Tere tänases keskööprogrammis tuleb juttu viirustest. Juttu räägivad molekulaarviroloog Andres Merits, meditsiini viroloog Irja Lutsar ja toimetaja Priit Ennet. Talvisel ajal inimesed kipuvad külmetama ja siis köhima ja, ja nina nuuskama. Ja tavaliselt süüdistatakse selles viirust, et mul on nüüd viirus kallal. Ma enamasti on inimestel vist õigus. On küll enamikel juhtudel võiks täpsustada tegemist Rino viirustega mis on väga tavalised ja mida on väga palju ja mille luba nimetuski. Rino viitab millelegi, mis on seotud ninaga. Nii et igasugust külmetushaigusetekitajat, kõigi enamasti feno viirused, ehkki muidugi eksisteerivad ka teised viirused mis võiks olla näiteks adenoviirused, gripiviirused, paragripiviirused, nii et see on küllaltki suur seltskond, mis andsin talvise ajal piinamas, käib. Aga mis viirus õigupoolest on näha, teda ju ei ole? Sõltub, kuidas vaadata. Palja silmaga ei näe me ka bakterit viirust veel vähem. Tavaliselt on öeldud kiirust ei ole näha mikroskoobis, see pole päris tõsi, mõned kõige suuremad viirused mikroskoobis siiski nähtavad, ma räägin valgusmikroskoobist. Elektronmikroskoobis nähtavad enam-vähem kõik viirused, keda osatakse niiviisi ettevalmistada korrektsed, välja näeksid. Kui võrrelda näiteks. Bakterirakuga või mingi sellise tavalise rakuga midagi mikroskoobis näeb, Oja viirus on nagu võib öelda, et bakteri või ka sellise tavalise raku mingisuguse organelli mõõtu umbes. Mitu undriga võib võrrelda umbes või midagi, ma ütleksin, et ta on enamikel juhtunud micro meedia Kondrist väiksem tugevasti väiksem. Tema nägemiseks on vaja paremat tehnikat, mida konderidaneediselt valgusmikroskoobis täiesti detekteerib. Mis on rakus väljun? Ribo Zoom on velvet ribo, soomigandav lane mõõtmetelt, võib-olla natukene suurem enamasti. Aga milline üks viirus siis välja näeb, kui me teda võiksime näha? Enamasti üsna ümmargune. Tegelikult viiruse välimus ei kajasta kuigi võrdlema enesebioloogiat. Viiruse välimuse likvideerib tegelikult geomeetria, mis on üsna punane ilmselt siin maa peal, kui kuu peal või ükskõik kui kaugel enamus viiruse nimelt kooma kujul TYCO Seedreid, mõned natuke lopergusem, valt, mõned korrektsemad, see on siis 20 tahukas. Enamus viirusi on 20 tahukad väga huvitav kuju, mispärast just 20 tahukas arvatavasti sellepärast, et see on geomeetriliselt kõige mugavam figuur, mille sisse saab võimalikult väikeste kuludega selle ehitamiseks võimalikult väikeste ehituskuludega saavutada võimalikult suur sisemaht. Milles siis viirus oma genoomi ära peidab? See ei ole ainus tuntud viiruste arhitektuur. Mõned viirused on ka spiraalselt näevad välja kui niidikujulised molekulid. Mõned kujutavad kombinatsiooni kahest osa, Niko Seedriline osa spiraalne, mõnedel pole üldse mingisugust selgesti märgatavat sümmeetriat. Aga enamasti kõige sagedasem vorm on tõesti selline sfäärilise välimusega iko seeder. Ja viirus ei kujuta endast põhimõtteliselt midagi muud, kui me nüüd natukene lihtsustama, ainult siis ühte suurt molekuli. Päris korrektne see ilmselt ei ole. Kõigepealt ma kasutasin siin väga lihtsalt definatsiooni sõnal viirus, tegelikult rääkisin viiruse füüsilises struktuuris, mida täpne termin Virjan viiruse partikkel. Viirus on palju rohkem kui eriala nii-öelda, kui me nüüd kõnekeeles, ütleme siis üks eraldi viirus, üks konkreetne viirus on tegelikult siis viria üks konkreetne viiruse partikkel, osake ambirjal. Viirus eksisteerib ka mitte Virjani kujul. See on tegelikult viiruse ja elusorganismi raku peamine bioloogiline erinevus, ükskõik mis rakk bakterist, kuni inimesi rakoni tunneb ainult ühte ühte paljunemismeetodit, pooldumine. Rakud poolduvad alati. Ükski viirus ei poolda. Viirus tungib rakku, lahustub täiesti taas TYCO eetrist ei jää midagi järele. Mõnel viirusel ausalt öeldes natuke ka jääb, aga klassikaline mudel on need vähemalt suures osas mõningatel juhtudel täiuslikult lagundatakse laiali. Vabaneb viiruse genoom või genoomika seotud aktiivne kompleks. See hakkab tööle, selle tulemusel sünteesitakse uued genoomid, uued valgud ja pannakse kokku uued Virjaneid. Ühesõnaga, viirus võtab raku üle, sisuliselt tungib rakku ja hakkab seal oma geenidega siis rakus opereerima suuremal-vähemal määral. Mõned viirused on väga aktiivsed ja võtavad raku üle täielikult, lase rakku suurt midagi teha. Teised istuvad seal üsna vaikselt ja vagusi ja ei tee suurt midagi. Mõlemad strateegiad on edukad ja üks viirus jälgib üht ja teine teist. Aga põhimõtet, teine küsimus on siin just nimelt selles viirus ei pooldu. Ta sünteesib uuesti oma koostisosad ja paneb siis nad uuesti kokku ja moodustab