Vikerraadio. Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja ära kuulama rahva teenreid ning täna teeme saadet koosseisus Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse juht Mikk Salu, Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ning tänases saates räägime loomulikult olukorrast Eestis sisepoliitikas. Korduvalt oleme rääkinud sellest, et sisepoliitikas on pärast valimisi isegi huvitavam kui enne valimisi ja, ja tundub, et see pinge ja põnevus ei kao. Aga sellest, kas koalitsioonilepet hakatakse muutma ja, ja mis võiks hakata Eesti sisepoliitikas juhtuma pisut hiljem, tänases saates tuleb juttu ka noorte riskikäitumisest liikluses räägime ka seakatku osta, aga nii palju, kui mina siin viimase päeva jooksul olen tähele pannud, siis väga palju arutlevad inimesed ka ka selle üle selle üle, millega tuli välja siis üleeile sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, ehk siis Margus Tsahkna pakkus välja selle, et võiks keht kehtestada burkakeelu Eestis. Sarnaselt Prantsusmaale ole, võiks siis ka Eestis selline keeld olla kehtiv ja, ja põhjendusi on, on, on päris palju sellega seoses kõlanud, aga aga on kõlanud ka hinnanguid, et tegu on üsna sellise populistliku avaldusega, et, et selles keerulises olukorras, kus, kus täna ka näiteks Isamaa ja Res Publica liit on, et tulla välja ühe sellise algatusega, mis tõmbaks tähelepanu siin radikaalsematelt gruppidelt ära, kes siin korjavad allkirju pagulaste või jumal teab kelle vastu ja, ja kes siis üritavad siin võib-olla selliste üli radikaalset ja lausa isegi ksenofoobsete seisukohtadega tähelepanu pälvida. Kuidas te seda diskussiooni, mis nüüd seoses burkakeeluga on, on kerkinud, hindate või, või mida siin näete? Võib-olla peaks kõigepealt ütlemisi ka on ja võib-olla peaks, Purga on nimelt üks ühe osa moslemite jaoks naistele ja omane riietus, mis katab ära terve naise keha naise pea ja siis kui sealt vaatavad välja silmad, siis on hästi, aga, aga ma saan aru, et kõige konservatiivsematel ühiskondades on veel veel silmade ees ka selline võreni. Ja nende selle kohta läbi võreüleselt. Selle kohta vist Skype'il on lausa mingi eraldi termin, et see ei ole veel burkavad seal midagi. Kraad kangemat just. Aga, aga ikkagi geen. Aga see on vähemalt üks riik Prantsusmaa, eks ole, kus on keelatud burka kandmine noh, avalikus kohas, eks ole, käib jutt. Ja Prantsusmaa on üks riike, kus elab, ma ei saa öelda, et see on kõige suurem moslemite protsent, aga siiski ta kindlasti üks Euroopa kõrgemaid. Et minul ei ole selles küsimuses väga tugevat seisukohta, et noh, sellepärast Prantsusmaale viitaksingi jätta, et ma hea meelega tuletaks meelde ja loeks üle, et mis siis, mis seal selle debati need poolt ja vastu argumendid olid. Debatti ju tegelikult kestis ja, ja võib-olla mõneti kestab siiani, aga aga kestis ja need arutelud olid aastaid pikad ja mõnes mõttes on see, et testi nii-öelda ajakirjanduse mõtlev osa oli tegelikult, et sellest meie protsessist ikka päris palju ees, sellepärast et kuna see teema lihtsalt võib-olla ka pakkus huvi ja ta ongi, ongi tegelikult väga tähtis teema, siis, siis ma lehitsesin siin näiteks Postimehes siin arvamuskultuurilisa näiteks kus korduvalt näitaja debatte, mis Prantsusmaal toimusid, ka valgustasime ja ma isegi ütleks kuulajatele ühe artikli, mida ma soovitaksin lugeda, see on ilmunud 30. jaanuaril 2010. Martin kala on selle kirjutanud ka Sise Pariisis elab ja pealkiri on selline, et aitab juba burka jutust, aga tegemist on tegelikult äärmiselt sellise sisulise analüütilise looga, kus ta, kus ta valgustab aastast on aastal 2010, eksju, kus ta valgustab kogu seda prantsuse ühiskondlikku debatti. Ja, ja tegelikult siis jõuab ka järeldusele, et, et me peaksime ikkagi noh, et, et siin on, siin on ju tegelikult see, et, et kui, kui nii võtta, siis Euroopa inimõiguste konventsioon, Eesti ka Eesti põhiseaduse sellised põhi põhialused, eks ju, ütleksid justkui nagu seda, et ususümboleid ju ei tohiks, kedagi ei tohiks nagu diskrimineerida ja nii edasi ja nii edasi, aga, aga põhimõtteliselt ka prantsuse õigusteadlased, keda ta seal tsiteerib, on jõutud ka järeldusele, et, et see on siiski nagu märkimisväärselt keerulisem ühiskondlik probleem ja ja, ja noh, nad täiesti selgelt jõudsid otsusele, et see on õigustatud. Kuigi, kuigi seal oli ka selles debatis oli ka see osa, et, et teatud küsimustes nagu sellised võib-olla dogmaatilisemad usuringkonnad panevad nagu õlad kokku ja hakkavad rääkima, et rääkima nagu teistmoodi. Kui ma, kui ma siin Eestis Paar päeva tagasi kuulsin sellest uudisest, et siis ma esialgu mõtlesin, et see on täiesti nagu mõtet, on siin meil seda arutada, et mis, millest räägime, et meil, moslemid on nii vähe ja ja neid pagulasi tuleb ka nii vähe, et, et et see on niivõrd marginaalne noh, probleem või et, et see saaks üldse nagu tekkida, et tänavu on, et keegi jäid burkaga, järsku tekib mingi keeruline olukord, kus on vaja teda identifitseerida, et noh, et millestki räägime siis natuke mõtlesin Tähele. Ja. Mulle tundub, et äkki isegi on siiski õige sellest praegu rääkida ja äkki on õige see asi otsustada ära nii või naapidi enne kui näiteks ma ei tea, viie või 10 aasta pärast, kui ma järsku on nagu rohkem moslemeid ja kui see Minu point on pigem selles, et et võib-olla peaks juba nendele tulevastele pagulastele andma nagu selge signaali või mingisuguse selge teadmised näedvat. Eesti on selline, siin on sellised reeglid, et see ei oleks nii, tulevad siia elavad siin