Nii nagu Malle Salupere sai lubatud, et järgmises saates räägime Lydia Koidula tütarde kirjavahetusest, mis iseloomustab ka oma aega. Nii me siis seda täna teemegi, sulle tundus nagu, nagu juba sai öeldud, et kaua me neid ajalehti ikka niisama loeme, vaatame seda sedasama elu natukene teise nurga all. Vana ja üldtuntud ütlused, veetilgast peegeldub meri, eks muutustes peegeldub rahvaste saatus. Ja pealegi, see on üks niisugune kasutamata ja avamata teema siiamaani need kirja tasuvad meil praegu kirjandus Muuseumis nii palju, kui neid säilinud on, isegi mitte veel koopiaid nendest tehtud, muidu enamus Koidula fondist on vähemalt masinkirjas ümber kirjutatud. Tänapäeval pealegi, Koidula eelmise juubeli ajal kerkis esile ka Eduard Mihkelsoni küsimus koidule mehe küsimus ja kangesti püütakse teda rehabiliteerida. See pole küll eriline uudis, seda üritas Artur ratas on juba 1936. aastal Loomingus. Needsamad tütred on ikkagi, ma ütleks Mihkelsonile tohutu süüdistus. Sest tema on nad täielikult eemaldanud oma emast, ema sugulastest, ema rahvastama püüdlustest ja eriti tuleb see välja nooremat. Tere Anna juures. Sest tema oli ka veel alles kaheksaaastane, kui ema suri, võtame siis asja nii-ütelda järjekorras. Tütarde teema, õieti kerkis Eesti vabariigis üles 1930. aastal vist kui mõned eesti turistid Itaalias olid kohanud ühte elatanud daami, kes küsis nende käest, mis keeles nad räägivad, talle tundus seal midagi tuttavlikku olevat. Ja siis teatas, et neil on kunagi kodus olnud ka eesti teenijaid ja ta on seda keelt kuulnud. Ja tema vanaisa olevat Eestis välja nud sotsialistliku ajalehte turistid lasid silmist läbi kõik, kes küll võis keskel võis sel ajal, kui tema vanaisa oli mõnda sotsialistliku ajalehte välja anda, lõpuks siis küsiti. Ega see mitte Jansen ei olnud, noh jah, muidugi Jansen. Ja võib-olla olete midagi kuulnud Koidulast, et mina olengi siis tema tütar. No ta oli kohutavalt üllatunud, kui talle räägiti, et Eestis tunneb iga laps Koidulat ja temal on Pärnus püstitatud ausammas ja ja nii edasi ja nii edasi. See oli talle täielik vapustus. Kas kas tõesti oli nii võimalik see ema suuruse selle lapse eestis kasvades? Ära varjata ja oli alles ja suurus ei jõudnud ei, tegelikult elu lõpuni, kuigi ta elas siin 10 aastat ja loomulikult oli see isa teene, näiteks on olemas Eduard Mihkelsoni kiri 1890-ga kuuendast aastast, kus ta kirjutab sellele samale Hannale, kes on koolivaheajale tulemas, et mulle ei meeldiks, kui sa Peterburis käiksid Hurtade juures, sest seal liigub liiga palju eestlasi Jansen, Rosentaalide mõttekaaslasi, nii et ta püüdis igati seda halvustada ja eemal. Mis inimlikult selle põhjuseks võis olla, ta ju ma usun, et ikkagi pidas lugu ja armastas oma oma abikaasat ilmselt armastas küll, aga seesama seesama meest väga-väga tavaline ja poiss, mine ja võib olla ka niisugune, kas või alateadlik armukadedus, see osa ja juba Koidula matused korraldati kolmandal päeval, nii et ükski Eesti organisatsioone jõudnud saata ei pärgijaga esindajaid. Ja muidugi, kuigi ta väga hästi teadis, kuidas kuidas tema naine kasvama selle kuldlapse kõrvale ja koduga. Samale seal oli Koidula haud ka 10 aastat täiesti hooldamata. Niikaua kui hakati mingi Eesti organisatsioon, tegi ettepaneku haavale rist panna, siis oli Michelson