Head kuulajad algab, saade pole sobilik madalataluvusläve ja viletsa huumorimeelega kuulajatele. Järgmised kaks tundi võivad sisaldada lastele ebasobilikku materjali, nemad võivad raadioteete jääda vaid vanemate loal ja vastu susel. Saade ei suru peale ühtegi käitumisnormi, vaid tutvustada erinevaid lähenemisi. Saate ajal patud, kaaskuulaja puudutamine. Võimalusel soovitame selleks sõlmida eelneva kokkuleppe. Tere tulemast vikerraadio sagedusele. Vallatud kurvid. Suvesaladus. Õia tundub, et sa ei osale üksi selles ahelreaktsioonis. Tõesti, ütleb mees oma naisjumalusele tundes õli lõhna, mis segunenud naise ihu lõhnaga. Näiteks kangastub mul praegu üks lugu õli tilgakesest kes ekstraheeritud kunagi India päikese all kasvanud iidse apelsinipuuviljadest ja keda kombineeriti Tiibeti mägi roosiõite kroonlehtedega. Segati salvei ekstraktiga ja pandi kvaliteetõli segusse laagerduma. Nii jäi õli tilgake oma küpsemist ootama. Kuni ta kord väikesesse klaaspudelisse ümber paigutati. Õli tilgake rännas päevi, nädalaid ja terveid, kuid kuni jõudis ühe väikese poeriiulile. Ta juba ei jõudnud oodata, kelle nahka Toma rikkaliku aroomi ja tervendava toimega saaks imbuda. Ühel päikeselisel suvepäeval see juhtuski. Poodi astus üks blondide juuste ja säravate silmadega naisterahvas kes esimese valikuna just selle õli tilgakese pudeli endale soetas. Õhtul tunnis oli tilgake, kuidas lõpuks peale, kuid ootamist ta pudelikork lahti keerati. Üllatuseks olid avajaks hoopis ühed suuremad ja karvased mehe käed, kuhu ta kõigepealt sattus. Mehe pihkudelt jõudis õli tilgake siiski kohe selle pruunika jumega blondiini õlgadele peale, mida ta libises sujuvalt mööda selja marust allapoole. Esialgu jäi ta pidama ühe nõgusa künka jalamil kus ta kohtas tuttava motiiviga tätoveeringut. Milletaoliseid ta kunagi aastaid tagasi Indias oli näinud. Õlide isakesele meeldis üha enam selle naise nahka imbuda kui mehe käed pikkade ja ühtlaste liigutustega teda naise kehasse hõõrusid. Edasi rändas tilgake naise kurbikatele külgedele kust mehe käed proovisid teda edasi aidata naise kõhule ja sealt ülespoole lopsakate õli järgi janunevad rindade suunas. Kui ühtäkki tilgake libastus ja suure hooga alla poola libises. Vaevu jäi ta pidama nabaaugu ette paigaldatud lillat värvi rõngal, kus naise sõrm ta viimasel hetkel päästis. See osa õli tilgakesest sattus naise näppudelt mehe kaelale kuhu ta koheselt sisse imbus. Ülejäänud osa õli tilgake, sest oli samal ajal jõudnud laiali üle kogu naise kuumava keha mis nahka ilmumise eriti lihtsaks muutis. Õli tilgake märkus veel enne täielikku imendumist ainult õrna oranži soolalambivalgust. Ja tundis naise üha kuumenevale kehale lähenemas mehe keha. Viimase hetkena tundis õli tilgake, kuidas ta segunes naise loomulike kehaõlidega ja tundis, kuidas ta naudingutesse uppus. Aremmerigeerub. Kaunimad. Relvadena. Koorile. Hambakoe ebamaine, et keegi teine tee väikest Ujuvat naine. Olen pärinud oma. Tere õhtust, head raadiokuulajad. Vallatute kurvide saade on alanud, mina olen saatejuht Taavi Libe ja täna me räägime erootilist kirjandusest. Kuulame ka. Ja juba ühe juttu oleme kuulnud, mille saatis mulle Tiina ja selle loo kirjutas Tiinale tema kallis mees. Aga edasi lähme natukene laiemalt erootilise kirjandusega ja mul on väga hea meel, et mul on külla tulnud Jürgen Rooste. Tere. Tere õhtust. Vähem kui tunni aja pärast on sul sünnipäev ka, nii et palju õnne. Palju õnne sulle ka minu sünnipäevaks. Panen su sünnipäeva eel kohe niimoodi tanki, sellepärast et sa ise ütlesid, et ega sa ju mingisugune erootilise kirjanduse ekspert ei ole. Ei ole jah, selles mõttes, et, et mind köidavad kirjanduses mingid erootilised kohad, aga tegelikult erootiline kirjandus isegi sihuke mind ei köida, sest et see on nagu tarbekirjandus. Ja ma mäletan, kui ma olin sihuke, ma ei tea, 15 16 katsusin kuskilt mõnda Maarja või siis hiljem majanumbrit saada. Ja, ja, ja siis olid seal need jutud, eks ole, nende nende eesmärk oli nagu teine, et need, need jutud panevad mingid teises pea tööle. Ja näiteks mul ei ole ka Shatele armuke kunagi meeldinud raamatuna, et see, et kuigi see on niisugune vaikse kuluga ja näiteks mul ei ole Emmanuel Lifilm kunagi meeldinud nagu sihuke igav ühesõnaga ja, ja, ja samamoodi mul on nagu näiteks erootika on üks asi, aga porno vastu siuksed vastakad tunded, et müüakse, kulutab nagu inimesi siukse vaimse energia ära ja mingis mõttes erootiliseks mõeldud kirjandus nagu ulmeliseks mõeldud kirjandus, näiteks, nagu ka kriminaalseks mõeldud kirjanduse tarbekirjanduse liigid ja neid on, neid on Need täidavad nagu aja, aga mul mul ei ole nagu enda jaoks tühja aega, millega, mida täita. Erootilise kirjanduse aga samas ma mäletan, kui teismee lugesin, Wikmani poisse seal nende niisugune seksuaalne eneseleidmine ja seal on üks vist Rootsi sõidu peal süütuse kaotamise kohta. Niiviisi see joon tundus küll selline pead pööritavalt erootiline, et ühesõnaga ikkagi, et ma nii-öelda kirjanduses kui sellises erootilised kohad köidavad mind küll koledad, hästi kirjutatud Krossil on ka hilisemaid möödapanekuid, kui enam elab nagunii hästi võlu. Aga samas, Ellen niidul on näiteks üks suurepärane luuletus, mis kirjeldab sellist suguühet kallima armsamaga ja mis täiesti imeliselt kirjutatud ja kirjutas üsna vanast heast vanas eas ja me võime aimata, et see kirjeldab teda Jaan Kross ja see on ilus. Sa tõid selle mõiste. Et mingil määral erootiline kirjandus on ju tarbekirjandus, ma ei mäleta, kes eesti kirjanikest seda ütles kuskil kümmekond aastat tagasi, et olgu selle pornoga, kuidas on, aga kui keegi erutub erootika peale, siis on ta päris pervert. Vastupidi, et erootika just see, mis köidab väga erutunud. Mis, kas vaimne erutamine, füüsiline erutama, milline erutamine, et kas see, et mul tekivad kohe füüsilised vastupandamatud tungid või siis see, et mul peas lähevad mingid lambid tööle, et mis, mis see on mingis mõttes erootika on ikkagi peaga seotud minu jaoks, et nende teiste asjadega ka, aga peagi rohkem, et enne hakkab seal sisimas miski tööle. Et ega näiteks 1917 kui mingis mõttes oli eesti luuliseks seksrevolutsioon, ilmusid Underi, Soletid ja Visnapuu Moores ega neid, neid peeti peaaegu skandaalseks, et kas raamatuteks ja paljusid tsüklik kodanlikke prouasid ärritas, eks ole selline kehalisuse kujutamine ja kuigi õdadet lots Lunderisonnetid läbisid, kõik on väga ilus ja niisugune turvaline seal ei ole, seal ei ole mitte midagi, nagu siis ütleme mingis mõttes Visnapuu võib-olla mõni rämedam tekst isegi salaMoorecis, aga, aga, aga siiski, eks ole, seal on see, see, see ka nagu süütuse kaotamise lugu on see neitsist, sauna, neitsi saunaskäigutekst, mis mis tekitab siukse, kummalise tan korraga nagu erootiline, aga siis kurbusenoot seal sees. Ja samamoodi Underi erootika on mingisuguseid nukraid, alatoone või need on, seal kohe tulevad otsese mindi lahkumineku luuletus või nii edasi. Et need, ühesõnaga, et see, mis