Vikerraadio. Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Oleme taas eetris, kell hakkab, kohe saame 11 ja viis minutit. Täna on esimene august, mis tähendab seda, et kaks kolmandikku suve on läbi ja üks kolmandik on ees vähemalt teoreetiliselt. Heidit Kaio pere ja kodu, ajakiri, peatoimetaja Sulev Vedler, Eesti Ekspress, asejuht endiselt jah, tuleb ja ta on täna siis koos minu Aarne Rannamäega rahvast teenimas. Noh, see see suvi on muidugi olnud nüüd niisugune, et et see vajaks nagu täistööaega kõikidelt ajakirjanikelt, sest et nii nii sündmusterohket, suve ma ausalt öeldes ei, ei mäleta ja, ja ma, ma saan täiesti aru inimestest, kes kes kurdavad, et, et noh, nii palju on, on rääkida, nii palju on kuulda, nii palju tahaks vaielda või mis iganes. Ja näete, ajakirjanikud puhkavad ja, ja üldse noh, see käib väga paljus enamasti küll minu kalli rahvusringhäälingukohta, aga see käib ka teiste kanalite kohta. Et, et noh, tõesti, sellist sellist suve ei, ei mäletagi. Ei saa sinuga nõus olla, et eelmine aasta oli ka kooselu seadusega seoses käisid tuurid ja aru Rahvakeeli tagajalgadel ei paneks nüüd kooseluseadust ühe õrre peale koos Aafrikas katku Isise massiimmigratsiooni ja ma ei tea kõige millega, mis rääkimata kõikidest Eesti siseasjadest. No eelmine aasta tehti, oli, oli ilm ilus ja oli ka, mille üle vaielda, aga, aga ma olen Aarne ka nõus, et see aasta on ikka sajab lihtsalt uksest ja aknast teemasid sisse, mis vajavad suuri ja raskeid otsuseid. Jah jaa, erinevalt eelmisse aastasse, sest muidugi nad ei ole enamuses selline planeeritud, et seakatk meil ei olnud nagu valikut, kas me tegeleme sellega või tegeleda lihtsalt tuli. Samamoodi põgenikud jah, et ka nendega ei olnud võimalik ette planeerida. Ja Kreeka, mis on ka selle selle suve teema. No hea küll, ütleme niiet kuule, praegune peateema on ikkagi see Aafrika seakatk või sigade Aafrika katk või, või, või katku aafrika siga või kuidas iganes seda nimetatakse igal juhul. Tegu on kohutava Tseemiaga, tuhanded notsud peavad oma oma elu andma, no me siin väga küüniliselt enne saadet arutasime, et noh, elu peaks niikuinii andma. Aga, aga see, see epideemia, mis siis on nüüd ju tegelikult noh, praktiliselt üle Eesti üksikud kohad on veel on veel puutumata. Siis see on, on tõsine asi. Aga ma, ma, kui ma mõtlesin selle teema peale, lugesin nüüd siin vabadel aegadel selle seakatku kohta, siis ma ma ei jõudnud oma mõtetes ausalt öeldes selleni, et, et kas oleks võimalik kuidagi olnud seda ka nagu, nagu ära hoida või, või vähemalt sellises ulatuses ära hoida. Ja tegelikult on see võtmeküsimus ja ajakirjanikud on alati kombeks, et vajan anda vastu hambaid. Tähendab, keegi peab olema süüdi. Aga, aga praegu antud hetkel nagu, nagu seda otsest süüdlast ma, ma ei oska nagu, nagu leida. No aga samas on ju olnud juttu sellest, et juba eelmisel sügisel metssea populatsioonis seda seakatku levikut märgati, seda, et oli soe talv, see on nüüd nüüd suve nüüdseks suveks on see juba teada, et oli suhteliselt palju, et siin ei ole enam midagi midagi muuta, et et nagu noh ja ka minister Urmas Kruuse on ju ise öelnud, et eksperdid on öelnud, et ta on vähe tõenäoline, et see katk Eestisse ei jõua, nii et, et ministeerium pidi seda nagu oletas selle katkutulekut Eestisse. Nii või teisiti. Küsimus on nüüd selles, et kas selle mastaap oleks saanud kuidagi väiksemana hoida või siis suisa Eestisse jõudmist ära hoida, et see on nagu ise ise küsida. Vahepeal oli ideed, altimad, ehitaksid sellise aia või tara piirile. Sellest ideest ei tulnud midagi välja sellepärast, et seda ära, eks ole, suhteliselt väike ja kergesti läbitav. Sead oleksid võinud selle maha, Joost, sa mõtled, et Eesti-Läti piirile ei selleks alad siis Venemaa ja Valgevenega kõik Baltimaad ühiselt, aga samas on jäädi, põhiline häda. Olge Vene piiril peaks niikuinii tara ehitama, aga ma kardan, et Ziguli, et tarad ei pea. See seesama argument oligi, Valgevene üritas teha massilist tapmist mille tagajärjel siis sead jooksid veel kiiremini laiali ja ei, ei peatanud mitte kuidagi. Näe, siin on spekulatsioonid, et, et metssigadele ajujahi korraldamine võib hoopiski suurendada nende liikuvust ja, ja ka just nimelt väga tempokat liikuvust. Kellele jällegi arutluse all, et Eesti võiks hakata hakata siiski sigadele ajujahti pidama ja ja ka keskkonnaminister pomerants rääkis meile, et, et võiks lubada jahti pidades summutiga relvadest. Kõva pauk käib siis jooksete seakari laiali, saaks ups ups maha lasta. Aga iseenesest on küsimus ju selles, et see on hämmastav, et miks miks nii paljudes kohtades, nii paljudes farmides korraga järsku avastati see seakatk? Et ühe nädala jooksul peale praktiliselt nagu mitmes erinevas maakonnas siin nagu keegi oleks jooksnud läbi neist? Täpselt nii jah, et tekib küsimus, et kuidas nii nad okei, inimesed käivad mustikale vrakilt ka muidu metsas. Et miks nüüd järsku kusjuures enamik neist valmistunud kinnised ja ja seda küll, aga noh, me võime arvata, et inimene elab kuskil maapiirkonnas. Karjatalitaja noh, tal on ka ikkagi vaba aega, eks ta siis seal metsaskäijad enamasti metsad on ümberringi ja inimesed armastavad suviti metsades käia korilase tallele ka kevadel, talvel sügisel, et noh, et midagi pidi juhtuma, eks võimalusel nad, need loomad on kuidagi ka vilja sees käinud, aga. Inimesed taas nagu põllule väga ei lähe, praegu veel vilja koristada ei toimu. Kaks versioon, mida sa nimetasid, et üks need kummikud ja, ja teine on siis sead, kes, kes põlde nüüd tärkavad vilja, vilja tuhnimas. Aga noh, et, et vähemalt aasta jagu, eks ole, on need olnud teada. Et see haigus on Eestis olemas. Kas kas siis need sigade pidajad, olgu need suured kombinaadid või väiksed pidajad, et kas nad oleksid pidanud varem nagu võtma neid igasuguseid meetmeid kasutusele, et et nüüd desinfitseeritakse kõik alates