Kiisemat. Turistidele kerkis huvi siin, kes ikkagi see nad said nimest valesti, saan aru, et Erika Michelson ta nimetas ennast end kaks nii nagu teda oli peres hakatud nimetama settension, mida venelased ei olnud võimalik hääldada, sellest vist oli änka ja nii ta ennast elu lõpuni nimetas, hakati ka kutsuma teda kodumaale, nii et 1931. ajal, sest tal siinsamas tänu nendele kirjavahetustele said aga lõpuks oma aadressi. Eesti Kirjanduse selts oli seal Leningradist juba 23. aastal üles leidnud. Ja temalt saanud loa oma teoste väljaandmiseks, nii et 19 aastase pahe pärast sai tõe teada, et nad ikka mõlemad on elus. Ja sõlmus, uus kirjavahetus, anna poolsed kirjad on õige pikale. Muidugi üsna üsna palju on seal niisugust tühja juttu, väga palju kordusi, mis Jaama viletsa elujärje üle, sest ta tõesti elas küllalt kehvades oludes, oli suurtes võlgades, sel momendil just ja töötajal ei olnud silmasilmadega oli tal Medingi häda. Ja selle tõttu ta ei saanud teha paljusid töid, andis ära ära tunde, ainult keeli valdas ta palju ja hariduse oli ta saanud ja nüüd siis nende kutsete peale ta kirjutab hädale novembris 31, et sa küsid, mida ma mida ma tahan, ma tahaksin mingisugust iseseisvust, tahaksin vene elu, aga noh, Venemaale ta kardab linna. Kangesti tahaksin näha ema mälestussammast ja muid sugulasi ja sukelduda vene ellu, sest ise ta peas pidas ennast ikkagi rohkem vene inimeseks. Provintsis. Provints oli Eesti muidugi, mina silmadeta ilma rahata, tundmata kohalikku keelt. Ma lihtsalt hukkuksin igatsusest, aga ikkagi tahaksin sind sõita ja millest ma siis hakkaksin seal elama, kas almuseid paluma ema austajate käest? Nad sülitavad minu peale. On tegelikult õiglane. Kas olen mina nende vastu kunagi huvi tuntud? Siin tal oli, selles mõttes oli tal täielik õigus. Hiljem, kui ta juba siin elas, siis ta hakkas teistsugust häält tegema ja leidis, et tal on täielik õigus nõuda, et ikkagi kindlustataks. Paki asjad jõudsid nii kaugele, et augustis 34 on ta juba Tartus esialgu küll selle mõttega, et tuleb ajutiselt käima. Suure vaevaga jõudis kohale, sest eeldan varastati rahapilet ja dokumendid esimesel suvel. Paari kuu jooksul ta juba tahtis otsekohe tagasi sõita, aga kui see oli juba otsustatud, siis selgus, et koht, mis ta Itaalias Firenzes ta elas, mille ta seal oleks pidanud saama, et see koht, kuna teda ei olnud kohal, oli kellelegi juba ära antud ja tal ei oleks olnud seal midagi peale hakata. Nii ta siis jäi siia, siin selgus, et Eesti kodakondsusega toetuse saamiseks peab ta kaks aastat kohale elama kaks kuud hiljem. Ta elab Tartus Pepleri tänav piis. Kõik kiri, kus ta nutab taga Itaaliat. Seal elatud 18 aastat ja sõpru. Kirjad muuseas on venekeelsed, nõutakse mult, et ma kuulutaksin end eestlaseks mitte lihtsalt, vaid Eestis Rovinistiks, milleks ma pole suuteline ja mille vastu juba kirjalikult protesteerisime. Aga selleta pole pääsu. Balti sakslasi olen maga kohustatud viskama vähemasti tegema näo. Vihkan peasiaga, tuleb vihata paruneid, kuna kõik parunid on närukaelad seal vene keeles, voolus. Väheste eranditega, kes isegi tunnistavad, et on häbiväärne olla paru. Mulle tundub see kõik sonimise ja rumalusena sky, ütlen mahedalt. Jätame nad sinnapaika. Teie võtsite neilt võimu alandasite neid on aeg vanad arved unustada, saite ju