Täna on kolmapäev ja loomulikult räägime kolmapäeval ka sellest, mida on siis nädala jooksul Eesti venekeelne meedia rääkinud-kirjutanud ja sel teemal räägime juttu ikka hea kolleegi Pavel Ivanoviga, tere. Tervist. Nonii. Ilusast ilmast, tõenäoliselt venekeelses meedias väga palju juttu ei ole või siiski? Noh, täpselt sama palju kui ka eestikeelses meedias, et meie jaoks üks ühine asi siin Eestimaal on ikkagi päike ja ilm üldse kui selline loomulikult ka kuidas. Ka venekeelsed inimesed ootavad head ilma. Ega nad pole erand, aga ühiseid asju on meil veel palju rohkem ja ka need teemad, mida käsitletakse, lähevad sageli üsna ühte auku, võib-olla pisut teistsuguste käsitlustega, aga üks sinuga seal on üks ilus tagasihoidlik kell, aga üks, üks teine käekell on Eesti venekeelses meedias omamoodi tormi põhjustanud. Jah, ja, ja mitte ainult, eks ole, kohalikus venekeelses meedias, aga näiteks. Ka Venemaa meedia lihtsalt on kõiki neid kellaasju täis ja täna leidsin väga huvitava lenda truu pealt materjali, mis üldse puudutab vene Venemaa tuntud inimesi ja nende kellasid, et tegelikult kõige suurema furoori tekitas umbes kolm aastat tagasi patriarh Kirill. Seal oli niimoodi, et Moskva õigeusu patriarhaadi koduleheküljel oli siis foto ühelt kohtumiselt, kus siis targad inimesed märkasid, mis kell siis Kirillil käes. Dimitri Peskov oma Richard Mille'iga puhkab selle kõrval, et seal olid ikka kullast breketid. Breguet ongi nagu niisugune firma ja see oli täiesti kullast. Ja siis veel, et tuletati meelde, et ükskord Dmitri Medvedjev tuli välja ka. Ja tal oli siis niimoodi, et käe peal oli Apple Watch. Nutikell. Mis asi see kelladega ikkagi on, et kui me vaatame siin Eesti meedias või, või ka seda, et kuidas Eestis käivad ka need inimesed, kellel raha on, käivad kelladega ringi, ega ega keegi eriti märganud, et kellelgi nüüd väga kallis kell on või ajakirjandus ei ole sellest ka väga kirjutanud ja keegi ei ole sellest väga teadlik, aga, aga millegipärast vene meedias seda kellateemat jälgitakse ja, ja sellest tekib suur ja väga lai arutelu, miks statuut. Statuudi märk ikkagi. Mida suurem, mida uhkem, seda, seda, seda rohkem, eks ole, see tekitab huvi, seda rohkem seal tekitab kõmu. No veel üks selline näide, et üks Moskva linna abilinnapeadest Vladimir Resin, et temal on selline kell kellamark nagu robelforsi. Ja see maksab 360000 dollarit ja levid üks miljon dollarit. Üks miljon dollarit maksab kell. Lauri. No hästi, aga, aga võtame nüüd ikkagi veel kord ette selle, et kuidas seda teemat on käsitletud ja kas eesti- ja venekeelse meedia käsitlustes on siin mingisuguseid erinevusi ütleme, eesti ja venekeelse meedia käsitluses on erinevusi ja kas, kas meediakäsitlustes on siin ka veel mingisuguseid erinevusi, et, et kui räägitakse sellest, et Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi seal on ülikallis kell mis tema abikaasa kingitus tegelikult jah, aga võrdub tõesti noh, ma ei tea, kas mitme aasta palgaga või, või igal juhul igapäevatööd tehes viisil ei oleks võimalik tal sellist kella endale soetada, nüüd on tal selline kell olemas? Arutelu, see tekitab ja milliseid küsimusi see tekitab ja, ja kas siin nii-öelda piiriüleselt on ka mingisuguseid erinevaid lähenemisi sellele küsimusele? Vastasidki