mingil hetkel oli skandaalne ja puudutustena tänaseks hetkeks on see nagu kuidagi üks asi on turvaline ja teine asi on nagu meie mõtlemise klassika juba ta on, ta on juba mingisuguses teises ruumis ja, ja ma ei teagi, kas me Underliku erootikaga ennast samastame meie, kes me oleme, see põlvkond, kes on juba internetist näinud pornot ja kes on kunagi, kui Soome televisioonis näidati Emonolly siis oli ju kõik inimesed Põhja-Eestis istusid teleka juures ja siis see isegi räägitaksegi, et peale seda beebibuum, eks ole, et mingi hetk, mis oli 87 või 88, kui Emanuel oli soove täis, kõik vaatasid seda, ja siis umbes 10 kuu pärast tuli hunnik tittesid. No sihukest asja enam ei ole, see ei tööta niiviisi, et me oleme mingis mõttes kehaliselt vaimselt vabastatud tegelikult erootikat, mis mingis mõttes oled kurb, sest et noh, täpselt, et me oleme mingis mõttes nagu nüristunud tomat kui paar põlvkonda varem, aga samas kas oleme? Äkki mingis mõttes oleme sellepärast et ma olen lugenud ka sellist päris teaduslikku uurimust, et justkui need Y-generatsiooni noored seksivadki lihtsalt sellepärast vähem kui nende vanemad, sest nad on lihtsalt väsinud sellest seksist, mis neile igalt poolt. Vastu vohab kas siis selle interneti pornopealt või, või üleüldse igalt poolt, kihvt, ma ei ole siukest uurimust lugenud, aga mingis mõttes see mulle meeldib või see on nagu see, see tähendab, see tähendab mingit uut, eks ole käiku sinna peale seal mingisugune teistmoodi vabaduse tunne, eks ole. Inimesi niikuinii on maailmas liiga palju, nii et see Mul on ainult hea, et me ennast nagu natuke lahti kisume sellest. Aga, aga nüüd, kui erootika eesti kirjandusest tagasi tulla, siis minu jaoks on ikkagi nagu sihuke sadomaso erootika, et mul tuleb esmalt meelde Vilde ja, ja niisugune inimese peksmine, mäeküla piimamees ja selline perverssus, vana mõisahärra piilumine ja siis sihuke paljas naiseihukogus ajavalt pitsa orbid. Et see tuleb meile aga tegelikult üldse, et Eesti erootika on ikkagi natuke sihukese vägistamise või vägivalla, aga või, või või sellisega seotud tahtmine on nii, tung on nii suur ja siis tuleb see kuidagi peale pressida või seda piiluda. Perversioon on sees. Et võib, võib-olla siis ma ei, ma ei tea millest, et kes, kes me oleme nii sissepoole surutud või, või, või nii et sellist siirast ilusat erootikat ta on, nagu ikka, on siin-seal näpuotsaga. Mõtlengi krossil tuli nagu nooremast peast päris festivali vanast peast nagu mitte nii hästi. Aga see, mida me võime. Nii nimetada heaks erootikat, see tuleb ikkagi klassikalistest teostest klassikaliste kirjanike erinevatest tekstidest välja lugeda midagi sellist, mida me saamegi. Nimetada puhtaks erootilise kirjandusega, mis oleks tootiline kirjandus? Ma tean paari tüüpi, kes Eestis on kirjutanud ja, ja olengi katsunud lugeda mõnda. Ja tead, ei köida, tähendab et selles suhtes, et see jääb sinna niisugune poolfabrikaate Ta on nagu niisugune külm kotlet, näiteks, kes on üldse kirjutan. Ma muide üks nimi tuli praegu meelde, ma ei taha ütelda seda. Las olla, aga, aga, aga tuli meelde siiski üks, aga ainult üks ja tema kirjutas siukseid poolpornoromaane. Mis, nagu minu jaoks oli rohkem nagu lihtsalt paberi raiskamine, et ma töötasin tollal sirbi toimetuses ja aeg-ajalt neid saadeti sinna, siis ma kirjandustoimetajana hakkasin lugema ja vaatama ja mõtlesin et kuidas nii halvasti saab, et tähendab, et ja mõtlen, et kas tegelikult on võimalik erootilised kirjutada, et millist sõna varasemaid valdama, see peab olema keeleliselt väga andekas inimene, see peab olema selline inimene, kes, kes domineerib keele üle, kes kes kontrollib seda, kelle telekeelde ei lipsata mingisugused näiteks juba suguelundite nimetamine, see on suht problemaatiline eesti keeles, eks ole, või noh, see mõjub niiviisi kuidagi imelikult meile ja suguelundite nimetuste otsimine, kui kui ikka keegi juba kasutab, saad Tõivet siis oh issand. Et ma otsisin kunagi muide, Eestis on väga tundlikud sõnavara osas ja siis ma kunagi just ühe teksti kirjutamiseks kahjuks ei võtnud täna kaasa, aga ma otsisin Wiedemanni sõnaraamatust huvitavaid sõnu ja pritsi sealt mõned nagu, nagu muuskaria nihvel toos ja siukseid. Mida saab rahulikult ütelda niiviisi, et inimese kõrv ei tunne ennast tule aga samas nagu teriootilist tunned, ka nendega ei loo, eks ole, erootika siis peabki hiilima selle ümber, ütleme niisugust kirjandust eriti ei ole või noh, mina ei ole leidnud, et keegi oleks suutnud teha või nii, et see mind köidaks. Aga luules on muidugi küll näiteks mingis mõttes mulle meeldib see macho erootika, mis on olemas Mati moguutšill Jonny piisata mäel ja Albert Apeesil, et see, mis on muidugi nagu niisugune kerge, sihukese perversne alatooniga, selline tahtejõuline mehelik peale sõite. No päriselus muidu ei mõtle niiviisi, et ma, ma tegelikult isegi perest feministlik, natuke saamatu, feministlik Mati Undi tüüpi feminist Mati Unt vis pidas kenasti ministriks, et nagu, nagu sõnades ja mõtetes saan väga hästi hakkama, aga võib-olla nagu eluliselt alati ei õnnestu, et mul läheb ikka sassi. Mõnikord näiteks ütlen, olen kasutanud seda naisluule ja see on väga piinlik, sest et sihukest asja ei ole olemas naisluule, mis asi see on naiste kirjutatud luule või mis, mis, mis, kas mees luule on olemas ja muide mingis mõttes mogutsi isata Ta ja trapees võiski olla siis see mees luule, et kuidagi otsid naisluulemees luule, siis see on niisugune mees, sule trateesilt tuleb meelde, see kõik teavad seda Volkonski esituses, aga see o blond ingel, sinul roiskunud keha toob kevaditi minu hingearmastusel reha isegi intoneerisin vist talle sarnaselt, aga ühesõnaga et siuksed asjad jäävad kummitama, aga samas Tealegi põhjusega ja, ja mitme põhjusega minu jaoks kõige tootilisemalt mõjub üks noor luuletaja Sveta Grigorjeva. FPS eesti luuletaja, tegi siukse anekdoodi, kuskil, rääkis meist, ütles nii, et see ma võin praegu-ist rääkides anekdoote, muidugi räägin, et inimesed peatavad Jürgen Rooste vanalinnas küsivatelt. Vabandust, kus siin asub rongijaam. Roste morniks vihastab ja läheb üksinda podises edasi, Sveta ei ole rong. Aga aga ma loen Sveta Grigorjeva teksti Inua ja ta ütles, et see ei ole mingi erootiline kirjandus, et ma saan kõigest valesti aru ja ei olegi, tähendab, see räägib hoopis millestki muust, aga see on nagu niisugune tekst, mis mulle mõjub. Erootilised. Innua kõnnib vastutuult, see piiga, tal on näkku kirjutatud see pool pilul, silmad õhku, ahmib huul. Ja talle kõnnin vastu mina. Talle kõnnib vastutuul. Kõnnib vastutuult, mitte ei oskaks pärivoolu, lihtsalt tuul pöördub alati ta vastu, ükskõik mis ilmakaarde ja kui kiiresti taga ei pööra ta Kõni vastutuult ja mul on tunne, et me oleme maganud samade meestega. Meid on vihanud samad naised. Me oleme alati kahe mehe vahel, mis tähendab, et lõpuks valime ikka iseenda. Me oleme kirjutanud erinevate sõnadega samu luuletusi. Õppinud end rahuldama juba viieaastaselt, kuid pole