Head kuulajad jätkuvad vallatud kurvid. Saade pole sobilik madalataluvusläve ja viletsa huumorimeelega kuulajatele. Järgmine tund võib sisaldada lastele ebasobilikku materjali. Nemad võivad raadiote ette jääda vaid vanemate loal ja vastutusel. Saade ei suru peale ühtegi käitumisnormi, vaid tutvustab erinevaid lähenemisi. Saate ajal on lubatud kaaskuulaja puudutamine. Võimalusel soovitame selleks sõlmida eelneva kokkuleppe. Oli. Emmeburjeks kodurannaküla ravinud Adamo saatma tulirelva, sügav lahkumise vilu, küünla oma peas. Nagu harjunud kõik tütarlapsed ema armuvale peale kihiney Pauliga soodustega pihingunitmatudki oli kaelas rahaga jaga tüdruk, igav. Aga igal juhul, kui masti pidin rooli viima. Merega. Taluda tormidest küll pruuliiva ikka oma arvamus juuli. Ja kui Barcelona linna Timesiga laseksin ma sinu nime oma käele Reida armas kuidagi nii USA kui ka minu terviseks lõin ka see kokkuhoid. Truudusetu mina vurle beebi on raske sellest, nagu iga koju oma südames. Kõik mu kirjad ahju, põleva gaasi, ela silmi, tegid ühele teisele esilooteisele sooloniru ikka kõrati. Virumaa meremehe vastu ei ole mitte mingi poolegi vaid toone tähene, laba viivat ainud kahurit. Nüüd on kell saanud üle süda vallatud, kurvid lähevad edasi ja läheme ajas kõvasti tagasi ning hakkame rääkima, mida seksist ja seksuaalsusest arvasid ja mida rääkisid vanad eestlased. Saatejuht on ikka Taavi Libe, aga mulle on külla tulnud folklorist Andreas Kalkun. Tere. Tere. Nende paari artikli põhjal, mida sina oled sel teemal kirjutanud ja tegelikult ka teiste folkloristide jutu põhjal, kellega ma suhtlesin seoses selle teemaga. Tundub, et väga palju seksuaalsuse teemat ei ole vanade eestlaste puhul uuritud või meie pärimuse puhul on mu arusaam õige. Ja nii see on, et ühelt poolt on seletatav sellega, et seda seda on keeruline uurida, materjal ei ole niimoodi valmis ja seda ei ole palju. Ja teisalt kindlasti ajalooliselt siis see pole olnud selline prestiižne uurimisaineaines või see, mida, mida peaks kohe uurima, selline ropud laulud on olnud selline nii-öelda salakaupa, et see pole olnud see õige eesti rahvaluule, mida on esitletud alati, et see on kuskil ikkagi varjus olnud. See osa rahvaluulest, rahva luureuurijate jaoks on see olnud pigem selline tabu ja ilmselt see nagu peegeldab kogu siis kogu kultuuri, et ilmselt rahvaluuleteadlased ei ole olnud kuidagi suuremat Taali jüngrid või või nagu rohkem tabude küsis, et sa ilmselt peegeldab lihtsalt ühiskonda. Ehk siis ka meie talupojakultuuris seksuaalteemadest rääkimine või, või nende üle arutamine, pigem noh, oli selline tabu või pigem kuulus selliste teemade hulka, mis jäid tagaplaanile. Noh, väga raske on öelda, et just nende tabudega ja see, et laseks seksuaalse teema ja inimeste kehateema ja ja et see on selline meie kultuuris olnud nagu selline, mida pole sobilik küsida, siis need andmed, mis meil on, neid ei ole väga palju. Et meil on regilaule, mis on kogutud 19 lõpus, 20 sajandi alguses ja selles tohutu suures korpuses leiab muuhulgas ka nii-öelda roppe laule, kuigi noh, see on selline väga hinnanguline nimetused leiab laule, kus räägitakse seksuaalselt tegevusest või, või sellest, mis nagu meie jaoks tänapäeval nii-öelda roppus. Ja mis andmed meile veel on siis sellised estofiilid või, või saksa kirikuõpetajate