Raadiokuulajad ilusat pühapäeva teile räägime ikka Sakk pabelist. Aga püüame muidugi seda teha, nii et kirjanikud, kes meil on valitud, oleksid nagu kesksed figuurid. Peaülesanne on ikkagi mõista seda aega ja diktatuuri olemust laiemalt. Sellepärast et midagi pole parata, need ilmingud. On märgatavad ka tänasel päeval, mis iseloomustavad autoritaarsed vanemad, seda traditsiooni, mis juurtega läheb sinna kaugele, kaugele, kus meil oli kõik need asjad mingis mõttes ka seondub santsiga, aga las praegu olla nii, nagu ta on. Tuletame meelde, et ei saa, kaabel oli ju väitnud, teda ei ähvarda mitte kunagi arreteerimine. Ta oli nii kindel oma sidemetele just nimelt nende inimestega, kes seda kõike teostasid, aga teame, et ka nende pead lendasid. Nii et selle süsteemi omapära seisnebki selles, et kindlustunnet ei saa olla mitte kellelgi. Ka mitte nendel poliitbüroo liikmed tõlkes olid seal täiesti tipu lähedal. Aga seda süsteemi iseloomustabki, et see tegelik tip on jumalus ja ka need apostlid tinglikult ainult käsutäitjad. Mis on aga sellele süsteemile ja just nimelt Stalinile iseloomulik taju mängib inimestega. Ja paabel annab meile ühe väga huvitava näite. Ja see näide on selles samas, 1939.-st aastast, kui paabel arreteeritakse. Ja mõni päev enne seda, see on maikuus, helista Paabelile, ei keegi muu, kui Fadjeeeff pole talle ju sageli helistanud ja küsib, kuidas siis Ace mõelovitš teil läheb, kuidas on tervis? Niisugune sissejuhatus ja ütleb, et peremees palus teile helistada, tunneb teie vastu huvi. Ja olevat palunud Fadjeefüüsipsispaabelilt, kas tal ei ole midagi vaja katta, näiteks ei tahaks sõita välismaale, teame, palju seda soovis. Sain eitavaid vastuseid. Stalin tunneb huvi, kas ta ei tahaks sõita komandeeringusse, palun vähemalt Reali koguda midagi tulevaste raamatute jaoks. Ja tunneb ka huvifadjeef ütleb, et miks uusi raamatuid pole ja kas kõik on korras. Ja üldse, kui midagi läheks vaja, siis kohe õelgu ökofadee vele. Afadjeef kannab Stalinile ette ja sellega ikk võtab kokku Fadejev, võib-olla isegi väikese kadedusega hätta. Olete sadulas Sakkema Naielovitš, et läheb veel väga hästi. Paabel sellest ootamatust ettepanekust on ilmselt kuidagi jahmunud, tänab viisakalt, ütleb, et hetkel ei ole tal plaanis kuskile sõita, nii et ei kavatse sõita. Ja tänavat, kui mingid probleemid on, siis loomulikult annab neist teada senior, tüüpiline Stalini stiil. Ja et see ei ole midagi erandlikku. Ta iseloomustab ka juhus, mis leidis aset puhariniga vahetult enne tema arreteerimist. Saab ju väga hästi aru, mis teda ootab, puhaarin koguses stsenaarium oli juba teiste juhtide näol läbi kirjutatud, nii et midagi ootamatut siin ei olnud. Kuid formaalselt oli tabelis vest ja peatoimetaja, nii et kui ta võetakse nendelt kõrgetel ametipostidel maa siis määratakse ta ajalehe peatoimetajaks. Ja nüüd vastavalt oma ametipostile, aga tegemist on ju küllaltki kõrge ametipostiga, pidi ta võtma osa kõikidest ametlikest üritustest ja parajasti oli seitsmenda novembriparaad. Ja koos naisega viibib pealtvaatajate pinkidel või nendel kohtadel, kes on seda paraadide situatsiooni jälginud, siis teavad mausoleumi kõrval üleval olid seal suured juhid. Aga kõrval olid nisukesed, pingid, kohad pealtvaatajatele, kes olid ka välja valitud, nii et mitte esimene ešelon, aga kõik need järgnevad tähtsad tegelased. Järsku astub seal tema ligi tunnimees annab au ja kõik see tugineb puharini naise mälestustele. Et tema oli veendunud, et kohe öeldakse, et