jalanõudest ja lõpetades isegi mobiiltelefonidega ja kõigega, mis millega üldse võib kokku puutuda. Et äkki äkki noh, oleks oleks vastuse võti või, või, või see asi ei oleks selliseid mastaape võtnud, kui kui juba varem oleks need asjad kasutusele. Ma arvan, et talupidajad ja seakasvatajad mõtlevad seda praegu väga palavikuliselt, et miks me nii tegime. Kuigi noh, samas raha ilmselt sama selleks kuu aega tagasi või natuke vähem, istusime me siinsamas ja lugesime postimehest 100 päeva möödumist valitsuse ministri ministrite tööd ja hinnanguid siis selle 100 päeva kohta ja ja seal oli väga ironiseerivad kirjutatud maaeluministrist Urmas kruusest, kes kes ei tee midagi ja võimalik, et see ta ei tee midagi, on märk sellest, kuidas tal ei olegi midagi teha või et see on niivõrd tühine ametikoht, oli selle sellesama Postimehe artikli jutt. Ja, ja nüüd tagantjärgi tarkusena siis võib-olla siiski selles võib-olla nii ministrile või siis sellel samal mõttetule ametkonnal nagu seda Postimehes nimetati, oleks võimalus võimalus olnud siiski midagi ette võtta ja samas ka kruuse puhul, kui tõesti Postimehes ironiseeris selle üle, et ministrit ei ole näha olnud, siis nüüd on tal olnud võimalust oleks olnud võimalust ennast näidata, aga. Need ongi näidanud minu meelest loo nalja on, oli üks minister, keda on palju vähem veel näha olnud ja kes on see meie keskkonnaminister. Kerges vahepeal oli, oli täitsa kuskil urus, nüüd on vaikselt hakanud jälle tulema ajakirjandusse mingisuguseid lausekatkeid. No ma arvan, et see on täiesti sellesama 100 päeva hinnangu pealt tulnud uued esinemised, et tõesti avalikkus jälgib tähelepanelikult, mida, mida ministrid teevad tõesti Kruuse on, on nüüd välja ilmunud, aga just nende samade sõnavõttudega, mis, mis seda torkavamad torkavamad, et et näiteks Postimehes jällegi Kruuse sõnavõtt, et seesama, et eksperdid on öelnud, et, et Aafrika seakatk tuleb nii või teisiti seda olles olukorras, kus suur osa eesti sigalatest on juba sellesse seakatku nakatunud, on see kuidagi veider kuulda. Seda ei saa, kui ma nüüd mälu järgi tsiteerin, siis lause oli umbes niimoodi. Ma kirjutasin selle endale välja, eksperdid on öelnud, et on üsna vähetõenäoline, et aasta, et Aafrika seakatk ei jõua üldse Eestisse, on olnud kaks sooja talve ja oli see Ja minu arust oli veel seal jätk, et me lootsime, et see ei tulnud meile üllatusena. Aga et selle asele selle katku ulatus lõimeid nagu jalust või, või mida midagi taolist oli puhased peas, tsitaat kevadel ja seal on päästeametil siis veterinaar ja toiduamet harjutasid läbi näiteks stsenaariumi, et mis siis saab, kui mõnda farmi armee katse sisse tuleb? Noh, seal oli küll juttu katkust ohtlikust nakkushaigusest, aga no me saame ju aru, missugust nokas haigest siinkohal mõeldi. Et tegelikult ettevalmistusi ikkagi tehti. Ja ma sain arvatega seafarmide omanikud, ega nad ka lollid inimesed, nad teadsid, mis neid ohustab, aga tõepoolest raha ilmselt ka harjumus ikkagi inimesed ei ole harjunud ja noh, sa tead ju, et mitte midagi ei ole vahepeal juhtunud. Võib-olla just see lootus, et Lätis on see olnud ja, ja meieni pole jõudnud, et äkki ei jõua. Noh, on olemas mingit piirkondi, näiteks Sardiinia saar, kus on seakatku olnud aastaid-aastaid lahti, sellest ei saada. Aga ilmselt seal ikka mingit mingit pidi neid sigu kasvatatakse. Praegu ilmselt oleks Eestis aeg vaadata kogemusi, mis on laimu nendes Gruusias, Armeenias, Aserbaidžaanis, kuidas Ukrainas või Venemaal sigu kasvatatakse, õppi, õppida sealt, et mis seal siis on toimunud nende viimaste aastatega. Sellepärast et prognoosid ütlevad, et see haigus ei kao siit noh, niipea viis kuni 10 aastat. Ja see mõjutab meeletult paljusid inimesi, et küsimus ei ole ju selles, et tapame sead ära, küsimus on, mis saab töökohtadest mitte ainult seakasvatajate tulusele küsimus vaid selles, et kõik need inimesed, kes neid sigu kasvatavad, reaalselt, kes neile sööta kasvatavad sööta, müüvad ravimeid sajad ja sajad, keda söö puudutada. Ma seda enam, et toiduainete tööstus praegu vene kriisi tõttu vene olukorra tõttu Venemaal on niigi väga tugeva löögi all ja, ja sealiha hinnad on tegelikult ju poodides üllatavalt madalad. Mida me nüüd ka näeme, on see, et kui siin üks hiljutine suur koondamine Nitrofertis, siis valitsus astub peades, et, et ei tundnud piisavalt palju mure rahvapärast, et praegu minu meelest Kruuse küll on nagu väga aktiivselt üritanud mingitki lahendust leida, et ta ei ole sugugi pead kuhugi ära peitnud, et kulgema puhkusel teete suveaega, et muutuks jah, et noh, et, et vähemalt aktiivselt aktiivselt mingi töö käib, küsimus on kui tulemuslik seal? Noh jah, see erinevalt võib-olla mõnest ma ütleks, et et see ei ole noh, väga nagu ministri küsimus, et, et praegu on ta aktiivne ja täiesti adekvaatne ja, ja täiesti täiesti korralikke vastuseid ju andnud, aga, aga ilmselt inimese loomuses ikka ongi niimoodi, et, et ega sa päikese ajal nüüd tormi ei ennusta, eks ole, et nonii, on olnud, jääb äkki nii. Et kui, kui tuleb, siis reageerime, aga sellist puhangut ei osanud muidugi keegi keegi ette näha. Vaat siin on meil häda selles kätt, sellele seal puudub vaktsiin, ekse sellel haigusel pole ravimit. Lihtsalt tapad loomad ära või loodad, et nad ei haigest uid? Me Ma ise ei küll ei tea, näiteks et kui palju see oleks, nagu need investeeringud oleksid maksnud, ütleme siin suurele kombinaadile, kui, kui nad oleksid nii-öelda neid samme astunud juba mitu-mitu kuud varem. Et küsimus ei ole ainult selles vedelikust, millest läbi tasuta vaid vaid see nõuab kindlasti palju, palju rohkem. Seal on just see põhimõtteline küsimus, et kas sigareid üldse nii-öelda välja lasta või vabakäigule lasta, tegelikult oleks nõudnud ju terve nende tööstusharu ehk mahesigade pidamise tööstusharul ma ei tea, kas siis isegi lõpetamist või siis oluliselt