siiamaani kaotanud lapselikku süütust valades salaja püha vett üksteise suhu suudlustega, mis pole eelmäng, vaid totaalne lõpuni minek. Me oleme armastanud 11 nagu jumal ja inimene nagu need kaks nõrga iseloomuga tobukest aegade alguses, kes lubadusi ei pea. Miljon pähe kukkunud sama õun, mis njuuton, ilme hammustasime, sest tükki nagu Eeva, kusjuures me hammustasime, sest läbi juba enne selle maitsmist ning see meile kurku nagu sel eebeni värvi juustega muinasjututüdrukul, ainult et me lõpetame halvemini kui ükskõik mis bowling, Asjed happy end. Kõnnib vastutuult, see piiga, ta kõnnib seda aeglasemalt, mida kiiremini kõnnin mina ja ma ei tea, kes meist õnnetum, kas tema, mina, tuul või õun. Minu meelest oli see ka väga erootiline, aga, aga miks seda ei ole? Sest tegelikult eks ole, see, millest ta räägib, nagu see mõte, mõte või see kese asub mujal, eks ole, aga lihtsalt kujundite vool ja see, kuidas kõike kirjeldatud, on see, see mõttedus, minu arust on see erootiline feministlik luuletus kui selliseid ei ole väga palju, eks tegelikult ongi ju see, et need tekstid annab ju interpreteerida niimoodi, nagu lugeja seda tahab, tal on see täielik õigus, ma usun, et ka Vilde ei mõelnud, et ta nüüd kirjutanud natukene sadomaso ka oma oma romaani sisse ja kui mõtleme üldiselt, et Kesk-Eesti kaasaegses luules on erootikat veel kirjutanud teised tõsiselt nagu erootilisi luuleta, siis muidugi Mercal on, selliseid tekste. On selliseid posid aktiivsemaid süngemaid, näiteks, eks ole, Merca kirjutanud päris karmi rämeda luuletuses sängi pühad, kus siis poisis seisukorrast kirjeldatakse tüdruku vägistamist, et seal on üks kamp poisse, kes ja, ja see on, see on päris karm tekst. Ja nüüd ongi karkass, vägistamine, erootika, eks ole see ja see seal tekstis kindlasti ei ole erootiline ja sest et see tüüp ise tunneb ennast süüdi süüdi, halvasti ja ja samas on see hästi poeetilises vormis või sihukeses. Nii et, et, et see võib olla üks viimaste kümnendategi kummalisemaid tekste, mis mind on tihti painanud. Ja siis on kahjuks kahjuks ei ole tema luuletusi enam näha olnud. Irja Vaher, Irja Vaher kirjutas väga kihvt, kummalisi siukseid vemmalvärsid nipiga kavalaid, siukseid, erootilisi luuletusi, aga, aga nendega vist ärritas, kuna esiteks oli vemmalvärss, eks ole, niisugune natuke labane vorm, võib olla, teiseks astus nagu meeste mängumaale, eks ole, ta Läksin sinna, kus on mingis mõttes kontra või Apo, ütleme rohkem Aapo Ilvese Ruitlane. Et et ja ta sai vist kriitikaga hästi kriitikute käest tollal siis vastu päid ja, ja hambaid iga, iga iga igatpidi nagu tegelikult võib-olla oleks huvitav, kui meil oleks üks selline Irja Vaher, kes kirjutas, tähendab peaaegu mehelikkus keeles meheliku laadiga sellist Thelmikat erootilist kavalat luulet, et neid väga palju tegelikult muidugi on praegu ka niukseid noote, toone on olemas, eks ole. Et aga, aga väga väga palju ei ole, et ma mõtlen, võibolla. Sveta on üks, kes julgeb neid kujundeid kasutada, aga aga ega võib-olla ongi, et tüdrukud tunnevad, et see ei ole nende pärusmaa ja poisid jälle ei ole ka lugenud väga head erootilist luulet, kaua aega. Ma ei tea, kas mul on mõni, ma ei, ma ise ei oska kõrvalt vaadata, järsku need on ka halvad. Näiteks Jaak Urmet, mõni aasta tagasi pani kokku sellise kogumiku seksist eesti luulest, noh, vähemalt sõnad soojas süliriimi kõige pragmaatilisemalt võtta, siis see on ju väga paks teos, on küll. Jaa, aga kas kõik tekstid ka selle alla lähevad või et kas meid, kas meid huvitab mingite nõukogude aegsete tüüpide niukene kõrval värssides asuv erootika või siis. Ja et tegelikult on see hea raamat, muidugi seda peab lugema, aga, aga kõik siin ei ole nagu üldse nii äge. Ja see on natuke minu arust on, siin ei sattunud olema rohkem selliseid paatuslikud, õhkavad tekstid, aga paatasi, õhkamine võtab ka erootika, sest midagi nagu grammikese ära või midagi alla, et kui sa juba oled selline, kõik nii suurt seltskonda, nimed ja minu esimese raamatu esimene tekst, seda panin kate lugeda. Hell Hellakene kaelas, kellakene tuli läbi ümbergi need juua teed, ei olnud mahti, sõlme urgid sind lahti, kiimas roosas põhines mahalaskmistuhinas, eksisid mu käed, kes sinna, kuhu muidu vast ei minda mingit lõhnatundliku, tungis ninna, näksisklesin rinda, olin keevaline hull, minu elu seebimull paisus suureks elavaks, lõhkes hetkel, mil ta naerma puhkes. Selles on ka sihukest noh, nalja, et me tegelikult kaitseme ennast erootika Est naljaga, eks ole. Mida see sinu tekstis ei olnud, sa seal ei, vastupidi, seal ütleme nagu enese usaldamine selle maailma kätte, aga, aga, aga nii palju turvalisem on. Mul on näiteks üks homoerootiline luulet. Nii, meil on need ju maailm valla, mulle see meeldib. Ja ma loen ühe homoerootilisi luuletusi, mis ma kunagi kirjutasin. Tultsin hea võtab riidest lahti. Lukuaugul paar silma peab vahti, ninad päris silmis, mõlemad püüavad näha, kuis roosakad nibud hüüavad. Johove oleme vabad. Kolinal kukuvad voorus tabad karvane mehe käpp isegi taabisid hiljem näpp ei pääse sinna, kuhu teel on toatüdruk, alleaa, pikk keel. Suurepärane, aga meil on ju öeldud, et mingisugused geiromaani ka ikka kirjutanud, kuidas sulle tundub? On on jah, paar tükki on näiteks sõbra Ivar silla tantsiv lind, tuleb meelde. See tegelikult päris hea käsikiri selleks. Mul on tunne, et see avaldatud versioon läks natuke untsu, et oleks võib-olla pidanud sellega veel töötama. Sealt võeti üks suur osa välja, mis mulle mulle meeldis ja teen ja, ja just nende teiste osadega rohkem tööd teha. Aga, aga Ivar sillal nii luules kui ka kui ka romaani, see on siis siukest julget homoerootika, tema üks tuntum ja just sellepärast, et see on ametlik ta surema, kui luulekogusid on mitteametlikud tema ametlik välja antud luulekogu üks on spermaga ja puha. Ja siis sealt nagu. Ma mäletan, otsiti neid homomotiive, nad tegelikult Te vist selles raamatus väga palju ei olnud, aga, aga mõni oli. Aga siis oligi, et, et kui sul on nagu see spitser juba peale, et sa oled homoluuletaja, siis kõik hakkavad tõlgendama ja Ivar Silla luuletuse Ladza võid kirjutada mesimummudest ja hiirtest. Näiteks juba mäletan, et tekkis sihuke sihuke isegi lõbuseks kriitikaga võttis ette ja kaks hiirt näksisid ühte maasikat ja siis ta leidiski, sest kahe kahe ire maasika läksimisest leidis oma erootilise elemendi. Ja siis oli, ma ei mäleta kalise Udo Uibo või keegi loomingus vastas siukseid paroodiaga muidugi kiirekesed läksivad vaasikat, koe tuleb, homod tulevad veel. Et, et selles mõttes iga kord, kui safišeerid kuidagi oma seksuaalsust, olgu homo või hetero ja kui sa nagu kirjutad kirjanikuna, seksuaalselt, sa paned ennast löögi alla selles mõttes, et see seal nähakse sind, sa võid küll näiteks võib ju ma tea heterokirjanik kirjutada, kirjeldada homoerootilise suht suhteid, eks ole. Siin on, need võiks praegune kaasus, eks ole, mis õhus on, kus on kirjeldatud külla, see ei ole nüüd erootiline seal midagi