või reisimeeste kirjeldused eesti talupojakultuurist, mõned neist kirjutavad midagi eestlaste kohta, aga see eestlaste seksuaalsuse kohta või, või nende kommete kohta. Aga aga see on selline materjal, mida tuleb alati lugeda väga kriitiliselt, sest et kui öeldakse, et nad olid seksuaalsed, avameelsed või, või neil polnud häbitunnet, siis seda tuleb alati konteksti panna, et kui seda kirjutas kirikuõpetaja või sageli need sellised ütlemised, peegeldasid tolleaegset retoorikat, kui räägiti nagu metsikutes rahvat rahvastest või nagu harimata rahvastest sageli kasutad samasuguse metafoor, et, et kõik needsamad häbitunde puudumine ja suur seksuaalne kirg, et see nagu iseloomustas paljusid Pajusi rahvaid. Sa ei pruugi olla üldsegi nagu midagi eestlastele ainuomast, vaid lihtsalt selline retooriline võte, mida kasutati, kui räägiti sellistest talupoegadest. Mulle tundub ka, et siiamaani on meil kuidagi levinud selline stereotüüp, et vanad eestlased olid sellised, et kogu aeg käis mingisugune seks ja trall ja tagaajamine. Tegelikult see stereotüüp on siis pigem pärit niinimetatud sakslastelt ehk siis me mõtleme edasi seda mõtet, mida pigem siis mõisnikud ja kirikuõpetajad mõtlesid. Tegelikult täpselt ju ei tea, kuidas see elu seal oli, et meil pole. Pole võimalik intervjueerida inimesi, kes 17 sajandil elasid siin Eestis näiteks, et et meil on väga vähesed andmed, millest midagi kokku panna ja kuidas neid andmeid tõlgendada. See on nagu selline interpretatsiooni küsimus. Kui me tuleme laulude juurde, siis sa juba mainisid neid seksuaalteemadele viitavaid laule. Need on lorilaul. Ja see on selline üks võimalus neid nimetada, et see on kohati olnud ka selline rahvalik nimetus, et sellised laulud, kus on olnud nii-öelda roppused sees neid on öeldud lorilaul või lora või poistel, ori. Aga aga seal lora pole mingi selline väga ühtne, ühtne laululiik, et seal on väga erinevaid laule, et osad on seotud mingite rituaalidega, pulmarituaalid ja nii edasi osad on lihtsalt selline lüürika või, või, või naljalaulud ja ja see osa sellest, see pole väga tõsine materjal ja osa osa nendest lauludest on selgelt sellised meelelahutuslikud millistes tingimustes lorilaule lauldi, kes neid laulsid. See on ka hea küsimused. Kellel on öeldud, et see on poistel ora või meestel ora ja seda nagu automaatselt nagu peetud, nagu pigem meeste repertuaari kuuluvaks. Samas, kui vaadata, kes neid 19. sajandi lõpus 20 sajandi alguses laulnud, siis siis seal on ka väga palju naised. Mul ei ole statistikat, aga, aga seal on minu kogemuse põhjal tundub, et neid on umbes nagu võrdselt. Tegelikult see muidugi võib näidata, et need on olnud meeste repertuaarist hiljem hiljem naiste repertuaari üle või naised lihtsalt esitanud. Aga aga mulle tundub, et et see küsimus ei ole nii, nii nagu me ei saa väga, lihtsalt vastutajad seal selgelt meeste oma ja naised seda ei laulnud. Pealegi, kui neid laule uurida, siis on näha seal, et et see vaatepunkt võib-olla nii mehe kui naise oma, et see nii-öelda laulu mina ja tema, tema vaatepunkt võib olla küll mehe oma või naisema noore naise, küll vana vana naise, noore mehe, vanamehe, seksuaalStaktiivse, inimese või seksuaalse passiivse inimese vaatepunkt, ehk siis sisuliselt kõikidel inimestel olid juhtki oma lorilaulud. No hea, et et