mis te siin teete, pole teie kohad või miks ka mitteajad olid ju sellised, viiakse minema ja arret leeritakse, aga ta ütleb, seltsimees puharje. Seltsimees Stalin palus teile edasi öelda, et seisate või olete vales kohas ja tõuske mausale omile. Niisugune siis soovitus, millele muidugi mitte reageerida ei saa ja Stalinit suurepäraselt tunduv puhaarin võis sellest sammust välja lugeda. Selle lõpliku otsuse paabel nii hästi muidugi Stalinit ei tundnud. Aga, aga tema jaoks oli selge, et see tähelepanu ei tähenda mitte midagi head. Ja nagu me edasisest Paabeli käekäigust teame, mõõdub ainult neli päeva ja ta arreteeritakse. Nii et see on mingisugune eriline sadism, mis iseloomustab Stalinit teades ette, kõik otsused on vastu võetud nii puharini puhul kui ka meid huvitava isaga tabeli variandis. Ja inimene tunneb huvi, pakub mingit väliskomandeeringuid, kui on mure, siis ikka andku teada ja mõõdu paar päeva, kui ta arreteeritakse, Stalini seda loomulikult teadis, et kõik käsud olid juba antud. Paabeli ülekuulamisakti kokkuvõttest selgub, seal seisab. Ta on tunnistanud, tunnistab, kõlas tooli kirjanike nõukogudevastase organisatsiooni juht ning millise eesmärgi see organisatsioon oli püstitanud tema juhtimisel? Muidugi kukutada kehtiv kord ja vähe sellest Tuuliga korraldada terroriakte eesmärgiga tappa Nõukogude juhid. Ja milles veel paabel ülesse tunnistab sellest aastast 1934, sellest ajast alates oli ta nii Prantsusmaa kui ka Austrias bioon. See on ka küllaltki tüüpiline, ei piirdutud ühe riigiga, aga püüti ikka näidata seda tegevust võimalikult laiahaardelise na, nii et tavaliselt süüdistatud ikkagi luuramises mitme riigi heaks. Ja selle dokumendi esimesel leheküljel ongi Paabeli omakäeline allkiri. Ja seal on ka kuupäev, nii et ta nagu kinnitab selle kole ja 123. juuni 1939. aastal. Loomulikult kõik see ei selgu mitte ülekuulamise käigus, kõik see oli juba ette antud, mida siis talt sooviti. Ja miks on see nii oluline just nimelt seoses pabeliga ei süüdistata ju teda mitte kontrrevolutsioonilises tegevuses mitte mingisuguses üksiolemises vaid just nimelt selles, et ta loonud suure organisatsiooni, kirjanikest kultuuritegelasest juhib seda. Ja et sellele protsessile on omistatud küllaltki suurt tähelepanu. Seda kinnitab ka fakt. See ülekuulamisprotokoll akt on kinnitatud veel kapeeria allkirjaga ja seal on ka Bogdan Kobulovi allkiri. Beria nimi on meie kuulajatele kindlasti tuttav, Bagdan Kabulov võib-olla mitte. Aga keda peaks kindlasti mainima, sellepärast et tegemist on ühe peamise repressioonide korraldajaga üldse. Ja 1953. aastal oli ta peeria esimene asetäitja ja varem ka kõrgetel ametikohtadel. Julgeolekus alustab ta oma karjääri Gruusiast, need sealt võtab kapeerijata kaasa. Ja mis puudutab tema tulevasi paguneid, siis jõuab kuni kindralpolkovnik kuni välja julgeolekus muidugi on omad need kraadid või nimetu sõda, aga sõjaväetasandil on ta siis kindralpolkovnik. Ja muuseas kuulus ka selle troika koosseisu, kes võttis vastu ka surma määravaid otsuseid. Kui oli küsimus, kuidas toimida Poola ohvitseridega ehk see kuulus tuntud Teini lugu. Ja kuivõrd olulise tegelasega on tegemist, siis juhib ta julgeolekus sõja päevadel just nimelt seda suunda, mis tegeleb vastuluurega. Ja on üks neist, kellel oli isikliku ettekande õigus Stalinile. Nii et niivõrd oluline tegevus ja kuidas Stalin teda usaldab. Son pik, loetud Tõnu nendest rahvastest, kel väljasaatmist küüditamist on isiklikult korraldanud, need