muud, aga on kirjeldatud siis täiskasvanud inimese ja lapse seksuaalsuhted, see, see kaasus on praegu, eks ole, Eestis väga-väga teada ja, ja kohtukohtu, Kaur Kender istud ja, ja, ja, ja noh, see on täpselt see asi, et kas, kuidas me seda vaatame, et aga on ju võimalik, et on olemas inimesed, kellele lähevad seda lugedes tööle, et need kohad, mis meil lähevad tööle siis, kui, kui, kui me tajume mõnda täpselt siukest tütarlast kirjeldavad luuletust või teksti lugedes, et ühesõnaga, aga see ei ole kindlasti noh, selles mõttes pornograafia nagu tarbekirjandus. Noh, ühesõnaga, aga ega ega nad igagi keskmise kirjatüki peal, mis on kirjutatud lihtsalt väga äärmuslikus materjalist ei pea liiga palju peatuma selles mõttes, et minu minu arvates ei ole siin mingit kohtukaasust, aga, aga kõvarak, reklaamikampaania sündmus on küll tekki tekkinud need ja, ja tegelikult, et Eesti on üks pagana vaba maa, meil on nagu sõnavabadus on peaaegu mõõtmatult lõputu, tohutu suur. Me võime ükskõik kelle kohta öelda peaaegu ükskõik mida ja, ja ainult seal mingid haprad piirid on ja siis noh, et seda, seda valdkonda peab ikka väga otsima pingutama, kus sa saad veel Eestis kohtusse sattuda, et ma arvan, et tõesti targem oleks minna minna Putini Venemaale ja katsuda seal mõni niisugune tekst kirjutada ja vaadata, et mitme minutiga lehvik vanglasse sattunud ja kui kauaks ma tahaks selle teema kohta veel küsida, et kas pigem see Kenderi tekst on sinu meelest vastutustundetu või vastu tundlik, nagu ka Kender ise hakkas mingil hetkel põhjendab, et ta tahtiski vastikust ehitada midagi ja kellest ta tekitab vastikust vastikust tekitab korralikes inimestes, eks ole, kes niikuinii kes ei paindu selleni, et vastikust ta tekitab teda nagu afekteerib või erutab, nii-öelda vihastab sihukest väike kodanlast või sellist sellist inimest, kes nagunii ei, ei paindu selle versioonini. Siis selliseid lihtsalt nagu laheda jooksva rõveda jutu ja meelelaadiga tüübid, kes on koolid, ägedad, need nagu fännavad seda ja, ja, ja need pervertide maailmas ei muuda see mitte midagi, nemad võib-olla tõesti laevatuse kui tarbekirjandust, nii et selles mõttes ei ole tal mitte mingit sotsiaalselt või kasvatuslikku väärtust seal nulli ligidale. Luge, lugesin ta hoolega selle mõttega läbi ja katsusin vaadata ennast nagu erinevat lugeja positsioonid katsusin panna ennast, et kui ma oleks see või teine et ta juhib tähelepanu probleemile. Okei. Me tegelikult on nüüd küll see, et Kenderit ähvardab, eks ole, kohus ja vangla, aga Eestis igapäevaselt nagu mingid laste ahistada perverdid saavad aeg-ajalt, eks tingimisi karistusi. Et kui nüüd nagu need asjad kõrvuti panna, siis, siis see on küll sotsiaalne sõnum, et, et sellisel juhul see toimib. Aga puhtalt tekstina. Mitte muudame teemat või õigemini tuleme eelmise teema juurde tagasi, see sama Jaak Urmeti teos sinule hullata ka seal on küll. Ikka ma praegu lükkasin midagi ettegi, aga ma tahan, ma tahtsin küsida seda, et kas need sinul ulatuses, mis sinna satub, kas neil on kuidagi meelevaldsed pandud erootika alla või mõeldud vaata, teine asi on alapeal kirjutab seks eesti luules vigaseks, ei ole alati erootika ja ma loen ühe teksti ette, mis on täiesti, et selles tekstis grammigi erootikat, aga see nüüd kirjeldab mingi, ma katsusin oleks kogu ja ja, ja, ja üks tekstitsükkel, kus ma katsusin kirjeldada ühte tüüpi inimest kes on ka minust sees kuskil olemas, muidugi, aga, aga mitte ainult ja Malaisia teksti ette siitsamast erootikakogumikust ja, ja kas ta nüüd on, eks ole, minust? Erootikastend on nii kaugel nagu, nagu vanaema hiphopi Ast. Ma ei leidnud õiget kuivalt. Telema olen härra tahtejõuetu pask, tavaline eesti idioot hämaramaalt. Minu õnneks on kõik hästi ja papli, aga ma võin osta endale seitsme tollase pesumasina ning lõhkuda selle veel samal ööl pain leida tõelise õnne ja sittuda selle peale veel siis samas elus vaadata võsareporterit ja hiliseist udu, erootikaprogrammi, sest kui ma just ei joo või oma naist ei põruta, võin ma teha kõike, sest ma olen jumal, tavaline eesti idioot. Aga ei, ei eruta ikkagi mingi muu vahend, eks ole. Ühesõnaga, et tegelikult, et siin võib-olla selles raamatus on väga palju tekste, kus lihtsalt on seks nagu viitena sees, võidan kaude nagu kujutatud, et võib-olla see seda saab teistmoodi lugeda. Et seda erootikat või erutus, seda, seda no Mati Undi on nii mõneski noorpõlve romaanis elit, eks ole, Mati Undile on, on need täiesti, ma mäletan, et lugesin, lugesin teda, niux teismelisena äkki kilega, täitsa tekki tites selliseid, need tüdrukud hakkasid kuju võtma pääs ja, ja tekkis sihuke armumise tunne, et Unt suutis luua tütarlapse kuju, vana ta suutis elu lõpuni oma peas luua seda tütarlapse kuju ikkagi. Kas sinu. Kas kõik see, mis on kaasnenud tohutu populaarsus, aga mis on seotud 50 halli varjundi ja selliste raamatu? Aga kas neil on ka mingisugust sellist asja, mida nimetatakse ennem? Oli küll mingi midagi ilmus möödunud aasta sinna ma nägin küll niisuguseid raamatuid on Eestis katsutud ka kirjutada, aga aga no kurat, kui originaal vist ei ole juba väga hästi kirjutama poest lappasin ma ei tea, kas olid tõlkeviga või lihtsalt halb stiila lohakad, lohakad, laused ja ei hakka vedama, minu jaoks on kirg ikkagi see, kui lause on ka nagu kuidagi otsast lõpuni. Näiteks. Rowling, Harry Potteris, ma saan aru, seal on kirglikult kirjutatud seal lauset ka, et see, et see keel ka kulgeb, et see, see on nagu paatne, et ma saan aru, miks ta on niisugune, aga neid kuradi halle varjundeid ja mis olid mingeid ainult kaelanärimise lood, mida teised teismelised loevad. Et kaelanärimise lood ka, et ma võtsin ette, loen nagu mõned leheküljed juhatanud. Ma kardan, et halb stiil jääb pähe kinni. Et kui sa loed nagu kaua aega halba kirjandust ja siis hakkad ise kirjutama, siis järsku järsku sa hakkadki samamoodi kirjutama, et ma kardan nagu seda viirusnakkust nagu, nagu kui inimene kuskil aevastab, nohutab bussis, eks ole, paned käe suu ette või lähed kaugemale istuma. Samamoodi mul on selle sellised tahtliku erootikakirjandusega, et ma kardan, et see nakkab nagu siuksed piiskadena, aga, aga need ei ole, need erootilised, piisab, aga sa ennustad, et selliseid kirjanikke võib Eestist tulla ja nad võivad saada edukaks muidu rendiga. Muidugi, miks mitte, eks ole, lihtsalt kui keegi hästi kirjutatakse Eestis male muide mõeldud, ma olen paar korda elus mõelnud, mul on üks tõsiseltkavas, üks erootilise pika raamatuid, aga siis on ka erootiline. Aga kese oleks mujal. Ja kuna ma seda võib-olla ei kirjuta, võib-olla kirjutan, ma olin natuke rääkida katse nagu pea sihukeseks lugu eest poisist, kes on armunud oma keskkoolinoorte emakeeleõpetaja, see, kes paneb nad tunnis haikudki tema ja siis poiss kirjutab nagu täitsa teksti ja see on kolm rida, aga see ei ole haiku muudatus, sai viis, seitse viisi lasteaiaõpetaja, nagu natuke noomib teda, ütleb, et see ei ole korralik haiku, saab teda hullult