on võimalik sellest selles laulus, mis meil on olemas, et see ei ole ju kindlasti kõik, vaid see on nagu mingid riismed, mis on juhuslikult meieni jõudnud. Et sealt on võimalik leida neid erinevaid hääli, mis kuuluvad nii tüdrukule, naisele, poisile, vanemale mehele, nii sulasele kui perenaisele, et, et neid erinevaid sotsiaalse kihistuse ja vanuselise ja soolise koriaid võib leida küll nendest lauludest. Aga oskad sa umbes arvata, kuidas neid laule lauldi, kui näiteks mehed laulsid, kas nad laulsid siis omavahel või siis nad lauset kuidagi nii, naised kuulsid neid või vastupidi? No kuna need on ikkagi ropu sisuga hulgad ja nojah muidugi sa ropp sisu või otsustamine, et need on ropud, laulud, et see on ka selline kindlasti nagu ajas muutuvad, et kui meie jaoks, kui seal on sõna mingi neljatäheline sõna. No seal on kohe, ütleme otse välja, seal on sõnad munn ja vitt. Kuna kell on juba 12, läbisime võime, võime ka need julgelt välja öelda ja raadiokuulajad on sellega arvestanud ka. Aga kas sel ajal olid need sõnad ropud bulgaarlased nende jaoks, kes neid kasutasid lauludes? Nii ja naa, et mulle tundub, et mõnedes lauludes nende on küllaltki neutraalsed aga teised laulud on sellised selgelt, mis on nagu üles ehitatud just sellele, et kasutatakse seda nii-öelda tavapärasest erinevat keelt, seda niimoodi nii-öelda vulgaarse taga, see ei pruukinud Kaarsusele ja, ja samamoodi need neljatähelised sõnad Muniewitk üritasime mari sarvega kirjutada artiklit, uurides neid vanu regilaule, mis on nii-öelda obseensed. Et siis me saime kohe aru, et et me ei saa oma artiklis kirjutada vitu asemel vagiina või midagi sellist, et see, et juba see, see sõna vitt võib tähendada nii palju erinevaid asju, et see, see, see ei ole selles mõttes nagu ainult logina või samamoodi me ju teame, et need kõige vanemad nende suguelundite nimetused on olnud sellised, mis mis tähistavad nii meeste kui naiste suguelundid. Tussu võib tähendada nii naise suguelundid kui, kui tagumikku ja nii edasi. Et selles mõttes ei ole võimalik nii-öelda viisaka sõnaga neid asendada, et täpselt kasta neid sõnu, mis seal lauludes on. Võiks arvata, et pigem laudi neid niimoodi ühesoolises keskkonnas, samas netorituaalne osa sellest nii-öelda söömisest laulust pulmalaulud, et seal pulmas oli nii mehi kui naisi, kui, kui, siis pruudi või peigmehe sugulased nii-öelda sõimasid ja see sõimis minema mõnikord nii-öelda ropuks. Et siis seal kindlasti oli mõlemast soost kuulajaid. Et, et see olenes ilmselt situatsioonist, aga meie tänapäevase sellise arusaama kohaselt pigem arvaks, et need olid ühesoolised seltskonnad, kus, kus neid lauldi. Kas pigem olid need lorilaulud ka lauldud nalja lauludena või need teemad, mis seal käsitleti, neid käsitleti tõsiselt, et need ongi probleemid ja mingisugused mured, mis seal. Et me ei saa nagu võtta, et ta räägib oma elust või, või ta peegeldab seda täpselt, mis nüüd toimub. Et see on ikkagi seal mingi poeetiline laulu mõnu, et miks seda lauldakse. Nendes lauldes võib leida sellist sotsiaalset kriitikat erinevate klasside vahel, näiteks kui kui pilgatakse dismõisa elanik või peremehi või sulaseid, et siis on selge, et et see on kuidagi nagu ühiskonnakriitiline, kriitiline või samamoodi siis kui. Rumalat naist või rumalat meest, kes ei tea midagi seksuaalsest, et