hoopiski fantaasiarikkamat, aga ikkagi ühest küljest paistab, et see linna linnamiljöö ja linnamõju ja tolleaegset, need uskumused ja ettekujutused on mingil määral seda mõtteviisi mõjutanud, aga ikkagi paistab sealt läbisel tavaline ja talupoja mõttelaad. Temal ühest küljest läheb mõte üsna laiali kah pärast piinamist. Muidugi ta vastab nendele küsimustele, enne seda ta salgas kõik maha. Ta ütleb, et jah, kah kuskil Tartu lähedalmäel ja ükskord olevat olnud mingisugusel sinisel mäel Tartu lähedal uniküla lähedal. No arvata võib, et see voore mägise paistab, paistab kaugele ja ongi niisugune, siin hakkas siin laulavad kokku tulnud kuni 1000 nõial aga tema olevat seal olnud ainult üks väga väike vend ja tema olevat olnud ja suguses teenindaja rollis kambad, koka, naistele vett ja kõige tähtsamad olnud seal mingisugune saksa jaak oma naisega ja nagu lõngaga hakkab hargnema, siis ta nimetab veel, kelle käest neid oskusi õppinud, küsitakse tema käest ja mida ta kõike oskab. Peamine asi, mida ta oskab ja mida ka else oskasvuli lausumine tähendab, oskab Bertsulgeda oskab relvi ära lausuda, seda ta olevat õppinud Venemaal, tähendab, meil ei olnud ka Venemaale viidud, teada on, et see Ivan julma sõjaväe küllalt palju just poisse ja noormehi viisid ära muidugi isegi nõiasõnad, nähtavasti on ta ütelnud, aga kirjutaja on jätnud sinna kaks rida vahele ja pole neid kirja pannud, kas ei osanud või julgenud. Aga siis jällegi Reino Reinu kirjeldusest, kuidas sinna kokku tullakse teatavasti Euroopast nõiad lendasid luudadega, aga siin tullakse kokku mustade lindude kujul vastavalt sellele, kellel missugused vaimud või sõnad on, siis pidi doltama kas vareste Harakate, Kaarnete mustad linnud, samuti niisugune isend, loomulik ja talupoja mõtteviissada väga omane detail on see, et pärast söömaaega olevat saksa jaagu naine kõik nad ühte kasti kokku korjanud, järgmiseks korraks tallele pannud ja siis jälle igaüks lendas oma kujusmine. Huvitavalt seguneb see poegade mõtteviis üldse, kui, kui rääkida sellest nõidadest ja nõidumisest. Kahjuks kahjuks meil on ju ainult need protokollid, mis on pandud kirja nende hoopis teise ilmavaate esindajate poolt ja kindlasti on seal tõlkimisel läinud palju asju kaduma, sest näiteks ei teagi, mida, mida mõelge selle asemele või kuidas võis originaalis kõlada see, kui sama Rein ütleb, et temal olnud seljas nahkne kasukas, trahend auton saksa, tõesti olid need lohede kirjeldused ka siis sel ajal käibel veel või, või mõtles tema midagi muud? Lihtsalt tõlkija ei osanud teisiti teisiti kirja panna, siis loeb ta üles veel tervelt viis nõida, kes olevat olnud nagu tema alluvad, tähendab, seal oli veel oma omamoodi lüliline liigendus nendes. Nii et tema oli küll väike väike venikene, aga viis nõida oli ikkagi tema alluvuses, aga samal ajal saksa jaagul olevat need olnud ikkagi paarsada ja see olevat teda värvanud ja isegi teda õpetanud libahundiks käima, aga ta ei ole seda veel proovinud ja seal jällegi üks nendest tema alluvatest pidi iga oskama lohega ümber käia, siis küsitakse, kas, kas tema naine ka nõiduda oskab. Rein ütleb, et tema ei tea, aga lausumist naine küll tunneb, nii et see nõidumine oli siis kah igaühel nagu oma Eraasi ühte karjuse naist kuulati veel üle linna karjusse, naine, keda puht kuulujutt mõjul hakati üle kuulama, tema olevat oma mehe esimese naise ära nõidunud, noh nii et see siis ära surnud. Midagi ta omaks ei võtnud, aga millegipärast temaga tehti väga kähku ja teisel päeval juba pärast seda ülekuulamist aga põletati ja kolmandal päeval pärast seda tuleb siis