painama, sest ülejäänud elu, kui tal on seksuaalsuhteid naistega, ta hakkab neid palju olema, sest iga kord, kui ta naisega magab, siis ta kirjutab ühe haiku. Ja, ja, ja siis ta lõpuks vanemast peast kohtub uuesti selle emakeele õpetajaga, et see vendivaks sinna tagasi. Et tegelikult mul on nagu mõttes teha sihuke haikukogu mis oleks ühtlasi erootilise romaani nahas, et jah ja ei, ma ei olnud keskkoolis armunud oma emakeele õpetajast, see minu minu emakeeleõpetaja keskkoolis oli Avo valmis. Väga kihvt vanamees. Mul ei olnud tema siis ta ütles, et neil oli suur sümpaatia armastusega midagi erootilist. No igatahes tundub väga põnev, ma loodan, et sa võtad selle ette. Vile, sa tea, aitäh sulle, Jürgen Rooste, aitäh, tšauhh. Vallatud kurvid lähevad edasi ja mul on järgmine külaline stuudios. Tere, Marit. Tere. Marit saatis vallatute kurvide erootiliste kirjatööde konkursile ühe töö ja kõik raadiokuulajad saavad kulda pärast südaööd. Ja mul ei ole häbi öelda, et see töö mulle avaldas kahtlemata kõige sügavamat muljet. Miks, seda te kindlasti kuulete ise, aga mul on väga hea meel. Marit nõustus täna aga mulle külla tulema. Kui me vahetasime mõned kirjad, siis sa ühes kirjas. Juskui kahtlesid, et kas see, mida sa kirjutad, on üldse erootiline kirjandus. Miks sa selles kahtled? Kui me natukene surfasin internetis ja panin pealkirjaks erootiline kirjandus, siis sealt lõi mulle vastu näiteks sellised erootilised kirjatööd nagu Emmanuel või poliin riisi, neiu vooluga kust puuduvad igasugused tunded ja meeleline armastus. Siis ma lõin kahtlema, et kas minu, kas minu kirjatööd see ongi erootilise kirjanduse vallast? Mille poolest sinu töö erineb neist? Sestpeale anatoomilise seksi on seal ka armastuse soojust ja tundeid, mingit taustamuusikat meeleolusid, suve saladus oli see teema. Ja miks sa tahtsid sel teemal? Sest minu sees on palju saladusi. Kätkeb endas palju saladusi, millest võib-olla ei ole nii lihtne rääkida. Rääkimine profaneerib, Neid tundeid millest me võiksime hoopis kirjutada. Kas kirjutades on sul lihtsam neid tundeid välja lasta või, või sõnadesse panna? Ja kindlasti see oli päris pikk. Töö, mis mulle saatis, kui kaua sul läks aega, et need tunded paberile panna? See nõudis kindlasti pingutust. Kuna see Väinast või võimul on ka muid kohustusi, siis me ole mingit arvestust teinud, aga ma arvan, et Sävitist võib-olla kaks nädalat jah, seal hinnangu terviklikku unenägu mis nõudis sellist õiget sõnastust. Mida ei ole üldse kerge leida? Selles jutus ei ole ühtegi vulgaarse, väljendid ei ole niikuinii. Ei, ma ei armasta hulgaliselt vulgaarne see ja see ei saa olla midagi ilusat. Jah, seda võiks nimetada selliseks meelte keelaks instinktide, keeraks kasulikku, süstiti juutud. Võib-olla natukene inspiratsiooni olen ma saanud David Herbert Lorentsi loomingust ja Anaist niini loomingust kes on psühholoogilise impressionismi ja seksuaalsete kujundite meister. Naisliini juurde jõudsime suhteliselt juhuslikult läbi raamatuportaali kuudrid tsitaatide kaudu aga David Herbert Lorentsi loomingu ma avastasin läbi. Loengusarja, mida ma kuulasin Tartu Ülikoolis, mulle meeldib kirjandus, mis laseb kirjapanekut kogeda ja tunda sügavamalt kui pelga mõistuse või intellekti abil. Et see võikski eristada siis ilukirjandustaimekirjandusest, teaduslikust kirjandusest, et mida on võimalik mõista siis läbi meelte, Läänemere hinge ja sugutungiga kogu on olemas, aga kui sa midagi loed, siis sa tõesti tunne, et seda ei tunneta seda rõõmu enda sees. Kui palju sa näed enda ümber inimesi või suhtled selliste inimestega, kes suhtuvad kirjandusse samamoodi? Ega neid väga palju ei olegi, aga ma ma loen nende kohta või nende kriitikat. Väga sügava mulje on jätnud mulle Jüri Talvet, kelle loengutes mulle oli au osaleda. Et ma arvan, et tema maailmavaade ühtib täiesti ka minu maailmavaatega. Mulle väga meeldib, kirjutab. Kui me räägime eesti kirjanduses, sellest, mida praegu võib-olla kirjutatakse, on kirjutatud viimastest aastatest, kas oskate midagi välja tuua, mis sind siis inspireerib või või mida sa naudid? Mulle väga avaldas muljet näiteks Elo Viidingu teos pühapäeva väga aus ja tõetruu. Kuigi see ei ole nagu minu maailmavaade, mida tema käsitleb, aga mulle väga meeldis tema sõnaseade kõik see, mida ta väljendas. Ausus on kõige tähtsam loomingu puhul. Kuna tänase saate teema on erootiline kirjandus ja ja ma siin tükk aega Jürgen roostega on sellel teemal rääkinud, siis kuidas sulle tundub, kas Eestis on ka selliseid asju nagu erootiline kirjandus? Ja loomulikult, ma arvan, et Marie Underi armastus ette võib kindlasti pidada erootiliseks selle sõna kõige paremas tähenduses. Aga tuleme tagasi selle jutu juurde, mis sina kirjutasid. Kust see jutt tuli? Armastusest. Ma arvan, et kogu looming tuleb armastusest Punane ost, see looming on sügavalt isiklik. Ja seal on väga vähe, mida juurde mõeldud. Selles jutus on üks koht kus minategelast küllastunud nööbid See oli unenägu. Päristajaline, võib-olla mitte unenägu, vaid unenägemus, suisa, et kui ma näen unenägusid. Me võime kõik eristada ju selliseid, sel käidia, segaseid unenägusid. Aga see oli tõeliselt selge ja nähtud uusaastaööl. Mis see tähendab? Ma ei tea, mis see tähendab, ma püüdsin talle kirja panna. Mis sa arvad, miks nööbid kruvinud sind? Tunnen ennast või ma ütleme ikkagi niimoodi, et selle loo minategelast Loomulikult mind, see loo, sest et loo minategelane olengi ju mina. Ma kirjutasin. Miks nüübitsin Tulasklastused, mul ei ole õrna aimugi. Ma püüdsingi selle lahti mõtestada läbi oma loomingu. See inimene, kellega ma rääkisin sellest loost pakkus välja sellise variandi, et siit kumab läbi võimalik erootilisi tundeid naiste vastu. Mina mingil määral lugesin sealt välja selle, et justkui need nühvid tulid sind õpetama, kuidas suhelda. Mees pole, aga ma arvan, et nii, nii kui naa. Kindlasti nad saatsid mulle mingi sõnumi kuidas käituda edasi. Ja mis sa esimesena nimetasid? Ühesõnaga erootiline suhtumine naiste vastu. Me pole mitte naiste vastu, aga see, kuidas ma peaksin iseennast. Kui palju sa oled kirjutanud üldse? Ma olen piirdunud ainult sellise teraapilise kirjutamisega, et kirjutada enda seest välja need tunded või võtta aega, et juhtunut läbi mõelda ja mõtestada. Ja miks mitte siis seda kirjutamise kaudu välja elada. Resel teraapilise kirjutamise käigus see labast lõpp-produkt, mis sealt tuleb, mis sellest edasi saab? Ei saagi midagi see mulla kuhugi sahtlisse ja mis ei ole sahtle seda välja võtta. Ma ei ole pidanud seda vajalikuks. Kui sa mulle kirjutasid selle loo, saatsid, miks sa ei teinud seda enda nime all lihtsalt uudishimu pärast. Aga ma tegin seda peaaegu enda nime all. Tõsi ikkagi. Sest nii on huvitavam, nii on põnevam, sest mulle ei meeldi alasti olla. Kas keegi teab, kas otseselt ei tea mitte keegi? Tähendab, üks meesterahvas on selle läbi lugenud ühele ma olen saatnud. Ja no tema, mõtlesin, et see on natukene selline raskesti rasked üleminekut