rahulduse. Mida siis veel? Aga osutub, et kui ma nii arutlen, olen usurganeja ja kurjategija. Minu heatahtlik, mõõdukas ja arukas jutt kutsub esile pahameele. Ma selgitan neile lahkelt, kuid kindlalt. Et rõõmustan mulle antud võimaluse üles külastada ema kodumaad. Ema oli allakriipsutatud, olen väga liigutatud, kuid ei tulnud siia sugugi igaveseks. Mulle on siin kõik võõras. Keel on arusaamatu ja näen, et ma ei omanda teda kunagi. Nii et võiksin selles suhelda, mälestusi mul siit ei ole, arvestamata harvume külastusi. Reemelised Erktis. Kui olin päris väike, on liig nõuda mult tundeid, mida ei saagi olla. Häda on selles, et nad kõik on praegu kohutavad sobinistid või püüavad näida, kuna muidu pole neil väljavaateid edasi jõuda, see on kohustuslik ja Koidula tütrelt nõutakse seda võimendatud annuses. Ma ei puutu kuidagi ja mind ärritab see taktitus millega mind püütakse veenda, et mina ei ole mina. Nüüd aga mind lausa siin säilitatakse, pealegi räägitakse ja õpetatakse koolides ja isa oli lätlane. Mina ütlen, et see on arusaamatus, pole tõsi. Aga lõppude lõpuks on ükskõik, kas ta oli lätlane, sakslane või nelgersest rahvust häbeneda või sellega uhkustada, on tegelikult absurd. Hiinaka arvatakse, et eestlane olla on uhke ja eelistatav. Slava, muuseas võiks ütelda peaaegu et uhke jahe nagu praegu. Sakslane olla väga paha ja selle patu võib lunastada ainult siira lahtiütlemisega sakslusest. Venelane olla pole ka päris hea, kuid siiski andestatav, kuna venelased on sakslastest tagurda sümpaatsemad. No see oli sellel 34. aastal novembri kirjas. Ta arutleb Lavoolega kõige näidendi üle, Koidula. Seda mängiti 32.-st aastast peale, juba Heda oli talle Leningradis elav tütar. Hedvig. Hädaks oli talle selle kohta kirjutanud, aga seda kirja meil ei ole. Ta kirjutab vastuseks. Ta teab sellest näidendist ka mu kõike. Aga et soomlane Aino Kallas on kirjutanud ka näidendi, kus ema on peategelane ja kus kirjutab ema Kleptomaaniast, kes isegi teenijate tagant olevat varastanud Eugen Jannsen tegi talle selle eest skandaali. Ta nimetab ka seda, et Eugen Jannsen. See oli siis, kui tulla noorem vend on kahel korral keeldunud end nimetamast, et ütleme, seal soni sugulaseks, kartlased tütar võiks talle koormaks saada. See oligi nüüd see põhjus, miks Hedvikil seda asja üldse lugedes ja kuulates hakkab tohutult kahju kogu sellest loost miks Hedvig-il ei õnnestunud adapteeruda. Sest ühest küljest, kuna ta oli emapoolsetest sugulastest, olid tütred teemaldatud, et nad ei teadnud neid nende aadresse ega, ega ei osanud nende poole pöörduda. Nii et tema oli ainult kirjutanud, et ta on Janseni lapselaps, talle ta ei taibanud isegi ütelda, et on Koidula laps. Siis oli Tartus kaheksa Jansenit läbi küsitud, kes keegi ennast tema sugulastega ei tunnistanud, nähtavasti Eugen Jannsen Narvas, kes Mihkelsoni koli pealegi halvas vahekorras arvas ka, et milleks talle seda tütart siin ja nii ei õnnestunud kella ära tulla huvitavana see siin kirjades ta näiteks arutleb vägagi intelligentselt ja üldse muidugi üldse muidugi on väga laia silmaringiga muus osas töötest toomas mannist saksa ja vene kirjandusest ja ei sõnagi eesti kirjandusest, ega ta pole isegi püüdnud oma ema luuletustesse süveneda, kordagi paistab nukraks teeb selle selle olukorra kuulamine just nimelt