kokkutõmbamist, mis praegu sellises kriisiolukorras toimub. Lindude linnugripi ajal me nägime lindudele väljaspidamisel pandi keeld, põhimõtteliselt siis toimuski lindude gaasitamist. Et me oleme korra ühest teise teise loomanäitlemisest tegelikult linnuga seda sest kõik üle elanud. Aga praegune asi on hullem, sest ta on ikkagi väga palju levinud. Ja nüüd. Mida suuremas seapidajad on kas siis välja pakkunud, et nad ostavad väiksemad seafarmid tühjaks? Põhimõtteliselt väike väiksematel sea pidajatel lõpeb töö ära mõningates aastateks võisabeda alustama siis täitsa sellised puhtalt lehelt, et ja kogu aeg tundma hirmu, väga saastunud pinnad. Postimehest Nils Niitra tuli täna väga huvitava mõttega välja. Ma ei ole spetsialist ja ma ei kiirusta seda ei hukka mõistma ega, ega takka kiitma, aga et tema, tema püstitab küsimuse niimoodi, et miks me kõik need sead ära tapame, selles, selles farmis? Vaatame, kui mõni äkki on selline resistentne, et keda, keda nagu see see katk ei, ei tapa, et las ta siis elab ja ongi hästi. Et inimkonda ja kaasa arvatud loomariigiga, kui senine eksistents räägib sellest, et ainult tugevad jäävad ellu. No äkki äkki on selline võimalus ja me ka Ekspressi toimetuses viskasime nalja arvates on täpselt sama, seda teemat ei lähe, et siis saaks nagu teha sellise uues seatõu eesti katku kindel. Aga kahjuks hetkel olla siin naljaviskamise tasandil, et ilmselt see ei ole täiesti uhiuus mõte, et seda on kindlasti kuskil laborites maailmas järgi proovitud. Aastakümneid on see haigus mööda maailma levinud. Jutt on ka tegelikult ju tuhandetest sigadest, et seal neid kõiki kõrva tagant sügada ja nende nagu hingeeluelusse süveneda. Sellises kiirkorras on üsna-üsna keeruline. Et see eeldab teadustöö tegemist, see eeldan, aga sellest põllumajandust? No aga paneb, paneb laboritesse. Ma millegipärast arvan, et kuskil maailmas peaks selline labor olemas, sigade kallale, sigade arvel on, on teadust tehtud, nii et ju tapab Eestiski, et, et see ei ole mingisugune muu uus asi. Hea küll, jätame need sead. Et sellele saadakse piir ja ja, ja, ja mobiilse seapõleti jälle, mis on, selgus, et on ostetud juba juba ammu ja mis esimest korda ainult üks neid on Eestis, et et sai esimest korda eile siis niisugust tõsist tööd. Tallinna tehnikaülikool on saanud lõpuks uue rektori ja ja see tsirkus ja, ja see maine maha kiskumine, mis väärikalt kõrgkoolilt toimus, on nüüd lõppenud või, või, või ei ole lõppenud. No eks ta ole lõppenud, et ma saan aru, et, et tegelikult on kõik osapooled huvitatud nii-öelda töörahust, et kui nüüd on selline olukord, siis konsensus on leitud siis siis pigem pigem edasi minna nagu töörahuolukorras. See on sinu sõbralik soovitus, kas see ka tegelikult nii läheb? Nojah, selles mõttes, et see protsessile näitas seda, et, et tegemist on mingisuguse väga tugeva huvide põkumisega, et on ju selge, et küsimus ei olnud selles, et Aaviksoo ei sobiks rektoriks või et tal ei oleks selleks võimeid või, või oleks mingisugusest kompetentsusest. Puudu oli ikka, miks ei olnud, ikka oli. Tähendab, esiteks ei tahetud sinna poliitikud. Aga see pole kompetentsuse küsimus ja lõpuks ei saa inimesi ju stigmatiseerida sellepärast et nad on poliitikud olnud. Ja teiseks oli ju küsimus ikkagi see, et et tegu on sellise inimesega, nagu on reljeefse inimesena, nagu ta, nagu ta ise on enda kohta ühele ja, ja vastuseis oli ikkagi nii kuratoorium, väike väike üksus, aga nõukogus ja, ja, ja, ja TTÜ enda selle noh, tuletkonna ja õppejõudude hulgas oli ka, oli ikkagi märkimisväärne Selge see, et, et Aaviksoo on silmapaistev isiksus, aga, aga mitte ükski nendest argumentidest ei ole ju see, et ta poleks kompetentne rektorina või et tal on, et tal on mingisugune selline põhimõtteline omadus, mille tõttu ta ei sobiks hektariga. No ja seal toimus teatud etteheiteid, näed, ta ei ole piisavalt hea teadlane viimasel ajal endale teadustöid olnud, tõepoolest ta on olnud meil minister. Me oleme 95.-st aastast Eesti suures poliitikas ja et ta ei ole lihtsalt teades tõesti viimased 20 aastat teinud, ta on teinud midagi muud, et see inimene, kes seda ette heidab, noh, ilmselt ei ole, nad ei tunne Eesti elu vist üldse. No see on, me kõik oleme näinud erinevaid nii ajakirjanikena kui ka organisatsioonide liikmetena, oleme näinud juhtide valimisi ja igale juhile saab midagi ette heita, sest see lihtsalt ei ole võimalik, et on olemas kusagil mingi kuldmuna, kes on täpselt sobib sellesse kuldsesse auku. See, et noh, et ei tahetud. Parteilast see tundub ka väga imelik, et see hakkab nagu sellist diskrimineerimist. No just nimelt meest ei tahetud naist parteilast no mis jutt? Meil meil ei tohiks Eestis olla tagakiusamispoliitiliste vaadete tõttu, aga nüüd selgub, et parteisse kuulumine on pinganus, jah, see miinus, et kas täielik jama oled, et kui inimene nagu on ühe partei parteile suur poolehoidja, aga ta ametlikult sinna ei kuulu, siis ta täiesti kõlblik ja aga kui ta sinna sisse astub? No ja siis on juba nagu märkile surra, aga vastuargumente, et, et kui ma selle koha peal asun, siis ma astun parteist välja. No mis, vabandust välja või sisse, eks ole, kui sa oled seal olnud tegevpoliitikuna kõige tipus, siis mis tähtsust sellel on, kas sa kirjutad selle nelja avalduse või sa seda ei kirjuta? Sa oled seal olnud, see tähendab ka Mullemuses imelik, miks nad peaksid parteist välja ja ma ei saa sellest aru. Lisaks Aaviksoo pole esimene ega viimane. Just nimelt Lukas samamoodi vastas välja, kui ta ERMi direktoriks hakkas, et tõesti oleks juba esimene viimane, aga ma olen nõus, et see on täiesti imelik, miks peaks? Kõik on nad välja astunud, kes on lahkunud suurest poliitikast ja, või enamus 90 protsenti on, on avalduse kirjutanud, et see tähendab inimesi, veendumusi, ühe maailmavaadet, kui tal seal oleme, absoluutne ta konjunktuuri pärast on sinna