nagu ühest lõigust teise. Unenägu ongi selline. Kui ma läksin kirjutanud teisiti, siis oleks sellest tulnud mingi romaan või jumal teab kui pikk kirjatöö. Kas see. See lugu on küllaltki eklektiline, lisaks sellele, et see on selline unenäoline, kas see kuidagi väljendab ka? Naise olemust ja naised muudavadki meelt iga natukese aja järel. Aga miks see nii naiselik, mis on veel naiselikud omandatud, panid sellesse luus, naise meelelisuse saladused? Kindlasti need erinevad täiesti mehe omast. Öeldakse, et meeste keel ei olegi võimeline neid kirjeldama. Aga samas neil ta keel on avastanud just meeskirjanik David Herbert Lorentz. Tema alustas just instinktide loomist ja püüdis vältida anatoomilise teaduslikku keelt mis võib ainult vangistada selle, mida keha tunneb. Võib-olla mehed ei ole tundlikud? Loomulikult mitte kõik mehed kõikide meeste kohta ei saa seda öelda, aga aga kui naised kalduvad seksi rohkem segama tunnetega, siis mehed otsustavad pigem ühe mehe, kui me tähendab, kui naised otsustavad pigem ühe mehe kui promiss Kuiteedi kasuks, siis mehed just tahavad. Rohkem seigelda. Sa tegid väikese üldistusi meeste kohta. Kui palju sa julged üldistada seda teist poolt naiste kohta ehk siis mulle tundub, et praeguses ühiskonnas ei ole väga moodne olla selline naine, sellepärast et sa oled. Väga haavatu, mitte nii tugev kui mees. Mina ei häbene üldse naiselikkust või seda, et ma olen nõrgem kõnes, et mulle väga meeldib see, kui mees on minust tugevam targem ja, ja mida kõike veel. Et väga paljud naised juskui häbenud ja. Sina arvad, et ei ole põhjust? Kindlasti mitte, ei arva, et maailmas on raskem elada pragmaatilises maailmas on raskem ja ma arvan, et on privileeg sündida naisena nõrgema poolena. Meil pole naiste pärusmaa, ongi see, et tuletada meistrile meelde, et seksist ei saa välja jätta tundeid, nälga, iha tujusid kapriis, isiklikke seoseid, sügavamaid suhteid, mis annavad värve, maitset, rütmi ja pinget. Kui lihtne on mehele seksuaalsuhtes seda kõike selgeks teha ehk siis mitte lasta mehel domineerida nii nagu meesnemiseks? Pisut mehaanilise? Ma arvan, et see ongi naiseks olemise väljakutse, kui hästi sinul sõnastada? Väga hästi, mis nippidega, aga samas ma ei saasta väite. Narvend, kui mehes ikka seda ei ole, siis seda ei saa talle kuidagi sisse süstida. Et mind ei ole kunagi paelunud sellised mehed, kelles ei ole üldse tundeid või selliste Tõnis poolt. Kes see mees on, kes loosung ta on päriselt olemas. Unenäos, ta on olemas igal juhul seda ma tean, aga ta mind külastab, seal, päriselt veel kohanud? Võib-olla mitte kohtunud nägudega ongi nii, et et neist päris rääkida, et kui rääkida neist hommikusöögi ajal, näiteks peita Trophaneerida seda unes nähtud meil pole, sellepärast ongi õigem siis seda kõike unes nähtud kirjas väljendada. Kogu see lugu on kokku pandud põhiliselt ühe Se yks stseen, kus mind külastavad nimesid siis üks unenägu, mis nähtud uusaastaööl. Aga jah, ei, see üldistus on tehtud ikkagist mitmed unenägude põhjal või mitte unenägude võit suisa unenägemuste põhjal, kui sarnase tunde tunnenud stsenaariumid väga erinevad. Unenäosümboolika on väga individuaalne. Kindlasti peab iga inimene õppima tundma enda unenäokeelt, et selliseid üldistusi teha on raskem. Aga need unenäod minu puhul on sellised suhteliselt sarnased või noh, ma olen õppinud neid tundma, aga ma ei soovi neist lähemalt rääkida, sellepärast et et ma arvan, et see ei ole õige. Aga kuidas õppida tundma enda unenäokeelt läbimata viskele, läbi kirjutamise ja rohkem võimalusi võib-olla ei olegi, aga väga palju inimesi on, kes ütlevad, et neli unenud üldse meelde? Jah, ma arvangi, et on inimesi, kes näevad unenägusid ja on inimesi, kes ei näe, et üldse kõigile ei pruugi ju unenäod nii selgesti ilmuda, et võib-olla see ongi märk, et nendega tuleb midagi peale hakata. Et kui sa neid tõesti nii selgesti näidata, et võib-olla see on siis mingisugune hinge ilmutus. Aga teistpidi, kui sa oled Töötanud oma unenägudega. Kui sa nende peale mõelnud, oled neid läbi kirjutanud, nagu sa ütlesid, kas see kuidagi muudab sinu unenäod intensiivsemaks? Ja kindlasti ta mõtestab neid rohkem läbi ema. Ja ma õpin selle läbi ennast rohkem tundma. Mida sa soovitaksid eesti naistele? Kartsin sellestki. Soovitaksin seda, et et ära karda olla naine, et naine, allan, privileeg kindlasti ja naudi kõike seda, mis tähendab naiseks olemine, olemine. See oli kõige esimene intervjuu. Ja kuidas tundus Naiga raske kirjas, ma olen palju avameelsem kui päriselus. Väga raske on mind rääkima panna. Loodan natukene, mul õnnestus, aitäh, smart, aitäh. Head kuulajad jätkuvad vallatud kurvid. Saade pole sobilik madalataluvusläve ja viletsa huumorimeelega kuulajatele. Järgmine tund sisaldab lastele ebasobilikku materjali ja nemad võivad raadio ette jäädavaid vanemate loal ja vastutusel. See saade suruma peale ühtegi käitumisnormi, vaid tutvustab erinevaid lähenemisi. Saate ajal on lubatud kaaskuulaja puudutamine, võimalusel sooritamine selleks sõlmida eelnev kokkuleppima. Enne voodisse heitmist tõmban öömustatahvlist kardina kõrvale ja vaatan harjumuspäraselt akna seisata akna ees, seljas läbipaistev ene klišee tardunud silmad seirama Suttu kadunud kaugust. Hägune õhtuhämarus on juba jõudnud kustunud maaelu tühjuse endasse neelata. Olen jälle teel teise aega teise ellu keeranud raa sunnilt üles kiretu ja kõrge kuu poole, nagu teeksin seda soovist mehe suudlusteni küündida. Kättesaamatu iha, Anna valgustab mu kiharaid, mis näivad kuuvalgel mitu tooni heledam. Kuskil kaugustest kostub täiskasvanud linnu madalaid rütmilisi hõikeid. Võib-olla meelitab mõni isalind parasjagu emaslind, oligi jäetuna raskelt vastu aknaraami ning hooman aja ja kõiksuse kaugenemist väiksemaks muutumist palavikuliselt ja ahnelt ahminud endasse südasuvist õite magusat aru, ruumi, kuniks kuumvoog minust läbi viiegab. Tajun ihkamise salajast, need kulutavad mürgi maiku. Öö taha have tulerada on kui teejuhiks kõigile neile tundmatutele seni läbi elamata õnne tundmustele. Minu igatsus nende öiste rännakute järele on alati midagi ebamäärast ja luulelist. Mõnikord lebasin hommikuti tükk aega ärkvel kaaludes, kas midagi öösel elatust võiks päriselus täide minna. Ma ainult ei teadnud, kas seda elu, mida elasin Päeval saigi nimetada päris eluks. Päeval olin ma ju eimiski, tumm, kartlik ja ebatõeline. Ükski ettevõtmine ega kaaslane ei suutnud mind lõpuni motiveerida, kaasa haarata, paisutada, liikuma panna. Ei vastupidi. See rahutus ja trots, mis koiduvina saabudes minu kehasse sisenes, ei jooksnud sealt kunagi läbi. Enne päeva loojakut. Olin laps, kelle mõtted ja tunded hiljem ka teod vormusid kuukiirte küütlevas lummas. Iga öö oli mulle lubadus ja hinnaline kingituse väikese elu näol. Igast sängi minekust ja uinamisest sai väike sünd. Kuu valitses nii kõhklematult ja truult minu alateadliku ööelu, milleni teadus kunagi ei küündinud, vaid kuu teadis, et kõik minu öised in diskreetsed