viis aastat ja siis järsku nagu muudetakse mingeid reegleid. No meil on kahtlemata usuvabadus, aga meil on ikkagi ikkagi selline ilmalik riik ja ma toon, nad on täiesti sellise näite, mis mul täna hommikul just pähe leiad, tulin siis nagu tavaliselt suviti ikka mootorrattaga siia majja ja hommikul tõmbasin pähe kõigepealt kiivri suka ja vaatasin korraks peeglisse ja siis ainult mu silmad paistsid sealt. Siis panin kiivri pähe ja tegelikult kui te olete tähele pannud ja kindlasti see on täiesti loogiline, et näiteks bensiinitanklates on tihtipeale ukse peal selline silt, kus, mis ilmselgelt nagu keelab kiivriga nagu maksmist maksma mineku näiteks ja, ja, ja ma mõtlesin seda, et kui ma täna ka sisenesin siis uksekaardiga majja nagu, nagu kontorites ikka, siis siis ma jäin mõtlema, et, et kui ma oleksin tulnud siia majja niimoodi, et tegelikult nagu kiiver peas Et need ei ole okei, ei ole, ei ole päris okei, eks. Endises Briti telesaates okei kui mees. Aga ma tahaks natukene sellest õiguslikust nüansist, et rääkida nimelt, et kui siin oli juttu sellest, et Prantsusmaa õigusteadlased on leidnud, et burkakeeld ei valmista probleeme, siis, siis kui nüüd vaadata kaugemale, siis ka Euroopa Inimõiguste kohtust on see teema läbi käinud. Ja Euroopa Inimõiguste kohus leidis, et burkakeeld ei riku moslemite õigusi, ehk siis arvestades seda kultuuriruumi arvestades. Kindlasti oli selles arutelus oma koht ka julgeolekuaspektil ja nii edasi, aga, aga laiemalt leiti, et, et euroopalikus kultuuriruumis euroopalikus keskkonnas ei riku burkakeeld moslemite õigusi, ehk siis ehk siis, kui see kehtestatakse ka Eestis ja kui siin tuleb ka nüüd mingi juriidiline diskussioon, mis võib rahaliselt tekkida, kui, kui kaevatakse see otsus kuhugi siis võib arvata, et kui see jõuab Euroopa Inimõiguste kohtusse, siis sealt tuleb täpselt samasugune lahend. Mis puudutab Prantsusmaad, siis Prantsusmaal oli üheks keskseks argumendiks just julgeolekuargument, kuigi seal olid loomulikult ka kõik muud kultuurilised aspektid pluss veel see, et kui inimene varjab oma nägu, siis, siis see tekitab teistes kahtlusi või ebakindlust või pahameelt mis iganes. Kui me tänaval vaatame, et mis, mis täna Eestis on võib-olla selline keskne arutelu koht, et need, miks selline, miks selline keeld võiks ette määravalt või, või et enne seda, kui meile tulevad need inimesed siia juhul kui nad tulevad, võib-olla neid ei tule üldse, et et enne, kui nad tulevad, et siis on, on räägitud ikkagi sellest, et, et see võib tekitada ühiskonnas veelgi veelgi rohkem vastandumist probleeme, inimesed ei mõista seda, ei saa aru, ei sobi siia kultuuriruumi, ma arvan, et see on kõige esmane probleem ja alles siis tulevad kõik muud teised kongressi nüansid juurde, sealhulgas ka ka turvalisus, turvalisusega seotud aspektid ja nii edasi. Aga aga mis mind selle diskussiooni juures kindlasti kindlasti natukene natukene paneb mõtlema, on see, et, et see on see kogu diskussioon laiemalt, on tänases Eestis ikkagi äärmiselt väheoluline, sellepärast et kui me vaatame pagulaste arvu keda meile, keda meile võiks üldse vastu võtta, et siis see number on meil 150 selle pealt need tekitada siin läbi terve suve sellise laiapõhjalise diskussiooni, korjata allkirju, külvata viha ja nii edasi, see on minu jaoks sügavalt arusaamatu ja siin vähem kui kuu aega tagasi rääkisin ühe väikese saksa linnapeaga ja tegu on see Ida-Saksamaal oleva väikese Konsdorfi linnaga ja selle linna linnapea härra Michaelis rääkis mulle sellest, et, et ka tema, tema linn, kus elab 5500 elanikku, saab 150 pagulast, tõsi, ta saab selleks raha, talle eraldatakse vahendeid pagulaskeskuse ehitamiseks ja nii edasi ja ta saab seal. Ta saab seal selle raha rahaga ise tegutseda, ta saab seal seal üht koma teist teha, aga see 5500 elanikuga linnake võtab täpselt sama palju pagulasi vastu nagu eesti riik. Ja, ja, ja mul oli väga raske talle põhjendada meie meie seisukohti ja neid hirme ja kõike seda, mis, mis, mis meil siin selles diskussiooni raames toimub ja ega ma ei suutnudki väga hästi talle seda ära põhjendada, sellepärast et oma argumendid kõlasid samavõrd veenvalt ja ta suutis ära ka põhjendada, mida ta nende inimestega ette võtab, kuidas ta üritab ühiskonda integreerida ja kuidas ta üritab nende inimeste ja ühiskonna kogukonna vahelisi suhteid arendada. Nii et, et see, selles mõttes see, see diskussioon, mis meil on siin täna tekkinud, on minu jaoks pisut kummaline, sellepärast et kui me täna vaatame kas või moslemi usku immigrantide hulka, kes, kes siit eestist läbi käivad või lähe tulevad Eestisse lähevad jälle ära ja nii edasi, siis nende arv on oluliselt suurem, kui on pagulaste hulk. Pagulastest ei ole mitte kõik üldse moslemeid, vaid seal võib olla ka süüria kristlasi ja, ja nii edasi, nii et, et siis see pilt on oluliselt laiem. Et, et seetõttu mulle tundub, et võib-olla selle diskussiooniga siin võiks ühel hetkel nüüd natukene pidurit tõmmata ja võtta, võtta natuke rahulikumalt, tõsi nagu sa, Mikk ütlesid, et meil peaks olema võib-olla mingisugused reeglid kehtestatud, et kui need inimesed tulevad aga seda üliemotsionaalselt või mingite inimeste poliitilise omakasu nimel kogu aeg edasi arendada, edasi edasi peksta seda teemat. Jätkata kogu aeg seda, seda laia arutelu mulle tundub, et, et nende numbrite juures ja selle juures, mis siin praegu toimub, et see ei ole lihtsalt mõttekas, sellepärast et neid, neid pagulasi ju ei tule sellises mahus, et see kuidagi meie elu siin hakkaks