Tere hommikust, suvi toob koju palju neid inimesi, kes vabatahtlikult või ka olude sunnil mujal elavad ja töötavad ja mõned, kelle teine kodu asub väga kaugel ja töö ei luba pikalt puhata, pääsevad Eestisse võib-olla kaks-kolm korda aasta jooksul paid. Minu tänane saatekülaline naudib just praegu neid magusaid kodunädalaid. Tere hommikust, Eesti vabariigi suursaadik Kanadas, Gita Kalmet. Tere, värgid. Mina olen Margit Kilumets ja kuna meie Kitaga tegelikult tunneme juba mõnevõrra varem, kui seda tänane saade on, siis me ütleme sina. Kuidas need nädalad, mis sa siin oled saanud olla läinud, on. Need nädalad on läinud päris imelikult ja, ja see, kuidas sinu suvevaheaja nädalad lähevad, tegelikult sõltub sellest, kuidas, Kuidas see nagu Eestisse saabumise? Kuidas sa oskad sellesse voogu minna, mina, Tal ei ole osanud. Aga mis sa selle voo all silmas pead, see on see, et et noh, et, et sulle tunduvad kõik asjad nagu õiged. See on see, et sa oled kuidagi endaga rahul või et oskad, sa oskad puhata ja, ja sa tead, mis sa teed. Ilmselt see on kuidagi seotud sellega, et kui sa oled aasta otsa Eestist ära siis sa kogu aeg igatsed Eestisse. Ja siis, kui sa oled Eestisse jõudnud ja Lähed kuskile diivaninurka kutama kükitama, siis sa niivõrd ei vasta iseenda ootustele. Et, et sa ei ole selles, sa ei ole selles voos ja, ja ma usun, et need inimesed, kes on kaugelt tulnud noh, näiteks Jaapanist või Hiinast, noh, sa ei pea selleks diplomaat olema ja sul on Eestis olla lühike aeg. Et nad, nad tegelikult saavad aru, mis ma. Mis ma mõtlen, vaata, meil on ju viimased kaks kolm aastat olnud täiesti ideaalne suvi, eks ole. Ja siis ma ei tea, kas sellest või et sa kuidagi kohe läksid selle sisse ja see oli Eesti suvi ja sa teadsid, et see on kõik ideaal ja sa elasid seda läbi. Ja praegu ma kohe kohe lähen Kanadasse tagasi. Ja mul on selline tunne, et ma ei tea, kas ma ikka olen siin olnud päriselt, kas ma olen kohale jõudnud? Vaata, tegelikult on see ka, et sa ise jõuad kohale hiljem kui su füüsiline keha. Et noh, ma ei tea, võib-olla ikka lendan kuskil. Aga mis on need asjad, mida sa võib-olla sel korral ei ole teha jõudnud, aga mida sa tegelikult alati teha tahaksid? Kas mingid kohad, kuhu sa tahaksid jõuda või mingid inimesed, keda sa tahaksid kohata, et, et noh kui ei ole saladus, et kas sa siis äkki ütled mõne ma võin sulle öelda kohad üks koht, kuhu ma olen jõudnud, on Saaremaaga ma olen jõudnud sinna ka kuidagi serviti laperdades, et ma ei ole seal teinud neid asju, mis on minu lemmikud. Lemmikasi on see, et ma näen siin hommikul minna merre. Ei pea riideid riideid selga panema ja siis ma olen seal ja siis ma vaatan enda ümber ja iga kord ma tean, et jäta nüüd see hetk meelde, siis pärast aasta otsa elad selle hetkega. Sel aastal ma olen ühe korra vees käinud ja see oli ka umbes nii, et aga ma päriselt ei taha. Ja siis mulle tundus, et noh, küll ma veel jõuan, aga see kõik see niuke, see meditatsioon jäi tegemata, et et see ilus Ilusa elu Saaremaal ja kus ma ei ole käinud, ma ei ole käinud Pirita rannas. See on see koht, kus ma käin muidu üpris sageli ka siis, kui ma olen Eestis päriselt koha peal. Sest et vaata, meil ju tallinlastele on täielik luks elu. Meil on rand linnas ja mina saan sellest väga hästi aru, et mul on ta veel peaaegu kodus ja, ja et see on täiesti eriline ja siis mul on omal ajal olnud niisugune komme, et ma hommikul hästi vara lähen Kadrioru parki. Kuna ma elan Kadriorus. Ütle