Tere õhtust ja head uut aastat, kallis kirjandus, saate kuulaja, maris Johannes ja kutsun teid täna Oskar Lutsu juurde. Sest pühapäeval on selle eesti rahva suure kirjaniku 120. sünniaastapäev. Lutsu loomingust valisin kuulamiseks kolm jutu. Karl-Martin Uhuu repertuaarist. Esitamas Hannes Kaljujärv ja Lembit Eelmäe. Ja raadio arhiivist leidsin Lembit Lauri vestluse Oskar Lutsu abikaasa kvalentiinaga ja see on valminud 78. aastal. Kuidas ilmus teie ellu Oskar Luts? See oli 1000 üheksas sätte Ja üks päev tuulepüks see Velne ohvitser, tema tuli Varssavi stada komandeeritud viidipski, tüvitaks kes ja, ja tema, tema tuli, see Vubacusdemont, see vagunirida medikamente tähendab previisorollistes juba. Väga suured klientidele, kes siis vene keelt ja oli just Woodsage. Nii meeldisid, mis hullumeelsed Olybets seletab vaata, ma tulin, kes ei hakkaks siis hunnid, on jää kuidagiviisi aidata teda vagunist nas, kuidas ütelda, laadida, laadida ja niiviisi 20 minutit kõige rohkem ja olistlike eest ja mul oli antud kõige nooremate ennuslik sära. Leian kodu, riietun ennast ja nüüd lähen pärast mõtlen koi. See ei kõlba kuskile, mis ta mõtleb minust, mis kergiline Türgis niiviisi dohynskistega tagasi ei lähe. Kui vanad üritusi on 24 aasta. Ioneemi vastusel ideaduk Vitepskis, sild suur ja tema tulilt on keskmine katvus, aga teeme palju pikemalt tulivad käegisi. Oh nii issand, kus mul Eby ei ninad põgenema. Aga teed on kitsad voorimehed, tramm läheb siin ja mina tahtsin põgeneda ja teisele poole jooksu niux, aga tunnen juba. Oli hakatud modifitseeri kannused. Aga ma ütlen tingimata kõlisevad ja, ja praegu tingimata tema jumalad tänu aktikanssinsams nime, apteegi, see siia, aga temaga apteegis. Ja mis, mis, vaat misjon apteegis siiani. Muuseas, läksime, tere, koheliksime, et seal oli koi süvery, keegi oli seal ja seal oli üks niisugune väga ilus pargis seal väga ilusad istuvad noored, seal läksime sinna, hakkasime jalutama, ei tapa ja teatrisse või kinosse võis seal liliputi, teater oli, siis olid viriinis, mitte üks Peeeffi istunud koos, igatahes leksime. Ma armastan see magus sõna. Nii. Seedelaulus tahaks laulda ainult sulle maa ja EL kui ka tooned kuulu tulles. Mill ütled mulle, armastan, see magus sõna ei võlux mingil muul, no tasuks oma südame õnnedu. Minule. Tänased muusikapalad on Emajõe suveteatri lavastusest Nipernaadi aga neidsamu lugusid, tõsi, veidi teises esituses on kindlasti kuulnud ka Oskar Luts ise. Will ütled mulle, armastan sind. See magus sõna. See seal laulus rahaks. Ainult sul. Ööl kui ka tooned kuulud kul. Meil ütlevad mul armastan sind, see magus sõna, paluks mind, mu laulu tasuks kingi oma süda, see õnnetu siis minule. Minu sõber härra Karl-Martin Uhuu tuli mulle longates vastu. Käsi oli mähisega kaelas suur ja sinine võmm laupäeval nagu lambinjon. Armas aeg, mis teiega juhtunud on? Minu teada pole praegu nii hästi sõda kui katku. Kasvast viimaks ämma pagan teiega ei mänginud jalgpalli või ei teinud mõnda muud paha nalja, mis? Kuidas esima pole veel kuulnud ega näinud, et keegi esioleks endale laternaid silmnäole jaganud ning oma käsi ja jalgu. Tiia Tiia, mis masti, mis