Tere, tänasest teekond tippu jätkame sealt, kus eelmine kord pooleli jäi, ehk et pärast Argentiinast räägime Tšiilist ning kui jõuame, siis ka Uruguayst. Saate tegijaskonnas loomulikult vahetust pole ning minu vastas istub Andres Karu. Tere. Tere. Ja meie helid Teie Kõrbuga paitaks aitab meid selle koha pealt helirežissöör maris tooma. Tervist. Ja küsija rollis olen mina, Tarmo Maiberg. Ning seekord siis Tšiilist. Nii nagu Argentiina Ki on riik Lõuna-Ameerikas pooleks jagatuna, nii et suure osa idapoolse tüki haaras endale Argentiina ja läänepoolse siis Tšiili pealinna Santiago ja Tšiili võib tunduda suure riigina, kuid võrreldes teistega on ta üpris kitsas. Pindala 757000 ruutkilomeetrit. Mao-na mööda rannikut paikneva riigi ulatus ülevalt alla on tsirka 4600 kilomeetrit. Ida-lääne suunal on kõige laiem koht 430, kilomeeterite keskmine laius on 177 kilomeetrit. Kõige kitsam koht aga peab jääma kuulaja otsida, sest geograafia tunnis maa nii tähelepanelik polnud, et seda meelde jätta ning internetist maa. Seda kiirotsingu aga praegu ei leidnud. Kitsas anda ka seetõttu, et enamik inimesi elab andidest ookeani poole ja Andid pakuvad looduslikku kaitset, rünnakut. Seetõttu on seal riigis olnud suhteliselt rahulik elada, kuna ligipääs on vabavaid põhja poolt. Kitsa riigi eripäraks on väga varieeruv loodus, mille keskel elab siis 18 miljonit inimest ehk ligi kaks ja pool korda enam kui Argentiinas. Naaberriikideks on veel Boliivia ja Peruu. Kui rääkida esimestest elanikest, siis need tuli Tšiili aladele tsirka. 10000 aastat tagasi Kesk-Ameerikas laiutanud inkad said enda kontrolli alla ka Põhja-Tšiili, kuid mappi põliselanikud ei lasknud neid kaugemale. Rahulikult sai rahvas elada hispaania saabumiseni, millele või alguse loomulikult ei keegi muu kui Fernando magalees, kes avastas siis 1530 selle väina. Viis aastat hiljem tulidki esimesed vallutajad kohale. Esimene tõeline maade anastamine algas 1540 Hispaania aladest. Peruus valitsenud Francisco pizzarro saatis oma asetäitja Pedro tee Paldiivia maade vallutamist juhtima temal Õiga pealinna Santiago 12. veebruaril 1541. aastal. Hispaania impeeriumi osaks saamine läks aga raskelt ja sammhaaval, sest ma Butchiad hakkasid ägedalt vastu ja suutsid hoida oma ala mitu sajandit. Ning seos Euroopaga. Kui 1808. aastal Napoleoni Euroopas kukutas Hispaania kuningas võimult, siis algas ka Tšiilis suurema enesemääramisele mõtlemise ajastu. 18. septembril, mida tähistatakse siiani riikliku pühana aastal 1810 kuulutati välja autonoomia. Täielik iseseisvus saabus aga 1818, kui kohale oli saabunud Argentiinas juba sama trikiga hakkama saanud Hoseedis. Jan-Martin ja 19. sajandi lõpuks võeti poliivelt ära ligipääs vaiksel ookeanil ja lepiti kokku Argentiina kaid, maga. Väin on Tšiili oma ning kodusõda 1891 tõi kaasa demokraatliku riigikorra. Parlament saavutas võimu. 20. sajandi alguses. Kolmekümnendatel aastatel toimus ka esimene sõjaväeline riigipööre, mille ajal saavutas tuntuse austuse kindral Carlos Ibanestil. Campo demokraatia töötaski kuni 1973. aastani, mil kindral Augusto Pinocheti kaarte kukutas siis Salvador i enda valitsuse. Siin oli mängus ka USA luure keskagentuuri käsi ning üks põhjustest oli ai ende jõuline töötööstuse riigistamisel ja kollektiviseerimisel. Nende hukkus riigipöörde käigus vastuolulistel asjaoludel, kuigi ametlik versioon oli enesetapp. 16 aastat kestnud Pinocheti diktatuur kadus 90. aastal pärast seda, kui rahvas muutus nii rahutuks, et valitsus oli sunnitud kruve lahti keerama kõigis sfäärides ja see lõpuks kandus üle ka poliitikasse. Majandusest rääkides. Vase kaevandamine moodustab ekspordist 60 protsenti annab 20 protsenti SKP-st, tööpuudus on vaid kuue, seitsme protsendi ümber ja töökäsi otsitakse kaevanduses, ehituses ja põllumajanduses. Ning midagi ka keelelist. Tšiili nimi ei tule tšillist, vaid folkloor räägib ühest altkäemaksuhimulist hõimujuhist nimega Tšiili. Samuti ma putšide keeles räägitakse tšilli, mis tähendab kohta, kus maa lõpeb või ketso keelestikus. Samad sõna tähendas külma. Tänaseks on Tšiili stabiilsemad ja rahulikumaid riike ja isegi juhtiv riik Ladina-Ameerikas ka erimõõdutabelites. Ühena esimestest maailmas valisid tšiillased presidendiks ka naise Michelle Bachelet. Nii palju siis sellest taustast, kus kohas ja kuidas Tšiili on siiamaani jõudnud, nüüd Andres Karu, miks Tšiili? Muidugi kohe sissejuhatajaks me ütleme, et noh, Tšiilist, mina siiski tean rohkem nagu jutu põhjal ma olen seda maad näinud, aga ma seal väga palju pealt tatsanud ei ole, sest Tšiili kõrgemasse tippu ohustel salada otsa on võimalik minna ka Argentiina poolt. Et see on raskem valik. Ja mina tegin, mina tegin selle valiku. Aga Tšiili sellepärast, et kuna ma juba Argentiinasse olin kohale lennanud, siis kuna Andidene neid kahte riiki nagu lahutavad ja mõlema riigi kõrgemad tipud just sealsamas andides on, siis oli hästi loogiline, et kui ma olen juba hakanud ka kohapeal, millest me eelmises saates rääkisime, olen aklimatiseerumise ära teinud, siis siis ju tasuks mõne sarnase lipu otsas veel käia, et mitte seda aklimatiseerumis raisata. Tavaliselt mõtlesin, et kui palju see allapoole siis tulid, et kas see ei mõjuta vahepeal seda aklimate. Ei, tegelikult on niimoodi, et jah, noh, on igasuguseid jutte, räägitakse ka sellest, et kui käid 7000 peale, et siis