terve delegatsioon inimesi, kes tunnistavad, et noh, et on küll teada, et olevat mingisuguse poolakaga laps olnud noorest peast ja muid patte tema hingel, aga nõidumisest pole kunagi keegi midagi kuulnud ka ta oli töötanud ka Hospital istme nähtavasti pidi ka olema mitte ainult kergemeelne, vaid ka ärksama vaimuga inimene siis linnas jällegi Hospital oli ka üks niisugune koht. Sotsiaalne abi ja sotsiaalkindlustusmingil määral oli, on ju kõikides ühiskondades olemas ja isegi niisugust hoolimatust vanade vastu või abitute vastu harva kotaks kui tänapäeval, aga öelge, missugune on teie isiklik arusaamine või, või ettekujutus need neid nõiaprotsesse lugedes, kas noh, ikkagi on põhiliselt vigu ainult niisuguste teisitimõtlejate ja teistsugune olijate hukkamõistmise ja koristamisega või, või suutsid võimetega inimesed ka midagi tegelikku korda saata, arvata võib, et Trazensid on tänapäeval ju läbi uuritud ja, ja tunnustatud ja kindlasti kindlasti oli neid ka omal ajal ja huvitav on see, et rahvas neid tundis hästi, sellesama Reinuga on üks niisugune episood, ta oli läinud koos sõbraga ühte majja, kus parajasti tehti õlut. Siis olid kaks eestlast, jällegi tuli talle selle toobriga sisse, üks oli kohe perenaist vaikselt hoiatanud, et see on üks suur nõid. Noh ja selle peale keelduti neid kostitamast ära minnes. Teine, teine mees olevat siis nagu midagi midagi halvasti öelnud, seda võeti Neetmisena jagu, pärast läkski õllede kuhuka, siis muidugi olid nemad süüdi. Aga see teisest küljest näitab, et rahvas teadis väga hästi, kes need nõiad on. Kaebuse esitati ikkagi ainult siis, kui mingi mingi konkreetne ajend tekkis või või keegi kellelegi peale vihaseks sai, noh, umbes nii nagu, nagu me seda läbi aegade oleme näinud tänaseni välja. Natukene teistmoodi kui selles Lääne-Euroopa mõistes, kus kõigepealt olid ju ainult naised, seal peaaegu meest nõidadest juttu ei olegi, Eestis oli rohkem alati mees näidu ja nad ei olnud niivõrd mitte nõidujad selle sõna otseses mõttes, nad olid need abistajad ja ravitsejad ja isegi kõikide nende juures, mida mina olen näinud, ikkagi üks põhitegevus, nendel on ravimine, lausumine, paljud oskavad liigeseid paika panna, oskavad verd kinni panna, neil on kotitäied mitmesuguseid rohtusid, mida küll nimetatakse kuradi rohuks nendes protokollides ja isegi see, et eesti keeles ongi jäänud just nimelt rohi arstimi tähenduses kestma tänapäevani. Noh see näitab ka, et nendel on ikka alati olnud väga suur osa, katoliiklased tegelesid ju Kaarstimisegajaga, ravimtaimi kasvatati spetsiaalselt kloostriaedades ja see ei olnud üldse pahaks pandav. Luterlased hakkasid kõike seda väga vihaselt ägedalt jälitama ja igasugune arstimine keelati ära, nii et isegi on näiteks niisuguseid juhtumeid, kus inimest haavati arterisse oli inimene, kes oleks võinud verejooksu sulgeda, aga noh, tähendab sellest kartusest, et teda võetakse vastutusele võtta ja, ja suri ära. Aga ikkagi ikkagi sellega tegeldi veel üks asi, millega need nõiad väga palju tegelesid, see oli seesama, mida praegu ekstrazenside juures otsimas käiakse, kadunud asjade ja kadunud inimeste otsimine, süüdlaste ülesleidmine, mis oli ka nendel üks väga sage tegevus ja nähtavasti oli siis ikkagi neid, kellel neid võimeid oli ja kui nüüd on mõnede rahvaste juures nende võimetega inimesi palju rohkem alles jäänud, ütleme must lastele näiteks ja Euroopas neid suhteliselt vähe, siis võib arvata, et see nõiajahtide aeg ja inkvisitsiooni lõkete periood tunduva hulga nendest erivõimetega inimestest hävitas ära juba geneetiliselt hävitas Eesti