systenooguvad partiklid. Aga kui me vaatame viirus või defineeriksin viiruse kui ainult artikli, siis me sattuksime olukorda kui vahepeal, nagu viirust, ei ole ta distantseerunud, tegelikult viirus on olemas, ta on sellel etapil just maksimaalselt bioloogiliselt aktiivne. Partikkel ise pole suuremal või vähemal seal üldse aktiivne. Nii et viiruse elutsükli võib-olla kõige tähtsam faas on see, kui partiklit tegelikult ei eksisteeri. Toimuvad viirus-spetsiifilised sünteesid kuigi ette võiks kujutada just viirust alati sellise osakese ehk partiklina. Lihtsam on, aga tegelikult see ei ole päris tõsi. Kas viirus on elusolend ja raske öelda? Mind on alati üllatanud näiteks selline termin, ma olen küllaltki palju reisinud lennukitega. Ja alailma, ma loen pagasikviitungit delt, et pagasis on keelatud kaasas kanda elusaid viiruseid. Mina pole kunagi ühtegi elusat viirust näinud. Ja kahtlustan, et neid pole olemas. Viirus tõenäoliselt ikkagi elus ei ole. Aga ju ta siis juriidilises bürokraatilised terminoloogias on elus. Nii et sõltub, kuidas võtta teaduslikult mitte bürokraatilised, ju siis on. Viiruseameti ju jagatakse ka liikidesse, nii nagu ajas olendeid võib-olla isegi mõnikord niimoodi perekondades suugandadesse, ma ei tea, kuidas. Kuni seltsiline välja, tegelikult mitte kõiki viirusi, küll. Jah, süstematiseerida küljes ei ole probleem. Aga sellest veel järgnenud elusam? Ei. Kuidas viirused on üldse siia maailma tekkinud, kui nad elusad ei ole, aga elus asjadel ometi nad nii-öelda parasiteerivad? See on üks kõige segasemad küsimusi viroloogia ajaloost. Ja üldse viiruste uurimisest. Ega keegi ei tea, viiruste uurimine ajaloolises mastaabis ääretult raske, sest viirustest ei jää järele skeletid tega kivistisi ei saa minna välja, kobi kõrbesse kaevate välja mingi viirus, mis elas mõnisada miljonit, et aastaid tagasi. Sellepärast siin kasutatakse igasuguseid bioinformaatika analüüsi ja suurel määral ka uurijate fantaasiat et välja arvata, kust nad võiksid olla tulnud. Tegelikult me ei tea isegi seda, kas neil on kõigil ühtne päritolu või mitte. Võimalik, et nad on tekkinud korduvalt teineteisest sõltumatult ja Pole sugugi välistatud neid on olnud rohkem, on koos oma peremeestega hukkunud tekkinud uued väga keeruline pilt, kuidas võib üks viirus ühtäkki tikkida, siis? No tänapäeval on seda kõige lihtsam lihtsalt sünteesida, eeldades, et ajalooliselt seda pole võimalik siis jällegi, kes ja kui palju fantaasiat kumab. Üks oletusel on see, et viirused eksisteerisid juba varem või midagi viiruste ja rakulised organismid. Iirlased eksisteerisid kunagi koos ja siis lahknesid evolutsiooniliselt. Osad otsustasid hakata rakkudeks ja teised neil parasiteerima. Teised oletavad, et viirused olid kunagi rakulise ehitusega organismid mis tänu oma parasitaarsetel eluviisidele loobusid sellisest rakursist ehituses. Kolmas oletus on, et viirused võivad pärineda raku genoomi juppidest, mis muutusid autonoomseks, hakkasid kuidagi edasi evolutsioneeri, ma ei ühte seda kolmandat lähiajaloos dokumenteeritud ei ole. Ja ega seda otseselt tõestada. Kajana rääkisite siin viirust sünteesimisest. Kas see on selline asi, mida tänapäeval juba tehakse? Jäetakse nii-öelda lähteained, segatakse kokku, monteeritakse viiruseks? See tehniliselt ei ole mingi probleem tegelikult ainus probleem on informatsioon, mida kokku panna. Kui see informatsioon on kuskil olemas, on seda viirust väga lihtne kopeerida. Ja ta on ka väga lihtne modifitseerida, aga vat informatsioonita on praegu olukord niisugune, et kui me ei tea, Me täpselt sünteesime siis me ei suuda ka välja arvutada, me ei suuda välja arvutada, milline peaks välja nägema viirus, mis tapaks seda ja teist ja säästaks seda ja kolmandat. See ei ole esialgu veel reale. Aga kas informatsioon olemasolevate viiruste kohta on sedavõrd täpselt juba teada ja kasutatav, et me võime näiteks laboris luua mingi sellise olemasoleva viiruse koopia täiesti ilma probleemideta. Kui praegu ei oleks oleva Zeitševiid, aga oleks olemas tema informatsioon siis selle viiruse kokkupanemise peale Ma pakuksin, kuluks ühel väiksel laboril aega no kuu või kaks ja kulusid võiks olla nii kuskil suurusjärgus kuskil 500000 krooni, vahest. Aga seda siis ei maksa tegelikult tõsiselt võtta neid jutte, et aidsiviirus on ikkagi laboris loodud, sellepärast et see informatsioon oleks pidanud sinna kuidagi saama ja see on täielik jama või ütleme nii, võib-olla ma olen liiga radikaalne, ma olen nõus seda uskuma kuskilt Egiptuse püramiidist leitakse kood mingi sulle tänapäeva arvuti viirusele puhtalt kirjutatud, enne kui arvuti eksisteeris, enne