poole aasta pärast on ikka veel lihtsam üles minna, noh tegelikult see on natukene liialdatud. Aga niuksed, mõned nädalad püsib aklimatiseerumise küll selles mõttes, et kui, kui mina tulin ka akva pealt alla, siis enne kui ma hakkasin ohustel salado nõlvasid mööda üles minema, siis see vahe oli ikkagi tegelikult kümmekond päeva veidi alla kahe nädala ja siis veel kõik, kõik kestab ja kõik on nagu päris hea. Siili kohta ma iseenesest tean jah just rohkem nagu hostelites jutuajamistes ja et noh, teistele rännumeestega nii-öelda juttu rääkida, sest et mida mina olen kuulnud, mida räägivad nii-öelda seljakotimatkajad, niuksed, minusugused tüübid, siis ta on natukene selles mõttes igavam maa kui, kui paljud teised Lõuna-Ameerika riigid ja põhjus oli sinu jutus tegelikult olemas, et ta on, võib öelda, kas, kas just kõige arenenum, aga üks arenenuma kindlasti Lõuna-Ameerikas ja arenenud riigid teatavasti on ju igavad. Nii et seal ei juhtu nii palju asju ja, ja seal paljud asjad on liiga valmis, on ju nii, et endale jäänuks mänguruumi ja seetõttu ka seljakotimatkajad pigem ikkagi käivad. Käivadki Argentiinas hästi, palju käivad noh, alumine ots, Lõuna-Ameerikast on hästi turvaline, kõik Argentiina, Paraguai, Uruguai, noh, tegelikult ka Boliivia ka ülespoole tulles, Peruu, need kõik on väga, ka Ecuador on sellised suhteliselt ikkagi turvalised maad, niuksed noh, niuke kolmik, mis natukene hullemad on siis Brasiilia, Venetsueela ja Kolumbia, onju, et mida, kuhu igaüks ikkagi üldse ei lähe. Aga paljud siiski käivad, et Tšiili jääb millegipärast just nagu niisugune on nagu eraldi staatus tal kuidagi, et et nad natukene on ka uhkemad selle tõttu väidetavalt siis, et, et nad natukene edukamalt ja, ja seetõttu võib-olla ei minda sinna nii suure rõõmuga kui näiteks Boliivias ja mis on kõige majanduslikult kõige vähem arenenud Lõuna-Ameerikas ja samas kõige põnevam. Kas siis Tšiilist rääkides ei tooda esile seda, mida masinad siin näiteks Pinocheti ja jendati ja kõiki neid, või mida seal siis kostoli? No selle ma üldiselt nagu teiste matkatega, Me olgem ausad poliitilistes suurkujudest, Me räägime suht vähe on ju omavahel, et me räägime pigem see, mida näha, näha ja tunda on. Et selles mõttes seal noh, loomulikult räägitakse lugusid Tšiili ilust Tšiili, Tšiili veinist, sellest et, aga kuna ta on, nagu sa ütlesid 4600 kilomeetrite ülalt alla, ainult kui erinev see maa ikkagi võib-olla, kuigi ta on keskmiselt ainult 170 kilomeetrit laiali, nagu sa ütlesid. Et siis, et kui erinev võib olla see, et sa sõidad 50 kilomeetrit rannikust mägede poole, et mis, mis ilmastikuolud seal on või sa lähed alla sinna kuhugi nii-öelda Patagoonia joonele ja avastad, et kui kõvasti võib tuul puhuda ja, ja järgmine päev puhuda ja kaks nädalat hiljem ikka veel puhuda sama kõvasti jääb kõike. Et pigem räägitakse nagu sellest, et ta on kindlasti põnev, ma, aga see, mida nii-öelda seljakotirändaja otsib, on tihti soojus ja soojusest nagu inimliku poole pealt, nii et kui, kui seda Tšiilis natukene vähem saab kui mujal, siis sinna minnakse. Natukene vähem seetõttu kuivõrd raske sinna pääseb. Noh, kuna ma ei pidanud riiki sisse minema, siis ei olnud üldse. Nojah, kuidas võtta, ainult see minek oli päris raske muidugi, aga, aga noh, selles mõttes dokumentatsiooni koha pealt ei olnud minul mingit probleemi, sest ma ametlikult riiki sisenenud, kuna tipp kõrgeim on täpselt kahe riigi piiril. Kui sa jõuad tippu, siis põhimõtteliselt oled ühe nuki otsas, oled Argentiinas ja teise nuki otsas oled Tšiilis, piirivalvet ei ole? Ei, ei ole seal isegi öelda, et see, kes mind nii-öelda autoga mägede juurde ära viise. Mister Johnson. Johnson isegi ütles, et kui sul mingi jama on, tipus, tunned, et, et sa seda viitekümmend viit kilomeetrit jalgsi üksinda ei taha tagasi marssida. Et siis sa võid laskuda alla ka Tšiili poolele, kus on nagu mägihunnikus saab nagu puhata Refohhid või Refuugiot, kuidas keegi ütleb, on ju. Ja seal, et võin minna sealtpoolt alla ja noh, see on umbes nagu meremees, kui, kui satud merele hätta, sul on põhimõtteliselt luba randuda, on ju ükskõik kuskohas sul ei tehta seetõttu nagu mingeid mingeid sanktsioone. Ei, ärge samamoodi mägedes, kui sa ikkagi olid hädas, tuled alla, näha on, et sa oled nagu mägironija ja räägin neile ära, kus olid, kus sa üle tulid, mis juhtus, miks sa sinna sattusid, siis ei ole mingit probleemi saada, Argentiinasse tagasi, tuleb natukene lihtsalt. Noh, liikuda mööda ühte maanteed, kus liiklus ei ole väga tihe, aga seest niuke 20 30 autot liigub päeva jooksul siia või sinnapoole, aga pealevõtmise protsent netist lugesin, ennega on suurepärane. Tavaliselt saad minema kas esimese või enamasti esimese vahel ka teise autoga. Enam-vähem selline selline protsent. Aga kui raske on sinna tippu jõuda? Noh, see nüüd, kui tipus rääkida, siis hostel sa Laado iseenesest tehniliselt ei midagi keerulist. Tegemist siis vulkaaniga ja eriliseks teeb ta see, et temast kõrgemat vulkaanimaailmas ei olegi ta kõrgus on 6893 meetrit viimaste mõõtmiste järgi. Ja, ja tõepoolest, ja maailma kõrgeim ta on vulkaanide hulgas ning sinna minek on selline Argentiina poolt, siis kus mina läksin, on enam-vähem, sa alustad selle minekut kuskilt. Ma võin nüüd eksida, aga kuskil 3000 703800 meetri pealt sinna saab veel üle laava välja sellelt samalt hõreda