astunud, noh siis on hoopis teine asi, aga eeldad, et inimene on nii kaua olnud valitsuses, siis sa ei saa öelda, et konjunktuuri pärast, et tal on ikkagi selgelt põhimõtet Allade ainuke häda on see kerge irvega, võib öelda, et ta ise on öelnud, et rektor ei tohiks olla. Erakondlikult no ma ei tea, mida aktiivne, aga ERKI noh, poliitika üleüldse või tipp-poliitik ta ise on öelnud, no see oli üks esimesi punkte, mida tema tema vastu ju ära märkinud. Aga samas see ongi nagu tohutult hirmuäratav see, et poliitikasse minek on nagu tupiktee või et sul ei ole pärast seda pole enam mitte keegi või seal ei ole võimalust mitte kellelegi peale poliitiku elus edasi minna, see ei ole normaalne, et poliitika kindlasti, võib-olla inimeste elus ka üks vaheetapp ja see ei pea määrama. Kui elu teatud elutöö valdkondades või, või töökohtade puhul see nagunii kehtib, eks ole, et sa ei saa teatud asju enam teha. Minu meelest see on nüüd minu veendumus, mõne minuti pärast äkki räägime sellest vene propagandast ja vastupropagandast ja et kui sa oled ükskord ajakirjanik ja lähed ära, siis noh, ma ei tea. No tundub kentsakas, sa ei saa enam olla vähemalt vähemalt sellises asutuses, mis tahab olla objektiivne ja õiglane ja, ja ka inimese peakolu sisse ju ei näe. Aga, aga mida ta mõtleb ja kuidas ta vaikselt sokutab, võib-olla mingeid teemasid ja isegi kui see kahtlus jääb ja kuidas ta läheneb teemadele, eks ole, kui ta, kui ta uuesti tuleb tagasi siis tehku parteilist ajakirjandust. Pean ma näiteks ei ole üldse nõus sellega, et, et näiteks on Timesis üks kolumnist, kelle nimi on Mciu barris kes kirjutab igal igal laupäeval sinna kolumni, kes on olnud Margaret Thatcheri lähedane nõus. Ta Olum, kolumnist kui oluline on hoopis teine asi, kõik teavad tema tausta, kui sa töötad tavalise ajakirjanikuna või näiteks ma ei tea, treenerina Eesti Ekspressiasejuhina, eks ole, ja, ja, ja, ja sa oled sealt tulnud tagasi, no ma ei tea, aga tundub, et ma, ma, ma võtaksin selle selle lehe natuke kõne teise tundega käte suleaine parteisse. Mina jälle mõtlen, et see parteilise kuuluvuse põhjal tagakiusamine on natukene hüsteeriline, päriselt mõtlen niimoodi, et, et mind ei häiriks see, kui näiteks Sulev kui ma teaksin, et tuleval näiteks reformi ära toetaja või Keskerakonna toetaja ja ta kirjutab Ekspressis artikleid, siis, siis tõesti maitselise tähendab. Toetaja kiusanud natukene, et mis see tähendab, toetaja, me me oleme normaalsed inimesed, ma kujutan ette selles mõttes, et me käime valimas ja me anname oma hääle ju teatud erakonnale või, või kandidaadile, tähendab, kas ma olen sellega toetaja? Kindlasti toetas oma hääle andnud ahah, et ma peaksin absoluutse steriilse puhtuse huvides mitte valimas käima. Muuseas, mõned ajakirjanikud isegi. Ja nendegi Harri Tiido oli selline, kes minu teada ei käinud ajakirjanikuna valimas, aga, aga ma arvan, et see, see ei ole mõistlik tänapäeval, et inimeste elu on pikem kui, kui semi mingisugune üks, üks hetk, ka ajakirjanikel. Võib-olla ka poliitilisi eelistusi, teatest ei poliitilisi eelistusi, aga kui see teeb sind kurdiks sinu selle poliitilise eelistust kandma erakonna suhtes? Ma ütleks, sellisel juhul ei ole saaja personaalne ajakirjanik, et pigem on see küsimus sellest, kuidas näiteks lihtsalt on nagu hea inimlikustada. Aitäh. Ma ei hakka ennast ju näiteks toob miks mitte sealt sa oled praegu hea, nokitab nagu selles mõttes tähendab ma selle mõtte juurde, nagu, et et ma ma tean, et selle lehe peatoimetaja ja, ütleme, juhtivad ajakirjanikud on on teatud erakonna liikmed või avalikult avaldanud sümpaatiate toetust, siis ma võtan selle lehe teistmoodi lahti. Ükskõik kas seda lehte nimetatakse üle-eestiliseks nädalaleheks, juhtivaks päevaleheks või, või, või mis iganes. Meie tegemisi Ekspressis väga huvitav eksperimendis oli nädal aega tagasi üks interneti külgan, kus siis inimesed peavad ostma, on 36-le küsimusele ja selle tagajärjel pannakse paika selline tabel, et kuhu, kuhu saab, kuulad, et kas sa oled, kui vabameelne sa oled, kas sa oled vasakule või paremale lindistada ja siis selgus, et Ekspressi toimetuses olevad inimesed jagunesid kõiki nelja sektorisse. Täiesti ühesõnaga ühiskonnast totaalne, lasin läbi läbilõige, olime igal pool, meil ei, vasakpoolsed parempoolsed selliseid, kes eelistasid nagu rohkem individualismi, selliseid, kes pidasid ühiskonna huvisid tähtsamaks. Et Mul oli seal igasuguseid. Muuseas ka poliitikutel seda teha riigikogus ja selgus, et täpselt samamoodi Nikki jagus igale poole. Erakondlane tegelikult kuulub keskerakonda oma mõtteviisi, muuseas oli ka selliseid asju, et lahendade läksid natukene, mitte väga vasakpoolseks, aga siis ütleme, eeldasid jah, nad jagunesid erinevate ruutude vahel. Aga tulles nüüd tagasi ajakirjanike kuulumise juurde poliitilisse parteisse, siis arvestades seda, et 40.-ks eluaastaks on inimese tööelust veel väiksem etapp läbi käidud, suurem osa on tõenäoliselt ees, siis muuta nagu üks osa, üks periood inimese elus, nagu määravaks või, või otsustavaks on, on liiga liiga liiga palju. Võimalusi tuleb anda ja võimalused peavad olema. Vaatame siin näiteks Anvar Samosti näidet tuli Postimehest, läks IRL-i, neid on BNS-is, BNSi uudiseid ma eeldan, mitte kunagi, et nad oleksid kuhugi poole kallutatud, need on sellised. Pigem kuivavõitu telegramm stiilis, hästi, täpselt telegrammi, mõtled elektromeediaid sellisel? Jah jah. Aga, aga see ei eelda ju, et see oleks kuidagi kuhugi viltu ja sedasama ei eelda ju praegu, et Aaviks hakkaks kuidagi. Seal ma tahtsingi jõuda, et vaata, kus me Aaviksoo juurest jõudsime, lähme Aaviksoo juurde tagasi, õigemini lõpetame Aaviksooga ära. Aga kui te panite tähele, tema segasin sulle vahele ja selliseid vahel, et sa ei saa eeldada, et Aaviksoo hakkaks kuidagi nagu IRL-i poliitikatega seal Tehnikaülikoolis tegelema. Laboritesse