armumängud olid selle ühe saatusliku suve eel pant. Jaota. Siis on ikka veel lahtise akna ees peaaegu harduses. Näe, udu on jõudnud maapinnalt üles kerkida. Õhk nagu hingaks jälle. Suve läbipaistvas hämaruses haarab mind mingi varras aimus. Nagu kogu minu elu mahuks korraga ühteainsasse hetke. Ma ainult ei oska selles hetkes peituvat sõnumit ja tagamaid veel päriselt hoomata. Jätan akna avatuks, kardinad ette, tõmbamata, siirdun plaadimängija juurde. Erilisteks puhkudeks ei ole sugugi kerge muusikat valida, nii nagu õiget meiki, riietust poosigi. Ma ei tea, mis see õige muusika olema peaks vaid teha. Öösel peab kajastama kogu inimtunnete buketi, olema nõtke ja vastuvõtlik fantaasiatele ja unelmate aga sealsamas peegeldama tundeid, mis tõuseksid kõrgemale triviaalselt argielust. Minu kujutlusvõimet suudabki viimseni ergastada TPS-i oma õrnade ja õhuliste viisidega, mis nii usinasti tegelevad looduse ja inimfantaasia sõnapäraste seostega. Võib-olla saabki klaverikõlade sügavamat olemust tabada vaid unes. Kuid ometi toodud tema muusikas teatav fataalsus, mida ma vajan. Katked inimtunneta, traagikast dail läbistaminud ega lõika läbi tema muusika määratud saatuseid muutma ega kursilt kõrvale pöörama. Tema helide taga olev jahe intellekt ei järgne kunagi elu ministeeriumidele ja ma ei tea, nagu kass käima ümber palava pudru. Väikese mõttepausi järel mängima David Darling in tšello, Blu, kus tunded on suured ja veenvad, kus võib tõepoolest juhtuda kõike. Siinsed poognatõmbed aitavad mul siseneda maailma, mis kõrgub kusagil kaugemal meie omast maailma, kus muusikakuuvalgus ja tunded sulavad ühte. Ma leban voodis ning mõtlen juurdlen. Seda, mida ma tegelikult mõtlen, on nii vähe. Kõik on ju intuitsioon, tunded, meeleolud, olengi muusika rahustab ja ühtlasi erutab mind. Lõputud pausides upuvad kajad meenutavad mulle, millisesse varjusurmas olen. Kõik selle aja elanud. Muusika vajub ja tõuseb aeglaselt üles ja alla liikuvad Heleri Nad jätavad mu näole õhkõrnu jälgi. Tunnetan, kuidas veri mu sees voolab. Ihu midagi ihkab ja hing sellepärast väriseb. Pool vaarikesed armuvarjundid voolavad muusikast välja kui viibe ahvatlus, mille hääled võivad nõrgeneda. Kui ma ei kuula olemusega, mille jäljed võivad tuhmuda, kui ma neile järgne, mille tõotused, naudingu ohked muutuvad aga selgemaks, kui nad tungivad otse läbi meelte minu keha sügavamatesse soppidesse, südasuve üle meelikkuse armudus, tunnen äkitsi soovit taaselustada uusaastaööunenägu mis oli tegelikult nii palju rohkem kui unenägu. See oli õnne enne imeliste, suisa ennustuslike. Mälupiltide meeletus matab mind kui tuul üleni enda alla. Seal on kaks imekaunist ihalevad Mümfi, kes sisenevad minuga pimedasse tuppa minu linade vahele minu pool illusoorses ööellu ja kõik, mis oli enne seda ööd nii hajevil ja laokil leidis jälle selle ebahariliku armastuse kõik võimalikkusesse. Ma ei mäletanud enam märgates mind sütitama tulnud naiste välimust. Küll aga tunnen siiani nende soojade vilgaste käte liikumist oma kehal kirglikke suudlusi ja neelust. Mitte kunagi varem ei unes ega ilmsi polnud ja naise ka sellist sort õrnuse jaganud. Nad äratasid minus iha, tekitasid illusiooni hoone ja himu. Nööpide mänglev armastus ei olnud teadlik süütundest ega valehäbist. Nemad oskasid naudinguid pakkuda vaid kõige tavatumal, ent siiski palju ehedamal moel. Neist mõlemast õhkus meelelist aurat. Et iga mees oleks pea kaotanud Nad lahkusid, kinkis üks mulle suure kimbu valgeid krüsanteeme ja hinnalise kaelaehte. Ma ei olnud kunagi selgusele, kas need kaks noort naist olid sinu hoiatus mulle, et meie armastusest uhkuse tõttu ei loobuks. Või tingiv palve keha surmaeelsest unest üles äratada. Uhkema ju ometi olla ei võinud. Võisin olla kõike muud, aga mitte uhke. Uhkust ei andestaks endale iial. Õnne ja rahulolu tundsin ma küll. Kahest jumalate Arist kandus minuni mingi salajane müstiline lumm, kõikvõimas tundmatuse hõng, mis siiani banaani mu sees kõik hõõguma paneb. Minu närbunud keha muutus ajapikku taas naudingute suhtes valvsaks ja puudutustele vastuvõtlikuks. Isegi kui ma sel talvehommikul olin unenäos šokeeritud, ei saanud enam olla oma keha suhtes ükskõikne. Ihu on balangusest varambe, tunnen, kuidas suvi ind aegamisi lahti riietab. Soe tuul riivab nägu, käsi mu nahka avatud akna all. Lahtised juuksed tunduvad kui kellegi käepuudutus kaelal. Pärast uusaastaööd harjusin igal õhtul enne une saabumist keha silitama. Panin tähele, et öödel, mil ma ennast unene hellitasin, tulid mu tuppa, jätkasid nii hellad sealt, kus ma pooleli jäin. Öödel, mil uni minust enne ekstaasi saabumist võitu sai, jätsid tulemata. Võtsin seda kui karistust või salat teadmist, kuidas sa mind nagu varas öösel ootad, ihaldad ja lood. Vast igatsesid, et ma oma keha paremini tundma õpiksin. Seda Taivates ei jätnud ma end kunagi enam une hellusteta. Mulle meeldis avastada endas peituvaid võimalusi kogeda senitundmatut, leida üles oma keha, peidupaigad ja salaarvanud, et neid unelema silitama jääda, sinu tulekuks üles soojendada, valmis seada niisama toimimine. Täna öösel sulgen silmad ja keskendun vaid käesolevale hetke. Tiheneb videvik on juba tasahaaval jõudnud piirangut purustada ja salanud linnalt loori heita. Aiman sind kõigil siinsamas lähedal. Puudutan oma kõhtu ja tunnen, kuidas elavneb. Tajun endas korraga kõiki naisi, keda oled iial ihaldanud. Kõike, mida oled puudutanud kõiki. No mida oled selle juures öelnud või mõtteid, mida mõelnud minust puibitseks, kui kõikide läbi elatud ja veel läbi elamata erootiliste tunnuste müriaad. Ponigastuma puudutusest aegamisi, põhjalikult lõpuni. Hõlm kui väike veetaim, põhjatus, nauding meres, Kulbin kõige tundmatumat lihalainetel mis kanduvad minuni kuu kiirtest, ööst ja muusikast. Kuni lootusetult eksinud kusagile oma väljamõeldis, ta unenägude kujutelmad ja tõelise mina vahelisele ääremaale. Nii lootusetult, et isegi kõige teostamatumad kujutluspildid hakkavad aina jõulisemalt ja jõulisemalt konkureerima vangi pannud olevikuga. Ma ei kahetse sugugi, et olen oma elu tundmatuseni elanud peitnud oma alasti mõtted, tunded ja soovide lugudesse ja oodanud, et sa mind sealt üles otsiksid. Kas kuna see mitte kütkestavam kui no ja otsida naist puupüsti täiskohvikutest või tantsupõrandalt ka sinu ebatavalist tundelaadi, naisse paeluvad, kui läheneda armastusele läbi ettevaatlikku poeesia mida saab väljendada üksnes sellele, kes oskab näha enne sind olin nii kaua otsinud oma elule sügavamat sisu, pühamat eesmärki kuniks selle saatusliku õhtuni, mille esimene pilk sinu saladuslikesse silmadesse mind ühe ainsa hetkega mingisse teise reaalsusesse ümber valas. See ainus silmavaade andiski mu elule uue tähenduse. Kaua otsitud mõte. Seetõttu tunnen kogu oma olemusega, et sul on minu elule teatud ainuõigus. Et sa oled hoidnud mind püsti, teinud minust midagi muud kui ükskõikseks ja otstarbetu hetke inimese, kelleks ma nii kergesti oleksid võinud saada. Üle akna nääre voolab