liiklusega maanteelt saab sind veel 11 kilomeetrit viia, viia nagu mägedele lähemale lihtsalt laavat mööda sõites, kuna see on selline pude ja üsna niuke kruusa sarnane. Ja siis hakkad astuma ja, ja sealt kohast, kus astuma hakkad, on tipuni tegelikult 55 kilomeetrit. Ja noh, selle ajaga siis tuleb võtta ka niuke 3000 meetrit jämedalt siis tõusu. Et umbes selline seis ja mina täpselt nii tegingi, ma mõtlesin, et see on nagu ausam. Viis. Ma olin jäänud üksi sellel reisil, sest teistel jah, tagasi lennata, puhkuse aeg sai läbi. Minul veel oli paar nädalat, nii et ma läksingi, lõin käed nii-öelda seal Feambala linnas lein siis käed minister Johnsoniga, kes on siis kohalike ekspert, kes aitab inimesi nii tõusul ohustel salado kui teiste kuue üle 6000 meetriste tippude otsa ja viib inimesed vajadusel ka Tšiilisse, kestab Tshiili poolt üles, mine organiseerib. Nii et siis minister Johnsoniga me siis ühel hommikul sõitsimegi rõõmsalt tema džiibiga sinna raja algusesse. Ta soovis mulle edu, ütles, et kui ma ühte ukrainlased näen, on ju, et siis juhatage alalt välja, sest Ukraina kuhugi sinna seiklema jäänud liiga kauaks natukene. Kuidas sa leidsid, minister Jens? No see oli tegelikult lihtne, mul oli ta nimi teada, sealkandis on ka käinud eestlasi varem, kes on tema abi kasutanud, aga põhimõtteliselt on väga lihtne netist jällegi lugeda, et sõidab või hambalasse ja mille kesklinna ja küsi, mister Johnsonit, kõik tunnevad noh, väike linn, et noh, kõik teavad kõiki, mina läksin tegelikult turismiinfosse, sealt kohe ütlesin, et ma tahan aastal sa laada otsa ronida. A, meil on see minister Johnson, onju, et vot tema kontor paistab seal, mine sinna ja, ja seal ta istus oma arvuti taga ja natukene pursika inglise keelt ja, ja saab hakkama. Ja siis ma veetsin mister Johnsoni juures öö tema hostelis ja tema naine siis juhatas mulle ilusti kätega tee nende viinamarjaaeda, kus oli nii valgeid, punaseid kui kolmas värv oli siis noh, kõiksugu viinamarju seal oli igatahes. Ja kuna ma neid kiitsin talle pärast ütlesin, et väga maitsvad viinamarjad, siis, siis ta oli veel umbes pool kilo neid viinamarju mister Johnsoniga kaasa saatnud ja siis viimasel hetkel, kui ma olin juba raja peale minema, siis Johnson Rainil tuli nagu meelde sistes. Oi kuule, mu naine saatis sulle viinamarju ka. Ja siis, kui ta ära sõitis, džiibiga ma mingi paar minutit nagu vaatasin neid viinamarju, mõtlesin, et poolteist kilo pool Teiski ainet, sa tead, et sa pead nagu tarima neid kuhugi nagu edasi, et nad päris kohe nagu otsa ei saa, et siis siis ma tükk aega kahtlesin, aga võtsin nad ikkagi siis kaaslase, Scott oli päris raske, mul pidi kogu varustus, kui üksi tassid, siis loomulikult on niuke telk on sinu käes ju kõik söögitegemis varustasid nii edasi ja nii edasi, onju jaa. Jaa, ja olgem ausad, tegelikult oli väga hea, et ma võtsin, sest juba kuskil teisel päeval, kui nad lõpuks otsa said siis. Mul natukene seal söögiisuga tekkis probleem, et igasuguse ikka sa võisid nagu isegi matka mõistes nagu häid asju nagu valmistada ägeda kuidagi noh, väga hästi alla ei läinud, et ta oli füüsiliselt väga raske, palav vahepeal tuul meeletu tuul, kogu aeg ja, ja kuidagi see niuke kurnatus ja see oli ikkagi selline, et minul, minul üks sümptom nii-öelda sellisest kergemast mäe haigusest ongi see, et söögiisu kaob ära ja ja viinamarjad olid tegelikult üks asi, mis nagu andis väga palju juurde, lisaks oli teine päev selline, kus esimene teisipäeva hommikul said veel Ta vett kaasa ja siis mul oli GPS, mis mind juhatas, noh, kus oli küll selle 55 kilomeetri peale ainukest kuus või seitse vei pointi nii-öelda oli märgitud. Et noh, vahepeal oli lihtsalt see, et noh, panin kepsu sisse ja siis vaatasin, et ahah, et nüüd tuleb minna 11 kilomeetrit sinna suunas silma järgi enam-vähem vaatasid, ahah, jah, loogiline on ju seal midagi keerulist ei olnud, suhteliselt sirge minek, aga noh, natukene mägede vahel tasub, seal peab nagu looklemas sellist rada ei olnud, sinna ei ole, kuna sealtpoolt käiakse nii vähe, siis ei ole Niukest rada nagu sissetallatud, nii on. Mis ümbrus on, ümbrus on vulkaaniline kivim ja, ja Kuuetuhandesed tipud kuskil eemal ja siis ja muidugi üllatusena vahepeal võid täiesti mingi kolmandal matkapäeval vist ma ma olin lugenud, et ohustel sa laad on see tipp, kus kus on tehtud ka mingi kõrgusrekordeid, kui kõrgel on auto omal jõul kuskil maailmas ei jõudnud ja siis mingi spetsiaalne džiip on siis jõudnud ohastel saladobel mingi 6700 meetri kõrgusele vist, et noh, tipust ainult paarsada meetrit allapoole on jõudnud nagu auto omal jõul välja. Et siis ongi nagu see, et kuskil äkki läheb 5800 peal ja lihtsalt üle laava välja lähevad autojäljed kuskilt mingid tüübid käivad seal sõitmas, vahel. Mainisid palavust, palavust. See, see on see, et mul taevas oli täiesti nii sinine sinine, välja arvatud tipupäeval, kui lund tuiskas kingitusena mulle, et siis kogu aeg ta nagu laks saab sulle nagu täiega, kui, kui vähegi on nagu selline koht, et et vahepeal sa lihtsalt tahad pääseda nagu selle tuule eest lähed mingite kivide vahele kuskile ja nukkide vahele ja siis laksaks päike nagu teistpidi nagu täiega. Nõks nagu ideaalset varianti ei ole, et noh, pilte vaatad, siis on nagu selline mulje, et noh, ei saa olla ilusamat ilma, aga tegelikult see päike ja tuul koosmõjus