nüüd, et sa seda pole ka jõudnud teha? Ei ole. Ma olen ühe korra Kadrioru pargis käinud, aga ma ei ole käinud seal hommikul vara, sest tuleb minna hommikul vara kell seitse vini, kui sa oled peaaegu üksinda. Ja siis see kõik see park on sinu päralt ja siis sa saad väga hästi aru, mis tähendab see hommikuenergia. Et noh, sa ei pea, sa ei pea selle üle filosofeerima või kuskilt lugema või? Sa, sa lihtsalt tunned seda värskust ja sa võtad seda vastu ja sul on, sa oled teine inimene, terve päev. Aga mina olen nüüd olnud umbes kolmas või neljas. Et ma ei ole seda teinud jah, ja lähen tagasi ja vat ma ei tea, kas see, et sa pead minema nii kaugele. Kas see on tegelikult kurnav, sa oled olnud saadik eks, või vähemalt elanud Pariisis, Hollandis, haagis? Kuskil veel? No ma olen olnud lühemat perioodi ka Bosnia Hertsegoviinas, Inglismaal, no kõik, see tähendab ikkagi seda ekset, sa oled kahe, kolme lennutunni kaugusel Euroopas ja, ja see on suur vahe, aga nüüd saab lendama ja lendama ja, ja koju tulla on väga raske. Kasse kurnab. Ja kurnav ikka. Kurna pikka see sõit on, see sõit on väga pikk. Vaata selle sõiduga on ju nii, et sul on seal hästi palju vaba aega ja vaba aega ju, muidu sul mitte kunagi ei ole. Ja korraga on sul lennujaamas palju aega, sul on lennukis palju aega ja sa ei kasuta seda. Sa oled nagu, noh. Mul on väga sageli nii, et mul on nagu kolm raamatut kaasas, miinimum, ma ei loe neist mitte ühtegi. Ma lihtsalt vahin enda ette kuskile punkti, vaata, see on see, nagu sa ütlesid, mingi hangumine, eks ole. Et ma ilmselt inimesena siis nagu ning on seal reisu peal, et on, selles mõttes ta on. Ta on kurnav ja ta on ikka ühest kohast teise endaviimine. Kui sa sinna tagasi lähed, sinna Kanadasse, Ottawasse, täpsemalt, kus sa elad. Kas diplomaat mõtleb nii, et ta läheb nagu oma teise koju või ta mõtleb, et ta läheb ikkagi tööle? See ei ole ju vist võimalik, et sa elu jooksul lähed Pariisi nagu teise koju ja haagi nagu teise koju ja Londonisse nagu teise koju või on see on? Sa lähed ikka teise koju isegi siis, kui sul on, sest iga kord Eestist äraminek eriti peale suvepuhkust on selline mitte väga lõbus. Kas sa lähed Pariisi või sa lähed haagi või sa lähed ootavasse? See ei ole väga tore äraminek. Aga sa tegelikult ikkagi lähed oma teise koju ja niimoodi sa peadki olema selles mõttes, et tegelikult sa pead oma asukohamaad, kus sa töötad. No raske on öelda, või tundub vale öelda, et sa pead teda armastama. Aga kui üldse ei armasta, siis mina ei usu, et sa seal head tööd suudad teha. Mis on need asjad, mida sa Kanadas armastad? Midagi kindlasti käima muidugi muidugi muidugi. Kanadas armastan, vaata, Kanada on nii keeruline, et ilmselt ma peaks hakkama nagu oma jutuga kuskilt kaugelt pihta ja hakkama lahti võtma neid kihte. Ja siis ma jõuaksin sinna kohta, kuhu ma armastan, aga ma arvan, mida ma armastan. Ma arvan, et kui ma tulen eskord Kanadasse tagasi, siis ma oskan sulle väga täpselt öelda, mida ma Kanadas armastan ja mida ma igatsema jään, sest tegelikult sa jätad midagi endast igasse, igasse kohta, kus sa oled olnud. Ja kõik need kohad mõjutavad sind. Et Kanadaga on praegu nii värske suhe. Ta on nii lähedal, et ma nagu ei näe seda hästi, ma ei näe nagu iseennast seal. No Kanadas on tore ju kõik, eks ole, et seal on, seal on palju loodust. Ja et inimesed on ka toredad inimesed, on otsesed tore sõna on selline imelik sõna, aga aga inimesed on sümpaatsed, inimesed on lahked inimesed, vaata