on nii tšetšeenid, Ingušid 44. aastal. Sellest muuseas autasustatakse teda Suvorovi ordeniga. Tänasel päeval niivõrd aktuaalne. Krimm teame kogu seda temaatikat, tema oli see, kes puhastas Krimmi, mitte ainult Tatarlastest. Seal kõlas ka teiste rahvaste esindajaid. Sellest saab täpselt samuti ordeni. Ja 1946. aastal määratakse ta ühe peavalitsuse juhiks. See on suhteliselt vähe, teatud peavalitsus, aga erakordselt mõjub kas ja oluline ja see oli välismaal asuva nõukogudevara peavalitsus. Ühesõnaga see peavalitsus tegeles kogu selle varaga, mis sattus Nõukogude Liidu pärast seda, kui Nõukogude väed olid jõudnud Kesk-Ida-Euroopasse mitte ainult sinna, vaid ka osaliselt Soome, Austria, Rumeenia, Saksamaa, nii et kogu see vara allus sellele peavalitsusele ehk siis sellele mehele, nii et väga oluline lõik. Ja et temaga lõpetada pärast Stalini surma, kui lühikest aega Beria oli Nõukogude Liidu siseminister, siis ta oli tema esimene asetäitja ja arreteeritakse täpselt samuti pärast peeria tapmist ka tema lastakse maha, ühesõnaga lastakse konspeeriaga maha. Aga tuleme nüüd Paabeli ülekuulamisprotokolli juurde tagasi. Ja need ülekuulamisprotokollid on ju nagu mingisugused ketid, tähendab, mitte ainult ei taheta Ta saada kätte selle inimese ülestunnistused enda kohta, vaid tahetakse koguda juba materjal ka järgmiste tegelaste kohta. Jaaguna tegemist või vähemalt see süüdistus oli ju paabel juhib suurt organisatsiooni, siis loomulikult pigistatakse alt välja ka andmeid nende inimeste kohta, kes siis selle organisatsiooni liikmed olid, kes sinna kuulusid. Ja kuna kõik need lood on ju puhas väljamõeldis, siis inimesele lihtsalt saadetakse ette sisuliselt need nimed, keda tema käest kätte tahetakse saada. Ja nendest protokollidest võib välja lugeda, kuhu suunatakse Paabeli, et kes on siis sellest valikust kõige olulisem, seal on mitmed nimed, jõuame nad kõik mainida, mitte kõik, muidugi aga meile olulised. Kuid peamine, kelle kohta Paabelilt tahetakse saada eelnevat süüdistavat materjal. See on meile kõigile tuttav kinoga seotud inimene Eisenshteil. Just tema kohta esitatakse pabelile kõige rohkem täpsustavaid küsimusi. Ja kui vaadata seda ülekuulamisakti, siis see on ju täiesti uskumatu, mida inimeselt välja pigistatakse, mida inimene räägib. See oleks nii, nagu sa loeksid mingisugust fantaasia valdkonda kuuluvat ulmejuttu. Paabel ju räägib, et ma räägin teile sellest nõukogudevastasest grupist, mille maal Lõin ja mida ma juhtisin. Ja inimene räägib nii kui mitte tunda kogu seda tausta. Kui nüüd oletada, et keegi kauges kauges tulevikus teadmata üldse, mis toimus, saab kätte, et selle protokolli, siis ta loebki loetki lihtsalt nagu puhtsüdamliku inimese ülestunnistust, vot mina tegin, mina värbasin, mina talle, ütlesin mina, temaga kohtusin. Ja protokoll sisaldab ka muidugi väga palju nisukesi formaalseid küsimusi. Näiteks, mis puudutab Eisen Steini siis mis ajaste temaga olete lähemalt tutvunud ja saan nüüd küllaltki oluline? Oluline episood peame sellel natukene pikemalt peatumases, annab meile ka seletuse. Väga paljus seletab seda, miks Stahlil on niivõrd Paabeli ja Steni vastu meelestatud ja miks võib-olla ka paabel hävitati. Pavel ütleb, et ta lähemalt tutvussüsteemiga 1937. aastal kui nad koos töötasid filmi kallal. Selle filmi oletatav pealkiri pidi olema PR-lukk. Esmapilgul küllaltki süütu filmiprojekt, mille aluseks oli turgeenivi jutustus. Need sündmused pidid leidma aset enam-vähem sealsamas kus leidsid