ikka niuke, et nahk hakkab pragunema vaikselt juba kuskilt sõrmeotsad ja tekkisid lõhed juba väiksed ja niuksed. Niuke noh, kreemiga aju ostsin alles pärast seda, kui lõhed olid tekkinud, mitte enne on jah, muidugi. Et siis on nagu sammud seal ja tegelikult on igav liiv ja tühi väli nii-öelda, et et vahepeal tuleb ennast lihtsalt sundida ja siis on mingid noh, Ma olin üksi, on ju, sellest kujuneski minu elu siiamaani kõige soolom soolo üldse, sest kokku võttis mul aega seitse päeva, ma olin seal rajal ja pärast mister Johnsonit, ma nägin samal esimesel päeval nägin kahe tunni pärast nägin siis ühte meest muulaga kes tuli oma väikest karja ajades, kes ratsutas korra minu juurde. Rääkisime nii palju, kui minu hispaania keel võimaldas, rääkisime natukene juttu. Ta küsis ka ukrainlase kohta või noh, õigemini minu rahvust on ju saarlastele, et ma olen eestlane, siis ilmselgelt ta kaotas huvi mu vastu sest lootis siiski, et leiab kadunud mehe üles, aga ei leidnud. Ja, ja järgmisel inimesed, keda ma nägin, oli, kui ma olin 55 kilomeetrit tagasi tipus, käinud sinna raja algusesse. Pluss veel see 11 kilomeetrit, mis ma tulles olin saanud džiibiga, nüüd tuli siis maanteeniga jalutada veel see 11 kilomeetrit ja siis veel paar kilomeetrit maantee peal minna Fi hambale poole tagasi, enne kui tuli see esimene auto ja noh, nagu oli lubatud, esimene auto tuli mida see võttis peale ja viis mind hambalasse ära, et selles suhtes väga hästi. Aga et ta oligi, et sa oled nagu üksi, siis üsna selline raske just selle poole pealt, et seal mingit, et ma ei tea, mis elukad seal selle vulkaanilise liiva sees elavad, igatahes nad on uuristanud sinna Igaljuhul käike, noh, umbes nagu mingid mingid närilised siis, ja siis see vajub kogu aeg selle raske seljakotiga nagu astun nagu normaalsele pinnale siis vajud läbi ja siis mingil hetkel on see noh, nii tüütu on juba seal nagu noh, üksi olla, see on nagu see, et sa vahepeal kõik niuksed, emotsioonid on nagu ka oluliselt tugevamad ja mingid asjad, mis hakkavad nagu painama ja vahepeal läheb silmanurk märjaks ja noh, kõik see mingitel hetkedel on see lihtsalt, et et sa juba palud ka ükskõik keda, on see, et kuule, et, et muidu ma vihkan kivis pinda, Niukest kivi peale astumine, nende mini põrutuste saamine, see muutub jalale tegelikult nagu väga painavaks ühel hetkel ja kanad hakkavad valutama ja noh, mulle üldse ei meeldi, kui on võimalik valida, kas ma astun kivi peale või siis kuhugi mujale, siis astun kuhugi mujale. Siis seal oli küll see, et ühel hetkel hakkab paluma, annaks natukene kindlamat pinda, et annaks kivis pinda ja siis noh, jumal või kes iganes kuuleb ja annabki, annab 12 kilti kohe järjest, nõnda et jalad on pärast sihuke mõnus ka, nagu peetis on selline selline selline asi nagu juhtus ka, aga üldiselt oli täh see, et Ma jõudsin siis enne nii-öelda baaslaagrisse baaslaager tähendab seda, et on paar kohta, kus on telgi jaoks tehtud siledam plats ja natukene kive ümber tuulevarjuks seatud. Et seal ei ole mingit maja, mitte mingit, noh, mitte kedagi ja nagu ma ütlesin, ma ei näinud ühtegi inimestel peale muula mehe. Ja seal seal on natukene see, et et noh, ta on ikkagi täiesti nagu omapäi minek. Et seal siis enne kui ma sinna jõudsin, siis ma raja peal ööbisin kolm ööd ja siis jõudsin baaslaagrisse kõrgusel kõrgus siis jämedalt 6000 meetrit natuke alla selle 5900. Seega selleks ajaks kolm päeva olid läbinud enamuse kogu sellest lõigust palju siis sinna tippu jäi? Tippu vot ma ei oskagi nüüd täpselt öelda kilometraaži, ta vist oli see viimane, noh siis läheb ka tõus oluliselt järsemaks, enne oli Niukest tammumist nagu vaikselt ülespoole, siis nagu tuli see hetk, kus kus tuli hakata korralikult kõrgust võtma. Ma arvan, et see oli umbes distantsiliselt, on ta viis kilomeetrit samal ajal tuleb siis tõusta jämedalt 900 kuni 1000 meetrit. Palju see maastik muutus, maastik muutus nii palju, et noh, nagu ma enne ütlesin ka, et lumetuisk oli hommikul ronisin telgist välja varahommikul ja siis on nagu see ehkki noh, on kõik lund täis, kusjuures mister Johnson oli mulle näidanud sati pilte enne öelnud, et vot, et sel aastal on väga kihvt, et lund pole sadanud. Mis tähendab, et sul ei ole kasse vaja, on ju üldse kaasa tarida, sest nendega ei ole mitte midagi teha. Ja teine asi on see, et vaata seal lõpuosas nagu lõputõusul. Sul on jube hea orienteeruda, sest On täiesti sulanud nagu üks niisugune triip, ülesanne nii-öelda sulanud täiesti paljas, kust ongi hea üles minna. Kahe niukse lumise triibu vahelt nagu saad minna ilusasti, sul on näha, et, et sa ei pea, et sul pole mingeid ei kaarti ega mitte midagi selles mõttes vaja, et sa visuaalselt lihtsalt näed. Siis tuli kingitusena see lumi muidugi, et noh, nagu mägedes ikka, juhtub ka ootamatusi. Midagi hullu ei olnud, et selles mõttes, et värske lumi ja mitte liiga palju, sest tuul nii tugev, et see puhub enamuse sellest lumest, mis tuleb ülevalt, puhub lihtsalt minema. Aga vähemalt see esimene pilt oli küll see nii, kus paga nagu aastased triip, nüüd läheb seda triipu lihtsalt lume alt ei ole enam näha. Kui lähemal läksid siis tegelikult nagu nägid, aga esimene emotsioon oli niuke kehvake. Seda mõtet ei tekkinud, et ei läheks, siis ootaks päeva ära, et järsku läheb lumi ära. Mul mul oli see mõte või et ootaks lihtsalt paremat ilma, sest tuisus