tekib IRL-i karvane käsi. Saab olema väga-väga tugev inimene, kes suudab neist asutust enda tahteletahtele allutada, tavaliselt ikka üritab nagu juhte alla neelata? Ei no mitte IRL-i ja aga siin on, siin on räägitud ja suhteliselt vaikselt räägitud, rohkem on räägitud Aaviksoo isikuomadustest ja tema reljeegsusest ja, ja konfliktidest. Aga seoses tippi vabandust TTÜ-suguse kõrgkooli juhtimisega on, on räägitud nii-öelda suurettevõtluse ja suure raha seosest poliitikaga, mis käib noh, ega siis TTÜ ei ole hoone mustamäel, eks ole, nõmmemäel vaid teete, kui on ikka ju palju-palju rohkem. Ja, ja kui me vaatame kas või seda endist kuratooriumi ja ka osaliselt praegust kuratooriumi, siis me just rääkisime, ma arvan, et täpselt samas koosseisus kuu aega tagasi sellest kuratooriumi koosseisust ja, ja miks ta peab just täpselt niisugune olema. Et minister Ligi tegi suhteliselt kiiresti konkreetseid liigutusi aga, aga minu jaoks on, need küsimused jäid selleks, tähendab põhiline on praegu see, et see jama nüüd lõppenud. Ja muuseas ei saanudki kuratoorium mu meelest teistsugust otsust langetada isegi siis, kui nad mõtlesid teistmoodi, sest et see, see jama tuli ära lõpetada. No just nimelt, kusjuures ma ikkagi tuleksin selle meie jutu alguse juurde tagasi, et, et minu meelest ei ole küsimus Aaviksoo isikuomadustest vaid vaid selgelt mingisuguste huvigruppide põrkumisest selle valimiste taustal ja küsimus siis on selles, mis need huvigrupid olid. Aga, aga noh, Aaviksoo, kui tõesti juhina ma küll ei näe mitte mingit põhjust kahelda tema kompetentsusest Kusjuures tuletasin meelde, et see minister Ligi ei ole IRL-i liige. Aga kui rääkida jah, et siin rääkida, nagu IRL sokutas oma mehe rektoriks, on suht raske eriti kui veel öelda, et Ligi tegi seda. Et tal oli ka muuseas, algselt oli selgelt olemas riigikogu koht, eks ja nad tal ei olnud vajadust minna sinna niisama. Luksime Lady oleks ka olnud, kui ta oleks noh, poole pealt nagu öelnud, et kuulge, vabandust ei tulnud välja, siis oleks troska väga nadi mulje jäänud. Kusjuures noh, kui üldse keegi vabatahtlikult loobunud kandideerimast ja kui, kui üldse keegi suudab huvigruppide survele vastu panna, siis ma arvan, et Aaviksoo on selles väga tugev, tegelikult mõtlesin Kontori peale noh, et kanter viskaks sellisena esimesel katsel ketast nii palju, et pääseb finaali, aga siis neli katsetas üle siis nagu viimasel katsel. Ah, mis ma ikka tead, eks ju. Aga vot kui läheb ja viskab eksmaailmameistriks ennast. Jah, mulle tuli nagu millegipärast selline näide sooritusega pirukas. Ja mind on maa, ma sügava mõnutundega vaatasin, mis päev on, see nüüd oli paar päeva tagasi Aaviksood hakkas. Et ma mõnutunne tuli sellest, et kui, kui paks peab inimese nahk olema, et nii elegantselt ja, ja ja, ja lõdvad sellest. Muidugi ta aimas ja neid küsimusi ette, aga seal pole midagi uut. Ajalehed kirjutavad sellest ju iga päev, aga, aga noh, ütleme nii, et isegi tele otse-eeter pole mingi argument, sellepärast et tegu nii vana kalaga. Aga vot sellist sellist kõigutamatust ja niisugust parajalt demagoogiat, aga samas mitte mittekeerutamist ja otseütlemist oli, oli ka ja kõik see oli nagu tasakaalus ja et noh, super meie ei tea, mis toimus tema hinges kogu selle aja jooksul. Ei tahagi teada? No eks kuidas ta vastas ja oli kõik see aeg, eks see peegeldab natuke hinge ka, et ta oli ikka suht suht enesekindel Maran. Kuulge, aga kell on siin vikerraadio seina peal täpselt nii palju, et, et see Vene propaganda teema nüüd tegelikult tõusnud päris päris tõsiseks teemaks. Väikese tõuke muidugi sündis selle loodava ETV pluss venekeelse kanali peatoimetaja. Vastuseta PBK ajakirjaniku küsimustele. Aga, aga tegelikult teema on laiem. Et, et lugedes kasvõi see siin nüüd erinevate ministeeriumide, jaa, jaa, muude ametkondade ja ka jõustruktuuride arvamusi selle kohta, et, et kas ja kuidas peaks nendega suhtlema, kui sa tegelikult tead ette, et vastused sind väga ei huvitagi, nendega nagunii manipuleeritakse nagunii nad keeratakse pea peale nagu liigad monteeritakse või, või ajalehes pannakse kirja nii nagu nagu parasjagu tarvis on. Et kuidas, kuidas siis teie arvates näiteks see peaks toimuma, kas öelda täielik blokaad, täielik ei A, PBK kõnni minema teile intervjuud ei anna mitte mingil juhul või, või, või peaks kuidagi teisiti modega pedekas oli lausa sealt Venemaalt selle Rebecca emafirma. Aga ei, rääkimisest on alati olnud siiski pigem kasu. Nojah, tema turvalises ühiskonnas ei, saa-s on väga keeruline piire tõmmata ja kas üldse on mõistlik? On mõnikord on isiklik solvamine ja see on nagu üks asi, aga kui riigiametid võtavad kohe sellise seisukohad meie meie ei suhtle omavahel siis esindajate või olete tihedalt seotud Putini režiimiga siis mulle tundub, et see on jamad. No see peaks tegelikult see vajaks riiklikku seisukohta, et Eesti valitsus ütleks, et me ei suhtle Putini, Venemaa ajakirjanikega, aga see on juba diplomaatiline skandaal, nii et ma ei kujuta seda. Ei kujutaks seda ette. Et. Diplomaatiline skandaal, sest et see jõudis kremlisse Kremli vastas sellele konkreetselt Taarja saare sellele intervjuule või, või vähemalt sellele sellele jutule või sellele kõlakale, et, et mismoodi, noh ja et meie ministeeriumid ei, ei taha üldse neid ajakirjanikke näha, tavaliselt tuleb ikkagi probleeme, sellest suheldakse vähe, mitte sellest, et suheldakse palju. Et näete vene kaasmaalaste poliitika ka, et venelased teaksid, kuidas siinsed nende kaasmaalased tegelikult elavad Venemaa venelased, siis nad ilmselt vist ei arvaks, et siin on hirmus diskrimineerimine. Nojah, et võib-olla siin sellel juhtumil tõesti Eestisse Eesti juhtumite puhul olema nõus, et pigem suheldakse pähe kui ja võib alati rohkem suhelda, siis noh, Venemaa puhul on tegemist tõesti teerulliga, et, et seal see jutt, mida sa täpselt räägid, et