kui üldse mõeldi välja, kuidas see asi toimib. Praegu on viiruse kirjutamine umbes sama realistlik ja 30 aastat tagasi, kui Eichajevi ilmus. On see loomulikult veel ebaloogilisem? Ei, see on täiesti võimatu ja täiesti välistatud, et midagi niisugust oli juhtunud. Seda muidugi tõestadelgal viiruse ajalugu, seda viirust on võimalik tagasiulatuvalt sämplitesse jälgida veel palju aastaid. Ja analüüs näitab, et ta on lan, loodusliku tegelased ja kõik see pilt, noh, mitte inimestes nakatada iirlased. Kõik see pilt on komplitseeritum ja keerukas, ka sellest võiks teha õige järelduse, et see viirus on lihtsalt inimesele üle kandunud viirus mitte midagi muud, aga ka lihtsalt meie teadmist ulatus tol ajal ja isegi praegu ei võimalda veel välja töödata sellist unikaalset ja keerulist koodi nagu Nejevi. Aga ometi ta võis ka ise tekkida kuidagi, kui, kui nüüd seda, teie eelnevat juttu siin uskuda, et viirusi võib lihtsalt kuidagi keda juurde maailma. No ei, niisama lihtsalt see asi ei käi siin, võib-olla on ikkagi hoopis teine aia mastaap Eiševee kui sellise tekkimine inimpopulatsiooni tuledes ikka kindlasti ühe või mitme loomaviiruse ülekandumise eest ja nende alused edasi läinud suhteliselt kiiresti evolutsioonist. Kui on olemas mingi lähtepunkt, suudab viirus evolutsioneeri väga ruttu. Vahepeal oli siin juttu arvutiviirustest seal loomulikult selline ülekantud termin või metafoor, aga mingi alus sellel ometi on. Kuivõrd sugulased on siis need viirused ja nende analoogid arvutimaailmas? No ega nad nüüd identsed loomulikult ei ole, see on niuke suhteliselt õnnestunult võetud termin, tegelikult kujutab klassikaline viirus oma omadustelt mingeid komplekse arvutiviirustest ussidest, pahavara hästi ja kõigest muust mõningad omadused sarnased, mõningaid mitte. Igatahes on ta hea termin. Et ta paljundab ennast nii-öelda peremeesorganismis või arvutis ja levib edasi, paljundab ennast teatud tingimustel, kahjustab või ei kahjusta sõltuvalt olukorrast ja teeb maksimaalset pingutust selleks, et levida võimalikult laialt ja efektiivselt. Vaata kahjustamise koht on nüüd võib-olla järgmine teema, millal tahaks natuke pettuda? No kui viirus võtab raku täiesti üle, kui on niisugune viirus ja ajab oma asja, siis me saame selgelt aru, et ta kindlasti on organismile kahjulik, milles viiruse kahjulik, kus siis võib seisneda, mida viirus. Organismis paha võid teha, tegelikult see päris nii ei ole. Päris täpne siis siis paljud viirused, mis rakutasandil tunduvad olema ääretult saamatud ja peaaegu mitte midagi ei tee organismi tasandil ääretult kahjulikud. Seda nimekirja juhivad kindlasti kolade viirused B ja C. Mis on koekultuuris. Kui te võtate rakud ja üritate neid nende viirustega nakatada, see on, saate näha kurja vaeva ja tulemus on ikkagi null või väga lähedal. Nad lihtsalt ei nakata nadid. Täna on väga õnnetukesed viirus ei saa millegagi hakkama, kama. Ja ometigi pruugib tal pääseda organismi, põhjustab ta väga ebasuuri ebameeldivusi. Need mõlemad viirused, mida põevad sajad miljonid inimesed ja kümned, on nüüd palju pakutud on kuskil viis, kuus miljonit inimest aastas ka emba-kumba nende kätte sureb. Nii et viirusepatoloogia rakutasandil ja patoloogia organismi tasandil tegelikult ei korreleeruv. Korrelatsioon on väga nõrk, kõige robustsemad, kõige võimsamad, rakulise tasandil töötavad viirused on tavaliselt üsna primitiivsed ja organismi tasandil suhteliselt hästi tõrjutavad. Poliomüeliidi tekitav viirus, mis enamasti põhjustab ainult tavalist soontes toimuvat infektsiooni on üks sellistest äärmiselt võimas. Väga paljud tavalised viirused, millele needsamad köha-nohuviirused on rakukultuuris väga kärtsud. Tegijaid aga organismi tasandil ei ole, nad teab mis. Nii et siin ei ole sellist otsest seost. Aga see kollatõve viirus näiteks või mõni selline, mis on väljastpoolt vaadates hädine ja rakus ka võib-olla suurt midagi ei tee, siis ta natukene ikkagi siis ilmselt seda biokeemiat kuidagi mõjutab, nii et organismi tasandil siis väljendub. Raske nüüd öelda, sest enamikel juhtudel on, on selles kohas, mitte nüüd just auk, võib-olla pigem istu kuhi teadmisi, millest nii-öelda seda õiget välja otsida kohutavalt raske ja seda lõplikku tõde välja öelda ei saa. Paljudel juhtudel tõenäolised viirused lihtsalt ärritab organismi immuunsüsteemi ja põhjustab organismi vale reaktsiooni. Ja seega veerib haiguslikud probleemid, mitte otsene viirus, jänese patogeensus. Paljudel juhtudel näidatud, et mida parem ja tugevam immuunsüsteem, seda ägedamat reageerib viirusele, aga reageerib valesti. Või kui see immuunvastuses läheb märgist mööda, siis