Richard Thomson laulab parajasti autos, kui sa jõuad pärast päevapikkust seiklemist kitsavõitu Poola teedel linna, mida kohaliku uskumuse järgi kaitsevad inglid kolme punastest kividest sakilise torniga linna vappi hoiab avatud tiibadega ingel igatahes kindlalt käte vahel. Aeglaselt kuunivetesse vajuvad Veneetsiat on kutsutud langevate inglite linnaks. Rooma kohal laiutavad nad kümnete kaupa oma tiibu ja Los Angeles olevat lausa inglite linn. Aga nad on kaitsnud Kadorunit siin põhja poolas punaste tornikiivrite ja katustega hõõrunit, mille uhked müürid, tornid ja kirikud peegelduvad Liaskvisla jões. Selles inglite kaitse all olevas linnas saad end sisse seada kotka tiibade kaitse all seisvas paigas hotellis pood, Orlem. See võib oma asupaigast mõndagi jutustada. Jääbud oreli äratas tooruni suhtes hulga ootusi. See vana maja on nimelt otsast otsani kunsti täis. Tuttava Tempressionistid väikeses, hoolikalt kujundatud fuajees ja teisele korrusele viivate krigisevad Debu treppide kohal Salvadoris, lühikoridori seintel, numbritoas taas Impressionistid. Igal korrusel erineva ajastu kunst. Originaalteosed need muidugi ei ole, aga liiga palju ei tohi iga nõuda. Loevad mõte ja idee, töö ja tunnetus, millega see mõte teoks on tehtud. Loeb see säästud, siit kotka tiibade alt kuulsate maalide keskelt rõõmu ja põnevusega tooruni linna uurima. Ikka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid. Ja nii algas taas üks. Aja jälg kivis. Vaevalt sajakonna meetri kaugusel Su kotka tiibade all seisvast hotellist kulgebki üks toruni tähtsamatest tänavatest siin sõnas on vägeva nelinurkse torniga raekoda ja selle ees suur väljak. Siinsamas seisab ilmatu pühavaimu kirik. Pisut eemal uhkeldab vägev jumalaema kirik ning enamus suurtest ajaloolistest hoonetest on ehitatud heledamatest või tumedatest pruunikas punastest tellistest katused on sageli lausa särav punastest kividest tänavaid palistavad värviliste fassaadidega. Nelja viie korruseliste majade read on astmetena tõusvaid, kõrgete akendega, katuseviile tornide ja tornikesega kõrgusse pürgivaid tootilikke fassaade on toredaid sammastega liigendatud, fassaade ja vägevalt kipslilledega kaunistatud baraki. On õige lihtsaid ümar, kaarealiste, akende ja kõrgete viiludega kaubahall. Linn jutustab oma lugusid. Toroni linna rajas 13. sajandil teotooni ordu. Kauge ja salapärane ladinakeelne sõna Ordo tähendab korda vaimulike rüütlit kordusid hakati moodustama 12. sajandil selleks, et kaitsta ristisõdijate vallutatud püha maa-alasid ja sinna suunduvaid palverändureid. Rüütlite sõjaliste vennaskondade liikmed olid andnud mungatõotuse. Selles rõhutati vaesust, oma juhtidele, kuuletumist, abielust loobumist, ristiusu kaitsmist ja selle levitamist relvade abil siis risti ja mõõgaga. Kõige suuremad ja võimsamad olid Johan niitide hospitalid, tede ordu templiordu ning Teutooni ehk saksa ordu. Neisse kuulusid julged usklikud ja pühendunud aadlikud, kes moodustasid koos oma sõjasülastega väga tugevaid vägesid. Pärast ristisõdijate pühalt alt väljatõrjumist tegutsesid vaimulikud rüütliordu Euroopas ja, nagu teada, tegelesid Lääne mere ääres elavate rahvaste alistamise ja ristimisega saksa ehk teotooni ordu mõõgavendade ordu ja Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi ordu ordu teotonicu foorum asutati aastal 1190 pühal maal Ako linna piiravate ristisõdijate laagris, et hoolitseda haavatud ristisõdijate, palverändurite ja vaeste eest. Orduvennad rüütliseisusest ja Saksamaalt