on iseenesest ka, et ta ikkagi energiakoha pealt ka, et ta jahutab su keha rohkem ja siis sul on noh, kui on külmem on ju, et siis tähendab energiat kulub juba keha soojendamisele ja nii edasi ja üleliia seda seal 6000. kõrgemal pole nagunii. Aga mul oligi see, et ma hetke nagu ma ütlesin, siis mõtlesin, et ma lähen vähemalt vaatan, et ma lähen vähemalt nii-öelda kraatri servale, et see ei ole niuke, klassikaline kraatri serv, seal kraatri serv on tipust mingi võibolla mingi 400 meetrit veel madalam isegi või 300 meetrit vähemalt. Et seal on nagu see kraater on üks mingi ütleme, jämedalt 10 kilomeetrise läbimõõduga, vähemalt siis niisugune ala, kus nagu tundub, et noh, igast nurgast võib kuskilt pursata, et ei ole nihukest klassikalist, nagu ma tea, Vesuuvi otsas ongi auk ja hästi ilus niuke koonduslik, et seal on lihtsalt nagu erinevad tipud, moodustavad nagu sellise noh, et kui ülevalt nagu aerofotolt vaadata, siis ta võib meenutada kraatrit, aga see on juba kõrgemalt. Kui sa ise seal nagu serval, et siis on lihtsalt nagu oleks mingite tippude vahel ja iga tippneist on nagu vulkaan et siis seal kuskil noh, lähedases lihtsalt vaatad, et ahah, kõrgeim tipp on seal, et kuhugi sinnapoole pean hoidma. Aga kuna noh, jällegi rada ei ole konkreetset, siis sa pead ikkagi tegema nagu ise valikuid ja sellel päeval ma suutsin päris palju halbu valikuid ka teha, selles mõttes, et tõenäoliselt alguses tundus, et noh, see on vist kõige mõistlikum pärast selgus, et noh, kõige raskem ja hullem üldse, aga igal juhul oli see, et ma tahtsin nagu minna vähemalt luurele, et olla järgmine päev targem, kui ma pean ka samal päeval alla minema, aga kui ülespoole juba jõuad, siis näed, et noh, tegelikult pole hullu midagi. Jõudu veel on. Et ma võin minna edasi, aega veel on kõike ja siis siis läksin edasi. Kuulame siia vahele korraks siis ühe Tšiili tuntuima bändi Laley pala nimega Tiia Tseera ehk nullpäev. Ja seejärel jätkab Andres Karuga juttu, see bänd on muideks tuntud ka Argentiinas ja Mehhikos üheksakümnendatel aastatel, Nad tegutsesid vahepeal läksid laiali, need 2014 taas kord kokku ja tegid väga suure popi kontserdi. Muusika kuulatud, jätkame saadet, päris tipume enne muusikat ei jõudnud Andres Karu, ole hea. Räägi siis, kuidas tippu jõudmine kujunes. No raskeks, sest ühel hetkel lihtsalt ikkagi see, et ma olin päevade kaupa, ma rääkisin oma kehvast söögisust juba enne, et siis nagu noh, ega seda nagu lähed ülespoole ka seda noh, paremaks ja söögiisu ei lähe, läheb ikka natuke nagu halvemaks, eks ta lõpuks midagi sunnid endale sisse, mingeid energia asju ikkagi vähemalt. Aga eks ma kuskil 6700 peal ma lõpuks üsna jube niuke, tas niuke buss niuke täitsa ja siis, aga noh, siis oli juba visuaalne kontakt nagu korralikult nagu päris tipuga nägid, et noh, seal ei ole midagi nagu ta ei ole nagu järske seal ei tule nagu hullult midagi teha tuleb lihtsalt minnes võtsin tempo veel natukene aeglasemaks ja muudkui läksin edasi, läksime edasi. Õnneks siis tuisk jäiga järgi, nii et hakkas vahepeal sinist taevast näitama ja siis päike, mida ma eelmistel päevadel natukene vihkama hakanud, siis seal nagu õnnistus ja päike annab sellistel hetkedel energiat, annab juurde lihtsalt ja noh, soojendab ka sind, juba sammusin kuni seal noh, umbes viimane nukk on võib-olla mingi 50 meetri kõrgune, selle halvel kohtusin mingite helikopterijuppidega seal kunagi olnud mingi helikopter on sinna jäänud mingil erineval põhjusel Pole uurinud. Et nii väga ka ei huvita, onju, ja siis lõpuks olingi üles jõudes oled kõigepealt, noh, sa oled samal kõrgusel, mis on Tšiili kõrgem tipp, aga see veel asub nagu Argentiinas. Ja siis tuleb laskuda veel väike nii-öelda sadul kahe tipu vahel, kus ta on üsna niuke järsk nagu mõlemale poole kukkumine tegelikult, aga seal on pandud ka mingeid tugiköied ja mõned rihmad on nagu pandud, nii et saab, saab ka rahulikult minna. Nõnda otsides nagu tuge, kuigi need mägedesse jäetud igasugused teiste poolt jäetud, mida sa ise ei ole pannud, noh, need on alati niuksed. Sa pead teatava ettevaatusega neisse suhtuma, et mõnest ei tasu kinni võtta, et ta ei ole nagu enam sugugi kindel. Aga igaljuhul läksin sealt nõnda rahulikult ja ei võtnud nagu mingeid riske, siis käisin ära ka seal siis selles Tšiili kõrgemas tipus tuul oli endiselt meeletuna, mingi mingi videode kinga seal tipus, siis see on ikka selline noh, asjatundjad saavad aru, et suhtlike noh, niuke köha ja kõik värgid ja mis seal nagu räägiti, kuidas tuul puhub, vahepeal pole sõnadest aru saada. Et noh, eks oli, niuke üsna niuke, füüsiliselt üks suuremaid pingutusi, mida ma teinud olen, isegi mõtlesin kunagi, et takkajärgi, et, et tegelikult kui nagu enesetunne või noh, kui veel raskema mägedes olnud, siis varasematel kordadel siis pigem on olnud nagu see, et see on tähendanud seda, et ma olen ka mingil hetkel tagasi pöördunud, kuid seekord oli see, et ma, ma siiski olin tipus, aga oli seesama tunne, umbes ma mäletasin nagu seda tunnet selle tunde pealt ma olen umbes mingil hetkel olen aru saanud, et mul ei ole enam piisavalt jõudu sinna tippu jõuda, aga seekord ma jõudsin tippu ikkagi noh, samas staadiumis. Ja siis, ega seal kaua venitada nagu ei tahtnud, ei saanud, sest ikkagi aeg surub takka ja sa tahad, on ju enne pimedat tahad alla jõuda, vaadet ei olnud, vare oli niuke