selle tulemuseks on sügav sageli väga raske patoloogia. No seda räägitakse tihti, et inimese organismis on bakterirakke rohkem kui inimese enda rakke, no umbes suurusjärgu võrra vähemalt jah. Kuidas viirustega on? Ega keegi neid lugenud tükikaupa ei ole, sõltub muidugi nii-öelda inimese tervislikust seisukorrast ja olukorrast. Viiruste arv, ma arvan, organismis, kui me ei arvesta muidugi bakteri viirusi, kes tõenäolised istuvad meie bakterites ka sees väga suurtes hulkades siis ma ei usu, et see tegelikult on nii-öelda, kui tüki kogu peres lugeda nüüd mingisugune äärmised fenomenaal haarab. Ta on küllalt kõrge hetkel, kui on parajasti tegemist mingisuguse viirusliku ägeda haigusega. On näidatud, et näiteks inimesed, kes põevad kollatõbe, nendel tekib ööpäevas umbes triljon uut Verjani see on üsna tugevasti rohkem, kui, kui võiks olla, noh, sõltub muidugi rakutüüpidest, kes läärake täpselt teab ütleme suurusjärgus on ta umbes võrdne, võib olla organismi rakkude arvuga. Ige gripiviiruse nakkus, siis loomulikult on viiruste arv väga suur või kui on tegemist mingisuguse muu süsteemse infektsiooni, ägeda faasiga, tuulerõuged, mis iganes, aga alaliselt meid nii-öelda meie rakkudes eksisteeriv viiruste arv ilmselt väga suur ei ole küllaltki suure tõenäoliselt viiruste, erinevate viiruste hulk. Enamik neist kuulub niinimetatud latentsete viiruste hulka, mille hulk organismis tükikaupa lugedes on väga väike. Nii et tegelikult ikkagi ka siis, kui me oleme terved, on meie organismis ikkagi viirusi. No ma pakun, et väga tõenäoline on olemas olemas täiskasvanud inimesi, kellel pole vähemalt kümmet-viitteist, siukest tavalist viirust alaliselt endaga kaasas. Aga midagi nad tegelikult ei tarvitseks teha. No eks nad ootavad omale kas paremaid aegu või võimalusi. Niuksed väga tavalised haigused, nagu näiteks tavaline ohatis on tegelikult viirushaigus. Taba ohatise viirusega ei ole vaja uuesti nakatuda, see nakkus on kord saadud. Viirus istub ilusasti närvirakkudes ja teatavatel tingimustel, mida kõige paremini ilmselt jääb viirus, ise ta aktiveerub, tuleb jälle ohatisena välja, aga ära see võib korduda. Ja nii väga-väga palju kordi. Samasugusel kujul istub meil seljajuurerakkudes tuulerõugeviirus oodates võimalust uuesti välja lüüa. Mitte küll tuulerõugete, vaid vööd tuhatisena. Enamus neid viirusi, mida nimetame grupist S viirused on meil alaliselt olemas. Herpesviirus, inimesel teada on üheksa, ma pakun keskmisi inimesi, džentelmeni komplekt võiks olla kuskil viis, kuus nendest. Siis on meil kindlasti olemas väga suured arvul papilloomi, viiruseid, pooljomi, viiruseid, tõenäoliselt adenoviirusi mõningaid ja eksis mõni kuskilt mujalt peale ka jälle bakteritega võrrelda, siis räägitakse, et meie organismis on meile kasulikke baktereid ka. Kas viirus vaid ka kasulik olla, on seevastu rääkimas, kui ma ütlen, kasulik viirus organismis, ma ei tea, kui palju me neid eriti armastada võime? Laias laastus ma ei usu, et ükski nendest viirustest nüüd nii äärmiselt kasulik ka on olemas mingisugused suhteliselt kaheldavad korrelatsioonid mõningate viiruste esinemise ja siis mingisse kasvajate tüüpi haigestumisega, kusjuures korrelatsioon negatiivne, kui viirus on Sid, haigestumise tõenäosus on väiksem. Aga kui palju selle viiruse teene, et on väga raske öelda, kogu see background ei ole sageli teada. Nii et looduslikud viirused, kuivõrd kasulikud nad sellised on, on küsitav, võib-olla nendest on kasu meie immuunsüsteemi õigetele radadele suunamises. Need võivad immuunsüsteemi ärgitada ja käivitada õigeid reaktsioone, et kokku puutudes tõsise probleemiga oskab organism normaalselt keerida. Seda neid võib olla küll, kui me ikkagi räägime viirusest ja kasust. Põhimõtteliselt ma arvan, et me peaksime pidama silmas tehnoloogilisi lähenemisi, kus viirusi tõesti kasutatakse millegiks, mis inimesel on vajalik. No näiteks nanotehnoloogias võib-olla saab viiruse kuidagi piltlikult öeldes dresseerida ja panna neid ehitama mingisuguseid pisikesi struktuure, masinaid. Isegi võiks ju ette kujutada, kuigi ma sellesse väga ei usu. Ma pigem arvan, et viirused on lihtsalt kõige paremat tegema seda, mida nad teha oskavad. Viirused oskavad väga lihtsalt kolme asja paljuneda. Tappa ja kohastuda. Paljunemine on mõningatel juhtudel vajalik, kui me vajame toota mitte viiruse Valka näiteks mingeid bioloogilisi substants. Ta sõltub selline, milline on sihtmärk. Kui sihtmärgiks on kasvajarakud, pole see sugugi paha idee ja kohastumine, see on võimalus uurida, analüüsida, leida uut informatsiooni. Kas need suunad nagu oleks, kui teil oleks võimalik viirused