asi, Jomm, mis ma, mis ma Tiia kõnelgaga edasi, härra huu, muidu lõhkeb mu süda ootuse kätte. Oh, räägi, no läksime siis paljas Aadu kesin alla. Võitlesid näide mäng, et kui pleed ja sest hakkame ta tantsumaskma. Palas siin mina juskui, käru, Nardaka pered, Kodune, ISIC ideede süttle kolmale. Lodu näide, mäng oli päris gene, mängitud väegade naljakat tükki. Saarset kohvikut, võlla, kroblee, kahvli, naljaka. Tants, tants, Te vist tahtsite tantsust kõnelda? No krae keses viimas Natlaskitud tants, Keycledsime usku marlakk vaadata tantsumis jäli Pallas Raadu kurasklatega. Nakse jalagedaktileeme tollest oliga villand läätsi alla ning kollasid seal justkui peata kana. Kõik kullas õige võtta kätte ja löö katseke mehka liitium, omina vanast noorem tähn tantsu, toda paviljon, polgandite, rool, lätsisisklassaalikustuse tantsiva ballessi, ütleb preilna tants, Manink. No seda. Messeledes iki olli Antsla valla nagu vurr, Collin, mina tantsu, toda paviljon, polgandid, Kuitmesculust, tantsud, Umbrella tantsi toodama. Külli, Tiia. Mulgi paistsid meil kate pääl homsaitse paar jalgu all usama jalatsi võib Erranssegi pääl hakkas ringi käima ning ette kõrge mauh põrman, tule seal ülima liigutus, lataka. Lapsed tahtsid ennast üles upitada aga nii kui mõnda upitama hakkas, siis oli järgmine paar nõul sellel ka selili või kõtulliks paneelis. Ning tõi siba riiki veel otsa juskui kuhi. No Eesti karastiku hing täis, aga siis mõtlematu audis päris kenakene käisime, kellega pinnetud abiljongi laskse. Et kuma tantsu ära õpi siis vastlaparendide osasete laadad Läänemaal küll kasvõi Põlda. Liikmeid lastigi sissi, tantsu meisterda mas endale ülikuueselge andsite lambi, Palame Juked veel natukene siis ütlen, et on andnud tantsutunde sigi keisri poigile. Tabanud grammofoni mängima ei hakka, ei seisku, läts valla. Õpetaja hüppas Öönjumeenadel Lanniku käsi saatanas ballaspiraadugaie tähelte. Enne oli nii, säält ma tolle ilusa uubine saigi tolle pääl Luunsert sädeme just kuraketi, kuidas sulle midagi põruti. Laisavöö Otkovi CVd esi. Läksime, noormees, meiki läksime, sõitsime kliinikudeni, lasime minu kätt jalka perra kaeda. Nende norraldbergi või Rõnkmanni kehtega, vastame katskimani luu, vallime muhku toda kaeda, et too saab esiti terves panguaga kombresse pääle. Hannes ei ole midagi katki. Bemme pagan, patone. Nii ei viimiootenantanss mütski vägi ega võim Kaspandku või Gatsbaar jälgi vedel. Heakene küll, igatahes on see üks väga kurb lugu. Aga kas tohin küsida, mis teil kodusid? Eesti vabariigi jutt rööbast toolu, lõbusa tabeli ideoloog kõigile, kes seda joob. Ats ütles meile nüüd on juba lõppenud päeva rõõmsalt õhtu upita. Tähistame siin Oskar Lutsu sünnipäeva parajasti. Aga nüüd räägib oma mehest Oskarist Valentiina luts ja küsib Lembit Lauri. Te tulite Tartusse Tartusse. Mida te teadsite enne Eestisse tulekut Eestist või eestlased? Sest mitte midagi teadnud nime mõtlesin, mis eesti rahvas. Versioon eesti rahvas kotkisesse lutsud, eestlane. Kas Oskar Luts rääkis teile, et ta kirjutab? Mina apteeker, töötanud oma tunnid ära ja kõik see kodu kodulehe ja no ei ütlenud midagi. Kuid ta kirjutas Vitepskis, kirjutas