aset kaator, geenijutustuse sündmused. Esialgne stsenarist oli ka igati usaldusväärne inimene, see oli Aleksander ževski. Kunagi oli ta töötanud mõnda aega uus kuid hiljem 1926. lõpetas Leningradis kinoinstituudi ja osales mingites väiksemates rollides, nii et näitlejana. Kuid kõige suurema kuulsuse tõi talle see, et oli nii, vähemalt nimetatakse või kirjutatakse, et oli vaieldamatult Nõukogude Liidu parim kaskadöör ja mitte kedagi teist, kes oleks nii hullumeelsete trikkidega hakkama saanud, nagu tema polnud. Kuid hing igatses hoopis midagi muud, tahtis kirju toda ja kirjutas stsenaariume. Ja mitme Temas stsenaariumi järgi on ka vändatud filme. Mis siis oli selle stsenaariumi idee? Muidugi ei mingit sealt Orgeefid tegelikult ei olnud, jutt oli kollektiiviseerimisest. Ja aluseks oli Pavlik Morozovi lugu. Ja kui vaadata, kes oli selle filmi tellija, siis on ka arusaadav, miks just Pavlik Morozovi stab Pavlik Morozovi, sest me kunagi rääkisime päris põhjalikult ei hakka seda uuesti tegema. Miks just tema, sellepärast, et tellijaks oli üleliiduline pioneeriorganisatsioon, selle juhid muidugi mitte pioneerid, väikesed lapsed, vaid suured onud, tädid ja noorte ideoloogiliseks kasvatuseks oli siis tellitud vastav film. Kuid mõningad olid seal muidugi sellest tegelikult toimunud loost, no niivõrd-kuivõrd sellest põhipõhis meest olid ka erinevused, kui tegelikkuses või vähemalt selles tegelikkuses, mida ametlikult esitati, tapsid ju Pavlik Morozovi tema sugulased, sest isa oli juba arreteeritud tema pealekaebamise peale. Siis selles algses stsenaariumis tapab Pavlik Morozovi isa isa tapab oma poja niukene nädala piibellik. Ja miks Schtentsel projekt valis, seda on muidugi väga raske öelda. Aga selge on ju see, et niisugune triviaalne propagandafilm teda ju vaevalt huvitas. No igatahes ilmselt ta hakkabki mingisugust oma liini seal ellu viima nende võtete käigus võtted algasid juba 35. aastal. Ja satu stsenaristika tülli. Ja kuigi filmi valimisena vähemalt ise anda, maininud Talle jäi puudu 11 päeva ja oleks film olnud valmis. Aga see köik pannakse seisma ja nüüd me olemegi jõudnud aastasse 37. Ja miks siis pannakse seisma, seda me muidugi teame, et tsensuur kui raamat tuid loeti tähelepanelikult siis filmide puhul seda tehti kümnekordse tähelepanuga, arusaadav, raamatuid ilmunud palju. Võib-olla kõik Stalini lauale ei jõua, aga siin polnud kinoga seotud inimestel ju mitte mingisugust kahtlust, et kõik filmid vaatab peremees isiklikult läbi ja võib ju oletada, millise tähelepanuga need köik kümned tegelased, kes seal vastutasid, jälgisid iga kaadrit, iga sõna, mis filmilindil on öeldud ja ei vaadatud ju läbi mitte ainult lõplikku varianti, vaid vaadati ka nii-öelda musta materjali, mingid lõigud olid juba võetud, siis ka need läbisid kontrolli jõutakse järelduseni, et ei kõlba, ei kõlba, nii et siin algstaadiumis juba tõmmatakse kriips peale. Ja nüüd väljapääs on ju palju juba raha kulutatud ja midagi on tehtud, enamus on nagu kõlblik ja leitakse, et oleks mõistlik, arvestades režissööri ja stsenaristi vahel on ka tüli otsida uus seda rist, kes siis täiendaks seda kõike ja proovida filmida edasi töötaja. Ja vot need selleks inimeseks saabki, paabel pöördutakse Sakk pabeli poole. Sageli on öeldud, et selle filmi keelustamise initsiatiiv tuli tolleaegse kino valitsuse juhilt Boris Sumiatskilt. Šonadskist oli meil ka kunagi. Kuid tegelikult selle küsimuse otsustas poliitbüroos oma istungil viiendal märtsil 1937. aastal. Ja