sellele küsimusele sellepärast, et sa praegu esitasid meile Venemaa meedia tõlgenduse, kus siis nagu nendest võimalikest küsimustest ikkagi pinna peale jäävad need küsimused, mis on seotud korruptsiooniga ja muud asjad. Sa praegu rääkisid nagu Navalnõi? Ma räägin täitsa tõsi, nii, aga, aga, aga Eesti venekeelne meedia? Ta konstateerib seda, et selline konstateerib seda, et selline pulm oli. Ja ega selle kella maksmise üle maksumuse üle ei olnud, palju, oli lihtsalt see, et eks ole kaks toredat väga famous inimest, eks ole, lihtsalt abiellusid ja võib-olla isegi rohkem oli aktsent nafta peal, sellepärast et iluuisutamine on võib-olla inimeste südames suuremal määral kui kellegi pressiesindaja. Aga, aga igal juhul jah, see oli nagu selle nädala teema. Aga mis sa arvad, kui me räägime Venemaa hoiakutest ja Venemaa inimeste seisukohtadest, et mida see nüüd muudab? Et kui ühel hetkel jälle kirjutatakse kelladest ja kõigest sellest, et mis justkui ka eesriide varjus toimub ja ja inimesed ju teavad tõenäoliselt, mis eesriide varjus toimub, aga nad ei kritiseeri seda väga, aga nüüd läbi selliste kellaintsidentide tuleb pahameel ikkagi välja, mis lihtsa vene inimese hinges toimub, kui ta kõike seda näe, teada, hinges toimub palju suurem Jama, või siis ütleme niimoodi, negatiivne suhtumine, mitte siis, kui nad näevad neid kellasid, vaid peale seda, kui näiteks sellesama Moskva patriarhaadi kodukal olev see foto, kus siis metropoliit Kirill oli kuldse Breguetiga, siis seda hakati retušeerima, täpselt sama oli ühe kuberneriga, eks ole, kes ühel plakatil loomaaia ees oli kellaga, mis lihtsalt tavainimesele üldse nagu pähe ei mahu, et seda siis kleebiti kraabiti maha. Et vot vot vot selline asi nagu läheb rohkem hinge kui see, et sul on käes kell sa põhjendad ära, et kui eks ole, tekib mingisugune ajakirjandust, kui põhjendad ära, kuskohas on saadud ja siis võib-olla ei olekski midagi, aga kui sa hakkad, eks ole, seda kuidagimoodi veel pärast seda veel varjama, retušeerima, maha kraapima. Et see tekitab nagu rohkem negatiivset suhtumist, sellepärast et nagu sa aru saada, et selline eneseõigustamine jutumärkides, et see võib tõesti viitada sellele, et need kellad ei ole vist eriti kuigi nad on kullast, aga nad ei ole vist puhtad. Ja mis seal kellade taga veel võib kõik olla nii, aga räägime teistest teemadest ka, millest siis veel Eesti venekeelne meedia on, on rääkinud? Noh, ma arvan, et teema number üks võib-olla oli ETV plussi peatoimetaja Darja Saare intervjuu Venemaa telekanalile arvamus oli väga palju, aga minu meelest kõige mõistlikumalt lahkas seda teemat vaatleja Igor kale kauskast Tallinna Tõnismäe reaalkooli õpetaja. Ta nagu lahkas üldse seda nagu süžeed ja ta nägu tegi tegelikult venekeelsele lugejale selgeks, et noh, et Darja Saar ei ole nagu kõige tähtsam persoon selles asjas. Kõige tähtsam on see, et eks ole, et oli diktor, kes selle loo üldse nagu avas, sellepärast et diktor alustas sellest, et noh, nüüd me näitame teile, kuidas Eestis on selline poliitikat välja suretatakse absoluutselt kõik, mis on seotud vene noh, venega vene keelega vene mõistusega ja ma ei tea, mis asju veel ja y kauskas täiesti õigustatult küsib, et kui, kui me räägime sellest, et Eestis suretatakse