pärit 1198 nimetas paavst saksa ehk Teutooni ordu vaimulikuks rüütli Orduks. Selle tunnuseks sai mustrist valgel kilbil. Kui esmalt kuulusid Saksa ordule vaid mõned alad pühal maal, siis arsti asuseid orduvennad juba Sitsiiliasse ja peagi ka Ida-Euroopasse. Aastal 1223 saatis Ida-Poolas asuva massovia hertsog teotooni ordu ilmimaale poolatšerna, et orduväed alistajaks praeguses Põhja-Poola piirkonnas elanud paganlikud Preislased selle ristisõjaga vallutas teotoonia ordu tollase reisima ja sinna tugeva saksa orduriigi. 1237 ühines saksa orduga mõõgavendade ordu ja nagu öeldud, loodi selle baasil saksa ordu Liivimaa haru. Liivi ordu. Vallutati praegused Lätti Lähed aastaks 1346 aga juba ka Eesti alad. Kõike seda loen Prei mari uurimusest. Keskaeg. Poola linna Tooroni ajalugu algab tegelikult juba hoopis varem. Esimene asula seisis praeguse Tooroni kohal arheoloogide hinnangul juba umbes aastal 1100 enne Kristust. Varasel keskajal, alates umbes seitsmendast sajandist oli siin Visla jõe kaldal iidne Taavi asundus ja siis 1223 jõudis teotooni ordu Chel nosse ning sellest paigast pole toorun enam kuigi kaugel. 1231. aastal tulid ordu rüütlid üle Visla jõe ning rajasid praeguse Tooroni kohale esimese kindluse. Merekindluse kasvas vähehaaval linn, kuhu ehitasid samal 13. sajand. On teil oma kloostrid ka dominikaani ja Francis Khani vardu mungad. Oma ettevõtteid hakkasid rajama igat sorti meistri käsitöölised. 1280 ühines linn Hansa Liiduga. Organist sai päris tähtis keskaegne kaubalinn, kaubeldi Lübecki prüge Londoni Jakraakoviga. 14. sajandil pakkus toorun oma kaubapartneritele meevahapuitu kangaid, vaske ja vilja ning sai lobalinnana nii rikkaks, et suutis ehitada hulganisti uusi hooneid ja laiendada vanu kirikuid. Raekoja hoone said uhkemaks ja kõrgemaks. Linna ilmus oma jõukusega uhkeldavate kaupmeeste härbereid ja omavahel võistlevad gildi hooneid. Kuid hiilguse ja jõukuse ajad lõppesid teotooni ordurüütlite ja Poola kuninga vägede vaheliste sõdadega. 15. sajandi esimene teisel poolel 1410 avasid linnavõimud tooruni linnaväravad kuningas Vladislav Yello vägedele. Sõlmitud esimene rahuleping jättis linna küll ordule, kuid rahuga sai toonud pidevad võitlused, jätkusid linna piiri laevadel ja hävitasid toruni linna jaoks elutähtsaid kaubateid. 1454. aastal tõusis kagulinde autoni ordu vastu ning Visla kaldal seisnud tugev ordu kindlus hävitati. Toruni elanikud vandusid truudust uuele kuningale Kazimierz järjel lontšikele ja tegid kõik selleks, et too saaks Poola kuningriigi osaks. Linnas tõsteti maksekäiku, läksid kogu olemasolev raha ja isegi kirikutega väärisesemed etooroni eest võitlevatele palgasõduritele nende teenete eest maksta. Kuid alles 1466. aastal sõlmiti teine tooruni rahule ping, mille põhjal kuulus toorun nüüdsest koos teiste lähikondsete lindid sõnadega Poola kuningriigi koosseisu. Kuningas Kazimierz ja Kellontsik tänas Tooroni linn 1457. aastal oma kuninglike privileegidega. Linn sai endale seni teotooni ordule kuulunud külad ja lossid ning palju kaubanduslikke õigusi. Roni võistlejaks tõusis noil aegadel sadama Leningradi Hansk, nii et pikapeale jäi toorun vaid teisejärguliseks. Kaubalinnaks aga püsis esikohal kultuuri ja hariduse vallas. 1600.