maailmast üldse ära kaotada? No te olete muidugi selles mõttes nendega seotud, et nad pakuvad teile tööd. Aga kui rääkida nii-öelda inimkonna kasu silmas pidades heaolu silmas pidades, kas oleks meile kasulik, kui ühel hetkel üldse enam viirusi maailmas ei oleks ega tuleks? Kindlasti on maailmas viirusi, ilma milleta oleksime üsna õnnelikud. Selles ei ole küll mingit kahtlust. Siiani on õnnestunud maailmast ära kaotada niivõrd-kuivõrd, üksainus viirus, rõugeviirus ja ma ei ole veel kuulnud, et keegi oleks seda väga tõsiselt taga nutnud, aga tema informatsioon on vist alles selge. Tegelikult on viirus kalles. Viirus on alles vähemalt kahes laboris teadaolevalt ja eks igavesti Nende kujutlusvõime ütleb, kus veel ja on olemas informatsioon meile alusel, põhimõtteliselt on see viirus võimalik taastuvate. Üldreeglina ma arvan, et viirused tegelikult täidavad looduses oma reaalsed ja oma funktsionaalset rolli enam-vähem samamoodi nagu kõik ökosüsteemi osad. Viirused on tegelikult väga võimas ökoloogiline faktor ja toimivad nad samuti bioloogiliste regulaatoritega. On teada, et viirused on ühed tugevamad putukate populatsiooni arvukuse reguleerijad. Väga sageli on tegemist viirustega, mis kuulub hulka pakula viirus. Kui me näeme, et mingi putukapopulatsioon läheb üle käte, noh siin paar aastat tagasi olid meil kõik toomingad ilma lehtedeta. Ja nüüd järsku on nad tagasilehtedega muidugi entomioloogid, võib-olla oskaksid paremini öelda, mis tegelikult juhtus, aga võiks vägagi võimalik olla mingi viirus, mis hävitas selle oleviku suure populatsiooni populatsioon kasvas liiga suureks. Viiruse levik muutus liiga efektiivseks teisele nii-öelda maa peal tagasi. Ökosüsteemis on ikkagi kõik asjad oma koha peal ilusti viirused ka noh, niivõrd-kuivõrd. Me võime ju vaadata, et inimeste arv on ka läinud liiga suureks ja viirused üritavad meid normi piiresse tagasi saada. Ainult et kuivõrd palju see meile endale meeldib? Millised viirused, inimesi kõige rohkem kimbutavad nad talvisel ajal, on see vist gripiviirus? Ma ei taha kohe alustada tulemast, sellega teeksite, aga gripiviirus ei ole kahtlemata mitte kõige sagedasem ehkid, ehkki ta on ka oluline viirus, no kõige rohkem köhasid ja nohusid on tekitatud rino viiruste poolt. Rino, mis tuleb ladinakeelsest nimest, nina või rinnus, et, et need on, kuna neid viirusi on hästi palju. Nohu tekitavad, need on jah, nohu ja väikest kurguvalu ja kuna neid viirusi on hästi palju, siis ka see tähendab seda, et kui tekivadki antikehad ühe viiruse vastu, siis on kohe järgmine sama tüüpi. Samasse perekonda kuuluv viirus põhjustab analoogset haigust, aga selle vastu ei ole antikehasid ja selle tõttu ka minu teada ka keegi ei püüa isegi mitte vaktsiini praegu Rino viiruste vastu teha selle tõttu, kuna nende varjabelsus või neid on nii palju, et muutlikkus nende, neid ennast on väga palju, mitte ainult, et nad ise on väga muutlikud, aga lino viiruseid on väga palju ja selle tõttu saab ka selle, näiteks köha-nohu võib talve jooksul neli-viis korda põdeda. Gripist, millest me alustasime. Gripist tavaliselt eristatakse nagu kahte, üks on sesoonne gripp, see on see gripp, mis esineb talvel ja teine on siis puhanguline gripp ja puhanguline gripp kulgeb puhangutena. Miks need puhangud tekivad, see ei ole väga selgelt, et teada, aga no võib-olla kõige kuulsam gripipuhang oli tõesti see hispaania gripipuhang mis esines kahekümnendatel aastatel, alguses tegelikult sai Prantsusmaalt, aga, aga see oli nüüd pandeemia, mis levis üle kogu maailma, algas nii nagu kõik teised gripipuhangud, algas ta ikka kehasiast, jõudis euroop, kas see läks sealt edasi ka Ameerikasse? Kui palju inimesi see gripipuhang surmas ei ole, väga selge, andmed kõiguvad 20-st kuni 60 miljonini, aga kõik on nagu väga ühtsel seisukohal, kuna see tuli kohe pärast esimest maailmasõda, et hispaania gripp hävitas tegelikult rohkem noori mehi kui esimene maailmasõda. Nii et niisugust sesoonselt kriit tee esineb igal aastal ja ja, ja ilmselt ka te olete ajakirjandusest näinud, et Eestis on ka labor, mis pidevalt jälgib, missugused gripitüved, et levivad ja kas neid hakkab olema oluliselt rohkem. Aga niisugust puhangulist krib. P minu teada viimastel aastatel veel Eestis ja, ja ka kogu Euroopas ja kogu maailmas siiski olnud ei ole ja ma mõtlen viimaseid aastaid just kahe tuhandendail aastaid. Vaktsiine saab töötada välja niimoodi erinevatele viirusetüüpidele, siis enam-vähem sobilik. Aga kui nüüd inimene on juba siiski kõigest hoolimata grippi nakatunud, siis gripiravi, mis näeb ikka enam-vähem ühtemoodi välja. Jah, seda küll, et raviga on