mul aga kas ka täitsa pitsitama, kui niimoodi lohet, noh, sest tõesti nukker hakkab. Hedvig kirjutas Edit Rosenthal lille siis, kui need ta, need sugulased hakkasid välja tulema ja siis ta kirjutab ka sellest, kuidas ta tahtis kuidas ta tahtis opteeruda ja mind. Mulle öeldi sellepärast ära, kuna ma ei suutnud ühtki paberit ette tuua. Mis oleks käinud minu vanemate kohta ja see dokument oleks olnud kergesti kättesaadav, kui ma ainult oleksin teadnud, kas või ühte aadressi Eestis kogu poole pöörduda. Pealegi tol korral ei oleks tulnud tühjade kätega, sest dokteerujad pidid oma varanduse säilitama. Aga pealegi oleksin maga muidu hakkama saanud, kuna ma olin ju täiesti töövõimeline. Baldasin nelja maailma keelt, omasin pikkaajalist pedagoogilist kogemust. Pelg hiljuti lõpetatud nelja aastased põllumajanduslikud, kõrgemad kursused. Minu teadmised on mind Joaca siin edasi aidanud nii hästi kui olud seda on võimaldanud. Muidugi ühes teises kirjas ta kurtis, et tänu nendele pidevatele koolireformidele õppeaasta jooksul, plaanide ümbertegemisele, õppeainete koondamisele on ikka isegi igasugune töörõõm ära kadunud ja sa ei tea kunagi, kuna sa võid ilma tööta jääda ja siis ta kirjutab veel, aga mu süda on jäänud vanale kodumaleva teedid või Hedvig oli see, kes siiski tundis, et siin on tema kodumaa ja ta kunagi ei nimeta Eestit teisigi kodumaaks. Hanna näiteks kirjutab Flandria vene keeles tihtipeale ja Tartu Tartut. Kui ta paneb daatumeid, siis kirjutab kogu aeg joriakse sel ja sel kuupäeval, aga mu süda on jäänud vanale kodumaale. Tallinn linn, kus ma olen sündinud, et Viksundist Tallinnas Kädi Eugenie juures ja mida ma olen hiljem kahel korral jälle näinud. Noh ja siis vanavana armas ja kodune, tark too siin on tal veel mitmesuguseid lapsepõlve lapsepõlve mälestusi, nii et tema tõesti rippus selle selle kodumaa küljes, kui seda kah seda keelt ei osanud ja isa oli selleni ära hoidnud. Aga siis jällegi nüüd. Anna kirjutab aprillis 35 juba. Häälestanud end, noh, ta püüab end häälestada siis kah siinsele lainele, aga see aga see murdmine minu aastates ainult alandab ega kõlba kuskile. Välja tuleb vaid teesklus. Räägitakse, et kaks aastat tagasi siin veel sellist marurahvuslust polnud. Aga nüüd topitakse seda koolides nii, et oi-oi vanemad inimesed, kes tegelikult üldse ei tauninud endist vene saksa korda, ei julge sellest rääkida. Siiski toovad vanad palju arenenum matena. Kui 40 aastased noorte hulgas on aga palju lootustandvaid noored tunduvad talle siis nii targemat halvatus tähendab, vähemalt täna, kui see vabadussõjapõlvkond. Vaat vaidlema häda, sa oled Isamaa vaenlane ja kahjur, kuna tahad pöörata neid tagasi saksa ikke alla. Kuna sakslastel pole enam mingit varandust, venelastel mitte, on nad igaveseks määratud hingitsema, nende hulgast aina otsitakse reetureid ja kõiges on süüdi, siin tuleb midagi väga tuttavat ette. Kuigi kõige eestlaslikumast eestlase võsust, aga ikkagi kui ta on võõraste mõjude all kasvanud, siis, siis ma kujutan ette, et ega ei ole kerge ennast psühholoogiliselt viia selle rahva olukorda eestlasena ennast tunda, kui sa ennast väga ei tunne. No vot just nimelt Nii et tema tunneb ennast siin kogu aeg võõrana ja temale tundub see kõik väga imelik, kuigi ta ühes teises kohas teises kohas ta kirjutab, et