et kui keegi räägib sinuga, siis ta vaatab sulle otsa ja sul ongi selline tunne, et ta räägib sinuga. Ja ikka ikka niivõrd palju lahkemad, kui meie oleme siin. No kuulajat ilmselt ei ole väga hästi kursis sellega, mida tähendab olla suursaadik ühel või teisel maal, sest see on ikkagi selline haruldane amet. Ja mina usun, et on ka selline müüt diplomaatide kohta, et küll see on üks tore töö. Sõidad, aga sinna ja tänna on elu üks pillerkaar, paned ilusad riided selga, käid vastuvõtul. Aga mida tähendab saadiku jaoks argipäev? No see oli nüüd väga ilus küsimus, selge on see, et selle tööga on käib kaasas müüt. Et see on selline uhke ja elegantne töö ja ja kõik on väga ilusa järgi midagi tegema ka ja no ilmselt see müüt tuleb ju ju aastate tagant, eks ole. Ja, ja ilmselt on ka nii, et saadikupositsioon või saadiku roll ütleme on ka erinev, kas sa oled nüüd Suurbritannia saadik või sa oled Eesti saadik, need on kaks täiesti erinevat erinevat kategooriat ja, ja selge on see, et väikese riigi saadik on rohkem töömees kui esindusfiguur, tuleb ka olla, aga sul lihtsalt, et ei ole võimalik ainult nagu esindada, sa lähed pärast saatkonda tagasi ja, ja, ja, ja teed seal nagu tööd ka mitte et mitte suurte riikide saadikud ei teeks tööd, nendel on jälle omamoodi raskem olla, sest et sure, riigid on suuremad, nende mured on suuremad, nende huvisid tuleb agressiivsemalt kaitsta ilmselt. Aga noh, argipäev on üpris proosaline, et sa teed kõike, mida on vaja saatkonnas teha, aga tegelikult noh, see roll on ikka see, et sa oled oma riigieelpost selles võõras riigis, sa oled oma riigi silmad ja kõrvad ja kui vaja, siis sa oled oma riigi suu. Selles mõttes, et sa lähed ja annad teada, mida sinu riik vajab või mida sinu riik ühest või teisest asjast arvab. Et selles mõttes see roll on jälle jälle ikkagi sarnane. Olgu tegemist suure või väikse riigiga. Jaa, jaa. Nii oli see 10 aastat tagasi ja 20 aastat tagasi ja rohkem veel Kanadasse minek on ses mõttes keerulisem. Et seal on väga palju eestlasi ees ja võiks ju mõelda, et küllap see on lihtsam, aga eestlasi päris hästi tundva inimesena või inimestena meie mõlemad siis me kujutame ette, et sellisesse kogukonda minek seal on orienteeruvalt 10000, et ma arvan väliseestlaste veelgi rohkem. Kas panid sind proovile ka? Ikka ikka pani see mind proovile ja ma arvan, et ta paneb aad nad panid jah, ikka ikka ikka ja ikka vanemad. Aga aga vaata, siin on ka selline asi, et seda ei saa isegi isegi neile nagu pahaks panna. Selles mõttes Ma olin esimene resideeruv suursaadik või suursaadik, kes elab kohapeal, kes eelnevalt Need olid, Eesti saadikud, Eesti saadikud Kanadas katnud Kanadat Washingtonist ja käisid ja, ja külastasid ja selge on see, et, et keegi, kes on külas, kohtled teda lugupidavalt, eks ole. Ja aga aga keegi, kes tuleb ja päris on sinu juures ilmselt, et see on nagu teistmoodi roll ja see võimaldab sul nagu seda inimest nagu, nagu kriitilisemalt hinnata ja ootused on väga kõrged. Ma arvan, et, et Kanada eestlaste ootused olid väga kõrged sellele positsioonile ja õieti alles Kanadas olles ma sain aru, tähtis oli see neile, et eesti määraks koha peale suursaadiku. No tore siis ju, et sa seal oled ikka ja nüüd sa lähed siis ma saan aru, et juhtub seal läänerannikul kohe selline kodueestlaste invasioon. Et ma tean, et Justament ja, ja ajakirjanike ja läheb sinna kultuurirahvas, mis seal siis toimub? No seal toimuvad Lääneranniku Eesti päevad, mis ei ole, eks