otseselt seda filmi puudutavaid punkte on kaks. Esimene keelustab, ütleb, et see film ei kõlba. Ta on poliitiliselt ebaõnnestunud. Ja teine punkt oleks nagu vaatab tulevikku. Seal juhitakse seltsimees Šomjakini tähelepanu sellele et silm ei saa lasta tootmisesse nii nagu antud juhul juhtus, et eelneval, et ei oleks täpset stsenaariumi ja sõnasõnalist dialoogi, nii et kõik need tuli kinnitada eelnevalt, aga antud juhul miks seda ei olnud kas või juba seletas, on selles, et kiire tuli hakata ringi tegema ja ilma igasuguste võib-olla täpsete kinnitatud dialoogide ta läkski see film töösse. Aga siin ei ole otseselt midagi enneolematut. Aga nüüd muidugi kõik see puudutab juba Abelit, sest tema ju kirjutas sellesse naariumi, mis oli nüüd tagasi lükatud või hukka mõistnud. Niisuguse otsused on vastu võetud küll ja küll, kuid selle otsuse puhul paistab silma mingi eriline viha. Ja see väljendub kokkuvõtvas osas, kus? Ta mitte lihtsalt, et see film tuleb hävitada, vahed isegi täpsustatakse, kuidas hävitada Stahli, sealt on keelustada, jahmitte näidata, keelustada aga siin antakse käsk, see lint puhtaks pesta. Ei ole selle valdkonna asjatundja, aga tolle aja tehnoloogia sai siis filmi võib-olla kasutada ka mõne teise teose jaoks. Igatahes kõik see tuli sealt maha pesta, mis oli siis võetud. Ja arusaadav, et sellise otsuse taga sai olla ainult Stahlil ja need ongi meie jaoks väga huvitav küsimus. Mis siis Stalinit niivõrd vihastas sellesse naariumi ja filmi puhul. Nüüd lihtsalt enne, kui me läheme edasi, võib-olla vahemärkusena, mis sellest filmist on edasi saanud? Väidetavalt üks koopia jäeti alles, Kuits põles maha sõja ajal ja tulekahju põles ära. Ja kuuekümnendatel aastatel õnnestus midagi taastada, polnud lihtsalt mahti uurida, võib-olla isegi leiaks, leiaks ülesse. Aga väidetavalt olid mõned üksikud kaadrid säilinud ja säilinud tänu sellele et omaaegne filmi monteerija oli säilitanud need kohad, mis olid välja lõigatud Need täitmisse läinud filmi tehti ilmselt ju mitu duublit ja seda materjale polnud ka väga palju, aga midagi selle alusel on õnnestunud säilitada või taastada. Aga tuleme nüüd Stalini juurde ja Benedict sarnoffi jutustab seoses sellega ühe väga huvitava loo mis annab meile võtme mõistmaks selle aja väärtuste skaalat, mille valis Stalin Nõukogude inimeste jaoks formuleerinud ja loonud. Ja just nimelt seoses selle Pavlik Morozovi ka. Ja ta jutustab, et 50.-te aastate keskpaigas juba teisel poolel see on aeg, kui valitseb Hruštšov ja inimesed on suures enamuses, kes veel on elus, on laagrid tõst tagasi pöördunud. Hruštšovi sula ja ta töötas Benedict sarnov, tol ajal noore mehena ajakirjas pioneer ja helistab talle üks tuntud kirjanik ja ütleb et tema juures oli üks naine, tuli üks naene pakkus oma jutustuse avanenud jutustused suuremas, et asi ei ole. No võib-olla sobivad noorematele lugejad tale, kuid palub, et suhtuge temasse kuidagi leebelt. Et kui valite mõne jutustuse üldse, vali midagi, aga püüdke natukene temaga olla, olla kuidagi hästi-hästi, inimlik ja miks siis nii, sest ta ütleb, et ta tuli tagasi ja on seal olnud 20 aastat kohe tulema selle juurde, sest kui nüüd võtta kokkus kõige hullem aasta 37. ja viiekümnendad kolmanda neljandani, pigem neljanda, viienda nagu inimesed hakkasid tagasi pöörduma siis need maksimaalsed istutud aastad olid ju reeglina 17, siin on 20 ja sarnov, ütleb ta ootas käest ära vintsutatud vanemat inimest, aga tuli tema juurde, et noor naine ja rääkis oma