see, see jõuas sellisena eetrisse ei jõua kohale. Ja nii ei jõua, see on ju selge. Minu meelest on siin ainult üks suur probleem, mida ma, ma võiksin sõnastada nii, et ükskõik mida räägib Moskva ametlik ja nii-öelda režiimimeelne niinimetatud ajakirjandus, aga, aga probleem on selles, et kuidas peseb kohad meie kohalike venelaste ajusid. Ja sellepärast ma arvan, et avatus, suhtlemine ja, ja nii-öelda tilkhaaval kivi uuristamine, et, et see peab toimuma. Ma sellepärast. Me ei ole kategooriliselt nõus, siin oli, oli ka kapo seisukoht, et. Kapo hinnangul aitab Vene riiklikule telekanalile intervjuu andja kaasa naaberriigi mõjutustegevusele ja oma sõnumi edastamise tõenäosus on null. Ma arvan, esiteks, et et kapol et tegelikult ei ole kappasi, tähendab, see nõuab mõelda spinn, doktoreid väga häid, kõige paremas mõttes vastupropagandaspetsialiste ja, ja kui meil endal neid ei ole ja ma kardan, et ei ole ja meil on Ilmar Raag. Ja meil on Ilmar Raag, kes on ka avaldanud oma oma seisukoha, aga, aga ausad ministeeriumide muude riiklike ametkondade avalike suhete tegelased on ikka suhteliselt amatöörid ja, ja nad ei ole saanud vastavat väljaõpet ja nüüd kui on nagu tõsi taga selles mõttes, et et noh, kasvõi sellepärast, et ETV pluss lastakse sõelaks enne kui enne, kui ta üldse lahti läheb, 28. septembril. Ja, ja, ja isegi kui me ei räägi ETV ETV-st või ERR-ist, siis ministeeriumide selline reaktsioon näitab, et ikkagi asi on läbi mõtlemata. Ja kuna sa ei oska vastata, kuna sul ei ole piisavalt palju nuppu ja kuna sul ei ole, ei ole vastavalt kogemusele, siis kõige lihtsam on öelda ei loomulikult isegi telefonil ei pea vastama isegi emaile ei pea tagasi saatma, ei, kõik. Ma olen sama meelt, et me peame olema ettevaatlikud, et ETV plussi tõesti veel enne ise meie ise sind sõelapõhjaks ei lase enne veel, kui ta eetrisse jõuab, et pigem seda, seda juhtumit tuleb võtta kui väga head õppetundi, millest tuleb teha kindlasti järeldused ja, ja süstemaatiliselt ütleme meediaküsimustega tegeleda, et mitte vastamine ei, ei ole lahendust. Ma saan kapo mõttest aru, et see mõte on ju selles, et et Ta, andes Vene telekanalile intervjuu monteerida selle kokku niimoodi, et inimene, kes, kes on mingi sõnumi öelnud, siis see sõnum võib osutuda täiesti vastupidiseks ja sobivaks siis vene propagandale. Aga, aga noh, seda ei saa eeldusena võtta, vaid, ent või, või selle selles selles võtmes ei saa ühes demokraatlikus ühiskonnas mõelda, see oleks sama hea, kui näiteks ministeeriumi ametnik keeldub andmast intervjuud äripäeva näiteks äripäeva ajakirjanikule, sest ta niikuinii teeb sellest midagi. Ei, sellist õigust ei ole või sellest keeldumise õigust selgelt ei ole. Noh, me oleme näinud seinte konflikte Tallinna televisiooni ja valitsuse pressibüroo vahel. Tegelikult on seda Eesti sees ka siiski olnud mitte ainult pressibüroo, vaid see läks kohe peaministrini välja, nojah, sisenenud küll, ja noh, Eesti sea küll Eestis see oli, see oli rumal samm ja, aga tegelikult on analoogia on muidugi väga hea. Sest et ükskõik mis Eestis, Eesti ja Eestisse ja kõik tunnevad kõiki ja Eestis saab nagu asjad ära ära klaarida, aga aga. Suhetes ütleme Venemaaga ja Venemaa propaganda nii-öelda Aet, vaadates, mis ulatub üle terve planeedi, siis see peab olema ikka väga, väga läbimõeldud ja, ja see vajab eriteadmisi ja üldse propagandast kui sellisest. Aga eiramine ei aita, see on. Me oleme lihtsalt pea padja alla ja mängin talle. Kuule, me ei tea, me ei, me ei taha tegeleda, eiramine näitus. Selle ma ei tea, kas Venemaal on mingi pressinõukogu olemas ja sa ei kujuta ju ette, et nad seal nädalaga hakkaksid vabandama, et seal ma uudistes absoluutselt mitte, et me tegime sellise ja sellise ja aga no ütleme, Need vastused, et me alati Eesti Eesti ametlikke seisukohti. Küsimus üks, esimene vastus, teine vastus. Vaadake Eesti ametlikke seisukohti. Asus kolm vaadake Eesti ametlikke seisukohti. Et see kindlasti ei ole õige, tähendab see, see oli. No see oleks nagu siis, kui Aarne sind praegu hakkaks meie vestluse peale ütlema, et ma esindan siin Eesti ametlikke seisu. Esindan valitsust. Ja siis sa või tähendab selle selle kanali, selle ETV plussi ülesandeks on kohalikule venelasele põue pugemine. Ja mitte ajupesu, vaid vaikselt, tasa ja targu põue pugemine kõigepealt see on nagu ma ei tea, mingisugune inimestevaheline tüli. Et, et hakkaksin kuulama, ta lööb sinu ees ukse kinni ja ütleb, et sa oled üks propaganda kana. Tegelikult ütleb rõivastele ette, mida te peate rääkima siis läbi selle kinnise ukse hakkab vaikselt kuulama, et ikka räägib midagi edasi, mida ta räägib seal seal vaikne põuepugemise värk sees siin lajatada, et Eesti ametlik seisukoht on niisugune, loomulikult tuleb ära öelda, kui otse küsitakse, et kas, kas kõnni hõivamine oli, oli okupatsioon muidugi. Ja nii oleks tulnud öelda. Aga, aga veelkord, et see ei ole ühe ühe tütarlapsega ega, ega ka loodava kanali niisugune küsimus, et, et see on, see on laiem küsimus. Et puudub kompetents, tähendab meie oma vastav ala, spinn, doktoreid, võib-olla nad kuskil peidavad ennast. Aga on vähe, see peab olema läbimõeldud ja see peab olema nende inimeste igapäevatöö, mitte mitte kusagilt kõhutunde pealt ütlemine, et ah, kuule vastame nii lähevad, meil on korra. Mul on õnneks läinud sellise asjaga, see oli pronksiöö ajal, kus samamoodi ega riik ei jäänud valmistanud see kübersõjaks järsku nakad, katk ja seal on väga seakatk punasesse, et järsku talle lihtsalt kohal. Aga Eestil õnnestus sama kasuks pöörata selles mõttes, et nüüd teab kogu maailma distili siin esimene maailma riik, mis langes küberrünnaku ohvriks. Küberkaitse keskus toodi siia ja nii edasi ja nii edasi, et noh, seda praegust situatsiooni on väga raske enda kasuks pöörata kuidagi. No see sellelt tulevad ETV plussi tegijad peavad seda väga täpselt läbi