et need on sellised erinevad skriptid, mis nendes lauludes võib-olla, et ja siis on olemas ka selline kuulujutuline osa nendest lauludest, kus kus on konkreetsed isikud, mainitakse see muidugi, regilaulus on seda ka, aga veel enam nagu uuemas laulus sellised külalaulud, kus räägitakse laulu kaudu siis mingitest juhtumitest, mis, mis on konkreetsete inimestega aset leidnud mingeid naljajuhtumeid või mingid sellised ropud lood. See tänapäevalgi levinud kõnekäänd, et et vaata, et muidu ma panen sulle laulu sisse, sealt välja ei saa, sa ikkagi tuleb meil päris vanast talupojakultuurist väga otseselt? Jah, võib arvata küll. Kui me läheme lauludest edasi, siis kuivõrd sarnased reeglid olid toona seksuaalse käitumise mõttes meestele ja naistele? Sageli et rahvaluulekogujad, kes käisid külast külasse, talust talusse, kogusid siis vanu laule või, või jutte. Nad on kirjeldanud neid oma reise mis on mõnikord palju põnevam materjal kui see konkreetne laulda jutt, mis sealt saadi, see kontekst, kuidas need laulud tulid, või tekstid, et see on sageli väga informatiivne. Noh, ma toon konkreetsed näited, et eks Soome nurmes Armas Otto Väisäneni käis 20 sajandi alguses Setomaal kogumas 1913. aastal näiteks. Ja ta pani tähele, et sageli tere, naised, soovitasid tal siis magada oma peretütardega või ühesõnaga, et soovitasid härra väisenalil siis öösel magada, koos peretütrega, magada samas voodis mis sellele Soome järele tundus väga imelik. Aga selles mõttes nagu kohalikke tavasid arvestades see oli nagu selline normaalne käitumine, et selline noorte omavaheline koosmagamine ei olnud nagu nii tapustatud nagu täna päeval või nagu siis 20. sajandi alguses Ehal käimine või siis Lõuna-Eestis küla pääl geomine selle tähendus. On on mingis mõttes tänapäeval selline hägustunud ja me ei saa täpselt aru, et mis, mis toimus ja sageli on ka need rahvale kogujad kurtnud selle üle, et teatud eas naistega pole võimalik jutule saada. Lihtsalt nii-öelda saadavad olid vanad naised, kes võisid nagu võõraste meestega suhelda ja samamoodi siis abi ellumata tüdrukud. Et kuna nende jaoks oli oluline 100 mehele, siis nende jaoks oli see lubatud, et nad võisid suhelda võõraste meestega, kuna seda peeti nagu teatud piirides muidugi bet peeti nagu nende jaoks oluliseks, sest oluline oli, et nad saavad mehele, aga näiteks noored abielunaised, need olid täiesti kättesaamatut, kuna nad olid sageli väikeste lastega kodus ja neil oli oma mees ja et selline noor abielunaine räägiks võõra mehega midagi pikalt. Et see tundus nagu selline Arusaamatu või, või, või näiteks seto kultuuris ei olnud nagu normaalne käitumine. Ja siis seesama armastatu väisenen, kes siis setomaad mööda rändas, tema on, ta tõesti tegi selliseid väga huvitavaid märkuseid ja imetles nagu seda käitumist kunagi selsamal 13. aastal võttis abiks endale ühe neiu asju kandma neljateistaastase tüdruku ja tüdruk oli nõus. Aga ta keeldus selle väisaniga minemast nagu järgmisse külla, kuna ta kartis, et inimesed näevad teda võõra mehega koos kuigi täitsa kannab asju seal ja sellest tuleb talle halb maine, et ta, ta lihtsalt jättis selle töö pooleli ja põgenes ära siis, kui tuli uusküla. Ilmselt sel ajal oli see seto ja soome kultuuri pani erinevad, et et armastate väisen, panin neid erinevusi tähele ja kirjutas