mõjutama. Ja, ja jätkuvalt ma rõhutan, et kui me vaatame ka Eesti riigi immigratsioonipoliitikat, siis on jätkuvalt ülikonservatiivne. Tõsi, see ei puuduta Euroopa Liidu siseimmigratsiooni või inimeste liikumist Euroopa liidu sees ja siin võivad olukorrad muutuda, aga arvestades ka neid Eesti olusid, siis noh, on tõenäoliselt Euroopa liidus kaduvväike hulk või praktiliselt olematu hulk neide islamiusulisi, kes tahaksid täna Eestisse tulla. Et ma olen, ma olen, täiesti nõus, on. Kogu see arutelu on täielikult üle võlli läinud, eriti kui jutt käib naguniivõrd väikestest numbritest. Ma olen seda varem ka väljendanud, et ma ütlen veel, et et üks osa minu nagu kriitikast on selle teema juures alati läinud valitsuse või siis ütleme võimuerakondade juurde. Minu arvates oleks võinud hakata juba aastaid tagasi sõjaväega, et Eesti ise vabatahtlikult vastu võtma. Väikestes arvudes niimoodi, et me oleks saanud niimoodi migratsioonipoliitika on kogu aeg olnud konservatiivne ja muudetud, ei, seda ei suutnud keegi keegi ära põhjendada, miks ei oleks, keegi pole seda püüdnudki, et see on nagu kuidagi nagu silmaklappidega on aastaid nagu elatud, et pole nagu aru saada, et mis nagu Euroopas toimub või mis toimub nagu ääres, mis toimub Põhja-Aafrikas ja olukord on halvenenud väga kiiresti, Mikk, et siin veel neli-viis aastat tagasi see ei olnud selline probleem, nagu ta on täna neli-viis aastat tagasi ta ei pruukinud olla nii selline probleem, aga juba juba mõned aastad tagasi näiteks oli kui mu mälu ei peta, siis näiteks Malta karjus appi. Ja ka Eestil oli võimalus näiteks osaleda seal Eesti nagu keeldus tollel hetkel Euroopa liit ei läinud sellise noh, kõiki üldet, mind, mida ma tahan ikkagi. Nii et ma oleks tahtnud, et see, meie nii-öelda eliit või see võimueliit oleks oleks initsiatiiv võtted juba aastaid tagasi ja siis oleks saanud seda kogu seda teemat niimoodi järk-järgult arendada, kui ta praegu tuleb niimoodi, või noh, nagu ta tuli täiesti lambist ja just nagu kohustuslikud, siis tekibki selline, nagu sihuke kaitse. Et selles mõttes sellist humanitaarabi ju ju näiteks rahalist toetust, igasuguseid muid asju, missioonidel käimist on, seda ju meid kõiki on olnud, eks, et see oleks olnud tegelikult ju täiesti ka selles mõttes loogiline osa, aga minu meelest see arutelu on, arutelu alati, on, on mõistlik siis, et kui me arutame nagu mingisugust praktilist probleemi ja nii edasi, aga praegu see on tõepoolest, et see on selles mõttes nagu kapitaalselt küllastunud ja seal sellesse konteksti nagu põhimõtteliselt väänatakse. Ma ei tea, mis kõik iganes. Aga samal ajal noh, minu arust üks, üks asi, mida, nagu selle asja kõrval peaks ikkagi nägema, on see ikkagi see suur pilt minu arust seesama Euroopa Liidu ühtne arutelu, mis ikkagi tegelikult nüüd, mida, mida ikkagi tuleks teha, et me näeme, et siin praegu käivad sellised protsessid, et Ungarisse ehitanud võtakse võimsat tara Serbiaga? Kuulge, see on märgiliselt ikka väga-väga kõva asi, et, et kui me räägime siin Serbiast, keda ma siin äsja just lõimisime, eks ju, kõvasti Euroopaga. Me paneme nüüd nüüd nüüd me paneme sinna tara vahele. No ja, ja ma saan aru, et, et tegelikult noh, võib-olla tulebki nagu hakata neid välispiirde tugevam, keegi ei taha rääkida nendel teemadel, kui me rääkisime, et me oleme siin saadetes rääkinud eurost iga väike protsent, iga väike avaldus, iga väike liigutus, kõike tõlgendatakse märgilisena, et Euroopa majandus kukub kokku ja nii edasi. Meil on praegu sellised märgid, on õhus, selle, vot sellega peaks praegu ma tahaks näha nagu seda, see, seda, seda tasandit ma tahaks näha, et hea küll, me lahendame praegu seda praktilist probleemi siin mingisugust konkreetsete inimeste hulka, aga, aga vot vot vot siinkohal ma tõepoolest ja siin ma ei vaata ainult ainult nii-öelda Eesti juhtide poole, vaid nagu kogu kogu Euroopa nii-öelda kui me tahame nagu, et midagi sellist säiliks, sest minu arust kui praegu need protsessid lähevad isevoolu siis üks asi, mida me küll kindlasti saavutame varsti, on see, et Schengeni süsteem sellisel moel nagu me oleme seda teadnud, kukub kokku ja nüüd ka nagu mina käisin äsja just motoreisil, kus ma läbisin 10 riiki, siis võib-olla sellisel moel ja niisama lihtsalt mõne aasta pärast ma seda enam teha ei saa. Ja, ja me meile kellelegi ei meeldi need tulemused, mis hakkavad tulema, et sellepärast oleks vaja nagu, nagu ühtselt asju lahendada ja neidki arutleda. Jah, ööpäev Leedu-Poola piiril ei ole just kõige meeldivam või me mäletame iga igasuguseid asju, eks. Nii, aga muuseas. Muuseas, kui kui sa juba viitasid sellele, siis õigemini mina viitasin ise, et käisin ka kalees muide ja nägin, nägin ise pealt ka seda sellist situatsiooni, kus kus oli peatatud siis kaks sellist suurt veokit, rekkad ja kuidas politsei siis nii-öelda piiras seal olnud ilmselt varjul olnud järjekordset punti põgenike, nii et tegelikult see asi on ikka väga-väga terav. Igapidi, et jah, ma tegelikult ma väga loodan, et, et selles mõttes debatt läheb üha. Kuidas nüüd öelda, läheb targemaks, et me et me õpiksime, et me õpiksime Euroopa riikidest, millest me isegi natuke juba teame, aga kuidas näiteks on Austraalias asjad lahendatud ka seal on see täiesti aastaid olnud toodud kuum teema. Kuidas on Singapuris asja lahendad, kus mingi kolmandik kuni 40 protsenti inimestest immigrandid, et võib-olla Kanadas näiteks, eks ole, et et, et väga paljud riigid on üle maailma samade asjadega tegelenud ja on noh, on valitud erinevaid