vahelduv, et vahepeal oli nagu seal, noh, ma olin kuulnud, et seal on mingid ka ülevalt alla juba vaatanud mingitesse vulkaanidesse, kus sees on nagu väike laguun, on ju väike järv. Kusjuures ma ei fikseerinud ära, aga pärast piltide pealt nagu nägin, et jah, on olnud jah. Tol hetkel oli lihtsalt see, et proovisid nagu kaameraga teha, umbes noh, ümberringi mingeid pilte, lihtsalt, et ma igas suunas olen pildistanud vahepeal ise nägemata, kuna päike paistis näiteks sisse, et mida sa üldse pildistada, aga no lihtsalt umbes panid nagu kaamera paika pärast sain aru, et ahah oli jah, täitsa ilus vaade on, aga piltide pealt on, et noh, ega seal noh, väsimus ja kõik see, et ja peast toksib ka see, et noh, ei saa hetkekski unustada, et sa oled üksinda, need, sul ei ole mingit abi, et sa oled enda eest vastutav ikkagi täiesti ise, nii et noh, et pigem nagu minul sellistel hetkedel toksib see mina alla. Nüüd on aeg pöörata tagasi, sest juba 6000 peal on oluliselt parem öö mööda saata, eriti kui seal on telki, värgid sind ootamas on ju ja ja võimalus teha sooja jooki ja nii edasi, nii et panin alla tagasi, tallaminek võttis paar tundi ja nõnda hämaras ma siis oma telgi juurde jõudsin, magasin öö ja, ja siis tegelikult kahe päevaga tulin sellest sellelt alalt siis välja. Kusjuures seal vahepeal on üks sadul, mis on minu arust mingi. Ei tea, kas ta oli äkki mingi 5500 meetri kõrgusel, millest tuleb üle minna ja pärast seda natuke laskuda, siis see oli esimest korda mul mägedes kõva tuult on nagu igal pool kohad kohanud, aga noh, see selline nagu hetk, kus sadula puhub tavaliselt tugevamini ka. Noh, see on nii-öelda kahe tipu vahel segust üle minnakse. Et vot, et seal on lihtsalt see, et õhuvoolude lon sealt mõnusam läbipääsu on ju, et seetõttu on sul alati tugevam tuul ja tihti ka sadula lähedalt, selle järgi saab ennustada. Tuul hakkab tõusma, kui lähed ülespoole, siis mõnes suhtes on see nagu ebameeldiv, eriti kui ta vastu on, aga teistpidi on nagu see sadul on lähedal, ained, tuul läheb tugevamaks, väga hea. Me jõuame kohe sadulasse. Aga seekord oli see, et lõpuks jõudsid sinna üles sadulale mingil kolmandal päeval vistelise ja, ja tuul puhus niimoodi koos seljakotiga oli ta lihtsalt puusma ära, kuigi mul ikka kepid, millega nagu lükata, toetada, vastu hoida, kummardad, proovid nagunii-öelda, pool nagu peaaegu käsi maas, püüad edasi minna ja ei saa, sest noh, purjepind on kehal ja kotil kokku nii suur, et et lihtsalt see tuul puhub sind tagasi ja sa nagu ei saa üle. Mis mul esmane, noh, esmakordne kogemus, polnudki midagi teha, taandusin natukene Thule ja nii-öelda võtsin koti seljast ära ja läksingi käpuli roomates nii-öelda läksin luurele, kus on tuul vaiksem, käisin terve selle sadula nagu paremalt vasakule käisin läbi vaatasin, kus on selline koht, kus ma püsti tõustes püsti jään ja siis annaks ühe koha, leidsin, kus natukene varjatud ja roomasin oma koti juurde tagasi, võtsin koti selga ja siis läksin sinna sadulasse, et noh, ikka meeletu meeletu tuul, aga noh, pildi peal on jälle ilus, selge sinine taevas, päike sirab jah, ja rõõmus silmavaade ja Helds silmanurgas, onju. Et selline petab, petab nagu päris ilusasti ära. Tipu juures ei küsimata, kas kassid olid kaasas siis või ei olnud. Ei olnud ja noh, värske lume puhul pole kassidega midagi teha ka lihtsalt noh see kasside puudumine, kui tõesti oleks nüüd niimoodi olnud, et seda lund oleks olnud nii palju, et oleks terve selle selle nii-öelda selle välja sulanud ala ära kadunud, niimoodi, et sa ei tee vahet, kus on nagu see ka tugevam lumi ja jää all ja kus ei ole vat siis oleks olnud lihtsalt see, et oleks hea, lihtne. Pane kassid alles liigubki teadlikult, kas mitte seda keskmist osa pidi, vaid vasakult või paremalt, kus on nii-öelda see juba varem olnud tugevam lumi ja jää alla on ju, et kus kassil on nagu rohkem pointi. Et aga õnneks ei olnud seda vaiadesse lund ei olnud nagu niipalju kui alguses nagu esimene hetk küll nõus, et minge metsa. Tere, lumi on aitäh, mister Johnson, et sa sooviksid mul kassid maha jätta. 100 protsenti noh, küsida üle veel nendelt oled sa 100 protsenti veendunud, et ei ole? Jah. Ja siis ma ütlen, et noh, ta on nii teada ja nad tegelikult midagi ette heita ei ole, tegelikult oli ka, mainisid seda talle tagasi jõudes, rääkisin talle sellest natsipilte, siis ta suured silmad vaatasid mulle otsa minema, mõtlesin niuke asi kohe järgmine päev oli jälle päike ja kõik oli tagasi, nii et noh, need väljatulek oli ka niuke jälle päikese käes ja jälle need läbivajumisele jälle see ohtuleks kivisema pinda ja siis jälle see 12 kilti kivisema pindaja. Täpselt niuke. Ja aga jõudsin ilusti sealt alalt siis välja veega seal natukene on seda probleemi, et mul oli ka ära märgitud nagu kepsu järgi, et kus kohas on võimalik vett saada ja siis noh, vahepeal ma teadsin lihtsalt, et mul tulebki nagu terve päev liikuda, õigemini poolteist päeva on nagunii-öelda kahe veevõtu koha vahel, nii et vahepeal sa pead võtma pooleteistpäeva jagu lihtsalt joogivete söögivett nii-öelda kaasa, kui palju mina tassisin minu arust neli liitrit, et ma sain sellega hakkama, et enamus võtavad rohkem, aga mulle natukene oma keha nagu tunda, siis ma tean, et ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, sain ka seal olid muidugi veel mingid niuksed, et kui ikka päris