loo. Ja miks siis need 20 aastat sellepärast et ta pandi kinni juba 34. aastal. Ja oli ta siis üheksateistaastane. Nii et nende sündmuste ajal siis kuskil 40 ringis natuke noorem kui 40 kooli pioneerijuht, igati eesrindlik nõukogude inimene tegeles pioneeridega väga aktiivne ja lisaks kirjutas ka väikeseid nupukese jutukesi ja saatis neid pioneer skaja Pravdas sõja teistesse noortele ette nähtud väljaannetesse, nii et igati tubli. Ja nüüd otsustatakse teda premeerida ja saadetakse ta Artekki pioneerilaagrisse, mis oli meil ka kunagi sellest laagrist. Aga osa meie kuulajatest kindlasti teab, mida see Artekki pioneerilaager endast kujutas. Igatahes, see oli niisugune eesrindlik, kõige olulisem näidispioneer laager nõukogude maal. Ja kord laagriülem, võtab nad kokku, nad pioneer. Kuid üks neist oli siis tema ja teatab ja vot see on meile võib-olla küllaltki ootamatu teade, mis kõlab laagriülema suust. Et homme saabub laagrisse grupp lapsi, kes on korranud Pavlik Morozovi kangelastegu. Me teame seda Pavlik Morozovi lugu, aga me ei tea, et sellel oli ju järgijaid, milleks kogu seda lugu oli vaja, kui sellel poleks olnud järgijaid, kui seal poleks olnud mittejuhis tegutsemiseks ja tuleb välja, et neid inimesi, neid lapsi oli ju palju. Igatahes neist oli moodustatud grupp ja see siis saada, et neid Artekki kujutame. Et need on siis need lapsed, kes kõik olid selle süsteemi nimel reetnud, oma vanemad kaevanud nende peale. Janennad preemiaks saadetakse pioneer laagrisse, Artek. Ja laagriülem muidugi räägib, kui kangelaslikult nad on seal kõik toiminud ja et neile tuleb korraldada pidulik vastuvõtt. Ja nüüd Benedict saanud ütleb, et ma sain aru, ma sain aru, mida see naine tegi. Et ilmselt ta siis protestis võeti, ei tohi niimoodi reeta oma vanemad ja nii edasi ja see naine ütleb talle, et ei. Ma ei teinud seda, et ma ju ka tol ajal uskusin sõda, Pavlik Morozovi jutt tuttama kangelastegu, aga ainus, mida ma mõtlesin ja mida ma ütlesin, oli see, et need lapsed on ju traumeeritud, et võib-olla pole vaja korraldada neile nisukest pidulikku vastuvõttu, et pigem kuidagi suhtuda sellesse neutraalsemalt või nii edasi. Missis järgnes. Kuna tegemist oli väga tubli inimesega tolle aja kontekstis, siis avaldati talle noomitus, kuid ta nagu ei jäta. Ja kuna tal olid kirjanduslikud kalduvused, siis ta kirjutas ühe jutukese jutukas ühest poisist, kes oli täpselt samuti toiminud nagu Pavlik Morozov. Aga teda oli piinanud pärast hiljem südametunnistus ja ta viskub järve, lõpetab elu enesetapuga. Ja vähe sellest, ta luges selle jutustuse lastele ette, jättes nüüd kõik detailid kõrvale. Karistus 25 pluss Liis, milles ta oligi 20 aastat ära istunud. Niisugune natukene tolle aja mõistes naiivne käitumine. Aga pole ju ka mingit kahtlust, et kui teen ja paabel seda filmi kavatsesid teha, siis ilmselt nad valisidki, vot midagi sellist me ju ei tea, mingeid stsenaariume pole ju säilinud. Nende jaoks oli vast kõige olulisem just nimelt see, mis seondub, ütleme siis nii selle lapse tulevikuga kõige sellega, mis järgneb tema võib-olla südame piinadega ja nii edasi. Aga milline võis olla Stalini suhtumine üldse, kas mõistesse nagu südametunnistus? See oli inimene, kes oli lasknud hävitada oma vanad võitluskaaslased, kellega ta oli kümneid kordi istunud ühe laua taga joonud teed ja nii edasi korduvalt olnud nendega kuidagi inimlikes, kui Stalini puhul võib seda sõna kasutada suhet, kas ja milline oli tema suhtumine, seda ju näitab ka see kuulus