tõesti viirusinfektsioonide raviga tegeletud, et vist väga kaua ja nii nagu igaüks ise teab, et ükskõik mida teha, et, et ega, ega ükski asi ikkagi väga oluliselt parem ei ole kui mitte midagi tegemine. Ja, ja selle põhjuseks on pigem see, et kui viirusinfektsioon On algab, et siis ei ole need haigussümptomeid praktiliselt ei ole või sellel momendil, kus viirus saaks hävitada, kui viirus ei ole veel kinnitunud hingamisteede epiteeli rakule, räägin gripiviirusest, aga teistel viirustel teised retseptorid, lihtsalt kui viirus on veel vabalt ringlev, kui viirus juba kinnitub hingamisteede epiteeli rakule ja muide, viiruste kohtama tahaks ütelda, et ega viirused inimese hävitamisest ei ole huvid. Sellepärast et kui viirus hävitab ära inimese rakku, siis viirus ise ka surepärasest viirustel on üks viga, et nemad ei suuda ise energiat toota. Mis tähendab seda, et nemad ilma teise rakuta ei suuda paljuneda ja kui viirus hävitaks ära näiteks inimese hingamisteede epiteelirakud, siis tal endal poleks ka ju kuskil paljuneda. Nii et, et selles mõttes viirust me saaksime tappa, ilma et me hävitaksime inimese enda rakke ainult sellel momendil, kui tema ei ole veel kinnitanud inimese retseptori lega inimese rakku sisenenud. Aga sellel momendil ei ole mingeid kliinilisi sümptomeid, viirusvastaseid, ravimeid, gripiviiruse vastu, me ei saa neid aastaringselt võtta. Me saame neid võtma hakata siis, kui on esimesed juhtumid. Aga esimesed sümptomid ei ole tekitatud mitte sellest, et viirus vabalt ringleb veres vaid esimesed sümptomid on tekitatud son organismi immuunvastuse. Köha on selleks, et neid võõraid asju organismist välja suruda. Nohu on selleks täpselt seesama ja, ja kui organism inimorganism oleks nii tark kahjuks ta ei ole nii tark, et ta toodaks neid oma poolt toodetavaid aineid, ainult niipalju, kui oleks vaja viiruse hävitamiseks, siis tõenäoliselt meil sümptomid oleks palju kergemad, aga organism minnes tegema head, alati ei tule hästi välja, nii nagu inimestel ka alati ei tule kõik väga hästi välja ja ja selle tõttu see periood, kui meil on tõesti paha olla, nina on nohune, kurk on valus, palavik on, on sageli viirused juba läinud ja viirusevastased ravimid ei ole efektiivsed, mistõttu ka ütleme, puhangute korral soovitatakse ja riskigruppi haigetel, kellele viirusvastaseid ravimeid kasutatakse, soovitab, võetakse ravi väga varakult alustada. Nii et viirus on ikkagi kavalam kui inimene. Noh, teatud mõttes küll jah, tähendab selles mõttes vot vot temal, temal on vaja igal juhul ellu jääda, eks ole, ja temal on tegelikult vaja ka kuidagi niimoodi ellu jääda. Et oleks säilitatud ka ikka need inimrakud, kus ta edasi saaks paljuneda, nii et noh, selles osas viirustel on, on muidugi, peab ütemajadega, ega viirus on lihtsalt mingisugune nii nagu inimene, eks ole, ega me ei saa ütelda. Teie olete mees ja mina olen naine ja, ja, ja meie oleme täiesti erinevate fenotüüpidega. Niisamuti on ka viirused, et näiteks kui me võtame HIV viiruse, tema jällegi istutab ennast kiirelt inimese genoomi. Ja sealt ta ei tule kunagi välja ennast geenide vahele ja tema lükkab sinna inimese geenide vahele. Ja nüüd, kui inimese genoom replitseerub, siis replitseerub temaga koos selle inimese genoomika, nii et selles mõttes tema on kasutanud jällegi niisugust mehhanismid, mis jällegi omakorda tähendab seda, et sealt genoomist teda nüüd kätte saada. Praegu keegi ei tea, kuidas seda teha ja võimalik, et see pole ka võimalik, sest et kui me toome näiteks näiteks inimesi monodefitsiitsus viirusega ühte rühma kuuluva ahvi monodefitsiitsus viiruse siis afid elavad koos selle viirusega rõõmsasti, nii et viirus elab nende genoomis ja ahvidel ei ole mullotifitsiitsust. Arvatakse, et see on ajalooliselt väljakujunenud niimoodi, et nemad on omavahel õppinud koos elama, kas see juhtub ka kunagi inimesega? Ma ei oska öelda, et tõenäoliselt on see võimalik, aga kindlasti mitte 10 20 30 aasta pärast. Ahvidel võib see kohastamine olla toimunud ei tea kui kaua, sest keegi ei tea, kui kaua see viirus ahvidel on olnud. Just sest, et inimese viirust on enam-vähem teada, et nii nagu väga palju teisigi viiruseid tegelikult originaalselt pärinevad loomadelt ja nii ka inimese difits. Ei monodefitsiitsus viirus, nii nagu ma ütlesin, et nad filo geneetiliselt või ütleme, seal kunagi on nad olnud üks viirus, aga nad on lihtsalt oma replikatsiooni mutatsioonide käigus läinud nagu erinevalt, aga nende ütleme, see eellane või alg algained tulevad ühest samast kohast tegelikult välja. Ja praegu on väga elegantset uuringutega Aafrikasse on näidatud, et tõenäoliselt