hädas oled, et siis võid nagu jõuda, mitte nii kaugele, kui plaanisid, aga teha mingi kõrvalaagi, et kaks kilomeetrit kõrvale kuskilt ja sulatab lund natukene nüüd otseselt kilekotiga nii-öelda natuke endale sulatamiseks lund või jää ja et need võimalused olid olemas, aga ma arvasin, et ma selle neljaga hakkama ja kuna ma jällegi nagu väga palju ei teinud, ei keetnud, siis siis selle veega ma tulin välja ja siis jõudsin jälle kohta, kus sa juba mõnusasti jääd sulatada kuskilt liustikul õigustab siis lõpuks jõudsin sinna raja algusesse, siis küsisin 11 kilomeetrit sinna maantee peale, see oli ikka päris naljakas niuke, kas nagu astudes üle tühja välja, nagu mingil hetkel näed, et mingi valge täpp on kuskil, siis saad aru, et ahah, mingi valge auto liigub. Jube noh, niuke pärast see seitse päeva üksinda ja siis nagu see see mingi visuaalselt, ma arvan, mingi kaheksa kilomeetri kaugusel, sa näed lihtsalt valget autot ja see on juba nagu sa, sa oled nagu õnnelik, et see oleks nagu nende inimestega seal autos juba. Ääretu nagu rõõmutunne ja siis sa lähed muudkui lähemale ja seal oi näe, tunni aja pärast juba tuleb teiselt poolt teine auto ja siis siis läheb ja siis läheb äkki jube sagimiseks. Uuesti tuleb teiselt poolt ka, nii et sa näed kahte autot korraga. Sa näed sammas tegelikult mingit viitris kilomeetrit maanteest ja seal on ainult kaks autot, tegelikult on reaalsus. Ja siis siis järgmised tund aega kunise teeni lähed, ei tule enam ühtegi autot ja siis sa veel kõnnid tund aega ja ei tule ikka veel ühtegi autot ja siis lõpuks tuleb see üks auto ja võtab su peale. Kas selle seitsme päeva jooksul, mis sa üksinda olid noh, öeldakse, et sellel ajal sel ajal kuidagi väike sisekaemus käib ka, said sa enda kohta midagi rohkem teada? Ei, ja ma sain teada, et, et mulle meeldib matkata ikkagi rohkem teistega koos ja kuskil, kus on veel inimesi, sest noh, kasvõi see, et ma võin nagu üksi minna, ma võin nagu üksi tippude, aga varem oli ikka need soolotõusud kõik olnud niimoodi, et ikkagi ka teisi tõusjaid oli see kohtud vahepeal õhtul kas või laagris nagu kellelegagi juttu rääkida või midagi. Aga see on raskem, kui ma arvasin üksi täiesti üksiolek. Et ikkagi ta hakkab painama, aga samas annab seda kindlasti, aga samas ma sain sellega nagu toime, onju, et sain enda kohta seda teadet. Siiski ma võin ka tõenäoliselt kaks nädalat olla, aga samas tundsin ära, et selline mitu kuud niisuguste ütleme siis Antarktika ületajat minust tõenäoliselt ei saa soolo ületajat kunagi sest nii kaua ma küll ei tahaks üksi olla. Mullegi inimesed täitsa meeldivad. Kohe. Siinkohal past lõpetamegi Tšiiliga ära ja läheme edasi. Uruguay's jah, mul plaan tegelikult samal reisil käijaga Paraguay, Uruguay Paraguay ja ma ei jõudnud üldse, sest vahepeal kahe nii-öelda kõrge tipu vahepeal ma siis jäin nõnda mõnusalt chillime hostelites ja teistele onu meestega nagu mõnusalt õlut võtma ja, ja nii edasi, onju, ja suhtlema ja tegema mõnusaid asju koos. Aga siis Uruguay's jõudsin üheks päevaks. Aga see oli täitsa võrratu, võrratu päev. Sõitsin mingi ööbussiga nõnda Buenos Aireses, noh, ta asub ju Monte video, ehk siis Uruguai pealinn asub noh, umbes nagu niuke Tallinn Helsingi. Et noh, sealt saab ka laevaga üle, aga mina läksin bussiga ümber selle lahesoppi ja õhtul lism bussi hommikul vara lindis Monte videos kohal. Ja see oli kuidagi. Ma ei tea midagi, selles riigis on nõnda, et sa hetkega tunned ära, et ma väga väga tahan siia tagasi tulla ja mitte ainult sellepärast, et mul kõrgem tipp seal tegemata jäi, kuna aega ei olnud, vaid lihtsalt nende, sa tunned kohe ära, et nagu Argentiinas on nagu jube mõnusa inimesena niuksed, lahked ja mõnusat siis avastada. Aga see ei ole veel midagi võrreldes Uruguay inimestega, nagu see kuule seal mõnusalt seal käivad. Noh, tõenäoliselt on see niuke, mate pealinn on ikkagi pigem Montevideo kui mate tee siis noh, kui, kui Buenos Aires, sest nad käivad igal kolmandal on see termos on kaenla all on ju kuuma veega panevad oma matepuru sinna oma mate tassikesse ja imevad läbi mate kõrrekese seda või torukese, onju ja ajavad juttu chillivad ja jube mõnus on ja, ja see oli täpselt see tunne, et siia ma tahan tagasi tulla ja kindlasti tulen ja siis noh, muidugi nad seal teevad mõnusalt ka popsutavad siis selliseid paljudes riikides keelatud aineid kanepit näiteks mõnusasti ja, ja teevad seda nõnda rahulikult ja, ja keegi nii-öelda, et sa ei näe nagu nende hullult üle tõmmanud venda nii-öelda seal siuksed mõnusad sillide rahulikud. Need inimesed, kes ei kuulnud eelmist saadet, mate küsimärk. Mate issand, kas ma, ma ei oska ju nii täpselt seletada ka, põhimõtteliselt üks d liik, mida siis juuakse niimoodi, et sul pannakse sellised väikse kruusi ülevalt tavaliselt nagu kitsamaks minema, niukseid kruusi sisse pannakse hunniksist materjali puru sinna valatakse systermosest järjest kuuma vett peale ja siis imetakse tavaletakse metallist toru kaudu nagu sealt seest, et niisugune tugev ja kuidagi väidetavalt parandab ka aklimatiseerumis näiteks Niuke teistmoodi teed, niuke, legaalne mõnuaine ikkagi võiks öelda, et noh, nagu on ka kohv näiteks, aga ta nagu teede seas selline väga tugev ja see järjest nagu sedasama palad jälle vett peale ja siis hästi tugevalt. Noh, see ei ole nagu see, et meil no ütleme niimoodi. Kui, nagu võrrelda, kui