lähenemisi, aga kellel on, kes on nagu valinud õigesti, kes valesti, kellel paremini, kellel halvemini ma tahaks teada saada, tahaks õppida selle. Tuleks selle alguse juurde tagasi ja küsiks teie käest, aga lihtsalt enne kui me läheme järgmiste teemade juurde. Et kas selle burkakeelu puhul on, on see põhjendatud, arvestades, mida siin Mikk tõi välja, et kui nad siia tulevad, et meil oleks juba midagi ees, et see ei tekitaks meile täiendavaid probleeme ja viha või, või arusaamatust ja, ja selleks kehtestada see burkakeeld. Oot-oot, ma ei öelnud seda, et tuleks burkakeeld kehtestada, ma ütlesin, et, et me võib-olla peaksime otsustama, et kas, kas nii või naapidi, aga siis oleks nagu asi paigas, et see ei oleks niimoodi, et ma ei tea, näiteks viie aasta pärast, kui siin on, ma ei kujuta ette 1000 moslemit, aga siin on odaga, nüüd sõnastan küsimuse teise poole või lähtuksime ikkagi sellest, et, et ühiskond suudab ennast reguleerida ise, et kui inimesed siia tulevad, annab piisavalt mõistlikud, suudavad aktsepteerida aktsepteerida kohalikke reegleid ja, ja siis kas ise ise oleksid nii-öelda piisavalt avatud, et nad loobuksid burkast, et kas, et, et ka selliseid seisukohti on, on kõlanud, et. Meil meil ongi kaks varianti valida täna enam enamus, mida siis valida enam enamus inimesi ongi sellised, aga oleks täiesti naiivne arvata, et kõik on sellised. Et. Prantsusmaa vaatame ikkagi nagu nende mõnede nende maade sisse, kust need inimesed tulevad, et, et mis on seal selline kuidas öelda sihuke ühiskonnakord või mis on nende inimeste teadmised, arusaamad, et noh No Euroopa Liit on ju tegelikult nagu, nagu see on ühendatud anumad, et mulle tegelikult meeldis see Miku mõte, et, et noh, me peaksime ka justkui olema nii-öelda eespool, sellepärast ma ütlen, et et ma veel kord ütlen, ajakirjandus, Eesti ajakirjandus paljud paljud väljaanded avaldasid väga huvitavaid materjale sel ajal selle kohta ja võib-olla oleks me nii-öelda pidanud juba tollel hetkel ka pidanud nii-öelda vastavalt seadusandlusega tegutsema täpselt samamoodi. Et meil on nagu, meil on tegelikult Euroopas väga ühtset probleemid, et mingi asi tundub toimuvat kuskil kaugel. Prantsusmaa ei ole kaugel. Me meil on, meil on väga tihtipeale väga-väga sarnased probleemid ja praegu me näeme väga selgelt, kuidas meil on sarnaselt Probleemi nii paneme sellele teemale punkti, hakkame rääkima valitsuskoalitsioonist ja sellest, kas valitsuskoalitsioon jätkab või võib homne sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu koosolek siin tõsiselt seda senist jutumärkides koostöövaimu murendada, kuigi ma seda koostöövaimu ei ole algusest peale valitsuskoalitsioonis just väga palju näinud. Aga sotsiaaldemokraatlik erakond eesotsas erakonna uue esimehe Jevgeni Ossinovskiga on tulnud siis välja ettepanekutega koalitsioonileppe muutmiseks. Ja ega need koalitsioonipartnerid ei ole mingisugust sooja vastuvõttu ei ole kohanud, et et Isamaa ja Res Publica Liit oli üsna selline, noh, ma ütleks, et äraootavalt sarkastiline, aga Reformierakond oli otsekoheselt äraütlev, öeldes, et et kõik need punktid on juba koalitsioonile. Lauri mitu korda me oleme selle mõne kuu jooksul sellesse täpselt sama juttu. Ma tahtsin öelda. Mida sa laulides ütlesid, et laua hakkasid inimesed kõik korraga järsku naerma. Et selle seda oleks olnud, oleks kuulajal hea vaadata, praegu. Nojah, aga, aga võtame nüüd ikkagi asjad ette, et selles mõttes Ütleme nii, vahepeal toimub pinge, lõdven, lõdvenemine või lõdvendamine või, või pingelangus toimus no oli suvi, aga suudeti ka milleski kokku leppida, lepiti kokku koalitsiooni Koalitsiooni olulistes punktides, muuseas kappacetlaste riigikogust läbi ehk siis see koalitsioon suutis ikkagi kobareelnõuna selle üsna laia kriitikat pälvinud valitsuskoalitsioonileppe riigi põhipunktid riigikogust läbi lasta. Ja, ja justkui hakkas elu uuesti rööbastesse minema, aga, aga nüüd on uuesti ettepanekud laual ja noh, kui ma vaatan ikkagi, et mida, nagu sotsiaaldemokraatlik erakond on siis lauale pannud, siis siis see ettepanek, et tõsta tulumaksuvaba miinimum sellelt 205-lt eurolt, mis siis suurte läbirääkimiste tulemusena 60 eurot 155 pealt tõusis, et tõsta see lausa 400-ni. Ettepanek on nüüd tekitanud nagu väga laialdast diskussiooni ja kui sa nüüd rahasse ümber arvutada, siis noh, nii kallist lubadust isegi ei ei mäleta, et oleks, oleksin viimaste aegade jooksul registreeritud, ehk siis see summa, mis sellisele meetmele kuluks, oleks võrreldav selle koalitsioonileppe varasema kogu paketiga, et see summa on nii suur. Samas on just see ettepanek, üks selliseid, mis on noh, minu mulje järgi Reformierakonna poolt teatud sellist mõistmist leidnud mitte nagu see number. Aga noh, põhimõte, et äkki tõesti võiksime kuidagi seda miinimumi tõsta, mitte see number 400 Nojah, siin siin siin peitubki ju tegelikult kogu probleemile on väga lihtne lahendus ja et, et põhimõtteliselt Ossinovski ja rõivas lepivad omavahel kokku, et, et meil on, me oleme põhimõtteliselt huvitatud sellest, võib-olla praegu ei jõua 400., seame selle 400 endale eesmärgiks ja hakkame selles suunas liikuma ja Ossinovski ütleb, et näed surusin ka oma tahtmise läbi ja kõik, kõik. See, see ei ole selline strateegiline, põhimõtteline konflikt nende kahe erakonna vahel, et noh, näiteks kui kui sotsid hakkaksid nõudma Maida tulumaksu tõstmise juttu nurgas, Jutan Jutan allikas on tulumaksutõhususe tõstmine nelja protsendi võrra ja see on nüüd juba ja Reformierakonna