-te aastate alguses, kui linnapeaks oli Henrik stroobanud ehitati põhjalikult ümbertoruni raekoda, millest said, millal päris ainulaadne hoone terves Euroopas. Kuid siis algasid sõjad Rootsiga ja linn ümbritsevate kindlus müüride ja bastionidega põhjasõda 1700 kuni 1721 organisse, nälja, katku ja hävingu. Pärast. Seda suurt sõda, milles MEIE MAA saaksi Taani, Poola ja preisi näed Rootsi vastu välja olid astunud ei otsustanud poola enam ise oma saatuse üle. Toimus mitu Poola jagamist ja toorun jäi Preisimaa kontrolli alla. Linna kaunid gooti kirikud ja vanad kalmistud pidid uutele kaitserajatistele ruumi tegema. 1813. aasta talvel piires linna pikalt Vene armee punasega varjasid end Napoleoni sõdurid. Suur püssirohuplahvatus hävitas osa vanalinnast. Järgmiseks sajakonnaks aastaks jäigi toorum tugevasti kindlustatud garnisonilinnaks. Alles versai rahuleping 1919. aastal linna uuesti iseseisvaks saanud Poola võimu alla ning Tooronist sai Pommeri vaiewootkonna pealinn. Siis algas uus aeg, tuli uus suur sõda. Ja nüüd lõpuks on Poola päriselt vaba. Kerge tuul liigutab Visla kaldapealsel seisva välikohviku päikesevarje ühel pool laisalt voolav jõgi, teisel pool on õige pikk osa toruni linnamüüris oma tornide, väravate ja linna viivate tänavatega. See punastest tellistest müür seisab siin 13.-st sajandist peale. Siin oli kaheksa vägevat linnaväravat jama. 30 kaitsetorni, kohati ligi poolteise meetri paksune müür on rohkem kui kuue meetri kõrgune. Osaliselt lõhkusid selle Rootsi Kaarel Kaheteistkümnenda Põhjasõja ajal alles jäänud müüri. On püütud säilitada ja parandada. Taga laiub toruni uhke bana raam oma tornide ja kirikutega, neist kõige kõrgem ja vägevam on ikka punastest tellistest ristija Johannese jutlustaja, Johannese nelinurkse torniga kirik, mis tõuseb uhkelt linna kohale. Kuid siinsamas linnamüüri taga laiuvad kunagise teod tooni, rüütliordu kindluslossi vägevad varemed. Tavaliselt meenutasid saksa ordu nelinurksed siseõue Englas lossid oma ehitusstiililt kloostrihooneid, kuid toruni kindlus oli täiesti erinev, nimelt hobuseraua kujuline. Siin asusid nii kindluse komandandi peakorter kui üks tähtsamaid teotooni. Mungaordu kloostreid. On teada toruni kindlusloss oli esimene tellistest ehitatud rüütliordu kants Preisimaal ning linnulennult avanev vaade lossivaremetele kõneleb ehituse suurusest ja vägevusest. Nagu öeldud, kindral Sossi vallutasid ja hävitasid teotooni ordu valitsemisest väsinud toruni elanikud juba 1454. aastal. Terveks jäid vaid üks torn ja üks vägev kaar värav säilinud majesteetlik varemete järgi võib arvata, et toruni orduloss oli vägev ehitis. Ninget linna kindlustavad müürid, tornid ja kaitsekraavid ulatusid kunagi pikalt nii Visla kaldapealsele kui kaugetesse linna väärsetesse metsadesse. Arhiivides säilinud keska aegsed ning seitsmeteistkümnenda 18. sajandi linna plaanid toetavad seda arvamust ja veel praeguseni seisva kohati toredasti sakilise linnamüüri lõunapoolses otsas tõuseb suur nelinurkne punastest tellistest viltune Orn. Vahest küll pisut vähem viltu kui kauge kuulus sugulane Itaalias piisas, kuid ikka päris kaldus ja selline olevat ta juba 14.-st sajandist peale, kui Visla kaldapealne mingil põhjusel oma kuju muutis. Viltune torn. On üksdoroni sümboleid, sellest on ka hulk legende ja lugusid uhke torniga. Praegu ta on samuti linna sümboliks saanud. Osk Moosad, vaesus, õiglus, koduma, rahvas, tulevased põlved ja rahu. Need on asjad, mida me armastame, ütleb raidkiri vana raekoja nõukogu saali portaalil. Selline materjal räägib mõndagi ajaloolise toruni elanikest ja nende jaoks tähtsatest väärtustest. Oli 1393, kui linnanõukogu otsustas ehitada teda hoone, mis mahutaks ühe katuse alla kõik vanalinna turuplatsi tähtsad asutused, müügilauad