mõtlema ka seda, et, et mis on, mis on nende sõnum ja ka Eesti ja Eesti avalikkusele see ei ole okei, sõnum, et me esindame ametlikku seisukohta. Meie, noh, me elame demokraatlikus riigis. Ametlik seisukoht, mis, mis see täpselt on, kas seal Reformierakonna seisund, kas valitseva erakonna Kui on valitsuse seisukoht, siis on valitsus seisukohast hetkel kuulub valitsusse. No aga mis see siis tähendab, et järgmine kord on valitsuses Keskerakond ja sotsid ja siis on see valitsuse seisukoht teistsugune. Kõigi valitsuse juht võib-olla mõnest kohast sisse ka ise poliitikas kahjuks. Ei nii nii see käib, aga samas me ei aktsepteeriks seda, kui näiteks r teatakse, et nad esindavad valitsuse ametlikku seisukohta. Lasteaia ERR ei ole valitsuse hääletoru, vaid ta on avalikud. Mikser raamiks ETV pluss peaks olema. Ei peagi olema, seda ma räägin just nimelt ei peade v pluss samasugune avalik-õiguslik kanal nagu kogu r ja mis täpselt, esindab kõikide ühiskonnagruppide huve ja vaadake, me istume praegu vikerraadio stuudios ja ja ma olen endiselt ERR-i palgal, nii et ma rohkem sel teemal ei kobiseks. Aga ma, ma, ma rõhutan veel seda teemat käsitleda siin selles on väga tore ja südame, seda peaks tegema rohkem isegi, sest et siin on nüüd mõtlemise koht, et see 100. meile ka Vene propagandast oleme rääkinud, aga me oleme rääkinud põhiliselt ühes võtmes, et näed, kuidas valetavad. Aga, aga nüüd tuleks rääkida rohkem teises võtmes, et kuidas valele vastata. Ja kuidas nii-öelda kohaliku venekeelse elanikkonnaga see võetakse meid õnge väga, lihtsate asjadega ülimalt elementaarsete asjadega. Täpselt samasugune nagu kuulsat terrorirünnakut New Yorgist toimusid põhimõtteliselt nagu paberinugadega mindi linnakesse. Ja terrorirünnakud, meil on praegu pagulaste rünnakud, kui me nüüd korraks ainult Eesti konteksti sisse toome, me oleme sel teemal nii õudselt palju rääkinud. Ja üldse kogu meie ajakirjandus on sel sel teemal rääkinud, kas te olete pannud tähele, kui vaikseks on nüüd jäänud jutud nendest pagulastest Eesti kontekstis pärast seda, kui kui otsus langes? Et järsku ma ei tea, kuidas teile tundub, et ma elan selles, ma olen küll ametlikult puks, aga ma elan nagu selle uudistevoo sees. Et järsku nagu nagu mingisugused pinged maha võetud, et ei ole. Et mulle mul on niisugune mulje, et üldine numbrid ära, et 150 kuni kuni 200 ja, ja noh, ei tähendab kõik see, kõik, see seisab veel ees, nii et nad tulevad, aga et see otsus ja, ja kuidas neid jagada ja kuidas nad ära kodustada ja kõik see, see kõik seisab ees ja sõidab väga huvitavat teemad. Aga, aga niisugust noh enam nagu nagu otsest sõjategevust selle vastu, et. Mul on hea meel, et sa oled vist seal suvilas üksi grillinud, et et kui sa satud mõnele suuremale rahvakogunemisel, kus on, kus on erineva taustaga inimesi koos, siis siis seal, sellest pagulasteemast tuleb juttu ja ja mitte väga heatahtlikus võtmes, et, et ma arvan, et viimastel ilmadel köökides ja elutubades ja, ja ilusamate ilmadega grilliõhtutel on seda arutelu ikka väga-väga raevukalt. Sotsiaalmeedias lihtsalt selline märka pagulast, kus pannakse lasse neegripilte näiteks sõltumata sellest, kas, mis on pagulasega või on turist või on sisaldunud lihtsalt tööle palgatud kalja raha spetsialist? Ei, ma saan aru, et ta nüüd läbi lillede ütlesite mulle. Ma ei tea midagi ja sa ei tunne elu, aga, aga no tähendab, selles mõttes on ju on ju praegu rahu maa peal, et, et, et see, see otsus on langenud, noh edasi jääb üle ainult mõelda ja tegutseda nii et see läheks meile võimalikult valutult. Et nad ei jääks omapäi kuskil oma getos prügikastides sorimas ja öösel aknaid sisse loopima. Kedagi esitamas näeb aina vastupidine aht minu meelest. Et meedia bussitataks ja, ja see sega. Aga, aga no aga seal on omavahel seotud ju, et need, need asjad läheksid võimalikult pehmelt ja valutult. Samas näiteks kirjutas eilne Spiegel sellest, et, et kui nüüd need kvoodid, laiendite kvoodid, isegi kui lepiti kokku nendes numbrites, et 40000 inimest jaotatakse laiali ja kõik jõudsid siis sõbralikule kokkuleppele, siis tegelikult 7000-l seitsmendal inimesel ei ole nii-öelda siis varjualust, et nemad on ju veel jagamata. Seering tuleb ka veel ära teha ja on ju teada, et pagulasi tuleb juurde, mitte ei lähe ära. Kogu aeg juurde ja see on nagu see, noh, ütleme see Kreeka abistamine. Et see ei lõppe ära. Sa oled kokku leppinud, et nüüd teeme niimoodi asi vask, aga noh, piir ei pea. Kusjuures, kui keegi satub nüüd ilusal suveajal mõnele välismaisele uudistekanalile, siis see, mis toimub Inglismaa piiride ümber, kalees Prantsusmaal, et see on ikkagi päris karm, päris karm. Eile vist oli ka keegi piibist siis küsinud, et näed, kas üritate veel minna või Lätit džunglisse tagasi, et nad meil deklareeritakse ta selgelt rassismi. Jah, seal on ikkagi tuhandete. Kas need 4000 inimest on üritanud selle nädala jooksul tungida siis sellesse tunnelisse, mis on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, et, et ma ütleks, et seal käib sõda ja samas Briti meedia rahustab maha, et, et see jumala eest ei tähenda seda, et meil oleksid barbarid praegu müüride taga, et, et me peame asjale rahulikult suhtuma ja tegelikult peaks prantsuse politseis rohkem Ja siis ütles, Inglise veab või Briti peaminister, et inimkari, eks ole, kes kasutades sellist sellist toredat väljendit. Rehv on, on, ma arvan ka, et Eesti või, või Soome peaminister nupp oleks niukse sõnapaari peale juba juba ammu lennanud. Aga tegu katastroofiga ja siis ilmselt lipsab üle huultega parimatel diplomaatidel. Selliseid selliseid väljendan, õuduste õudustäratav, loomulikult tuhanded-tuhanded trügivad Prantsusmaalt Inglismaale. Ei abikoeri ja, ja ma ei tea. Täpselt, et et see on hirmuäratav, see on, ütleme, seal toimuvad nagu no ma ütleks, et päris lahingud, aga seal on nagu näha seda, seda päriselu