aladel on samuti neid kogemusi või teadmisi, noh kuivõrd üldse nendes protsessides kõike ära räägitaks, sest ka seesama Rein ütleb, et saksa jaak olevat temale tänud, et ennem laskuda, endal süda rinnust rebida, kui ta üles tunnistab, et ta nõidu ja me ei saa neid tegelikke õpetajaid ka salati maha. Väga sageli räägitakse ikkagi, et see on keegi, kes juba surnud on või nagu seelsegi ütleb, et tema olevat õppinud ühelt müüjalt, kes juba on põletatud isegi eestikeelne eestikeelne lausumis ja nõidumisele mõne sõnavara jällegi see sõnavara on hoopis erinev indoeuroopa omast nii slaavlaste kui germaanlaste hulgast ja me ei saagi neid oma manajaid, lausujaid ja nii edasi kuigi hästi tõlkida, nii et see arusaadav oleks. Huvitav, et isegi see hirm karistamise ees ei takistanud ikkagi uutel ja uutel inimestel nõidadeks saamast seda ametit pidamas. Nojah, ei takistanud noaga ei ole, ei ole ka ühelgi ajal mitte ükski karistusähvardus pole siiski neid tegusid ära hoidnud, mida karistustega on tahetud ravida ühest küljest, see oli küllaltki varjatud tegevus ja nagu üldse eestlaste elu, noh seda panid tähele ju siis, kui hakati korjama neid pärimusi, seda pani tähele Felman Jaan Viidemann märkinud, et sakste vastu ollakse umbusklikud, neile ei räägita, see elu käib nendest mööda, nemad näevad eestlast ja on näinud aegade jooksul hoopis teistsugusena. Ja nad ei teagi midagi sellest, mida ta mõtleb. Nendel aegadel läks samuti, kuigi küllaltki juhtus, et, et nende nõidade käest käisid ka siin Tartus kõik seda mitmeid linnakodanikke kutsutakse välja samas küsimuses, noh kes on selle või teise käest käinud abi otsimas üks üks selle vastu seal mees teiste naiste juurde jookseks või teine selleks, et tal õnne oleks ja mõisnikud kahvaga tihti pöördusid. Üsna kaugelt lasti tuua kuulsad kuulsaid näidu ja ravitsejaid, eriti sellel algusperioodil, kui see kiriklik keelde ei olnud veel nii väga juurdunud ja karistused olid kergem, nagu paistab, et mõnedel inimestel on ikkagi lihtsalt see on nagu suguvõsade küsimus, seesama pudel, keda nimetati, kes oli juba sel ajal surnud, aga ühte samanimelist meest oli kusagil Lõuna-Eestis, kuulatakse jälle üle paarkümmend aastat hiljem, nii et isegi vist oli seal jutuks nagu, et annaks jällegi vaka tuntud nõid sama nimega, et ta kuidagi seotud selle Tartu modelliga, sest veel sellel ajal jällegi ka nimed olid suhteliselt püsivad. Ja huvitav, ma olen vaadanud, et 16. ja seitsmeteistkümnendal sajandil eestlaste nimed on üsna huvitavat ja niisugused fantaasia rohkem isegi võiks ütelda ja iseloomustavad. Ja 18. sajandil kaob see väga tihti ära ja siis jääb ainult matsi Rein ja Hanso, Jaak ja nii edasi, tähendab, nimetatakse ainult isanimede järgi ja need kohanimede või mingisugust iseloomustavate nimede järgi. Muidugi on vahel päris sõimunimesid seal lambapead ja, aga noh, ikkagi nad on, nad on mingi mingi iseloomustus, oskatite lootustki kuidagimoodi seletada, ma arvan, et sinna maale Me jõuame, minul vähemalt on selle kohta küll oma teooria, et, et just see eestlaste niisugune ise veel küllaltki iseolemine, ise mõtlemine, küllaltki sirge, seljalisus kuueteistkümnendat sajandit nagunii, mis ka veel rootsi ajal edasi kestis. Aga seesama mõisasurve, mis seal salata, see oli tohutu omavoli ja ülekohus, mis süvenes just 18. sajandil. Et see ajapikku rookis selle küllaltki välja või ajas väga sügavale kuskile hingepõhja, sest ta ära ei kadunud ja igal võimalikul juhul lõid need välja. Nii et kui Ta kirjutas salamisi kõndis tasa üks muistne jutt veel ülema, mis enne priisu rahvas olnud. Kord