sellest kui kurioossumist. Aga, ja noh, ilmselt see nagu siis peegeldab seda seda sellist teistsugust, seksuaalset käitumist või, või teistsugused normis reid tüdrukutel ja naistel. No sa tõid välja selle, et too pereema soovitas väiseneril oma tütardega samas voodis magada, aga kas see siis tähendas ka mingisugust nii-öelda seksuaalse kontakti soovitamist või, või, või sa puhtalt pragmaatiline olla, et lihtsalt, et ruumi kokku hoida? Ja see ruumi küsimus muidugi on väga oluline meeles pidada, et kui me mõtleme tolleaegsetele, talu taredele, siis see oli üks rehielamus, oli üks selline ruum, kus olid kõik inimesed koos, kui nendest suvi, siis nad olid aidas magamas, aga aga, aga talvel oldi ühes ruumis koos ja pered olid suured ja sageli oli nagu suurpered, mis tähendas, et seal oli näiteks mitu venda koos oma naistega ennete peredega, et see oli nagu selline. Väga palju inimesi võis olla ühes ruumis koos ja näiteks kui, kui lauludes on olemas sellised oksendasid laulud, kus räägitakse et kuuldakse kellelegi tegevuse hääli, tehakse nalja selle üle, et, et ma et keegi rumal, rumal noor inimene kuuleb, kuidas keegi seksib ja peab seda näiteks rehepeksmise, eks, või võitegemise hääleks. Aga noh, see on seda laulnud väga raske tänapäeval interpreteerida, sest kui, kui sage, kui sageli tol ajal võis juhtuda see, et sa kuuled kedagi seksimas siis tänapäeval kui sa kuuled seda, see, see või noh, et see on ilmselt väga erakordne sündmus. Aga, aga me ei tea näiteks kuidas 19 sandil eesti talutares, kui sageli sa võisid kuulda kedagi kellelegagi seksimas? Kui me räägime sellest, millised seksiga seotud rituaalid liikvel olid, siis tõid juba ja selle Ehal käimise mõiste sisse. Ma arvan, et see on ka üks asi mida paljud raadiokuulajad on teadvustanud endale, et selline asi toimus ja vähemalt kuulnud seda mõistet, aga mis Ehal käimine täpselt endast kujutas ja kui palju see erines erinevat? Piirkondade ilmselt seal oli tõesti piirkondlikke erinevusi ja see, see tava endiselt ka muutus aja jooksul, et kuidas kuidas see täpselt oli ja, ja sageli nii et olid, olid kindlalt päevad, näiteks neljapäev, millal see oli lubatud, see ei tähendanud teha käimine tähendab seda, et iga iga päev noormees võis minna tüdruku juurde, vaid need olid mingid konkreetsed päevad, vähemalt setomaal olin niimoodi, kui, kui see oli aktsepteeritud ja see tähendas siis enamasti seda, et siis hulk noormehi, need, kes polnud veel abi elusa kaid juba selles eas, et võiks abielluda, käisid küla mööda laulsid ja nii edasi ja sinna võiks kuuluda ka mingi alkoholi tarbimine, aga see ei pruukinud üldsegi olla. Ja siis ühel hetkel, kui, kui oldi nagu väsinud või siis astuti erinevates taludes sisse ja ja ainult grupid niimoodi lagunesid, et, et siis nei neiu leidis endale sobiva norme, siis ta võis temaga magama, aga see magamine ei tähendanud ikkagi seda seksuaalset läbikäimist. Siis enamasti tundub, paljude inimeste räägin, et näe, näe, ta magas. Juba kolm aastat magas selle poisiga koos, aga siis ta ikkagi keeldus selle kostjadest, läks teisele poisile selliseid, nagu kirjeldusi on olemas. Et ilmselt see magamine ei olnud siis nagu selline seks arvatavasti. Aga aga me täpselt ei tea neid, kus need piirid olid ja kuidas nad läksid. Aga neiudel oli ikkagi samuti sõnaõigus