väga elavalt, kusjuures see, mis meid nagu tegelikult kõige rohkem võiks puudutada, on küsimus, mis nüüd on tõus tõusnud järjest rohkem, et kas Schengeni Schengeni leppe, siis nagu lahustatakse uuesti piirikontrollidesse, et kas, kas piiridel passikontrollid tulevad, tulevad tagasi. Noh, aga Schengen ei ole absoluutne ses mõttes, et aeg-ajalt ikka pannakse riike lukku noh, kas või esimene näide, mis mul pähe tuleb, kui USA president käis siin, siis pandi lukku, eks ole, selles mõttes, et tühjad putkad, kus uttu sinna tuli piirivalvur ja, ja kõik autod otsiti läbi ja, ja kontrolliti dokumente ja et ikka ikka tehakse. Kusjuures ma isegi kujutan ette, et praeguses olukorras ilmselt suhtuks, suhtuksid eurooplastele suhteliselt mõistvalt ja seda enam, et osa õnneks Itaalia piiri peal niikuinii juba kontrollid töötavad. Ja aga seal jällegi need, need, kes tahavad tulla, aga nemad on ka nutikad, nad oskavad enne piiripunkti siiski autost maha tulla, sealt natukene kaugemalt lansside ninaga metssead tulevad, et ega nemad ka piirijälgi. Jah, aga olles olles korra sõitnud euro selle eurostaariga läbi eurotunneli, seal tundub ikka uskumatu, et, et kuidas nad nagu, nagu prussakad, poevad kuskilt pragudest läbi, kusjuures kui sa seal sõidad seal nagu kindlusse, sõidad ju tegelikult noh, suurem osa on seal. Aga sisse- ja väljapääsud on, on nagu nagu kindlused, suured, tohutud betoonmüürid. Et seal seal peab kahe poole, et, et noh, et miski ei segaks selle rongikihutamist ja seal peab ikka ikka jube osav olema, et sadade ja tuhandetega sisse sinna imbuda ja jalgsi marssida kümneid kilomeetrit treid, et vot see peaks olema selline paljud inimesed ikkagi kardad maa all väga pikas ruumis jalakad. No see näitab seda, kuivõrd Pespiraatsed nad on, et Briti meedias on täna pilte sellest sellest, kuidas inimesed ennast autode külge peidavad ja ja, ja erinevaid selliseid peeneid meetodeid kasutavad, mille tulemusena, et, et veoautoliiklus, Inglismaa vahet on peaaegu kinni pandud, mis tähendab inglise inglise, siis majandusele päevas 250 miljonit naela. Lisaks Remargina seda, mida Sulev ütles, et kui mu rong see eurostaar peatus keset tun seda lamanssi seal 20-ks minutiks oleksite näinud inimeste nägusid ja jah, kusjuures video pidavat olema suht tavaline, et seal olevat mingisugused vooluga mingisugused asjad ja ja selleks, et liiklus sujuks, siis vahepeal noh, see selles ei ole midagi erakordset. Aga et tuled tõmmati pimedaks ja sa tead, et su pea kohal on, sa vaatad üles puhas maasse, eks ole, siis ja kui see kestab ja kestab ja kestab ja mitte keegi mitte midagi ei ütle siis alles mingi 10 minuti pärast, siis valjuhääldajad öeldi, et mis tegelik põhjus oli sees, see ei olnud teate hea tunne nagu lennu, kui oleks õhus seisma jäänud. Aga, aga, aga see peab ikka tõeliselt meeleheitel inimene olema, kes, kas noh, ütleme sellise teekonna mõtleme, kust see meeleheitel inimene tunneb, et ta tuleb Prantsusmaalt, mis ei ole nagu sõja sõjapiirkond, et minul läheb see arusaadav, see jääb mulle arusaamatuks. Inglismaa näiteks, miks Inglismaale, miks Prantsusmaalt, et nad, ma saan aru küll, põgenetakse kuskilt eriti reast Somaaliast, aga Prantsusmaalt. See on kõige-kõige veidram sealjuures, kusjuures huvitav on ka see, et et siis inglise piirilina skendis leitakse sadade kaupa pagulaste lapsi või lapsi, kes on jäetud lihtsalt sinna, mis on siis selline uus sotsiaalne probleem, et, et, et see omavalitsus, kus nad leitakse, see peab nad ka üles koolitama ja toetama kuni 25. eluaastani ehk siis Kenti omavalitsus on palunud abi nagu inglise teistelt teistelt omavalitsustelt, et selle selle teemaga tegeleda. Võib-olla see on lihtsalt infopuudus või, või rumalus selles mõttes harimatus, kirjaoskamatus, rumalused noh, neid ajutisi laagreid, eks ole, mis ka Prantsusmaal ju on, et et et kas see tõesti on nüüd Euroopa, nagu nad imestavad, et et ma pean sellistes tingimustes elama, et äkki see on lihtsalt infopuudus, et lähme edasi edasi läheme briti saarte poole, et äkki seal on, seal on parem või? Seda on, seda on tõepoolest raske mõista. Ainuke põhjus võib olla see, et ehk on siis nendel tuttavaid või sugulasi seal, kelle juurde minna, et see on ainuke, mis võiks nagu ratsionaalne põhjendus olla, muud tõesti on keeruline. Aga sama paljudel rohkematel on Prantsusmaa suurusi. Seda, seda kanti käis oma omal ajal ju vägistamas ja Prantsusmaa enamus sellest sellest kontingendist nii mitte. Ei tea, ma ei oska öelda, et mis, mis see põhjus on, aga kummaline jah, Euroopa liidu sees, et niisugused asjad toimuma, me peame selleks kõigeks selleks valmis olevat. Täpselt tulles tagasi saate alguse juurde nagu sea pakuks. Päris nii ei võrdleks seda, aga noh, me peame valmis olema selleks, et siia tulevad täiesti erineva kultuuritaustaga inimest. Nende käitumine ei pruugi olla selline, nagu me oleme harjunud. Mõtlesin, Sa mõtled, et tunglevad hordid on Eesti Eesti piiri peal ja. Metssigade horde, aga loomulikult see ongi, see ongi selle selle asja juures põhiküsimus, kuidas neid neid vastu võtta ja kuidas neid kohelda. See noh, just nimelt, et see näitab seda, et, et need inimesed on liikvel Euroopas, otsides midagi, mida nad ise täpselt ei oska defineerida ja selles mõttes poleks see ime nagu selles lootuses otsida midagi jõuavad nad ka mingitel põhjustel siiani. Jah, külm talv ja aineriik on neid siia eemale ained. Kliima, soojenemine, jõukuse kasv toob need siiapoole kindlast Nonii. Sellega on siis tänased rahvateenrite laupäevased jutud räägitud. Kell on juba sealmaal. Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe. Mul olid täna siis rahvast teenimas ja vähemalt Tallinnas on ilus ilm, päike paistab, nautige veel suve, äkki tuleb ka kunagi augustis päris suvi ja seda südame lootma jääme ja, ja soovime teile siis kõik koos ilusat nädalavahetust.