repliik, mille ta ütles Eisen Stenile. Kui oli valminud Ivan Julm. Ja ta ütleb talle. Saar tuli teil välja otsustusvõimetu Hamleti sarnane. Ja seda ju kordavad köik Stalini lakeid Ždanov, lisab Steini Ivan Julm tuli välja närvihaigena. Aga Ivan Julm pole otseselt mõeldud eeskuju võtmiseks üks-üheselt. Siin ei ole ju seda valikut, mida Stalin pakkus välja Pavlik Morozovi variandis. See laps pidi valima ju sisuliselt kas isa või Stalin, kas nõukogude võim või oma vanemad. Ja otse seletab, miks see film, millest meil ei ole köike, aga võib ju oletada valetada kas või lähtuda Stalini reaktsioonist. Miks see tekitas sellise vihapurske, et köik tuleb lihtsalt maha pesta ja muidugi see suhtumine ei saanud jääda märkamata NKVD-le kas oli otse näkkas olnud otsest käsku siin isegi antud juhul pole José oluline, sellepärast et kõik need formuleeringuid, mis poliit põra otsuses kõlasid, kui kunstiline küündimatus muidugi muutusid juba ülekuulamisprotokollis nõukogude-vastaseks tegevuseks jäideoloogiliseks, diversiooniks ja nii edasi samas vaimus lõputult Paabeli eluloouurija x põhjalik emast, kes on tema ajalookäiguga tegelenud Sergei Pavardsev, tal on õnnestunud leida lisaks sellele ametlikule ütlema siis nii ülekuulamisprotokollile ka Paabeli omakäeline ülestunnistus, nii et on nagu kaks. Ja tema võrdleb seda Paabeli omakäelist teksti, siis trükitud masinakirjas trükitud selle lõppvariandi tekstiga. Ja tema huvi tuleneb peamiselt sellest, kuidas toimus otsekogud võltsimistehnika. Benedict sarnov tugineb talle, aga teda huvitab natukene teine aspekt ja nimelt, milline on siis see eesmärk, mida tahetakse sealt kätte saada. Ja sellest ametlikust ülekuulamisprotokollist on seda ka väga hästi näha, sellepärast et kui omakäeline tekst on nagu inimene ikka kirjutab seda teksti, mina organiseerisin selle selle grupeeringu ja nii edasi siis ametlikus tekstis koonda vormistatud küsimuste ja vastuste variandis, nii et nagu küsitakse kogu aeg ja paabel vastab. Ja kui nüüd vaadata, mida siis küsitakse ja milliseid vastuseid oodatakse siis need ei puuduta ja mitte ainult esenthini, kes oleks nagu number kaks selles organisatsioonis vaid seal on väga põhjalikud küsimused Erremburgi, Tolstoi ja teiste kohta. Nii et ka nende inimeste kohta, kes meil olid ja kõikide nende puhul, kes säilitasid oma elu mainisime mingi periood, just nimelt 30.-te lõpus olid nad kuristiku serval ja mingi ime otsustas selle, et nad ei kukkunud sealt alla. Ning millise järelduse me võime sellest teha. Kõigepealt paistab 39. aastal Stalin kavandas järjekordset suurt protsessi. Nüüd juba protsess, kus süüpingis oleksid olnud peamiselt kultuuritegelased. Ja et need kultuuritegelased kuuluvad esimese suurusjärgu hulka. Jätame isegi Paabeli kõrvale, aga Eisesteil, Erenburgi, Tolstoi, Alieša seal olid neid teisi. See ei saanud toimuda ilma selleta, et oleks olnud Stalini otsena käsk, jah, mõni üksikkirjanik võis olla jo arreteeritud sellepärast et oli mingi üldine poliitbüroo otsus. Oli mingisugune määrus või mingisugune seisukoht ja sealt tehti omad järeldused. Aga selleks, et valmistada, et ühte suuremat protsessi selleks pidi juba olema ikkagi väga-väga otsene Stalini korraldus ja selle suure tulevikuprotsessi üheks peasii aluseks selle organisatsiooni juhiks oligi määratud sellesse rolli. Issak Pavel. Kuidas need sündmused edasi arenesid, miks see protsess ei realiseeru? Kuigi me teame, disSakk paabel mõistetakse surma sellest räägime juba järgmine kord.