milline õnn, et me sinuga seal 36. aasta me sinuga ei sattunud sellesse nõiakatlasse, ta mõtleb et ei sattunud Eestisse, jääb, üldiselt on aga kitsalt rahvuslike vaadetega inimeste elu rahulikum, vihkavad, sõimavad, põlgavad rahuliku südamega mingite err, pandi põlisvaenlast, jaan õnnelikud, kogu see lollus pole neile lollus, vaid pühamast püham. Sest oli tõesti, nagu ta ise ka nimetab täielikult tundis ennast kosmopoliit tina ja nagu teises kohas ütleb. Et ema poolt eestlane, isa poolt sakslane, tema oli täiesti veendunud, et isa oli ikkagi sakslane, sest isa oli talle ütelnud, kui ta kunagi vanaisa kohta päris, ta ei tea temast kuigi palju, et ta oli Saksamaalt tulnud. See üldine, nende kadakasakste versioon ja variant, tema oli selleski Pealt veendunud, et kõik see, mis siin Eestimaal kirjutati, et ta ikka lätlane olnud, et see olevat kõik vale. Ja selle juurde ta jäigi. Aga talle siis natuke ikka pakkus pinget see ühe rahvusega ennast samastada. Tema ei osanud, nagu ta ise ühes kohas arutleb, et noh, ema poolt ema poolt eestlane, isa poolt isa poolt sakslane ja jahingelt venelane, sest venekasvatusega jõuab järeldusele, et tema kosmopoliit muidugi midagi midagi läks talle siin ikkagi hinge ja näiteks 35. aasta suvel ta kirjutab vanaisa aiast Gustani jalutama, ta elas ju ka päris ligidal pea kuni ülenurka kus ta tahtis üürida, see maja oli läinud perekonna käest ära. Ta oli tahtnud üürida seal tuba nagu omanik, selling, noh, seal baltisakslane. Nähtavasti kardab raevukat eesti patrioote, kes võiksid hakata teda seal ründama ja ja nii talle talle seal Dubai müüritud. Sa ei oska ette kujutada, kui allasurutud on praegu siinsed sakslased siis ta majas siiski täis sees, teisel korrusel kahest ema toast on tore vaade aiale mille sügavuses toomingas ja paremal akna juures kastan vasakule ema poolt laulus ülistatud tar. Järgmisel aastal ta kirjutab jälle, et käis seal aias, tahtis selle pärnapuu maksakest saada, aga pärna enam ei olnud, see oli maha võetud. See on see, mille all terve Eansenite pere armastas istuda, mille tüve ümber oli pink ja siis ta saadab kirjas tammelehe mille ta sealt aiast murdis. Ja ühes ja teises kirjas nimetab ta neid daame peamiselt, kellega ta siin suhtleb. Kes räägivad küll hea meelega omavahel temaga saksa keelt aga kuskil tänaval, siis püüavad rääkida vene keeles, mida nad küll halvemini oskavad, aga saksa keelt ikkagi ei julgeta rääkida. Kas tal paistab, et siin mingeid sõpru või lähedasi ka nagu kujunes eriti lähedasi mitte, kuigi ta mõnede inimestega siin suhtles Artur pesanitskaja, kes elas sealsamas majas ja kelle juures ta käis teed joomas ja üldse üldse vene tolleaegsest haritud seltskonnast olid tal peamise tagasi istunud helmik Leesiga suhelnud päris tihedalt ja küllap siis vist ka rehabki Leesiga. Helme Kleisile anda kirjutanud hiljem ja see on omakorda kirjandusmuuseumisse jätnud memuaarid, kus ta on püüdnud midagi teada saada just nimelt Koidula kohta, aga see ei ole tal eriti õnnestunud, sest sellest ei ole ta armastanud kunagi rääkida. Sest tema arvates kõik siin näevad tema ema hoopis valesti ja eriti see, et, et isa halvustatakse ja siis ta püüab püüab nendel teemadel üleüldsegi mitte rääkida, ta oleks ju võinud mõned kas või eks arvamused ära õiendada, mida ta ikka kindlasti