saanidega. Täpselt seda rõivas ütleski, et et seda miinimumi me võime nagu kuidagi tõsta või võime selle üle arutleda, aga et vaat seda tulumaksu ei puutu mingil juhul, et see on kindlasti koht, kus nad lõhki lähevad. Aga kokkuvõttes on ju see, et ega siis olukord ju tegelikult ei ole selles mõttes muutunud, et kuigi erakondade reitingut pärast valimisi on teinud siin küll selliseid hüppeid üles ja allapoole ja me teame täpselt umbes, kuidas see asi on siis, ega tegelikult see ju kohtade arv riigikogus on, täpselt sama, need arvutused on kõik ammu ära tehtud ja, ja kui, kui nagu sinna peale vaadata, et ega ikka ei ole nii, nii väga lihtne. Siin Kadri Simson küll ütles, et, et nüüd on sotside suur võimalus ja nii edasi. Opositsioon kasutab kõiki võimalusi. Vabaerakond on teinud korduvalt nüüd avaldusi sel teemal. Aga, aga reaalselt, no mina ei kujuta küll ette, mis, mis, mis valemit nad siin koostama hakkaksid nii-öelda siis Taavi Rõivase pitsitamiseks. Minu jaoks on, on õhus neli küsimust, mis, mis võiksid vastase saada. Ehk siis kas Jevgeni Ossinovski. Ma nimetataks neid Ossinovski nõudmisteks, mitte Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nõudmist, eks sellepärast, et me oleme mitme sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmega rääkinud, kes ütlevad, et päris niimoodi poliitikat ajada ei saa. Ja, ja seetõttu on, on üleval neli küsimust, et kas see on see, mis praegu toimub, on soov koalitsiooni püsimine proovile panna. Ehk siis, et kas Ossinovskile on taskus mingisugused eelkokkulepped kellegi teisega, et ühel hetkel Reformierakond võimult lükata ja teha mingisugune teistsugune valitsuskoalitsioon siis kas selliste ettepanekute taga oma nägu päästa, arvestades, et et ta tuli ka väga jõuliste lubadustega sotsiaaldemokraatliku erakonna etteotsa või noore vähegi kogenenud poliitiku Avantööriga või on tegu sooviga midagi Eesti inimeste jaoks ära teha ja nüüd ma küsin, et mis, mis teie hinnangul siis võiks see või millega võiks teiega olla? No mina nagu arvan, et punktis kaks ja neli et oma nägu päästa ja midagi sära teie arvates, mis, et ma isegi ei ütleks, et see on nagu näo päästmine, aga kindlasti on poliitika tegemine ja tähelepanu saamine ja survestamine. Ma ei. Ma ei arva, et sa nagu avantüür on selles mõttes, et. Ma ei arva, et Ossinovski oleks noor ja kogenematu, hästi, aga minu jaoks on huvitav see, et me siin ja ma ei usu. Diil kellelegi. Pool aastat tagasi me istusime ninapidi erakondade valimisprogrammid ei saa, analüüsisime, et kes siin blufib ja kes sina jama ja mida üldse lubatakse ja nii edasi. Täna hommikul võtsin sotsiaaldemokraatliku erakonna programmi ette, vaatasin, kas nad lubavad tulumaksuvaba miinimumi, sellist tõhusa, 400 eurone ei lubanud. Sellist lubadust ei olnud sotsiaaldemokraatliku erakonna programmis, ehk siis see on nüüd sinna tekkinud vahepeal lihtsalt ma ei tea, kas mind nende arutelude tulemusena või millena iganes, aga et mitte midagi sellist Nende programmis kirjas, mida nad valimistel veel siin vähem kui pool aastat tagasi lubas. Et mis siis nagu edasi, et, et mida nad tahavad nüüd sellega saavutada, kui nad kui nad ühelt poolt seavad Reformierakonnale täiesti ületamatu tingimuse ja panevad nagu sellise nagu niivõrd jõulise lubadus. Et, et mina arvan, et, et ma ei välistaks võimalust, et Jevgeni Ossinovski tahab seda koalitsiooni lõhki ajada. Ja, ja seda põhjusel, et, et tal võib olla eelkokkulepe Keskerakonnaga. Arvestades, et siin on ka meedia rääkinud sellest, kuidas Jevgeni Ossinovski on kohtunud Edgar savisaarega muuseas 40, muuseas isegi Keskerakonnaga väga kõrged poliitikud, väga paljud nendest poliitikutest ei ole kohtunud Edgar savisaarega siin viimasel ajal, aga Jevgeni Ossinovski on. Ja ajakirjandus on, kui läheme läbi näha või nagu Neeme ütles 42 kohta kahe peale riigikogu, nii sellest ei piisa mitte millekski. Niisiis on veel arutletud nende võimaluste üle, et, et nad nad kõige rohkem ise unistavad sellest, et saaks Isamaa ja Res Publica Liiduga kuidagi kuidagi koos seda teha, aga me teame, et või Isamaa ja Res Publica liit on sellel nädalal ka seda teemat juhatuse tasemel arutanud nii palju kui neid nii palju kui minule Öeldi, et siis valdavalt ollakse seisukohal, et Keskerakonnaga ei ei saa koostööd teha või et IRL välistab koostöö Keskerakonnaga. On veel üleval ka teine variant, et kellega siis ühel hetkel valitsuse moodustamisega edasi minna ja see variant on seotud EKRE ja, ja vabaerakonnaga, aga siin on üks väga tõsine probleem, et kui vabaerakonna võiks veel kuidagi hunti saada, kuigi ma ei tea, milline on kolme päeva ei EKRE ja vabaerakonnaga koos oluliselt on 57, just et, aga seal on nagu paar probleemi, et milline on vabaerakonna valmisolek Keskerakonnaga koos valitsuses olla, see on üks küsimus ja teine küsimus on seotud ikkagi sotsiaaldemokraatliku erakonna ja EKRE seisukohtadega, sellepärast et kui, kui sotsid ja EKRE hakkaksid koostööd tegema, siis see võib tekitada sotside valijates väga suuri küsimusi. Mis, mis võib tähendada seda, et nad võivad just just tänu sellisele kooslusele võivad hääli kaotada sellepärast et kui Mihkel raud ja Jaak Madisson peavad hakkama ühe laua taga istuma ja nendel teemadel arutlema, kuna see võib tekitada väga kiiresti ületamatut ping, mõned kuud tagasi intervjueerisin Martin Helmet ja noh, ma nüüd peast tsiteerin teda, aga tema sõnum oli suhteliselt lihtne, et et tema jaoks on kõige tülgastavam poliitiline partei, on sotsid. Nendega pole mitte millestki