inimesi, monodefitsiit, viirus, inimkonda sisenes kolmekümnendatel aastatel ja võimalik, et oli rohkem kui üks sisenemine. Ja on ka hästi teada, et Aafrikas afi liha paljud hõimud kasutasid toiduks. Ja nüüd on tekkinud küsimus, et noh, et kui nad on söönud, ega nad 30. aastal seda ahviliha sööma ei hakanud. Küsimus on tõenäoliselt selles, et, et kuskil viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel kogu inimkonna elustandardit ka ikka nii nagu alati, mitu asja peab alati kokku sattuma, et midagi muutuks ja viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel Hotel hakas koloniaal Aafrika vabanemine, inimesed, kes olid elanud metsades või oma nendes kogukondades, kus oli väga tugev kogukonnakontroll, läksid nüüd linnadesse, see on ka aja lools väga palju kordi ennegi juhtunud. Kui lähevad linnadesse inimesed, kellel ei ole haridust, kes ei oska võib-olla ühtegi seda tööd, mida linnas vaja oleks osata siis naistele on on väga kerge üks töö, millega alustati ja mida on ka enne juhtunud, alustati prostitutsiooniga. Siis sellele järgnes ka niisugune asi, kui te vaatate 100 aastat tagasi, kui paljud eestimaalased olid Aafrikas käinud siis tõenäoliselt olid need väga üksikud või isegi kuuekümnendat aastat, ütleme Lääne-Euroopal, Ameerika ühendriigid. Väga vähesed vähesed inimesed olid Aafrikas käinud, aga lennunduse väga kiire arenguga lennupiletid läksid odavamaks, inist läksid rikkamaks ja inimestel oli huvi Aafrikasse minna, nii et samas tekkis aafriklaste võimalus, nüüd, kui nad juba linnast, sest raha teenisid kuhugi mujale maailma vaatama minna, nii et et need muud faktorid tulid juurde. Aga jah, originaalselt, tõenäoliselt ahvidel on see viirus olnud seal tuhandeid aastaid, enne kui on nad õppinud üheskoos elama. No võib-olla inimestel see teaduslik uurimistöö aitab seda kohanemist siis kiirendada. Nojah, tähendab, põhimõtteliselt ka niisuguse alased tööd käivad, kus vaadatakse, et mis on need faktorid, mis lubavad Hifi viirusel ja inimesel sõbralikult koos eksisteerida, et missugused need inimesepoolsed faktorid on, mis võimaldavat viirus niimoodi kontrollida, et ta enam ei tekita immuuno defitsiitsus immuunpuudulikkust, nii et niisugune see tuurimis käivad. Ma ei ole küll midagi niisugust väga põhjapanevat siiani näinud, et ühte ja teist valdkon kahtlustatud, aga midagi printsipiaalselt täiesti uut ei ole, ei ole ma kohanud, mis ei tähenda veel seda, et niisugused asjad ei ole olemas, sest et kirjandustele pidevalt ja kogu aeg juurde. Mul on Aafrikas on uusi viirusi ka nii-öelda liikvel ja ja inimesi nakatamas. Sealt võib veel tulla mingi järgmine. Kindlasti võib jah, tähendab selles mõttes ütleme, need nõndanimetatud hemoraagilised viirused või, või ebola näiteks Marburg ebola, need kindlasti pärinevad Aafrikast ja ebola viirusest. Minu teada ei olegi väga täpselt teada, kuidas tema äkki muutus inimesele kahjulikuks viiruseks, et see mehhanism ütleme, et on palju halvemini teada ja nii Marbvor kui Poola kuuluvad ühte gruppi ja kindlasti on võimalik niisuguse viiruseid, mis on, ju põhjustavad väga rasket haigust, niisugusi viiruseid on rohkemgi. No teine koht, kust kindlasti uusi viirusi tuleb, on, on aasia kõik gripiviirused tegelikult pärinevad klipid, mis on Euroopasse tulnud, on kõik pärinenud Aasiast, Kagu-Aasiast ja noh, kasvõi võtta see nõndanimetatud sars või inimese koroonaviirus oli ju ka uus uus viirus, see oli täiesti uus viirus, mis põhjustas seda SARSi epideemiat ja see viirus pärines Tiibeti kassidelt. Siirty kassid on ka niisugused huvitavad loomad, elavad nad Kagu-Aasias, näevad nad, et minu meelest üsna kassi moodi välja kõrvad vast natuke suurem. Aga need on niisugused loomad, mis pidavat olema väga delikaatne, delikaatne liha või väga suurt liha, hõrk liha. Väga hõrk liha ja need on loomad, kes sünnivad nagu metsikult, aga kasvatanud vaadatakse ülesse farmides. Ja see koroonaviirus, mis põhjustas SARSi epideemiat, nüüd Hiinas, pärineb Hiinast kvanktongi provintsist, nii et ka sisenenud jällegi selle Tiibeti kasside liha söömisega, inimkonda jällegi moodsas maailmas. See kvang, tongi arst läks Hongkongi hotelli ja seal nakatas terve terve hotelli seltskond, kes siis teda kandis juba ise kogu maailma laiali aseriikidesse Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse ka mõnedes Euroopa riikides, nii et et kindlasti on uute viiruste teke on täiesti võimalik ja kindlasti tekib Poola viirus ei ole veel Aafrikast minu teada väljapoole levinud. Ei ole jah, ebola kindlasti ei ole ka kav ja seal peab olema otseselt väga tugev verega kontakt, ta ei ole respiratoorne viirus