teadis, näiteks tol ajal oli levinud see teeni Antoni äralli paarid, kes kirjeldas koitu Ladzurjana juba juba 1882. Ta lihtsalt kas ajas segamini teadlikult või kogemata aasta millal ta seal teenis, sest ta sai ainult poolteist kuud olla kuudel enne Koidula surma ja teda niisuguse närvilise hädisena kirjeldanud juba rohkem kui neli aastat varem. Kas teil üldse teadlik sellest teosest? Talle ikka seal mõned tuttavad valitud kohti vähemalt tõlkisid, sealt esitati Koidula austamisõhtul 36. aastal. Vanemuises oli, tasin, talle kingiti lilled ja sellest ta kirjutab pikalt, kuidas talle kingiti lilled ja ja ka väike summa raha, siis ta kirjutab, mina ei õpi eesti keelt iialgi, ära püüa palju tahes, minu eas sellist keelt selgeks ei õpi, eriti kui sul ei ole oma umbkeelset teenijat või abikaasat või üldse koduseid. Imelik, ma ei õppinud ka Aafrikas ära ühtki araabiakeelset sõna. Ta oli kaks aastat Aafrikas, enne kui mingi perekonna ka, enne, kui ta sinna Itaaliasse läks. Poliitika, mis varem oli mulle täitsa ükskõik, on nüüd vastik, siin tuleb aina kaitsta isa, kellest koolides räägitakse, et ta oli karjerist saksastunud, lätlane emal oli raske, ta oli märter, aga mees ei saanud aru. Selle koha pealt on mul mitu kõva sõnavahetust olnud mitmesuguste tüüpidega. Üht-teist tema skeptilises suhtumises ristiideaalidest võtsin omaks, aga siiski kinnitan, et neil on vildaka arusaamine vanematest. Omal ajal oli ema tublijat, ujus vastuvoolu, praegu oma kodumaal, teeks vist samuti. Nii et ta siiski siiski tunnistas, et isa seda eestluse ideid ignoreeris. Väga vähe on hetki kee vastus, kirju vastus kirju õieti ei olegi. Millegipärast keegi ei tundnud huvi, kui ta Anna suri juba 65. aastal sealsamas Firenzes. Ja arvatavasti oleks siis võimalik olnud saada neid materjale kätte. Tõenäoliselt ka pilte ja muud, aga keegi siis ei tundnud huvi ja nüüd on juba nii palju aega mööda läinud, et vaevalt see enam võimalik oleks, aga kes teab ja on ainult säilinud mõned Hedvidki kirjade konspektid, sest tema pidi oma kirju koostama hoolikalt, arvestades, mida üldse võib kirjutada ja mida mitte ja et nad läheksid läbi ja nii on ta siis teinud, mustan, täid sellest ja need on vähemalt osaliselt alles ja üks väga huvitav kiriga mille ta, mis tal on õnnestunud saata käsipostiga kus ta kirjutab sealsetest oludest, tal oli saadav jällegi kirjandusseltsilt, kellel oli temaga side katkenud ja tal oli jäänud saamata osa lubatud autoritasust pärast neid anna meeleheitlikke kirju, ta otsustas, et ta osa sellest summast vähemalt saadab ja jagad Elasgiski saateid Itaaliasse. Aga siis ta kirjutab editele, et Anna on küll jah, kõvasti kurtnud oma elu üle, aga ta ei oska teadagi, missugune elu on siin. See on siis 30 32. aasta kirid, kui ta kirjeldas oma vaeva, ta kirjutab iseendastmõistetavusega oma tagasihoidlikust päeva dieedist, kus on selgelt näha, et et piim või munad, suhkur, liha kulub Igapäevaste asjade juurde, millest ei tasu rääkidagi. Pealegi peab ta peab ja suudab ta ennast korralikult riietada, me töötame nagu sunnitöölised, meil pole aega endale mõelda, äkki saame ka mingisugust palka, aga seda kõike insu võime endale lubada. Meie elamute talumatu kitsus ei ole mingit võimalust eralduda vaimseks tööks või eemalduda laste kisast, naabrite tülitsemisest ja nii