mitte midagi rääkida, et, et nad on kõige nagu. Oodake kui üks asi on, ma ütlen teile, et üks asi on istuda siin vikerraadiolaua taga opositsioonitunnis ja rünnata Reformierakonda. Teine asi on see, et istuda niimoodi kokku ja siis ikkagi reaalselt teha seda Reformierakonnale kambakat, et jah, et sellest võib nagu üheks Üheks õhtuks võib saada noh nagu see on nagu mingisugune kõva kärakapanek, et paned ühel õhtul ära ja siis järgmine päev on ikka väga väga jube olla. Et ma arvan, et ma arvan, et see see oleks nagu see oleks nagu väga üürike rõõm, sellepärast ma arvan, ma arvan, et jah, ei, ei saa üldse välistada, et Ossinovski sellise bravuurikas poliitikuna. Ja ta tõepoolest tahaks proovida, võib mingite asjade peale minna. Ei saa juures, ei saa välistada. Ma tuletan meelde, et siin käisid mõnda koalitsioon läbirääkimised, kus said Reformierakond, IRL, sotsid ja vabaerakond ja nii palju, kui mina rääkisin, nii Reformierakonna, nii IRL-i kui sotsidega, kõik ütlesid, et vabaerakond, et siin laua taga, me ikka ei tea, et kas neil ikka on nii palju hääli, nagu neil on või ei ole või et kas nad on nagu ühine jõud või nad ei ole ühine jõud. Mis mind muidugi selle diskussiooni juures veel üllatab, on see, et kui rahulikult tuleb täna ennast Reformierakond, et matemaatika, et see paneb mind küsima hoopiski teistsugust küsimust, et juhul kui Ossinovski üle mängib siis kas ei, ei juhtu nii, et et me võime ja ühel hetkel Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni, kuigi rõivas on jah, välistanud koostöö Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga, aga noh küsimus on selles, et kes siis valitsuse moodustab ja millistel alustel kõike seda tehakse ja nii edasi, nii et siin on neid küsimusi kindlasti üleval rohkem. Aga ei, ei, ma ei välistaks veel paari varianti, et aga, aga mis te arvate sellisest sellisest võimalusest, et Eesti võiks saada ühel hetkel endale vähemusvalitsuse, tõsi, kolm ja pool aastat enne valimisi vähemusvalitsusse minna? Mälu on väga keeruline mälu värskendust küsinud, mitu kohta on sotsidel praegu ja 15, IRL 14 ja reformil reformierakonnal on 31, vaat nüüd 15 ja 31, kellel on lihtsam valitsus teha? See ongi, sellepärast see on ka vastus sellele, miks Reformierakond rahulikum. Noh, ma arvan, et rahulik võiks olla ka selles mõttes, et kui vaadata IRL-i sellist positsiooni, siis, siis Ma arvan seda, et nendest variantidest, mis neil nii-öelda ees on, kas milline oleks nagu erakonnale endale kõige parem ja kui ma mõtlen siin ka erakonna värske esimehe väljaütlemisi, siis, et noh, et kas siis jätkata kas, kas nagu tugevdada oma erakonda hoopis opositsioonis olles või siis või siis moodustada mingi uus koalitsioon, siis ma arvan seda, et IRL-i jaoks viimane variant on kõige vähem tõenäolisem, et et ma, ma arvan, et, et ennemini nad ennemini, nad võivad isegi opositsioonis olla, kui. Ta oli, aga ma tuleks nüüd ikkagi selle selle väga jõulise nõudmise sisu juurde, et palgavaesus meil on ju täna probleem, sellepärast et me oleme konkurentsisituatsioonis rikkamate Põhjamaadega inimesed võivad seal vägagi väga kergesti jätkuvalt väga kergesti leida oluliselt tasustatava oma töö ja, ja seetõttu me oleme ilmselgelt silmitsi selle konkurentsiga, et inimesed võivad Eestist minna, tööd tegema, ajada nüüd kui, et kuidas seda palgavaesust siin Eestis vähendada, nii et, et inimestel tekiks motivatsioon siia jääda ja siin kindlasti see, see, mida valitsuskoalitsioon on välja pakkunud, ehk siis et miinimumpalgaga osas see vist see, mis IRL kokku lubas ja mis kokku lõpuks koalitsioonileppesse jäi, see, see nii-öelda palgavaesuse vähendamise meede ühekordse tulumaksutagastus on aastasse, see jääb vahemikku 306 309 segunenud kuni 615 eurot ehk siis seal vahem vahemikus on need palgatagastuse astmed. Ja, ja, ja kui me seda vaatama, et siis see on üks meede, mis on oluliselt odavam kui see, kui see kõikidel tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, aga, aga see, kuidas see lahendati, ehk siis ühekordse tulumaksutagastuse on aastas ja nii edasi, et, et see oleks küll olnud koht, kus, kui Jevgeni Ossinovski oleks tahtnud nagu tõsiseltvõetava muutmisettepaneku teha, oleks ta seda konkreetset teemat edasi arendanud, IRL-iga kokku leppinud, IRL oleks kindlasti sellega nõus olnud, oleks neil olnud võimalus Reformierakonnaga seoses siin midagi ette võtta, aga tundub, et, et Ossinovski läks ikkagi seda, seda nagu ülikallist pakkumist tehes nagu ilmselgelt üle mängima sooviga seda koalitsiooni kõigutada ja nüüd ongi huvitav näha, et, et mis siis nagu edasi saab, et oleks ta oleks ta IRL-iga kokku leppinud selles, et näiteks igakuiselt hakkavad inimesed saama palgatagastust. See oleks sisuliselt tähendanud mingil moel astmelise tulumaksu sisseviimist ja see on see, mis on olnud ka sotsiaaldemokraatliku erakonna lubadus, oleks nad suutnud selle mõistlikult sõnastada, olekski nad selle nii-öelda palgaastmete süsteemi sisse viinud ja see oleks nende jaoks ikkagi olnud selge aitaga Ossinovski tõenäoliselt ei tahtnudki seda teha ja ka, aga äkki see on lihtsalt läbirääkimistaktika, et küsin 400, lõpuks on kolm sadena. Et kui küsiksin 300, siis saaksin 270, aga minule teadaolevalt koalitsiooniläbirääkimistel oli laua taga 300 tulumaksuvaba miinimum siin nelja aasta jooksul, aga aga kuna taheti niivõrd palju muudki veel teha, ehk siis taheti oma erinevaid valimislubadusi sinna koalitsioonileppesse kindlasti sisse saada, siis ühel hetkel lihtsalt raha ei jagunud ja