tuppa kummitusliku valgust. Tunnen, kuidas tundmatud lõhnapilved mu kehasse imbuvad, selle avavad, tundumiseks ette valmistavad. Keha on habras ja Helium nagu tülli ühe unisevõitu meloodia alguses tõstab muusika mind vähehaaval iseendast välja. Vajun noodiletarregiasse pool on kõik mu ümber on jälle nii tõeluse lähedane või isegi üle tõeluse. Äkitselt tunnen, kuidas mu keha kellelegi nähtamatu käe erootiliste hellituste käästuks läheb. Niimoodi alati pimedas tulla on omane vaid sulle, et enne, kui silmad mind näha võiksid, on käed keha kohaloluga harjunud hinganud endasse ööpesu alt õhkuvat nõrka ja oivalist ruumi. See on mäng pimeduses. Mäng on sinu ilmutus. Pean aga olema ettevaatlik, sest kohtudes ümbritseb meid ikka veel see sama tihe väljamõeldis, kiht, mis teeb sinu puudutamise mulle võimatuks. Ehkki sa ei näi ise sellest sugugi häiritud olevat, tahan mina selle kaitsetõke lõhkuda. Ennast meie armastusest liiga šokeerimas ulatusliku sõltuvusse mässinud. Et lausa masohhistlik oleks end jälle tagasi hoida, maha salata, pean lahendama selle armastuse ministeeriumi, mis jääb mulle elus nii kättesaamatuks. Libistad ikka veel käega pikima keha siidet kumerusi justkui neid alles tundma õppides, kui ka puudutus oleks ikka veel see esimene suveöödel üksinda voodis lebades, vulin seda kätt ikka salamisi vaadanud ja nüüd teebki see õrnalt ja aeglaselt kõike seda, mida olen igatsenud. Võin jälle tajuda su nälga ja unistusi, kurbust ja ihasid samal hetkel, kui sa need vahetad. Käsi libiseb riivamisi üle terve mu keha ka nendesse kohtadesse, kuhu ma ei olnudki osanud oodata salakohtadesse, mis värisevad. Laskud aeglaselt põlvili, et kata naudinguks häälestunud ihu, udu, õrnade suudlustega. Muutused tabavad mu kehand Uigetest kõik nurjatud mõtted ja soovid nagu vari seinal veninud voodijalutsis hakkan ihanemalt suudlema. Olgu, samal ajal kui käsi pikki läbi kumavad pehmed tööriietust üles libiseb, puusadeni välja. Hellik mind sealt nii aeglemisi ja unelevalt nagu olekski enam kusagile kiiret, nagu varjuks nende hellusti all terve aarete saar Mi liiguta. Naeratan vaid õrnalt ja kutsuvalt. Tundub, et mitte ainult minu, vaid ka sinu joovastus on teistsugune. Miks sa muidu käitud, nagu oleksid mõne maise olendi või kujutluse küüsis keda vaid öösiti kummardada? Nende keha jääb mulle endiselt suletuks kättesaamatuks, siin on täiesti võimatu erutada, tabusid hirme ja kahtlusi kaasa toomata. Miski sinu sees variseks minu juuresolekul kokku. Mind aga valdab hommikune hirm, taotlus unenäoga, et kõik ilus, mis meiega korda saatis, pelgaks viljatuks kritselduseks hoolikalt sahtlipõhja peidetud unekogus üksikuks una lõiguks minu elusala kaadris. Kas niisugune siis ongi armastus nii lootusetu, nii võimatu. Millele on nii keeruline läheneda? Ma ei või enam vastu võtta neid väikesi armastusi, mida öiti nii lahkesti jagad. Tahan kogu sinu armastust. Sa ju tead ise ka, et niimoodi kild killu haaval igal öösel mulle usaldades õnnestub mul ühel erilisel ööl ikka salaregistritest käe liigutustest helitavast pilgust kokku panna tervik, keegi, keda päriselt armastada. Järgmisel hetkel nagu unenäos ikka, istud voodist eemal ja vaatas mulle äratanud otsa, otsekui arvaksid, et mina pean esimesena midagi, ütleme iga muusikapala, mida kuulame nüüd lause katse, pihtimus, mida tahame, et teine seda kuuleks. Lõputud algused surmavalt vaikusesse kustuvad lõpus hajutavad meid katnud ebakindluse ja kahtlused purustavad usaldamatuse müüri tegelikkuse ja unenäoliku vahel. Istume nii tükk aega ja süvenedes muusikasse, läheneme teineteisele. See on esimene hetk. Ma ei oska vahet teha illusioonil, elule ja armastusele. Võtad mul õrnalt piha ümbert kinni ja meenbame teineteist. Puudutame ettevaatlikult kohti, mis nõuavad meilt midagi enamat. Tõesti, võin sind lõpuks suudelda, et saaksin hellitustega kõik haiget tegevad mõtted eemale peletada. Iga naise armupagas sisaldab ju neid tervendavaid, õnnestamaid, hellitusekstrakte, mis tungiksid läbiga kõige paksemast kaitsekihist pühenduksid läbi kõige paksemates kindlustustest. Leian ennast nüüd hoopis teistsugusest palju suuremast ruumist, kus ma ennist magama heitsin. Tundub, et meie käsutuses on ikka veel see sama öö. Ainult koht on teine. Kõige luksuslikum interjöör, mida iial näinud olen. Hülgepeeglitega kaetud aknad, supilised, lilled, been mööbeldamast, katete all vaip põrandal, nii pehmed, summutab kõik sammud. Kannad mind süles, ühest toast teise igas toas on midagi müstilist, midagi üli-erootilist. Lõpuks jõuame tuppa, mille keskel on poodium ja sellel baldahhiniga voodiakende ees õhkõrnad valged kardinad. Kui sa mind voodisse paned, märkan, et ka minu väljanägemine on muutunud. Minu ihu katab nüüd valge atlassist kleitmiseta kunagi paljaks ulatub vaevu nõueteni kaelas seesama kaelaehe, mille unenäos kingituseks sain. Jalas valged siidsukad imeilusa pitsiga ülaosas mida hoiavad üleval samas toonis tripid. Ennast kunagi nii veetleva ja ihaldusväärsena tundnud. Sa istud jälle voodi jalutsis. Sul ei ole enam midagi karta minult, keda sa nii hästi tunned ja kelle nii hoolikalt läbi uurinud. Ma püüan tabada meeleolu, millesse sa mind voodisse asetamise hetkest peale viia oled üritanud. Aga sul ei ole kombeks end nii kergesti reeta. Oled muudkui põgenev ja hüpnotiseeri mind oma salapäraga. Puudutan seepeale su kaela. Libistan sõrmed läbiselt nende jõuste. Paitan su kõhtu, jalgu, puusi. Sa armastad paitamist nagu minagi. Siis märkan enda ümber Nonii köitelise raamatuid. Need on erootilised raamatud, mida oled mulle ostnud, et saaksime neid koos lugeda. Voodis lebades ja lugedes libistan kätt teineteise kehal ja otsime üles need kohad, mida raamatus kirjeldatakse. Kurname end kõikvõimalike liialdustega, proovime järele kõik armastajatele tuttavad võtted ning süttima loetud kujundeist vanadest, uute pooside kirjeldustest. Minu nahk muutub selle peale ülitundlikuks. Pruugib sul vaid sõrmega puudutada, kui see juba tõmblema hakkab. Ja ma ei saagi enam. Kas need on unekatked ammustest unenägudest või juhtub see päris ja praegu. Need soovid tabada minut, teisi Minasid, kõige varjatumaid, kõige tundlikumad, laman tripid ja rullid, sukad, hoolsasti jalast. Peidan oma pehmed varbad pea pesasse. Aga juba sa suudled neid ahnelt ja katkematult. Meie unistused muutuvad järjest täiuslikumaks. Siis tõstad jalad aegluubis endale õlgadele, silitas neid mõlema käega õrnalt aeglaselt nautlevalt nagu kompleksid naha pehmust. Tajun, kuidas jalgade vorme välja joonistad. Ümerusel viivitajad, kuidas käsi põlve kohal peatub ja siis edasi liigub. Armastan iga sinu puudutust oma kehal. Kui ma ennast liigutan, siis vaid selleks, et juhatada teed oma naiselikkuse kaugematesse soppidesse. Ainult see, mida teineteisele kingime, ele nauding, maid, unustus. Kõlanud teksti autor oli Marit esitas Eeva, taustaks mängis muusika Tavitalingilt ja pink Floydi. Minu nimi on Taavi Libe vallatud kurvid jälle nädala pärast.