Kalev, Vapper kont ja nii edasi. Aga aga see oli tõesti nii siis kui on, tulevad mingisugused uued seadused, kui tekib mingi võimalus, mingi lootus etendusele ja siis pärast selgub, et mõisnikud on selle kõikjale vussi keeranud, vähemalt talupoja seisukohast paistis see alati niimoodi, siis tekivad väga ägedad vastu akud ja väga ägedad arutamised ja talupojad ei ole seal sugugi niisugune noh, passiivne mass, nad väga aktiivselt nad organiseerida viivad, vastake. Nad võtavad päris laialt ette neid asju ja tihtipeale seal siis öeldakse välja ka, et noh, see on ikka meie maa ja see on meilt ära võetud, aga väliselt ja mõisniku silmis on ta üks hall ja tuim mass, kassa löö teda või meelita või tee, mis tahad tajaid Poolas, mis kannab nii et paistab, et see palju korratud 700 aastat orjaaega, see on siis rohkem mõisnike suust kõlapinda leidma hakanud ilmselt jah, sellepärast et nendele selle klassi kirjameestele nii-ütelda jättis talupoeg tõesti pidevalt sellise mulje ja muidugi süvendasid seda ka veel need valgustusajastu varasematele andmetele me ju väga ei tuginebki, neid trükis ilmus üsna vähe. Ainukene kirjeldus, vistolaarius oli ainult väga lühikest aega ja nägi kah ainult teatud külgi, aga muidu on need 18. sajandi ühest küljest siis need, kes tõesti suhtusid täielikku kõrkus, ei üleolekuga, teisest küljest need, kes, kes küll tundsid kaasa sellele vaesele orjastatud pärismaalasele, pärismaalased olid tol ajal just läksid moodi igasugused, aga nad ei osanud teda siiski näha inimesena, vaid ainult noh, jälle selle mõisniku oma voliobjektina Nad kirjeldasid väga kohutavaid lugusid ja väga haledaid lugusid. Noh, ma mõtlen siin Merkel ja Peetri, mida me siiamaani kordame. Aga ega see ei olnud ka kogu tõde, see oli siiski ainult need olid üksikud ekstsessid mis küll iseloomustasid seda ajastut, olukorda. Aga see rahva hingeelu jäi nende eest siiski kahvlit, rahva hingeelu vaatlemine nega edasi teiega järgmistes saadetes, millest siis järgmises saates juttu võiks tulla, siis me hakkame rääkima, kuidas sellel vanal heal Rootsi ajal talupojad elasid ja siis me jätame juba maha linna ja hakkame pärismaa, kihelkondade ja mitmesuguste kantide, noh, talupoegi nüüd on meil muidugi ka palju rohkem materjale, kohtulugusid mitmesuguseid, ka mitmesugused kirikuraamatud hakkavad siin juba töötamast. Pastorid on olnud varmad sinnatagemaga lisamärkusi ühe või teise maetu või laulatatu või nii edasi kohta. Nendest kujunevad inimeste elulood ja ka mõtteviisid. Jutt on nüüd võib-olla natukene katkendlik ja alati ei tule kah nii välja, nagu sa tahaksid just või oled mõtelnud, sellepärast et ta on jällegi vabas vormis, jutustab pealegi isiklikud muljed ju loetust just nimelt, sest Ma mõtlen, et kes tunneb huvi päris rangete faktide vastu, see võib lugeda kõiki meie ajalooraamatuid varem justkui kõiki, sellepärast et Eesti NSV ajalugu. Me võime temasse suhtuda kuidas tahes, aga tal tema autorite hulgas on siiski väga silmapaistvaid teadlasi ja aga faktid, mis seal kirja on pandud, eriti vanema aja kohta, need ikkagi ju peavad paika ja on toimunud. Aga selleks, et asi ei muutuks ühekülgseks, siis muidugi lugeda ta sinna juurde ka eesti rahva ajalugu ja Eesti ajalugu, mis ilmusid just vabariigi viimastel aastatel ja isegi nende kahe kõrvutamisel, noh, ma mõtlen ajalugu ja Eesti ajalugu. Me võime jällegi päris erinevatele järeldustele tulla, nii et ka sel ajal kaks erinevat kollektiivi nägid asju eraldi ja nii et mina siin räägin kah üsnagi subjektiivsete muljete põhjal, aga niisugusest inimlikust aspektist lähenedes