valida, et ei olnud niimoodi, et noormehed tulid tallu ja ütles, et vot see nüüd on see neiu, kellega mina tahan. Absoluutselt, et selles mõttes, et kuna neiu oli selles mõttes nagu Ta oli omas kodus, tal oli nagu kindel seljatagune, ei, ilma tema tahte vastaselt vastaselt ei saanud midagi teha, selles mõttes, et ja noh, selles mõttes temal oli võim lubada, et jah, sina, noormees, vait jääda siia täna ööseks. Muidugi, seal oli alati ka see vanemate soov ja, ja nende nende luba. Ja teiseks see, et vanemad leidsid, et see tütarlaps on juba piisavalt vana, et ta võib võib nagu võtta kedagi enda juurde magada, magama. Ja sageli sel ajal olid sellised nii-öelda kokku lepitud abielud, et vanemad määrasid kellega, kellega sa neiu abiellub, abiellu, patendi ongi armastusabielud. Siis see võis olla ka niimoodi rangelt paika pandud, keda sa võid võtta enda juurde magama, ägedasse, võimeta. Oskad sa veel välja tuua mingisuguseid seksiga seotud rituaale? Võib-olla Ehal käimise nimetamine seksuaalseks rituaaliks on võib-olla natuke liiga ülepaisutatud. Aga kindlasti kindlasti oli, oli selliseid seksuaaleluga seotud rituaale ja selliseid päris tõsiseid rituaale seto, tal on olemas näiteks loitsud selleks puhuks, kui tütarlapsel olid esimest korda päevad, et mida siis teha, kuidas neid riideid pesta ja sel hetkel arvati, et see on nagu selline väga oluline nagu läbi. Ja seda üritati selle sel hetkel mõjutada selle tütarlapse edaspidist elu. Ja sellest talupojakultuuris on muidugi oluline, et iga iga tütarlaps saaks mehele. Et see, see oli nagu väga oluline, et siis nagu üritati seal hetkel siis mõjutada selle tütarlapse tulevast, siis abielu on laste õnne. Et olid siis tõesti olemas loitsud, mida siis loeti, olid, olid olemas tavadelt, kuhu pandi need riided kuivama, kuhu visati see vesi selliselt avada, olemas selle kohta võib öelda küll, et selline rituaal, mis, mis käis nagu seksuaaleluga kaasmingis mõttes või nagu seksuaalselt puudutav puudutav rituaal. Tõsisematest rituaalides rääkides usute, et on võimalik mõjutada siis teise inimese iha või, või teiste inimeste kuidagi endale külge nõiduda. Et oli olemas sellised igatseks ta armu armurituaale ka muidugi nendest ka sageli ei tea nende sageli sellega. Nende kirjeldused võivad olla sellised naljad Levadiat, näed, rumalad inimesed arvasid niimoodi või umbes, et näe, oli üks rumal rumal neiu, kes tegi niimoodi, aga võib olla ka selline küllaltki see kirjapanek võib-olla selline, et jääb mulje, see rääkija on uskunud seda küll. Noh, igaüks tegelikult loitsu raamatutest neid otsida. Reet Hiiemäe on antud väga väga toreda loitsuraamatu välja, näiteks mis põhineb Eesti rahvusarhiivimaterjalidel, et sageli need on sellised ülemaailmselt tuntud tuntud uskumused, et et kui sa söödad kellelegi midagi sisse, siis, Viinapitsi, ja siis pärast seda, kui see inimene joob selle selleni ära tehtud viina ära, siis, siis ta ihaldab sind terve elu, et selliseid uskumusi on teada küll. Ja noh, see oli nagu üks üks nendest, et neid on, neid on erinevaid. Me juba rääkisime sellest, et naise väljendusvabadus või naise roll väga palju muutus, olenevalt sellest, kas ta oli vaba või ta oli abiellunud värskelt või ta oli juba vana naine. Aga kuidas oli mehega, kui mees abiellus, kas siis mehe jaoks abielu püha või temale