ole, ainult Kanadas on kogu Põhja-Ameerika ja siis tullakse kokku ja, ja see on muidugi väga tore, et kodu-Eestist lähevad, kollektiivid esinevad aga mulle tundub, et see põhieesmärk on kokku tulla ja tunda seda õlatunnet. Ja, ja seda, et me oleme üks ja me oleme veel olemas. Ja, ja kui kodu Eesti sellele tähelepanu pöörab on ju iseenesest väga tore, aga see on selline sünnipäeval osalemine, selline pidupäeva tähelepanu. Aga seda tähelepanu väliseestlastele tuleks pöörata igapäevaselt. Kusjuures tead, ma arvan, et just praegu, võib-olla viimase aasta jooksul on Eestis selline jää hakanud liikuma ja, ja, ja see, millest me võib-olla paar-kolm aastat tagasi ei rääkinud või nad tundusid kohale natuke veidrad oma aktsendiga ja kõigi nende suhtumisega, et see on hakanud väga palju muutuma, ma ei tea, tänu millele, aga aga mina seda tunnetan, ma ei tea, kas sina seal Kanadas ka tunnetad. Tead, ma ei oska öelda, sellepärast et vaata, kuna ma olen nüüd Kanadas, siis ma olen nagunii palju nende poolel ja ilmselt ma juba vaatan asja natuke ka, nii nagu nemad. Et ma ikka luban endale olla suhteliselt skeptiline, mitte et ma väga tahaksin olla või noh, skeptilisust on ka nagu umbes sellepärast, et tegelikult ma loodan, et ühel hetkel kõik ikka pirud löövad lõkendama aga see on ka väga keeruline küsimus ja ja sellel on ka nii mitmeid kihte ja, ja mingid asjad tuleb lahendada. Kodu-Eesti ei saa neid lahendada, mitmed niuksed küsimused tuleb läbi rääkida seal väliseestlased omavahel. Ausalt, see on see identiteedi küsimus, et kuhu me tegelikult nagu kuulume, et kes me oleme. Ja no kõik see jutt, et meie keel hääbub ja, ja kodu, Eesti ei tee mitte midagi. Aga keelega on selline lugu, et keel tuleb ise selgeks õppida. See, et sa oled sündinud nende inimeste perre kes oma päritolu poolest on eestlased, no ei taga veel seda, et sa räägid. Et sa räägid soravalt eesti keelt, siin tuleb endal teha pingutus, kui sa tahad. Ja noh, teisalt jälle keel ei ole nagu see ainus ainus võti või minu pärast võib rääkida ka inglise keelt, et noh, me ei saa neid sundi sundida võtma eesti keele tunde ja, ja, ja siin ja noh, vaata, kui nad ei kasuta seda, kui nad on õppinud inglise keeles, kui nad töötavad inglise keeles. Et nagu tähtis on see, et kui, kui loomulikult see tuleb, see eestlaseks olemine, et kas see on selline selline hobi või, või selline pross rinnas või või et mis asi see on? Et noh, need asjad peab ju igaüks iseendale nagu nagu kuidagi selgeks mõtlema. On täna muusikat ka saates ja muusika on kõik Kanadaga seotud ja nüüd me saame mängida ühte meest, kelle jaoks eestlaseks olemine kindlasti ei ole pross ega mingi märkre vääril jah, vaid, kes on seda päriselt. Räägi Petropilemist. Peeter Kodfil on, on ju täiesti eriline mees selles mõttes, ega mina ka temast niivõrd varem ei teadnud, seda sain ma teada Kanadas mis ma praegu rääkida tahan. Ja ma sain seda teada töö käigus. Ja see juhtus niimoodi, et kuna Eesti on momendil, ma pean minema natuke tagasi, Eesti on Kanadas praegu huvitav ja Eesti on huvitav Kanadas, sellepärast et, et meie meie, meie, meie turvalisus paistab ka kanadalaste jaoks ohus olevat ja, ja nad tunnevad selle pärast muret. Ja, ja me, me oleme huvitav, et kuidas me, kuidas me ennast tunneme ja kuidas me arenguid Venemaal, hind, mida me ja mis me ühest või teisest asjast mõtleme ja ilmselt Eesti vastu tuntakse praegu suuremat huvi, kui, kui, kui kunagi enne on tegelikult nagu ütleme, poliitilisel