võltssoovide, kirjutas, siis issi naeris mõnikord ja mina mõtlesin. Jumal, ta ei ole normaalne. Millal ta kirjelduspäeval või õhtul või? No öösel kui pärast juba kiri niukene, kas töötama siis kelle kolme Auda sellest seitsme-kaheksakümnendate eeldus? Esialgu Tartusse tulles käis Oskar Lutsu apteegis tööl. Üks vahede pidasitega raamatukauplust. Vassili kõguks, mileedi, tema ei ole, kommersant, ei ole. Tema, kirjutab Etti. Tulivad lapsed tahavad osta Vetkiisis olisi. Te ütlesite siis lihtsalt ahju. Rull rahastada üle aasta sai kütta temalt Krassoni vaak kirjutama sest lapsed põlevad võtiisi. Teine kortode novot ei temasse. Kauplus. Ja kuidas te selle maja krundi leidsime? Kui vaadata praegu ehitada niiske meigi juttu, ma olin niisugune väikene Mõekkele. Huvitav, ma ei tahtnud kuuluda jää nime, rääkisin, tema oli vodka, kuskil krundist, ehitate maja, assinalik meie linnatee oli kindral Tõnisson. Nime. Tõnisson üldiselt minu ja krunti või pandaga mustusega palvet palvetamas ja aidata ma e tema ütleb veid Maibalusetel, mitte midagi, temale on raha olemas. Aga vot krunud kommi. Aga algul oli luts maja ehitamise vastu Aivast oivast, kui palju ma sain nutta selle maja ehitamisse, ainult Aid tahtnud maja saada, säilib, kujutab, kui palju muremon. Kes selle majaprojekti tegi? Ja ehitajad olid miine. Ja siis alati tuleb meelde, kui tema ei tahtnud maja hoita ei tahtnud. Mis jaoks, ema, mis ta ei taha, aga siiski, kui oli juba maias, siis tuli ülevalt alla, ütles nunny luts, vannun Stein enda kohta ja Soome omanik, majaomanik. Sisse kolisite, millal? Kolisime ikkagi huvitav sügis oli nii ilus, Peegi paistis see keik ja temani olime teinud üllatus suur. Kui oli, elustasime sigidenul seal uhke korter, kamin oli väga suur. Mõtlesin nussida, uhkus, suur, kuigi. Mis kuradi põrand Messilon ütlevad tõsised korstnad. Oskar Lutsu 50. juubel oli siis juba selles majas. Mae omas majas ja kõik eri, nagu oli siis siin suurepärane, suurepärane kongemalt kongivini kiualisin. Pärast oli Vanemuises, sest see oli vot Tallinnasse vastu võtsime seal teda. Austamisi ja juubeliaktusel oli siis õige mitmel pool Tallinnas ja Tartus ja Tartus. Vahukes Bernus, mis rollis? Käisite kaasas alati kaasas. Kuidas Askarlasele meeldisid sellised austamisõhtut? Ei meeldinud, ei tõotanud tagasihoidlik, väga oli. Esimene oli Rakverest, Rakverest oli seal kuskil. Tallinnas noh, Tallinnas oli suur kontsert ja siis oli Estonias Estonias ja siis pärast panin teadsin saamist sinisesse saali või mis seal kutsuti siis sellisel moel, et seal ja seal on hirmus palju inimesi. Ja vot see oli natukene See on sinu, oli, mõtlesime katsukesendagi. Ja järsku naeravad ja vaatan, tantsivad jäätisest. Siiniane, teine Rosa, üks must ja see must midagi hullu. Lendakse niiviisi ja tantsib ja Turti mütsikest need keekil. Pärast vaatan puht tema võtet mütsikest tüdrukut ära ja läheb raha korjama ja mõtlevad, keik teetsevad, vussehedas Maire. Tantsivad silt kurikat Munietytandil ja siis ta läheb leebelt. Pantide. Armastuse naisele kaup ühena teeb ta kauniks selle, sellepärast nad ihkavad, olid armastada, armastada alles suudluse juures. Lõkkel ja kui