kangaletid linnaga, Kaalukoja leivalauad ja kaupmeeste koja ning linnavalitsuse ametiruumid. Kõik mahtus lihtsasse aga vägevalt suurde neli nurksesse kahekordsesse hoonesse, mille ehitustöid juhatas tollane toruni ehitusmeister Anžey ja seitsmeteistkümnenda sajandi alguses lisati hoonele veel kolmas korrus. Kõrge katuse nurkadesse kerkisid kahekorruselised õhulised, ümarad tornikesed ning fassaadide keskusi tähistasid katusel uhked ehisviilude hoone lõunat poolse värava kohal hoiab tume, avatud tiibadega ingeltoruni linna kolme keskaegse torniga vappi. Linnavärava üks pool sellel vapil on avatud ja ingel hoiab käes kuldset linna võtit. Aga eriti uhke on raekoja ühes nurgas tõuseb kolmekorruseline nelinurkne kellatorn. Selle kõrgete korruste kitsaid gooti aknaid eraldavad toredad punavalged. Ornamendi vööd. Nelja nurka tähistavad kandilised nurgatornid ja nende keskel päris tornil amedas. Tipus seisab ime küll, kena, väike punase katusega ja mille katusest kerkib madal hõbedaselts särav tuulelipp. Torni viimase kolmanda korruse moodustavad õieti tohutud kellade numbrilauad, mis igas neljas suunas linnarahvale aega näitavad. Särav kuldsed numbrid ja osutid mustal taustal. Teletorni koodi akendes ja õrnamentides vaheldub lumivalge toon telliste pruunika värviga kogu hõlmata. Praegu ta ise on üleni punakaspruunides tellistest katusega ere, punastest kividest. Kunagi lõikusid palgi parvetajad mööda Visla jõge alla, Tooronist mööda mäda, meenutab raekoja väljakul seisev palgi parvetajate purskkaev. Selle keskel seisab noorkivist viiuldaja, kelle jalge ees on hulk konni. Jälle üksi. Oroni sümbol. Legend on tuttav. Noor viiuldaja mängis nii meisterlikult oma pilli, et juba ammu linnaelanikke tüüdanud konnade karjad järgnesid talle lummatuna kaugele linnast välja. Raekoja väljaku idapoolses osas otse raekoja kõrge kellatorni vastas seisis kunagi linna häbipost, kus karistati kergemate kuritegudega vahele jäänud süüdlasi. Alates 1853.-st aastast seisab siin Tooroni kuulsa poja Nikolai Koperniku ehk Nikolaus Kopernikuse uhkedume raidkuju. Kuulge selle kuulsa astronoomi arsti täpne sünniaeg. 19. veebruar 1473. Kui kaua on vaieldud selle üle, millises majas siin tooruni linnas väljapaistev teadlane ilmale tuli sest kandidaate on palju. Lõpuks otsustati avada Verniku muuseum kahes kõrvuti seisvas hoones numbrid 15 ja 17 endisel püha Anna praegusel Koperniku tänaval sest üks neist kahest olevatki kindlalt tema sünnimaja. Need on uhked värviliste Roti ornamentidega kaunistatud fassaadide ja kõrgete astmeliste katuseviiludega punastest tellistest hooned. Oma heliotsentrilise maailmasüsteemi teooriaga nüüdisaegsele maailma pildile aluse pannud Nikolai Kopernik sündis. Ronis, kuid õppis ja töötas mujal sünnilinnas leidub temast õige mitmeid mälestusmärke. Üks uhkemaid on siis kõrgel Poznamendil seisev tume raidkuju raekoja väljakul. Astronoom hoiab siin käes terved kujuteldava maailmasüsteemi mudelit. Päike on keskel ja planeedid kõik kenasti ümber selle särava tähe. Möödatoruni linna kõndides kohtud sa ikka ja jälle inglitega neide igasugusel kujul iidsete hoonete seintel seisvatele vappidele, ornamentidele, pitsatitele, puulõigetele, nendega kaunistatakse isegi traditsioonilisi räänikuid ja meeleibasid kuid kõige rohkem leidub neid toruni, arvukates erinevatele kogukondadele rajatud erinevat stiili kirikutes. Linna siluett, mida väga uhke imetleda just Visla teiselt kaldalt on kirikutornidega pikitud, kuid kõigepealt