tasandil tuntud. Ja oma töö tõttu olen ma otsinud kontakti mitmete Kanada ajakirjanikega, sellepärast et sa pead diplomaadina suhtlema ajakirjanikega, et, et anda märku, et sa oled neil käepärast võtta ja sa jagad nendega informatsiooni, mis sul on ja, ja, ja nii edasi. Ja ma olen kohtunud mitmed Kanada nimekate väga heade ajakirjanikega. Ja mind on hämmastanud see, et nad on Eesti suhtes nii hästi meelestatud ja et neil ei ole pidanud seletama kuidas tundub sellise naabri kõrval elada. Ja siis on selgunud see, et nad on töötanud koos Peeter kop Villemiga. Peeter Kopwillem oli aastaid aastaid aastaid Kanadas on selline poliitika ajakiri nagu Mik liins mis on nagu ütleme liig hoonemisti Kanada vaste. Ja tema oli selle ajakirja peatoimetaja ja ta on aastate vältel ütleme, koolitanud, koolitanud välja selliseid Eesti sõpru, ajakirjanikke. Ja see on minu meelest üks tõeline vägitükk, mis ta on korda saatnud, see on lihtsalt niivõrd suur asi. Ja, ja noh, tõesti, ma niimoodi töö käigus sain seda teada, seda mitte keegi mulle nagu ei, ei öelnud ema, ma tõeliselt imetlen Peterkop Villemi. Ja, ja ma arvan, et meie kõik eestlased, peaksime olema talle väga tänulikud selle eest, mis ta on teinud, sest meil on, meil on ja need on tõesti, ma räägin kanada väga headest ajakirjanikest mitte niisugusest teisejärgulise stesselonist, aga, aga niukestest juhtivatest kirjutajatest kes suhtuvad Eestis No ikka ikka ikka väga suure sümpaatiaga. Ja lisaks kõigele oskab Peeter Kopwillem ka väga hästi laulda absoluut kuulamast ja lugu, millel on pealkirjaks mari. Peegeldu. Paelad. Marile süda soola varastab su hinge ja siis sulgeb ta, ta ei kurda kutsunud, ei kee tuuleja. Pari pilgud leida. Mari valluta. Reideegeen Ingal harivaar kaalub ja sinna vari valva loodama 1000, ründa. Kõik need vastu ka midagi ei aita. Liiga hilja ja kui korda taipad? Olen nõrk. Ja hella südamega või üsna range kuivaari, naeratab Matala. Liiga hilja. Taipad. Oled nõrk või tugev ja kange hella südamega või üsna rani. Kui mari naeralda kahtlemata lange. Millise taevapari sinitaevas Parinaeruse misse? Paris. Me kuulasime Peeter copylemit täna hommikul jutusaate stuudios Margit Kilumets ja minu külaliseks on Eesti vabariigi suursaadik Kanadas Gita Kalmet. Sa oled hariduselt näitleja, ma usun, et inimesed nüüd üllatuvad, aga kunagi oli sinu perekonnanimi ränk. Kui palju sinu töös aitab siin see, et sul on näitlejaharidus? Vaatas seda on tegelikult sind võib-olla jälle üllatab nüüd see, kui ma ütlen, et seda on väga raske hinnata. Et näitleja haridus, ma, ma olen tegelikult mõelnud nagu seda asja teist veidi, et et nagu õiget lavanärvi ma tegelikult olen õppinud oma diplomaaditöös, nii kummaliselt kui see ka ei kõla. Ja just niisugustel puhkudel, kui mul on vaja et pidada, et sa lähed auditooriumi, et ja sul on kõne ja sa ja sa pead ennast kehtestama, tähendab see enesekehtestamise värk on väga oluline ja see on teatris sama moodi, et sa pead tahtma lavale minna, sa pead tahtma ennast seal laval kehtestada, et sa ei saa nagu minna, nii et umbes noh, et ma nagu siin olen, aga tegelikult ma nagu ei tahtnud ka, aga kui teie publiksinud tahate, et ma olen, siis ma nagu siin nüüd ka olen. Mis naisnäitlejatel vahel seal võib olla eriti kenadel naisnäitlejatel võib-olla niisugune nisugune kiiks. Et ühesõnaga ma olen, ma olen oma praeguses töös õppinud midagi, mis oleks olnud väga vajalik nagu, nagu teatris ja, ja no mina ei tea, kas sa tahad