selles mõttes, et need haiged on, on väga, väga haiged, nii et, et kuigi ütleme ebola viiruse samasse rühma kuuluv Marburgi viirus see avastati küll tegelikult Aafrikast pärit viirusega, ta avastati Marburgi laboris, aga materjal pärines Aafrikast, see on, see on õige ja siis pandi talle Marburgi viiruse nimi, aga jah, see ei ole sealt välja jõudnud ja tõenäoliselt noh, niisugused haiged, kes on väga haiged, need ei reisi, hoopis teine olukord kui SARSiga või kui gripiga ka HIV viirusega, kus inimene alguses ei ole ju üldse väga haige. No selles mõttes on ka viirusinfektsioonide korral on ka väga suur paradoks, et ütleme, see kergem haigustadev inimene on tegelikult teistele palju ohtlikum kui see, kes põeb väga rasket haigust. Ja, ja see on niisugune elu parandada. No nüüd viiruste levikule on ju kindlasti hoogu juurde andnud inimeste liikuvuse suurenemine, nagu siin juttu oli, ja ega see, kui nüüd päris tugevat kütusekriis ei tule, siis liikumine ju jätkub ja hoogustub aina. Mis tähendab siis seda, et ilmselt, et peame valmis olema üha uuteks ja uuteks viiruse puhanguteks? Ja kindlasti seda ütleme see, et väga kergelt on võimalik, mõne tunniga on ühest maailmajaost teise võimalik kanda viirust, see on võib-olla ka praegu unikaalne ja just inimeste vahendusel, ütleme kui me jälle toome sellesama hispaania gripi, mis kanti rändlindudega Euroopasse, see võttis ikka tükk aega aega ja ja osad linnud surid ju vahepeal ära. Ja, ja nii nagu minu väga hea kolleeg Matti Maimets ütleb, et ega surnud linnud ei lenda, et nendega surise viirus ja ikka sinnasamma paika siis tänapäeval ütleme, kui lennureis Aasiast kestab 10 11 tundi, siis on võimalik teda kergelt ühest maailmajaost teise kanda ja kohad tiga on, ütleme epidemioloogia ja me teame, kuidas haigused levivad, aga aga me oleme ka sageli inimesed on ka suhteliselt hooletu, tähendab ka viirusinfektsioone on võimalik ära hoida tavalise käte pesemisega. Aga me unustame selle sageli ära ja niisugused, et noh, kui me rakendaksime kõiki neid teadmisi oma igapäevases elus, siis siis oleks seda võimalik ära hoida, ütleme, puhanguid oleks võimalik ära hoida. Ma ei kujuta küll praegu ette, kas see on võimalik ja kas seda üldse on vaja, et, et viirusinfektsioonid maailmast täiesti ära kaovad. No asja ju uuritakse laborites ja töötatakse välja igasuguseid uusi võtteid, et mida tulevik võiks tuua päris ära vist ei kaota. Lähemas nähtavas tulevikus viirusinfektsioone. Ei, kindlasti mitte nii nagu mõnedki bakteriaalsed haigused on näidanud bakterite poolt põhjustatud, et haigused on näidanud, et et kõige efektiivsem on ikkagi praegu olnud see vaktsineerimine, nii nagu ma ütlesin, ka viiruste korral on võib-olla see vaktsineerimine on isegi seetõttu veelgi olulisem. Et viiruste varajased sümptomid on veel raskemini äratuntavat kui mõne väga tüüp, sellise ütleme näiteks difteeria sümptomid on meil suhteliselt hästi teada ja teised haigused, ütleme, teetanus või, või Polume liit ka on küll viirushaigus, aga nad on väga spetsiifiliste sümptomitega ka niisugune viirushaigus ei pruugi alati tüüpilisi sümptomeid omada, nii et et selle tõttu too praegu ma näen küll, et ilmselt see vaktsineerimine, kuigi viiruste korral vaktsiinide tootmine on märksa keerulisem kui ta, kui ta on bakterite korral, et noh, et kui te, et äkki, et gripiviiruse vastu, isegi kui vaktsineerida, siis see ei tähenda veel, et, et teised respiratoorsed infektsioonid eest oleks kaitstud või ütleme, praegu on olemas ka vaktsiin ka viiruse vastu. Rotaviirus on, on niisugune viirus, mis põhjustab kõhu, lahtist sust just väikestel lastel ja, ja jällegi vaktsiin on olemas vaktsiin, vaktsineerimisega on välditud küll rasked vormid ja vaktsiin ka efektiivne raskete vormide vältimisel, aga paratamatult kuna jälle seal on ka muutlikkus viiruste enda sees on, on nii suur, et, et seal ei pruugi kõikide vastu ei pruugi jälle see vaktsiin töötada ja ja vaktsiin loomulikult on toodetud nendelt, mitte vastu, mis põhjustavad raskemaid haigusi, aga see ei tähenda, et need teised võib-olla praegu põhjustabki raskeid haigusi. Aga kui nüüd need raskemate haiguste põhjustajad on ära kadunud, siis need kergemate haiguste põhjused võivad ka ennast natukene muuta ja hakata nüüd raskemaid haigusi põhjustama. Et, et noh, vaktsineerimine kindlasti on raskete haigusvormide vältimisel üks tee, aga seal on veel väga ja väga pikk tee on veel minna. Tänases keskööprogrammis oli juttu viirustest. Juttu rääkisid molekulaarviroloog Andres Merits, meditsiini viroloog Irja Lutsar ja toimetaja Priit Ennet. Saadet toetas haridus- ja teadusministeerium.