siis loobuti sellest, et algselt oli, see oli see neil kavas, aga kuna see, see ühel hetkel ei töötanud, siis öeldakse kalevi alla. Ehk siis see selle, selle üle arutleti, selleni jõutud. Mis sotside ettepanekute puhul veel muidugi on huvitav ja mille üle kindlasti võiks arutada, on kõik haldusreformiga seonduv, ehk siis seal on inimeste toimetuleku, aga ka haldusreformiga seonduv, ehk siis ehk siis see, kuidas inimesed maapiirkondades hakkama saavad ja ja mina loen sealt ikkagi väga selgelt välja seisukohta või, või nõudmist, et tuleks nüüd Laguna tasandit tugevdada, ehk siis see, et me peaksime liikuma kahetasandilise, kohaliku omavalitsuse poole või või omavalitsussüsteemi poole. Erinevalt sellest raha ümberjagamisest siin, et, et jagame nüüd ma ei tea, 100 eurot siia 50 eurot sinna ja siis tõstame neid kaste natukene teistmoodi, et et minu meelest noh, see võib ju, see võib olla mingisugusel hetkel tuua ka mingisugust poliitilist edu ja kellelegi ja mis iganes, aga minu meelest see Eesti riigi jaoks ei ole nagu üldse üldse mitte see teema, mida, mida tegelikult tahaks kuulda. Ja minu meelest see, mida sa, Lauri praegu ütlesid omavalitsusreformi teema. Üleüldse, see Eesti riigi toimimise teema, see, see, see mehhanismide teema, et, et millised on mingisuguse struktuuri ülesanded, kuidas on see, kuidas on see rahajaotus, kuidas tehakse kuidas tehakse asju, kuidas tõmmatakse majandust käima, see on minu meelest nagu nagu märkimisväärset tähtsam teema. Ja see on, see on tõesti väga oluline teema ja kui selle koha peal nüüd muidu pean väga oluliseks seda kogu seda asja, millega tegeleb seesama minister Arto Aas ehk siis seda valdkonda Et see tuleb nüüd ettepanekutega siin paari või ütleme poole aasta jooksul välja ja ja tema ettepanekud on sellised, et teeme umbes sellise Tarmo looduse stiilis haldusreformi ehk 5000 on valla minimaalne suurus ja siis joonistame jälle tõmbekeskused üles ja vaatame, tõmbame piiri. Ja siis öeldakse, pastakas võetakse välja, eks ole, ja siis on see teema sorri, aga täna ei ole aasta 2001 on aasta 2015 ja, ja mina olen küll seisukohal, et sellisel kujul piiride joonistamine ei anna täna mingisugust efekti, et me peaksime võib-olla seda pilti vaatama oluliselt laiemalt ja võib-olla tulema ikkagi tagasi selle juurde, et me räägime siin hoopis suurematest omavalitsustest. Üks maakond, üks omavalitsus, ehk siis see 25 võib-olla sinna pluss miinus omavalitsusi, et et see oleks nüüd nagu see, mille, mille raames meile üldse saaksime hakata arutlema selle üle, et saaks tekitada mingisugune efektiivne struktuur, et maakonnakeskus mõjuks tõmbekeskus osana kohalikele inimestele. Miks ma seda, eks ole, et seda võimekust ja eks samal ajal see tähendab ka ikkagi maavalitsuste kaotamist, absoluutselt. Aga maavalitsuse roll täna me ei, ei, ma ütlen, et ma tegelikult tahtsin kiirelt see, et nagu, et, et maavalitsused võiks ära kaotada. Seda võiks teha nagu niiehknaa. Jah, et, et, et ei, tahaks küll jah, et, et me oleks jälle nende nende kontuurkaartide ees lihtsalt ja siis siis kõik läheks jälle selle pastaka küsimuse peale, et millal ma tahtsin enne ka jõuda, on see, et mina tahaks seda näha, et, et nii-öelda avaliku sektori tasandil oleks meil nagu julgust teha suuri asju ja, ja, ja panna nii-öelda, panna nii-öelda seda, seda majandust, liikuma, ärgitada, luua ettevõtjatele võimalusi ja nii edasi ja nii edasi. Et see on, see on see, mis tegelikult genereerib nagu seda lõpu lõpuks jõuab kõigi inimesteni, rahakotti see on, see, see on see, see on see asi praegu ja mulle tundub, et see praegune haldusteema on see administratiivne teema, et tegelikult me oleme ikkagi nagu noh, omadega nagu suhteliselt panges. Et, et meil on siin kaks vägevat omavalitsus kõrvuti, mõtlen Viimsi vald, näiteks Tallinna linn ja ühendus käib nagu viiekümnendatel aastatel, kui laias laastus öelda mingite mingisuguste bussidega on ju siin bussiga mina ei käi bussiga mootorrattaga, eks ju, enamasti. Ma ma arvutasin, et kui ma hakkaks bussiga veel käima, siis mul kuluks selleks selleks tunde, sellepärast et seal ei ole mitte mingisugust normaalset ühendust, et ma esimesed pool tundi peaks üldse jala kõndima, siis ma saan ühel hetkel bussi peale ja võib-olla siis ka linna, nii et, et see võtaks ikkagi minu, minu päevast väga-väga metsik, kajab. Meie ja meil on, meil on tegelikult mingisugune noh, mingisuguses kohas tekivad mingisugused sellised tohutut poliitiliselt tropid ja veelahe ja ma arvan seda, et et, et siin on tegemist sellega, et lihtsalt pole, pole tahetud seda, seda nii-öelda, seda asja nii-öelda süsteemselt. Minu arust oli siin paar aastat tagasi, oli isegi vist sa teed neeme nagu paremini, aga olisi äkki väike võimalus, räägiti, et äkki kuidagi Saaremaa vallad kõik ühinevad üheks. Et see mul oli jube kahju, et seda pole juhtunud, siis oleks see oleks jõle jõle nagu lahe eksperiment, et oleks näha, kuidas, aga alustasin kohe Hiiumaa valdadele iga ikka väiksemal oluliselt väiksemal Hiiumaal ei ole seda õnnestunud teha, eks ju. Kuigi see oleks väga mõistlik, see oleks mõistlik lahendus, aga mingil põhjusel ei ole seda suudetud ikkagi teha selleks lihtsalt selleks ka mandrile. See oleks. See oleks nagu huvitav näha, et mis siis juhtub, mis läheb nagu hästi, mis halvasti, mis on nagu plussid, mis miinused, et noh. Nii elame-näeme, vaatame, ootame selle sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu seisukoha ära, aga aga, aga miks mitte, võib arutada siin ka selle üle, et