minu käest küsida, aga minu käest on väga palju küsitud seda no on ju väga palju sarnast ka diplomaadi ja näitlejatöös, eks ole, et see on nagu peaaegu sama, et mõlemad teesklevad minul ta niimoodi küsitud ja, ja noh, ma arvan, et ma olen seda ka varem öelnud, et näitlejad ei saa olla teesklejad. Et eeskätt ainult väga halvad näitlejad, sest näitleja nagu oma igapäevaelus peab olema väga, väga õige ja siiras inimene, sest muidu tal on kogu see aparatuur rikkis, eks ole, et, et midagi midagi seal lava peal nagu ka välja ei tule. Ja, ja diplomaatias No ma ei usu. Ma ei usu, et see teesklemine nagu, nagu kuhugi viib, sest vaata, me ju ise ennast iseenda puhul arvame, nii et me, me nagu me nagu loeme inimesi ja me analüüsime neid, jääme neid väga täpselt läbi. Samamoodi nähakse ka meid läbi. Et ma, ma arvan, et see nagu see nagu väga palju, kuhugi ei vii ja erinevus on selles muidugi, et näitleja, kui ta läheb lavale, et tal on roll. Ja see roll on see, mille taha ta peitub. Aga kui sa lähed diplomaadina lavale, siis sa lähed sinna iseendana ja vähesel, millest sul on su riik ka veel kaasas. Ja kui sul läheb kehvasti, on sul võimalus häbi teha iseendale. Ja oma riigile ka. Lihtsalt need panused on nii palju nagu kõrgemad. Sa oled täiesti teatri perekonnas. Sinu abikaasa Madis Kalmet on lavastaja ja näitleja. Sul on kaks suurepärast poega, Henrik Kalmet ja Karl-Andreas Kalmet. Kui paljude kodus nüüd näiteks, kui sa praegu siin oled, räägite teatri asjadest. Kogu aeg. Kogu aeg räägime teatriassedest, käite näiteks vaatamas koos etendusi või käid sina vaatamas kedagi neist näiteks ma ei tea, Madis Hendrikut ja siis pärast tuled ja ütled, et kuule, sa nüüd teesklesid ikka täiega eieiei Niukest, niimoodi me nagu ei räägi. Aga, ja tead, vahet pole, kas me käime koos, võime, käime eraldi, aga mina tahan küll väga teada. Noh, kui me oleme midagi näinud, mida nemad on ka näinud, siis mina tahan väga teada, mis nad arvavad. Ja mulle paistab, et nemad ikkagi ka tahavad teada, mis mina arvan. Selles mõttes on meil ja kuna meil on ikkagi ühine või sarnane koolitus ja me saame asjadest ühtemoodi aru, siis, siis see on väga põnev. Siis on nagu väga põnev jutt. Ja võib-olla on tänu sellele, et sina enam laval ei käi sellel teie aruteludel ja, ja sellisel noh ütleme teatriteemalisel suhtlusel mingi hoopis omaette koefitsient, et see on andnud sellele asjale sellise oma lisaväärtuse või teise maitse. Väga võimalik, seda on lihtsalt raske nagu kõrvalt hinnata või mul on raske öelda ja nüüd tõesti mina olen andnud siia lisaväärtuse sellesse, sellesse diskussiooni, aga muidugi, mis mind on hämmastanud poiste puhul ja ilmselt mitte ainult oma poiste puhul, aga üldse noorte puhul. Et kuidas nad nii targad on, kuidas nad näevad neid, neid, neid asju niimoodi mina arvan, et mina, nende vanuses ei osanud mingeid asju niimoodi näha, võib-olla sellepärast on neil kergem, et nad on teatriperest tegelikult nad on nagu tõesti väiksest saati elanud selle sees neil ei ole. Neil ei ole liiga pärssivad sellist au paklikust teatri suhtes. Aubaklik peab olema iga ameti suhtes, aga kui see muutub selliseks noh, kuidagi piiravaks. Et, et nad on, nad on väiksest peale käinud ringi teatrimajades ja kohtunud teatriinimestega ja teavad, et need on, need on ka inimesed ja tavalised inimesed ja mõned meeldivad ja mõned ei meeldi. Et jah. Niisugused need aga me räägime, ei räägi ainult teatrist, me räägime ka eluteatrist ja olid pikali