kõik välja, mis on seotud venega siis miks siis luuakse uus venekeelne avalik-õiguslik kanal? Loomulikult ta kritiseerib ka seda, kuidas Darja Saar, eks ole, andis intervjuud. Aga ta väga teravalt kritiseerib ka seda, kuidas Venemaa ajakirjandus ikkagi töötab ja ta nagu tõesti noh, mul on selles mõttes hea meel, et ta nagu just venekeelsele lugejale teebki nagu selle asja täiesti selgeks faktide peal, et mis seal siis loos on esitatud? Nojah, propagandistid on nad väga head ja tasub kindlasti meenutada ka seda, kuidas ühest tujurikkuja sketšist tehti tõsieluline lugu, et kuidas siis ühes Tallinna koolis otsitigi reaalselt neonatsiet. Et noh, see on see tase siin Eestis otsitakse ka igasuguseid huvitavaid asju, et näiteks siin ju aktuaalne kaamera tegi väga huvitava loo sellest, et mis toimus Narvas ühes kinos. Ma ei tea, kas sa oled kuulnud sellest, aga üks Tallinnast tulnud naisterahvas siis külastas Narvat läks kinno ja hakkas tõsimeeli pahandama, kuna inglise ja venekeelsed filmid ei olnud varustatud eesti keelega ja arva, mis ta tegi? Ja keeleinspektsioon, arva, mis ta tegi? Loomulikult, hea meelega algatas menetluse. Et absurdseid asju on meil ikkagi riigis väga palju, siis astri kinokeskuse juht ütleb, et issand jumal, aga nagu öeldakse teistes keeltes filme on Narvas, see on loogiline, tulevad turistid, vaatavad. Ja et noh, me ju teame, et 95 protsenti, eks Narva inimestest räägivad vene keelt ja ma saan aru, et tegelikult vene ajakirjandus sellel nädalal otsis üles ka selle venekeelse raporti Human Rights Watch raporti, kus muuhulgas on tõesti kirjutatud see, et eks ole, et keelepoliitika Eestis võiks nagu pisut arvestada ka regionaalseid aspekte. See on täpselt see näide. Isa kinoteatri astri direktriss Marina Baikova ütleb veel ühe täiesti loogilise asja. Et me oleme eraettevõte, see on meie jaoks äri, me tahame raha saada ja muuhulgas väga palju Ivangorodi inimesi tulevad nagu astrisse kinosse, et vaadata ka uusi filme mis on ju seal täpselt samamoodi igasugused kolm teede, viis teed, eks ole, ja nii edasi, nii edasi, nii edasi, nii et noh ja selle nädala MK Estonia Ka nagu sellele loole ja siis avaldab oma arvamust, et see on umbes niimoodi, et keegi naaber näeb tal köögis rippuvad venekeelset seinakalendrit et naaber siis kitub keeleinspektsiooni ja siis tal kästakse kalender välja vahetada eestikeelse vastu. Et noh, selliseid kummalisi asju meil on, aga muuseas sel nädalal ajakirjanikega vene ajakirjanikega me nagu arutasime sel teemal, et kas Eston Kohveri juhtum üldse nagu venekeelses meedias ja venekeelse inimese peas üldse on. Ja millegipärast me algselt arvasime, et võib olla ja sellepärast, et kohalik vene inimene võib-olla ongi nagu sügavalt veendunud, et jah. Et see oli nii, kuidas seda, kuidas seda, eks ole, esitab Venemaa meedia, et oligi nagu spioon ja nii edasi, nii edasi aga avastasin, et siis viimane, Den za Dnjom tegi väga põhjaliku loo Eston Kohveri kohtuasjast ja nad käisid seal kohapeal ja tegid mitu-mitu intervjuusid ja muuhulgas kohaliku Pihkva ajalehe peatoimetaja suust. Ma nagu lugesin, et ka Venemaa ajakirjandus arvab, et see on mingisugune näitlik. Pihkva oblasti inimõiguste eest võitlejad arvavad, et et see ei lähe nagu Venemaa inimestele üldse