palju selle puru seal on, siis ongi umbes, et kui sul pakitee peale mõtlen, mille sa muidu viskad nagu teetassi, siis noh, et seda matepuru on nii palju, et nagu see teetassi kõigepealt panen teid pakke täis on ju, võtab muidugi pakendi ümbert ära, ainult puru ja siis valad lihtsalt nii palju vett, kui mahub, et vett vähem kui puru alati. Ja inimesed on selle juures, sa ütled, et rahulikud ja sõbralikud hästi, hästi, hästi, lapsed, selle tee mõju. Tõenäoliselt noh, seal ei saa olla muud seletust, kuidas saab nii monusel, tõenäoliselt on see ikka puhas mate ja tõesti vahva, et kui kellelgi on nagu võimalus, siis, siis kindlasti minge, ma läksin sinna täiesti nõnda, et ma ei teadnud mitte midagi, ma üks sõber on seal kunagi käinud. Ja siis ma küsisin tema käest Uruguay kohta, ta ütles, et hästi mõnus oli, oli tema üks info, ta ütles, et kui sa satud siin oligi nagu soovitused. Hästi tähtsatest asjadest räägime praegu muidugi tema soovitus oligi see, et kui sa lähed, satud sinna linna ja sul tekib soov osta kanepit, siis mine politseijaoskonda, seal on kõige odavam. See oli minu eelteadmised. Uruguayst tegid seda, esiteks ma olin end pealinnas ja, ja sinna sinna ei sattunud. Aga no ma üritan nagu väita, et ma nagu kunagi üldse ei ole kanepit teinud mile, kes Uruguay pealinn. Kuidagi ta oli rohkem korras ja rohkem nagu läbimõeldud ka, et kui, kui näiteks Buenos Aires ja kuidagi selline selline pargid ja olid hästi sellised nagu inimesele hästi mõnusaks tehtud sellise pikniku pidamise ja et oli palju selliseid mõnusaid kohvikuid, kus istuda ja juttu ajada ja, ja kuidagi nagu inimesesõbralik kästi mingile järgmisele levelile Uruguay on hoopis hoopis natukene teistsugusem riik kuivast kuivast, need teised, millest me rääkinud oleme ja ma ei hakka peaaegu et samasuguste ajalugu ette lugema, lihtsalt et mõned märksõnad seal elab tsirka 3,3 miljonit inimest ja ruutkilomeetreid 176000 iseseisvus kuulutati välja 1825 ja esimene tunnustus selleni läks veel aega kolm aastat, 1828 kõik siis augustikuus. Jätame selle riigi praegu siis nii-öelda ametliku asja kõrvale miksis Uruguay's tippu jõudnud. Tip asus lihtsalt pealinnast ühe päeva jaoks liiga kaugel, et sealt oleks tulnud bussidega nagu minna, ma proovisin ka autot rentida või mootorrollerit, mida iganes on ju, aga siis seal tekkisid igavesed asjad, et ma olen see mees, kes kellel ei ole näiteks krediitkaarti, nii et noh, juba autorendil tekib see. Ja siis ma lihtsalt proovisin osadega seal ka, et olid mingid, ta ongi täpselt see riik, et sa lähed tänaval mingi tüübi juurde, et kuule, mul on niisugune värk, et tulin siin, mul on ainult üks päev aega, et tahaks teie sinna kõrgemasse tippu jõuda. Kas, nagu ametlikku mootorrolleri renti ma kuskilt ei leidnud ja politseinikud ei osanud ka aidata. Ja kas sul ei ole nagu endale või sõbrale on ju mootorrollerit, et ma hea meelega laenutaks seda kuni täna õhtuni, onju, ja käiksin seal ära, siis ongi see, et ta ütleb, et kuule, mul tegelikult on, aga et tead, et sa ei kujuta ette, et see maantee nagu et, et see ei ole nagu Euroopa, et sa või noh, see ei ole nii-öelda nagu Tallinnast Tartusse 180 kilti, onju vaid ta on ikkagi nagu, tuleb keerutada kuskil noh, natukene on ka vahepeal nii-öelda mägisin kuise tippe, tan üsna Eestiga võrreldav, kõrgeim tipp on mingi 500 meetrit natukene peale. Aga et, et see maantee ei ole päris selline, et ta looplex nagu otse sirgelt ja sul on hästi turvaline ja mõnus minna vaid et see on, et see võtab oluliselt rohkem aega, kui, kui on planeeritud, siis ta lihtsalt rahulikult räägib sulle, et tegelikult ma võiks sulle jumala rahulikult laenata, aga sa ei jõua, ikkagi, on, et sul ei ole mõtet nagu üldse alustadagi. Kas siis Uruguay ja Paraguay on need kohad, kuhu sa lähed tagasi? Tõenäoliselt ma tahangi et minu järgmised Võib-olla Lõuna-Ameerika niukse käimised võikski olla, kuna Buenos Aires on ikkagi nii suur lennuväli, et sinna on suht soodne lennata. Odav ta ei ole, aga saab päris hea hinnaga. Et siis ma korra mõtlesin nagu mingi, et reisida võib-olla üks järgmisi Lõuna-Ameerika reisi võiks olla nii, et ma lendan ikkagi Buenos Airesesse. Sõidan sealt kohe ööbussiga edasi, nõnda et järgmine hommikul Monte videos Uruguay pealinnas veedan võib-olla viis päeva Uruguay's, käin nende kõrgemas tipus ära, siis liigun edasi paraguaisse, mis on nagu naaberriik, võib-olla korra lõikan läbi Brasiilia nuka ka, lähen vaatan, kuidas seal elatakse. Ja siis võib-olla liigun edasi kõrgemate tippude suunas. Paraguay kõrgem on ka niisugune 842 meetrit, kui ma peast õigesti mäletan, et nad ei ole kõrged aga siis juba võiks liikuda edasi 6000-sse poole ehk siis näiteks poliidesse ja sealt edasi siis võib-olla ka Peruu. Ecuador võiksid olla nagu need riigid, kuhu veel sattuda. Kaudu aga kuulame siia saate lõpetuseks siis Argentiina ja Uruguai ühistandi Bahofondot, mis kõlas ka eelmises saates. Ta on populaarne mõlemas riigis ja alates 2002.-st aastast tegutsenud muusikaline kollektiiv. Laulu pealkiri on luubi. Bahofondo kuulatud kindlasti leiate, kui tahtmist on internetist eri kohtade pealt selle bändi kohta veelgi teine Uruguay bänd, mida veel võiks soovitada. Aga eks see jäägu siis igaühe enda teha. Meie tänane saade on läbi Andres Karu, Maristombachi, Tarmo Maiberg tänavad kuulasite järgmine saade juba Kuubast.