hakkab silma kõigist teistest hoonetest tublisti kõrgem tohutu suur nelinurkset torni katva katus, kiivriga punastest tellistest katedraal. Ristija Johannes Enese jutlustaja, Johannese gooti basiilika. Pühamat hakati ehitama juba 13. sajandi keskel kuid nagu hiigelkirikute puhul ikka, võttis aastasadu, enne kui hoone ükskord katuse alla ja viimistletud sai. Välisseinad muudkui laienesid ja kasvasid kõrgusse. Nonii, kuju muutus lõõrid ja küljega lõõrid, pikenesid. Ehitusplaanide ümbertegemine ning Tooroni suurima vanima ja tähtsaima kirikukuju ja suuruse muutumine peegeldas tublide linnakodanike kasvavaid püüdlusi nõudlusi. Nemad maksid kiriku ehituse eest, neile oli õigus oma raha eest parimat saada ja tooruni elanikele taas nende esindus kirikusse paigutati. Aastal 1500 tollase Poola suurim tornikell tuuba they seitse tonni kaaluv jumala trompet. Ristija Johannese jutlustaja Johannes Jänese katedraal tundub linna kohale tõusva kompaktse hoone mürakana. Lähemalt vaadates näed kaunilt liigendatud mitmekorruselist kõrgete teravate koordi aknakaartega ehitis, kus ei puudu tornikesed, sakilised tukiga saared ja taeva poole tõusvad kandilised poolsambad. Kuid siin pole gooti õhulist Kiviibitsi hoone on ikka punakatest tellistest. Tagasihoidlikult ärge Jesedama. Nomentaalsem. Massiivne nelinurkne kellatorn kiriku ühes nurgas ei tõuse kuigi kõrgele ja seda nagu kogu kirikuhoonet katab terav viilkatus ikka punastest kividest. Ristija Johannese jutlustaja Johannese katedraali pealöövi uhkeid ristvõlvi kaunistavad kohati säravate ornamentidega maalitud roided. Teravad gooti kaared ehivad punastest tellistest seinu 1330.-st aastast pärit kabel. Kiriku kõige vanem osa kümbleb kõrgetest akendest tulvas valguses. Siin on kiriku peaaltar, mida ehib kullaga kaunistatud Püha Wolfgang Hybrid. Tühon. Kohal seisab 16.-st sajandist pärit suur krutsifiksi. Altari tausta moodustab kauni gooti kaarega kõrge maalitud klaasidest aken. Sellest kahel poolseisvatel suurtel fresko. Teile on kujutatud kiriku kaitsepühakuid, ristija Johannes lambad tallega jutlustaja Johannes karikaga seintel on pühakute kuldsetes riides kujud. Kõrget kooripingid on mustast puust. Katedraali paljude seinamaalingute seas on kõige kuulsam 1380.-st aastast pärit mahedates ja past eilsetes toonides maal kuldsel taustal ristilöömine elupuul. See on väga suur kompositsioon, millel on muuhulgas kujutatud viimane kohtupäev, kus vagad inimesed leiavad tee taevariiki patusetega põrgusse. Röövidena ehivad kiriku seinu inglid ja pühakud. Suurtel epitafidel meenutatakse Tooroni lahkunud heategijaid, nõunike kohtunikke ja rikkaid kaupmehi, kes kõik oma annetustega nii linn kui katedraali on aidanud ning üheksa ristija Johannese ja jutlustaja Johannese katedraali kauneimaks ehteks peetakse väikest toruni. Anna marmorkuju, mis tänapäeval on olemas küll vaid koopiana. 15. ja 15. sajandivahetusel valminud originaal hävis teises maailmasõjas. Alles on aga võluva madonna koju toetuskivi originaal, millel prohvet Mooses hoiab käes 10 käsuga tahvlit. Nonii kümnetes kirikutes leidub sadu taevastele valitsejatele pühendatud kunstiteoseid. Siin valitsevad pühakud ja inglid. Kuid linnakodanikud otsisid lisaks maitset ka maisematest, elusfääridest. Torn on vanalinn, olgugi et suurel osal majadest, kus kunagi elasid kaupmehed, meistrid, käsitöölised, linnavalvurid ja teised tublid kodanikud on 19. sajandi seinad ning katused võib neist leida gooti keldrite võlve. Keskaegseid freeskodan