edasi. Ma ju armastan neid pisikesi, aga ikkagi tahaks vahetevahel noh ja nii edasi ja et kogu selle kitsuse juures jah, kasvavad veel lapsed ka üles ja pole siis ime, et nad kodus üldse püsida ei taha. See oli siis sellest nägude kasvatusest. Sellest kõigest ei tea, anne silpi, üks kord proovisin talle vihjata, kuidas imestust selle üle, kuidas mul ei ole võimalik endale paar korralikke jalanõusid muretseda, aga see kiri on loomulikult kaotsi läinud nii ettevaatlikult kui ta koostatud. Ja muidugi seda ei tohigi talle teatada, sest kuna tal võib nii kergesti keelelt sulelt lipsata mõni vihje peale või see, et see võiks mulle siin saada väga, vägagi saatuslikuks. Noh, ja nii, nii jäigi see, ent ka sellest suurte teadmatusse ja 41. aastal imestab ta selle üle, et kuidas küll siin head palka saavad. Vene ohvitserid elavad ühes toas koos naise ja lapsega. Et kui nad ometigi, mis siis üks tuba on ühtlasi nii magamis- kui söögi kui elu tubad, kui nad ometigi võiksid endale, et see on ju täielik kultuuritus ja Itaalias isegi mitte ükski talupoeg ei elanudsugustes tingimustes. Sedasama on ka sõlmest Leis märkinud nendes memuaarides, mis ta tema kohta on kirjutanud. Ta oli ikkagi üsnagi eluvõõras, elukauge ja ka. Ja ka mõned teised inimesed, mul siin oli juttu praegu Tartus elava Veera Smitiga, kes tol ajal oli üliõpilane ja käis ka tema juures prantsuse itaalia keeletundides ja tõlkis talle sellesama Hatsoni artikli. Temale jäi muidugi sellest Ja mulje niisugusest väga kenasti soliidses diavaiksest ja viisakas daamist üsnagi üsnagi eluvõõrast praktilises osas ja selle tõttu talle siis tundusid ka kõik need eluraskused, mis Kedwigile Leningrad radist vaadates pidi tunduma küll täiesti sakusena, jah, kuigi ta ikkagi nagu vanem õde püüdis-püüdis seda nooremat ikkagi abistada, et tal nii raske ei oleks selles samas pikas kirjas, see oli 32. aastal. Seda veel küsib, et mis, et läti lehed venekeelset muidugi on midagi kirjutanud mingis tema auks korraldatud pidustustest Tartus, et mis see siis oli, see oli siis tihti tänava majal mälestustahvli avamine 31.-st vastast peale juba Koidula 50.-ks surmapäevaks taheti tuua tema põrmu kodumaale. Ja suur lootus oli ka Hedvidil, et, et siis tal õnnestub ka kodumaale pääseda, kas või vähemalt nende pidustuste ajaks. Aga need läbirääkimised venisid ja venisid ja kuigi Vene saadik otseselt ära ei ütelnud, aga ikkagi keerutas ja kuluaarides oli kuulda, et taheti mingisuguse bolševistliku tegelase põrmu vastutasuks saada. Kuigi otseselt pole seda öeldud võib-olla ka, et kaubeldi Kingissepa pärast, kelle põrmu ei olnud võimalik otsida. Igatahes vaatamata mitmeaastastele läbirääkimistele jäi asi sinnapaika ja nüüd Läheme siis üle selle juba juba Nõukogude võimuperioodi vahepeal on paari aasta kirjad puudu ja siis ta siis ta juba viriseb jälle. 