oleks olnud, ma ei tea, minu järgmine küsimus, et sa oled ju kaugel tuhandete kilomeetrite kaugusel enamasti? Jah, kuidas sa siis minu väljend selle kohta ema teed aeg-ajalt mina kodus ikka põrutan lauale, ütlen, ma hakkan nüüd ema tegema ja siis hakkan rääkima, et miks seal ma ei tea, külmutuskapp sulatama ja miks sa enam trennis ei käi selliseid ema tegemises. Aga tead, sellega ongi kehv lugu. Seda, seda tegelikult, seda on vaja ja seda kaugelt ei tee. Seda kaugelt ei tee sellepärast, kuigi Skype on tegelikult ikkagi päris hea vahend, nii et sa saad seal ju rääkida ka päris asja. Sa ei pea lihtsalt infot vahetama. Karliga me räägime rohkem Skype'i teel ja me saame nagu nagu päriselu asju, seal räägitud. Aga vaata, kuna, kuna see, kui, ühesõnaga, kui sa saad nendega kontakti, siis see on juba nii suur asi. Et sa ikka ei põruta, et no mitte, et isegi põrutamist oleks vaja või nii. Aga? Jah, ja tead, niimoodi on olnud juba pikalt niimoodi on olnud pikalt või noh, see ema tegemine, ma mäletan seda, et kui me, kui ma poisid olid väikesed ja me olime Pariisis ja ma olin kogu aeg nagu ära tööl ja siis, kui ma tulin. Ühesõnaga, et sa hakkad ennast nagu näed, ostad mingeid asju hea meelega, et see on nagu niisugune noh, et natuke nagu ostad jah, ja jah, ja et siis olid need igasugused PlayStationit ühed ja kahed ja kolmed ja ja siis ma mäletan, et kuidas oli jälle jutt, tuleb tingimata tuleb osta Playstation kaks, sest et noh, tegelikult see on jube soodus. Ja noh, noh see on lihtsalt nii kasulik osta, et peaaegu toob sulle raha sisse tagasi, kui sa selle ostad ja, ja siis vot kõige sellega sa lähed, sa lähed heal meelel kaasa, sest et sa tahad neile head meelt teha, sest sa tahad kuidagi korvata seda, et sind ei ole. Kas see on õige või vale, aga nii sa teed. Kui palju sa üldse tahad nende selliseid eraelulisi või, või isiklikku elu puudutavaid asju ka otsustada, et nad on ju päris suured, eks ma arvan, et lähenevad kuskil 30-l, ma ei hakka sind makkuma. Aga et noh, igasugused asjad elukutsel, kas sa nüüd teed seda rohkem stand-upi, rohkem teatritööd? Kas sul pruuti on, miks sa oled juba tema kätt palunud, et kas, kas sa sekkud sellesse nendesse pruudias, sellesse ma ei sekku. Ja ma ei võta sõna sellel teemal, kui keegi minu poole just ei pöördu. Ja üldiselt ma, ma, ma püüan mitte. Vaata, nõu ei ole mõtet anda siis, kui sinu käest nõu ei küsita. Aga sellega ma kahjuks ei saa öelda, et ma ei kipu nõu andma, eks ikka kipun ja eks ma ikka nagu kuskil, kui sa poiste käest küsiksid, siis saaksid igasugused nalju kuulda. Muidugi, aga mul avaneks ka ise ei hakka neid nalja reprodutseerida, eks ole. Aga aga no eks me ikka vahel ütlen, sest et noh, nagu sa ütlesidki ja et ma olen kõrval ja ma olen kaugel ja siis ma mingeid asju võib-olla näen, vaata kaugelt näeb ju paremini ka. Et noh, nagu Henriku puhul mul on vahel mureta nagu õudselt heldelt ennast jagab ja on kõikjal ja, ja astub mingite asjade eest välja, mille eest ma näen, isegi need välja ei astu, keda on vaja kaid, seda, et mingid vennad on ikka kapis ja on vait ja, ja eks ole, et, et no miks sa teed seda, miks sa teed, miks sa nagu tõmbad endale tuliseid süsi pea peale. Ja, ja noh, see, et ta nagu tõesti oma ideedega käib hästi pillavalt, et ringi ja ta nagu paistab seda üldse mitte tähele panevat või. Ja no ma võin olla natuke mures, aga teisalt mulle nagu meeldib ka. Et vaata, et sa, sa kujutad sa ette, et ongi inimene ja, ja ongi