oli rohkem asju lubada? Ma olen nagu põhjalikumalt uurinud seto kultuuri. Et seto, seto küla 20 sajandi alguses 19 sajand lõpus oli selgelt nagu väga patriarhaalne, mis tähendas, et naiste liikumisruum oli väga piiratud. Et nemad olid nagu koduseinte vahel erinevate meestest, kellel oli võimalus siis käia nagu külas linnas, teha kaupa, suhelda võõraste inimestega, et et selles mõttes meestele kindlasti oli nagu rohkem lubatud selles patriaalse patriarhaalsus ühiskonnas, mis muidugi ei tähenda, et need naised seal et naistel ei olnud mingeid õigusi, aga, aga need olid teistsugused ja ja selles mõttes on nagu, kui tänapäeva vaatepunktist vaadata, siis see oli selgelt nagu ebavõrdne, et meestel oli rohkem õigusi, kui, kui naistel. Ehk siis, kui meestel oli vähemalt selles kultuuris, mida sina kõige rohkem uurinud ka seksuaalseid läbikäimisi abielu ajal, siis seda ei peetud eriti suureks probleemiks. Ilmselgelt sellel patriarhaalsus külas elav naisele ei olnud nagu võimalust kuidagi protestida selle vastu või tal oli vähem võimalusi protestida selle vastu. Et loomulikult On teada juhtumeid, kus kus naine läheb tagasi isakoju, sest mees on teda peksnud või mees on olnud talle ebatruu. Aga neid on ikkagi väga erandlikud tavaliselt, et see abielu oli nagu selline püha ja see nagu oli see, kui halb ta oli, et seda nagu elati. Niikaua kui, kui su kaasa elas. Kui levinud võis olla talupoegade ja niinimetatud Saksade seksuaalne läbikäimine? Nendest söönsetes lauludest võib leida küll seda kuidagi pilgatakse siis nagu kõrgemast kõrgemat kõrgema klassi inimesi. Ja tuleb ette ka, et vihjatakse just nende Nende seksuaalset käitumist, et sa nagu kuidagi ja veel rohkem on seda nagu leida siis Eesti naljandite hulgast naljandi pärimustes näiteks naljandid selle kohta, kuidas kirikuõpetajaid või võipappe või siis mõisnike naeruvääristaks, et neid on palju ja, ja neid on, need on sageli ka väga palju seksuaalseid kuidagi nagu seksuaalselt nar vääristatakse kas siis kirikuõpetaja perekonda või teda ennast või või siis mõis haarata tema perekonda ja ilmselt oli ka selliseid nagu tüüpilisi selliseid pilke moti näiteks nendest roppades lauludes olemas. Motiivid, kus süüdistatakse mõisapoissi näiteks sodoomias mis ei tähendanud, et mõisaelanikud olid kuidagi suuremalt rohkem, kaldusid sodoomiale, aga lihtsalt seal ilmselt selline motiiv, millega oli hea sõimata teist. Kuidas oli homoseksuaalsusega, kas talupojakultuuris rohkem küsida, kas seda oli, aga, aga kas selle kohta on ka mingisuguseid märkeid? Selle teadvustamist, no kindlasti see oli, et selles mõttes ma olen veendunud, et mingit väga radikaalset muutust ei ole siin inimeste juures toimunud. Teine küsimus on, et kui palju on sellest jälgi meie rahvaluules laiemast laulupärimusest, siis regilauludes loris me leidsime mõned laulud, mis nagu, kus oli vihjeid reaalsusele. Ja rohkem võib leida neid muidugi Sis naljandite hulgas, naljajuttudes muidugi see, mida peetakse mingi skulptuuris, homoseksuaalseks on olnud ka väga muutlik aja jooksul näiteks on tõsiasi see, et et naiste kahe naise vahelist nagu seksi või, või nii-öelda naiste homoseksuaalsust pole sageli märgatud üldsegi, kuna see pole mahtunud sinna patriehas mudelisse, seid naised midagi maha teevad, see nagu ei olegi nagu mingit mingit midagi