41. aasta algul, 38. aastal oli ta saanud siiski selle pideva toetuse, kuigi üsna väikese, sest see oli vist 30 krooni kuus. Aasta kirjutab ka muuseas president Pätsist kes olevat siiski siis, kui tema kirjutas 37. aastal siis veel nii suurt isikukultust ei olnud, ütles, et vähemalt vähemalt mitte nii nagu nagu Lätis, kus presidendi pilt peab olema igale sees lihtsalt ka lehenumbri esiküljel peaaegu noh, meil viimastel aastatel läks ka peaaegu sinna maale päts olevat. Radist ära toonud ja talle pensioni määranud, noh siin on muidugi kah jällegi alatooniga kibestumine, et oleks võinud ka hetkega, aga too oli kaheksakümneaastane ja küllap sureb varsti ma maha. No see oli kunstnik man baltisakslane, kes on üsna palju talupoegi ja talupoja elust seenemaali ja nüüd ta siis viriseb, et et aprillist, see on juba nõukogude korra ajal tõsteti toetust 40 kroonini mis on piisav korteri ja toidu jaoks, aga inimene vajab ka midagi muud. Jäätmed, kas mul, miks mind siia meelitati, kui tõeliselt ei kindlustatud? Siis ta kirjutab siin hindadest natukene, mis on hakanud meeletult tõusma, servigi ühes kirjas on, ta palub just teatada neid hindu, aga see kiri paistab, ei olegi jõudnud, aga mustand on olemas jah, kus ta kirjutabki, miks üks või teine asi seal Leningradis maksab ja ja et teil on kuuldavasti kõik palju odavam. Näita mulle, kuidas siin on, et nähtavasti on üsna kasulik saada siin palka ja ja Eestis teostada oste, mis vene sõjaväelaste juures niimoodi, et tegelikult välja tuligi, sest siin kirjutab nüüd anna, et, et inimesed ei jõua enam midagi osta, sest raha kellelgi peaaegu ei ole. Siis kõik head asjad ostetakse nõukogudes sõjaväelaste ja mingite uue võimusoosikute poolt ära. Kõik, keda tunnen, pidid sageli loovutama kortereid uustulnukaviljadest peavad kusagil elama ja siis ta imest äkki, kuidas need ohvitserid ikka nii ebakultuurselt elavad saksa okupatsiooni ajal muretseti talle mingisugune ja siis ta vist keegi sellest pensionist ilma taoli sellest Rosenbergi staabis või nagu Eestis nimetati Rosenberg Instituudis tõlgiks tõlkis vene materjale saksa keelde 44. aasta kevadel koos selle staabiga. Läks ära, nii et siis on ta kirjutanud mõned kirjad kus ta üritas võimaluse korral tagasi tulla, aga nähtavasti seda võimalust enam ei olnud ja nii selles sõjakeerises sattus ta siis Saksamaale ja, ja lõpuks ikkagi vaatamata oma 65-le aastasele ja silmanägemise puudusele jõudis ta oma kalli sõbranna juurde tagasi ferentsesse ja suri alles 65. aastal mõned kuud enne tema surma Karl Mihkla üles otsinud kirja teel. Muidugi, ja siis on ta paar kirja kirjutanud veel Mihklale, kus ta muuseas ka nimetab, et pagulasvalitsus seal marmäe taotluse peale on siis Eesti Punase Risti kaudu talle toetuse määranud, nii et ta sai seda siis nähtavasti kuni surmani. Ka väga väikest Anna Michelson suri oma ema sünnipäev igal jõuluõhtul 1965. Tuvastati ferences, kuigi ta 42. aastal oli veel ütelnud tunduvalt Helmeckleysileta. Hea meelega tahaks puhata vanaisa kõrval Hedvig Michelson, kelle tervis oli üsna vilets juba enne sõja eelsetel viimastel aastatel. Ta kirjutab, suri oktoobris 1941 Leningradist, nii et ta mitte ei surnud blokaadist. Nälga veel ei jõudnud ja tema Oli siiski säilitanud oma ema paberit, nagu me teame. Ja ainult kahju on, et see Eestimaa, see ema kodumaa ei võinud nendele rohkem tähelepanu osutada Hedvikile, eriti, kellel oleks olnud nii ühte kui teist, jutustada kindlasti ka emast või vähemalt õhutada teda mälestusi kirjutama. Isegi olemas üks mingi visanud nähtavasti luuletust eessõnale, aga ma ei tea, kas ta ei saatnud seda ära või seda ei kasutatud. Ei ole tema tema sulest midagi ilmunud ema kohta ja sellest on küll väga kahju. Ja üldse üldse kogu see nende saatus teeb ikka väga kurvaks.