nii, et ei ei loe, ei arvesta jai kalkuleeri. Et see tundub mulle väga äge ja siis Carli puhul on jälle tema niisugune printsi pealsus ja radikaalsus. Jaa, jaa. Vaat seda ma ei tee ja need, see on see ja ja, ja umbes tulen siit ära ja ja seda rolli vastu ei võta ja ja see paneb mind ka natukene nagu muretsema, et oot-oot, et miks sa seda teed, et mis nüüd siis järgmiseks. Aga samas ma imetlen seda julgust, seda, seda nisukest. Jah. Ja millal siis veel, kui mitte noorelt olla julge. See ütlesite kuskil sele poegade peatüki alguses praegu, et, et sa vaatad kaugelt ja seal paistavad asjad teistmoodi. Kui sa vaatad Eestimaa peale sealt kaugelt siis kuidas meil siin asjad paistavad, sa võid need diplomaatiliselt vastata, aga ei, pea. Ahhaa. Ma vaatan sealt kaugelt ja ja mul ikka aeg-ajalt tundub see kõik täiesti arusaamatu. Et mulle tundub see, et me ei saa aru, kui väike on meie riik. Ja me ei saa aru, kui vähe meid on Et see on, see on selline lähtekoht, mis peaks igasuguse kaalutluse alguses olema. Kas me räägime Eesti välispoliitikast, me peame ikka teadma, kui väike on meie riik või, või, või, või millest iganes. Et mis meie ja Eesti on? Eesti on selline Euroopa nurk, niuke euroopa kauge nurk. Et me peame ikka väga teisalt pingutama, et, et provintslikus siin meil üle pea ei kasvaks. Aga Grovistlikus ongi täpselt see, et et, et mina olen kõige parem ja näed lätlastest, olen parem ja soomlastest olen ka parem ja see on tegelikult väga mage. Et jah, et ja mis silma paistab mulle kaugelt lugedes Eesti meedia pealkirju ja asju, sest kõigesse ma ei suuda süveneda, sest ma seal pean rohkem süvenema nagu Kanada Kanada meediasse, seda ma loen luubiga ja, ja, ja nii, aga, aga see, et, Minu meelest on, on maad võtnud võtmas selline poliitiline korrektsus, et me ei julgegi enam midagi öelda. Me ei julgegi öelda päris asju välja, et osaliselt on see nii, et keegi midagi ütleb, siis ta saab kohe vastu, nina tehakse nagu, nagu maatasa ikka juhtub, nii et keegi noh ikka me kõik ütleme midagi valesti. Aga kui keegi enam ei julgegi midagi öelda. Siis on nagu ühesõnaga pikk jutt, aga, aga igal tasandil. Selline aus endasse vaatamine oleks. Oleks õige ja ma tahaks ikka loota, et meil on nii palju nii palju tugevust või. Kui lugu, nii kurb, kui see ka ei ole, meil on kaks võrdväärselt head asja, aga kuna mina juhin saadet, siis mina olin. Ja Glenn muide, Kanada mees jääb paremaid aegu ootama ja sest et see teine lugu Joni Mitchelli lugu, mille sa valisid põõsaid, näo on nii toredate kasutades teie väljendit proua sõnadega, et seda võib küll pühapäeva hommikul rahulikult kohvitassi juures kuulata ja natukene selle üle mõtelda, miks see lugu sulle meeldib? See lugu mulle meeldib, sellepärast et tead, ma ei ole kunagi nii mõelnud, et miks see lugu mulle meeldib sõnadega pärast, sest ikka hea, aga, aga ta on selline sugestiivne ja, ja selline. Selline. Ta laseb sul olla sellisena, nagu sa oled. Jah, ja tegelikult on see lugu selline aastatetagune lemmik, aga noh, miks ma nüüd teda nagu tahtsin, valida oli see, et, et ega ma aastaid ju ei teadnud ega pannud tähele, Joni Mitchell on tegelikult kanadalanna, nagu ma ei teadnud ka Glen kuld on tegelikult. On kanadalane, no nii, et. Sellepärast aitäh Gita Kalmet saatesse tulemast kõigile kuulajatele ilusat suve jätku ilusat pühapäeva. Ja kes Joni Mitchelli ka jaksab kaasa mõelda, siis vaadake elu siit ja sealt ja pilvi ülevalt ja alt ja ja on, mille üle mõelda, jätan.