tuulinas Omab ta. Ainult armastuse naise kaudu. Läheb staadiskava armasta armasta ja nad soovivad, et see ei. Sest te ei looda. Armastuse naise kauniks ühe naise taaka sülle Päärastaadis, kavad, ain, armastada Ahrmastada alles suudluse juures. Lõkkel ja kui tuul idas. Me ei ela oma Armust naise teeb ka ühena veda. Selle. Proovivaadet. Sesse elusa. Nüüd ei näinud ma oma armast sõpra Karl-Martin Uhuu kaks päeva järgemööda. Aga eile kell kolmveerand 12 keskpäeval nägin teda jälle meie jällenägemisrõõmu, kirjelda, kui mõni teine, minu sulg on selleks liiga nõrk. Nagu enesest tihti ütleb vene kirjanik koolian koogol. Sõber päästis üsna väikese vaevaga minu palituist kolm nööpi ja rohkem ei olnud. Võttis mu käe alt kinni ja siis kõndisime nagu kaks ausammast rüütli tänaval. Minul palitu, nööbid peos, rõõm südames ja väga vähe raha taskus. Härra huulaskis mind ilusasti rentslis käia ning mina vaatasin tema poole üles, nagu Taavet vaatas taeva poole pärast väikest näputööd uurijakese kallal. Õhus tundus nii palju vett, et ma pärast, kui aega sain tahtmata ringi, vaatasin kas ei saaks kuskilt natuke piiritust, millega seda tampida ja saaks parase viin. Kuid see oli pärast ehk Beren, nagu ütleb härra Uhhuu. Enne avas mu sõber oma suu ja sõnas. Aga too ei ole Anank jumala hill, tom kurask ilma, seal mõtleb välja isegi haigusi, mida enne Sholedki vaesi oli kats päeva poodinikud. Siug härra tahtis koost laguneda suu, kas siis teie olite ka haigeööl praegu laupäeva õdagu Vesasse sängi Neymar sinna jäi ja ma ei saa aru, kes kuraku Žanna ajas. Aga number oli külm nagu hundilaut. Haigus Grannakesti külge. Ehk kogu kurt ehist ja juba taas oi kurask mõtlemisnõida. Lahmuse tutatiivičizzi toopi viis, kuus veeretist uniga Kodownid pool tuubi tolle panniga kinni, Lõmma täis, aspiriin otsa, Eneeniga supilusikatäis, kaegu sõsku Rasknakasima kõrvapilli ajama. Juskui messi pooles kõrvad, mandollu, EMSA teed või olete? Jah, see on nagu hull mahun. Väänanud sängi üles, pistsid karjuma, jumal oligi. Röökezenicu elajas. Latsemirurgus üles pissima, kõrgma. Vaatasin alt üles sinna kõneleja poole ja mõtlesin, et see võis küll kaunis suur lärm. Mul ei ole midagi muutete, ajasin naise apteekiat, meene, korrašktuurselt midagi, ütled palaviku, Mihun ja jamps majas. Aga see oli juba hoovi määrati võtmenahka panna. Vot küll, tooge seal ja, ja ma tean, miks ma ei tea, nojaa, no läksime maja mehe manu, bloksime seal. Mul oli kask, väljand ja e-Keemud, kuigi ohusse siis Teie eest valla ja luft natuke lahti olla. Siis sai sinna. Hapniku kõtuva, nii muldade hapnikku ongi kattunud vähe ega korrides hull pannile tetja lahestampantvorm sai siiki, sai seal Kaivoman saia, kurki ja uht vett ja justkui kilu nakesemai müüa. Ja sellest tuli naine tõi apteegi grimatada riitsinusõli kastoorõli või, või kuidas ta kuraski nimi, komme oli käsk võtta nii veerand õlleklaasi aga ma pansipins nende kõik terved klaaside laksi oksele. Siis ämma roiskand tähendab entiini toonakas, ent pallutama kurask tahte hinge välja võtta ja kudu rõhatis ta külma Pance. No mis sa teed vajutata? No jälle laps nagu Kaaja Pikali näe jälle oksele. Haigus on