sellist imelikku, et et las nad teavad, mis nad teevad, nad on nagunii natuke madalamad. Või midagi sellist, et see, et kuna kuna selles seksis ei ole nii-öelda Bentratsiooni või see ei ole nagu selle, siis seal see ei olegi nagu see õige seks või midagi sellist. Ja paljudes kultuurides on ka niimoodi, et et kuigi mehed võivad olla omavahel siis suguühtes, aga homoseksuaalseks peetaks ainult seda poolt, kes kes ei benetreeri, et need, need asjad annavad, kindlasti muut muutuvad ja muutlikud ja me väga palju ei tea, mis, mis, mis meil siin on olnud ja kuidas, kuidas on olnud, aga, aga selliseid naljaandeid, kus näiteks sulane tahab saada kirikuõpetaja juurde tööle. Ja ta teab, et sina otsitakse hoopiski toatüdrukud, ta maskeerib ennast naiseks. Ja muidugi hakkab magama siis kirikuõpetaja tütrega ja kirikuõpetaja tütar siis nagu siis on naiivne või, või teist kätt naised. Et seal ongi tüdruk ja siis nad magavad seal. Et noh, seda võib mingis mõttes lesbiline motiiv, et nad kaks naist magavad koos, eks ju, ja ja teevad midagi selliseid, selliseid lugusid on aga, aga ilmselgelt siis nagu see nagu meie jaoks tuntud kontseptsiooni, et see on heteroseksuaalsus on homoseksuaalsus. Et ilmselt need piirid olid kuskil mujal ja ja polnud nagu selget selgelt nagu aru saama, et okei, see on homoseksuaalsus ja, ja kui see, kui see, kui see oli, siis ei vastanud ilmselt sellele, mis, mis on, meie jaoks on. Andreas Kalkun, kui me selle jutuajamise alguses mainisime, et väga palju ei ole seda teemat uuritud ja ei ole väga palju materjali, siis ega, ega seda materjali väga palju juurde ei tule, mis sa arvad, et kas me, kas me mingil hetkel saame veel midagi rohkemat teada või see teema jääbki natukene salapäraseks meie rahvaluuleuurijate ja seetõttu kõigi inimeste jaoks? Ei, ma kindlasti saab seda veel uurida ja süvenenumalt ja et lihtsalt see materjal on selline, mida pole peetud nagu piisavalt väärikaks, et uurida. Ma arvan, et on, on neid allikaid veel kust, kust saab infot, et näiteks eelmine aasta kaitses Ken Ird oma magistritöö, kus ta uuris siis kohtuasju, varauusaegses kohtuasju ja tema uurimuse teema, näiteks sodoomia. Et ta leidis nagu väga-väga palju selliseid kohtuasju. Ilmselt see oli Liivimaal. Ma ei mäleta täpselt, aga igatahes ta neid kohtuasju, kus inimesi inimesed ei mõista, inimesi mõisteti süüdi, et nad olid vahekorras loomaga, oli väga palju ja see ei ole selles mõttes mingi eestlane, eripära, et Soomes on tohutult uurimusi, kus kus inimesed on selle selle patu pärast siis nagu süüdi mõistetud, et see on selline nagu täiesti nagu meie jaoks šokeeriv asi, et selline asi olemas, aga aga meil on selle jaoks kohtuasjad ja ilmselt näiteks kohtuasjade uurimine võiks olla viljakas, kui tahta teada nagu selliste nii-öelda normist erineva seksuaalse seksuaalse käitumise kohta midagi minevikus. Noh, ma arvan, et rahvaluule, arhiivi arhiivi varasalved ei ole veel ammendatud, et sealt võib leida ka nii mõndagi. Aitäh, Andreas Kalkun, selle väga huvitava jutuajamisest. Aitäh. Vallatud kurvid on tänaseks jällegi ühele poole saanud, ühe korra kohtume veel kaks tundi vähem kui nädala aja pärast. Aga kõiki saateid on mõistagi võimalik järele kuulata. Vikerraadio kodulehed. Minu nimi on Taavi Libe ning unelauluks on täna pläki wonderful laid.