nagu peale see teema, sellepärast et see on äärmiselt delikaatne ja poliitilist profiiti selle peal võimalik lõigata pole. Ja mingit informatsiooni ju tegelikult selle kohta, et milline see võimalik versioon on olnud, seda ei ole ka ju avaldatud ei ei siin ega sealpool. Pandi kohe kraanid kinni? Ei no võib-olla siin ongi nagu see oma luureorganisatsioonid, eks ole, oma spetsiifika ka muidugi mängus, ma saan aru. Aga just ma tahtsin öelda, et nagu väga suur, väga põhjalik lugu Den za Dnjomist selle kohtuprotsessi osas siis tahtsin veel öelda seda, et tänane MK Estonia tõi välja minu jaoks väga palju huvitavat nagu numbrilist statistikast, et näiteks tead, palju sel suvel näiteks Maxima on müünud suhkrut. Ma pakun, et marja-aasta ei ole olnud just kõige kehvem. Jah, ja eriti hea on. On mustikasaak olnud väga päevas 20000 kilo ja selle suve jooksul juba 950000 kilo aga prognoositakse seda, et mee hind tõuseb ja ka kartuli hind võib ka sügiseks olla väga kõrge. Seda põhjusel, et lilli ei ole nii palju õitsenud ja mesilastel ei ole, ei ole seda. Piisavat korjeala ja veel üks huvitav asi, et tänaseks päevaks on eraisikutel kodus või siis onu omamisel 60000 tulirelva. Ja selle aasta esimese kuue kuuga on esmase relva relvaloa saanud üle 500 inimese ja seal on 20 protsenti rohkem kui eelmine aasta. Ma kujutan ette, et siin võib mõjuda veel see üldine selline militariseerimise laine, et mis on võib-olla tekitatud Ukraina sündmustest ja nõndanimetatud Venemaa ohust ja ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, et selline asi. Ja, ja kui sa mäletad, meil on olemas selline väga tore ajakirjanik nagu Margarita Kornõševa kes otsustas ka nagu natukese ajakirjanduses teha ja käis Venemaal, ta käis konkreetselt Pihkvas Piiteris oblastis ja mis ta siis tegi, ta küsitles inimesi. Aga küsimus oli järgmine. Noh, et millal siis Venemaa, Eesti Eestit hakkab ründama. Nii, kuidas ta kirjutab, et inimesed, keda ta küsitles, kellele ta seda küsimuse esitas et nad olid täiesti löödud hämmingus ja et vastused olid. Kuidas ta kirjutab, et kes ütleb, ah, kes ütleb, oh, kes paneb ebatsensuuri. Aga no põhiline on see, et aga mille jaoks issand jumal, et me elame siin eestlastega normaalselt koos ja käime üksteisel külas ja poodides, et mille jaoks siis rünnata? Ühest küljest see näitab, eks ole, Venemaa inimeste nagu suhtumist aga teisest küljest mille jaoks provotseerida tühja koha peal, et saada populaarseks, et noh, ma ei tea, võib-olla võib-olla võib ka niimoodi jah seda teha ja viimane asi on see, et sel laupäeval Narvas toimub üks väga huvitav asi sealsamas astri keskuses, kus see kino asub seal avatakse soovide täitumuse seina tulevad kuulsad inimesed jätavad oma käejälje ja soovivad siis mingisuguseid edusoove inimestele. Selline tore, tegelikult algatus. Ma nägin ühte plakatit, Narvas on ka mingi tsirkus kohal, kus lubatakse muuseas kõikide muude žonglööride ja kõige muu kõrval ka veel äärmuslasi, ma ei tea, kuidas Äärmuslasi et tõenäoliselt on vene keelest tõlgitud, aga ei ole kõige paremini välja kukkunud, et ühesõnaga EKRE hakkab ka seal koos loomade jõudis, keegi on lihtsalt tõlkimisel eksinud, aga, aga ka selline põnev tähelepanek ka. Aitäh Pavel Ivanov ja kuulmiseni jälle nädala pärast.