iseenesest liidete. Siis teie uuesti heeringat, sibula deprele äädikat, vanu jõuluneed, hambad, juukse sõber ja jälle toda ideeni õpikutes õpikute. Siit tulid sõber Alta Tiia tegurid. Kurradi hakas manu tõkna. Ammiki olid teed Est juht, nats sarvikuid, kämblaga päran, mõtlesin roobija materdatakse tollega. Jumala sõna noun, olles vaid maneerima sääratapro. Härra Uhhuu pigistas mu kätt ja läks. Seisatasin tänava nurgal, vaatlesin oma sõpra eemalt ja imestasin, et pärast niisugust haigust ja ravitsemist üldse veel elab. Kui me siin kõik on jätnud edu siin su vastusest loobuda. Aga täielik suuvalud, teate ja köik mu juures kurbus, sul külm. Kui siin kõik on maha jätnud elu juure, tuu. Sa veendud. Et veel maapeana su majas on. Kui suur õrnasti siin süüdi olla, armas ta, admin mu juure. Kui kõik sind maaga. Täna uitame Oskar Lutsu ilmas kuulama tema lugusid Karl-Martin Uhuu repertuaarist ja samuti abikaasa Valentiina mälestusi, pajatusi, mida ta on rääkinud Lembit Laurile 1978. aastal. Oskar Lutsul oli palju Kunstnik Nikolai Triigi siin ikka suured sõbrad oli. Kas te seda mäletate, kui Nikolai Triik selle väga tuntud Lutsu portree tegi? Ja mis seal veel oli? Nokartsevatsioon, seda masinat? Et riigiportree kust ta seda joonistas? Millegipärast ma ei tea, mis ta ei tahtnud, kuid teised ei vaata tähtis sisse teha. Ja uurida Foli, olite. Kuidas Luts ise niisugustesse igapäevaasjadesse nagu riietus, suhtlus? Ninja telli rähooli, ometigi raha ei võta, võtab poelmas, meil ju on, aga sul ei ole. Ja mina jumal, mis tähenitama liha, nii et seal oli valdkonnaks KOKS riide kaugesse imelisse meistri pallitud ja lähen sinna järske, ütlen, vot kuidas kuidas teha. Järgnes ülikonna ja kõigi parimast riided, mis teil jääb mantli, te olete, poiss, on väga lihtne. Et ma ei taha tellida ainult vot mina tulen ja ütlen sepp millistelt tellinud aga selgelt taodesse müük ja siis palub tema käest, vaata, kuidas pähe ilmub, tuli seesamavaldselt, see võtab Mõetunu, räägib tema nivoolt. Vabandage härra lutsiga, vot niisugune asi ministrilt, tellides ülikonna ja pallitu emi saad teha ja tarvis sort parenebellita tuli järgi sakutama. Aga tulge jumala pärast meile vastu. Kas lutse meisteralit tuttavad? Tuutavat see võrge nunnid võidab võitlus ja ja nunnitalips proov tema rõima käänud vussis, seisuste ma ei sallinud, teda mõjutab võtted, Sibrutad. Passimine, nutt tuleb enne võttis aamen, tuli Valtsu passima, vassib mantli passipiliselt nuku püksi, ei, oli vaja. Bahama, Mama, mis issand jumal, mailiks pillima jaksan sigatama, istub pesu, verd, higi jookseb, ütleb ma võin kõike andeks anda, aga see viib jätta nii vallitada. See reetseb, oi helistab, kutsub valtsi siia. Ütleb vaikselt nüüd nime säravo, ennem süda mul rahu ei jää. Kui mina tellin, assime, kutsun sepad siia proovi ministri ministri ja tema tellib Pietro videoks tulla. Valts on juba teati, Connigite. Ja kas tal nali oli alati käepärast? Muhammad sai ütelda, mõnikord tervisson baasist isime. Eriti on küte paar napsu võtnud, systemoon hakakutegaaemmessis, tema muudkui loeb. Siis temal oli nali, oli midagi, paar napsu võttis, siis on tuju. Vot see ongi