peidus krohvikihtide all, kuid leidub tõeliselt ajaloolisi kuue, seitsme meetri kõrgusi eeskodasid spiraalseid keerdtreppe õide ornamentidega stiilseid pallik, lagesid suuruse iidseid hooneid on tänapäevase ilme saanud. Nii et sadade punastest tellistest linnamajade seas leidub vaid üksikuid, mis annavad meile ettekujutuse linnakodanike elust sajandeid tagasi. Hoone fassaad jutustab majaomaniku jõukusest ammustel aegadel toruni majadel numbreid ei olnud, mistõttu omanikud värvisid neid eriti säravatest kroonides ja kaunistasid näiteks lõvide, kotkaste või tähtedega. Sageli kutsuti hooneid ka nende omanike nimedega. On teada, et sajandite eest pidasid toruni elanikud oma pidusid ja ärikokkusaamisi vaadates eeskodades, mis sageli võtsid enda alla kogu hoone tänavakorruse. Siin võeti külalisi vastu, siin sõlmisid kaupmehed oma lepinguid. Nõuniat, sõelusid köögi vahet. Toidud valmistati suurel tule koldel, mis seisis ees halli nurgas. Ja nemad, peod peeti aga juba teise korruse vastuvõtu ruumis, mille seinad olid rikkalikult kaunistatud lillemustrite muinasjutumaastikke, pühapiltide võime eetiliste olendite piltidega. Kaunistused jutustasid toruni elanike vagadusest, teadmistest ja kohalike meistritega, määramatust, maitsest ning muidugi ka inimeste igavesest soovist oma ümbrust kaunimaks muuta. Aitäh, olgu see nii tagasihoidlik kuitahes, erinevalt teistest Poola linnadest olid hõõrunis väga vähe aadel konnast pärit elanikke, kes siia oma uhkeid härbeid oleksid ehitanud. Kuid ka linnakodanike majadel on palju lugusid jutustada. Just sai öeldud, et toorunis oli vähe aadlisoost elanikke, kuid mõni siiski oli. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul ehitas siia oma häärberi Guyavi piiskop Stanisław Thampski ja sellel hoonel on tõeliselt uhke barokkfassaad. Heleda liivavärviline, neli korrust viimasele reas, armsad väikesed ümaraknad. Lanedal katusel toore laineline viil, kahel pool katuse nurkades kõrged sümbolfiguurid ja kogu see heleda liivatoonis fassaad on täidetud samavärviliste ülipeenelt lausa filigraanselt nikerdatud õite, pärgade ja lillevanikutega. Need on akende all ja akende kohal. Neid puder näeb välja külluse sarvedest viimase korruse akende vahel. Üks liivakarva uhkelt lilleline fassaad leidub toorunis veel, kuigi see hoone on tunduvalt väiksem seegi fassaad üleni hilisbaroksed, lillemustreid täis akende all, vahel ja kohal. Rikkalikult ehitud katuse viirul on lillepärgade keskel näha aastaarv 1697 ja on teada, et oma maja kaunistas nii uhkelt tol ajal siin elanud Jansersi söber katuseviilu kohal särab kaheksaharuline täht ja maja nimi ongi tähekaitse all. Kaitsjaid toruni elanikud endale veelgi leidnud. Üks lind apteeke on kenasti lõvigaid, seal kuldne Lõvi lamab hoone uksed, Ühemikus ja 1697.-st aastast pärit toredat keerdtreppi valvab lõvi koos rooma tarkusejumalanna minervaga. Vanalinna hooned on sümbolitest uskumatult rikkad ja kotkas kaitseb õige mitmeid maju ka meie hotelli. Mäletate kunsti täis hotell, bodoroljem kotka tiibade algust, meie ringkäik algas. Ringkäik mööda vana ja pisut uuemat toruni linna, kus võib akendel ja müüriservadel näha nukkudeks kehastunud legendide tegelasi ning kus sajanditevanused linnakodanike hooned, kunagised viljad, laidad ja laohooned, hämmastavad sindama kootikast barokist, klassitsismi-ist ja teistestki arhitektuuri ajastutest jutustavate rikkalike vormide, värvide ja kaunistustega mis peegeldavad aegade moodide ja maitsete pidevat muutumist.