Selki mürgikuju on veidikene kamina peal ja ta alati keeles mind selt tolmutasid seal mitu tükki. Ja isa oli üleval oma tööd. Kuidagiviisi Lukestada kilbile kõlkilt, seal on Recovske piiritus. Sest tema käest seedril jumalalt käime tuli. Oh armasse august, nüüd süveni, meenub mind ära need mõrtsukat leidnud ära ja kõik see. See oli tõsi, see ongi, see lugu oli tulis veel räägivad mainid, räägivad Vuts, kui ta oli purjus, siis ta kirjutas seal käri, tühi jutt, niisugune, kuidas inimene purju võib teed teha. Sind kõik on jätnud juured. Siis ma siin sugu vastusesta. Muu söödaga. Soovalotte Agri mu juures Peana. Kui suudlen õrnasti siin siis jälle arva adminnid mu juure jää, kui kõik sind ma. Varsti pärast kevadpühi ma jälle kohtasin oma auväärt sõpra Karl Martin Huud, mitte küll just linnasüdames, aga igatahes selle läheduses. Seekord ma ei peljanud oma palitu nööpide pärast, sest mul enam polegi neid. Nüüd olen leidnud uue tõe ning kinnitan palituhõlmad oma patuse ihu ligi kord jämeda Kablaga. Kordan Roguskiga ja ikka kahekordne umbsõlm kõhu peale. Et ei läheks kaotsi seegi pide. Nojah, kui seda lätt vanasõna ütleb küll, et kuidas lükkad, nõnda läheb, aga ega see pole alati maksev prollaga, lükkad mõnda asja oma teada päris akva. Aga ikkagi läheb viltu, aga just nii ongi minu luu. Ütles küll veidi tõesitikuteksta, olles peaaegu üldse sama. Kuidas siis teie ütleksite? Mina ütlesin lüke või mitut moodi vilt tulete ütemoodi. Aga käin lutse jämedat vihma valab Taimaltliku pinnin vaadenite kavandasin, seisame. Lähme, kohvi buti, nii kui seal istusime, vanastigi. Läksime kohvikusse, istusime laua juurde, härra Karl Martin tellis kaks klaasi kohvi. Ja kui me siis rööpasime seda kohvi, mis tõesti polnud liiga magus, vaid õhkkva tõttu mööda, siis jutustas Karl Martin mulle järgmise loo. Kagu toll külalisel on Kavil midagi karmanil, üten toodu Estoomi jääkibutlikese välja ning jäi vahelandu mõtsa kohin mõtsa võludu Kõivuma Lakenete erilise tähtede juurde. Aga kuule nüüd, kunsteebeeoo, ämber, roisk. Ikk laadse Taele, Tarta Joosseme enne kööki sahvride hämmar Royce tuug, sadus Eraspartatute kinni, sekute ning susisesinikotšõuged. Mine tütlik sinuni näinud. Jääbki rikkuda, kas sa kuuled? Viimati press enda kere voodi alla Lapsest kahju, aga ma kuidagi täitud kätekutt malisaanul likest tollest anumast. Külmin liigses ma aevasti tulles sänkyali ning aermasti nii Mägistet tullid viilutasid Eli kah sinna manu. Oi luts kaiguses pist nuklylejalise kilemärki, et oi-oi. No mina ronisuses kartaljonid, aimasti Belgrad viiks lammertsime külalise, nii et tulejutt tuli perre. Ja nüüd sõber, luts, võiksime meiegi minna. Katus aina sai veel olemas. Oskar Lutsu 120. sünniaastapäeva puhul kuulasime lugusid Karl-Martin Uhuu repertuaarist. Muide, Lutsu tekste saate kuulata ka järgmise nädala järjejutu ajal. Tänased lugejad olid vanameister Lembit Eelmäe ja neljandal jaanuaril oma viiekümnendat sünnipäeva tähistav Hannes Kaljujärv. Oskar Lutsu abikaasa Valentiinaga vestles Lembit Lauri 1978. aastal ja tänase saate laululood pärit Emajõe suveteatri lavastusest Nipernaadi kuulmiseni ütleb toimetaja maris Johannes.