tõstame tulumaksu ja võib-olla tuleb koalitsioon, mis suudab sellisel juhul need meetmed ellu viia, tõenäoliselt sellisel juhul leitakse veel mingisugused teistsugused lahendused ja mingid lubadused vaadatakse üle, nii et kindlasti Eesti poliitikas on ees huvitavad ajad. Aga, ja me peame kindlasti tänases saates rääkima noorte riskikäitumisest kluses ja seda põhjusel, et et sellel nädalal hukkus Võrtsjärve lähistel vallas neli noort inimest. Ja seda roolijoodiku süül, kes ka ise liikluses hukkus. Põhjused. Kaks põhjust on kihutamine, alkohol ja, ja see on ikkagi pannud väga teravalt esitama küsimust noorte riskikäitumisest liikluses ja ka sellest, kas siin on võimalik midagi muuta või mitte ja, ja on õhus kaks erinevat seisukohta, ehk siis me peame veel karistusi karmistama. Järelevalve karistused ja nii edasi, et, et see võiks olla üks tee, kuidas meil oleks võimalik siis selliste retsitiivsete liiklushuligaanidega toime tulla ja teine seisukoht räägib sellest, et me peame oluliselt tõhustama veel noorte seas selgitustööd kool, kodu ja nii edasi, et ühel hetkel seeläbi nendel noortel inimestel ka sinna kõrvade vahele midagi satuks, mis, mis ei lubaks neil. Neeme tegid ühe intervjuu siin, eks ole, sina tegid. Ja sealt ma lugesin, see oli Märt Treier ja täpselt ja tema käib, eks seal noortele rääkimas ja rääkis, muidugi on see, et ega seal väga raske rääkida, noh, see tuleb mingi vanem inimene hakkab moraali lugema, kes tahab kuulata. Siis see tahab nagu. Noh, tegelikult, kui alustada sellest algusest, et sa tõid põhjused välja, ütlesid, et kihutamine, alkohol ja need siis kokku ja kui me räägime nüüd põhjuste põhjustest, eks, et miks see riskikäitumine seen on, siis nende taga on, on hoiakud nende taga hoiakut on noorte hoiakud, on ühiskonna hoiakud ja kui me tahame nüüd midagi teha, siis me saame ainus asi, millega tuleb tööd teha ja noh, seda räägivad kõik nii-öelda liikluskorraldajad, liiklus ei ole mitte ainult mingi kitsalt mingi tänaval kulgemine, vaid vaid seal hoiakute kujundamise teema. Ja, ja siin on, siin on, tulebki lähtuda nagu kõikidest meetmetest, et kui inimesed räägivad seda, et et või noh, kui esimene esimene reaktsioon on, selline poliitikul on ja et oo, tõstame karistusi ja siis ma ei tea, ma ei tea, mis on küll sellise asja taga, kui inimene ütleb lihtsalt ainult sellise lause välja. Et, et noh, see on selle, selle, selle, selliseid asju saab ainult lahendada täielikult kompleksid. Eks, eks ju, see selle taga on see, et tegelikult inimesed ootavad mitte ainult poliitikud, vaid inimesed ootavad konkreetset lihtsat lahendust ja teeme ära. Ja siis hommepäev ongi nagu asi. Aga kui, kui inimesed tahavad, tahaksin näha, siis näiteks seesama rahvuslik liiklusohutusprogramm ongi näiteks kokku pandud on ju väga paljude valdkondade sellistest konkreetsetest tegevustest ja, ja tänu sellele tegelikult me oleme jõudnud selleni, kus, kus meie see hukkunute arv aastas on, on tegelikult ikkagi tunduvalt kordades väiksem. Kord sa mitu korda vähem kui 25 aastat tagasi. Aastal 93 oli meil liikluses üle 500 hukkunu, täna meil on alla 100. Okei, aga see ei ole juhtunud, eks ole, mingi ühe konkreetse sammu ja üleöö, vaid see on niimoodi tipa-tapaaastate kaupa erinevad asjad. Ja ja need on ja, ja selle nimel on selle nimel on tegelikult tehtud paljud paljud inimesed nagu süsteemset tööd muide näiteks seesama Ma siiski täpsustaks seda veel seda koolitaja Märt Treieri teemat. Et on tõepoolest Märt Treial on teinud siis kaks sellist dokumentaalfilmi, kus ta räägib nii-öelda noorte seltskondades noh, kelle, kelle elu on, on niimoodi niimoodi lõppenud inimesed, kes on kaotanud oma sõbrad, oma sõbrad surnuks sõitnud ja ta käib siis see on üks maanteeameti populaarsemaid koolitus ja sellest ei ole eriti avalikult räägitud, aga ta käib nagu koolides. Räägib lastega, näitab neid filme, toimuvad need arutelud ja tõepoolest, see on, see on tegelikult ikka väga tänuväärt, aga väga raske töö. Ja, ja samas on see, et seda jõutakse tegelikult teha nii noh, niivõrd vähe seda noh, cool koole on palju, õpilasi on palju ja inimesi, kes suudavad Aga on ikkagi väga hästi, aga ikkagi ja see küsimus on õhus, et kas see jõuab nendele noortele inimestele kohale ja? Ma ma pean rääkima siin ühest oma kogemusest ja ka ühest, ühest konkreetsest juhtumist, mille usus, mille osas ma usun, et, et mulle ei valetatud. Kolm nädalat tagasi ma sõitsin reede õhtul kella üheksa ajal Rõngust Bei Rõngu sissesõidul Tartust läbi sõites oli, olid kaks autot kokku põrganud, politsei tegeles seal selle liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamisega, ma sõitsin 300 meetrit edasi ja ja Konsumi poes oli, oli, oli rivis mitu autot, katustel olid õlled, purgid, purgid, viinapudeleid ja nii edasi, ühesõnaga poes toimus üks korralik joominud, kus siis oli autoga noored olid küla, noored olid kokku sõitnud, toimus korralgi looming ja, ja see oli siis nagu pilt nädalavahetuse nädalavahetuse pilte ühest Eesti sellisest väikekohas, mis ei ole muuseas üldse sellest Rannust kohal. Ei saa välistada, et, et need noored, kes, kes selle liiklusõnnetuse või see noor, kes liiklusõnnetuse põhjustas või, või ka nendest noortest, keegi oli selles sama rüüd üritusel seal kohal. Muuseas. Ma ütlen oma nagu sihukese kogemuse või see on väga subjektiivne muidugi. Et et selliseid pilte nagu sa kirjeldad, noh ma olen neid kogu aeg näinud, üle Eestit ringi sõidad, aga minu arvates siiski asi ainult positiivsemaks, et aastate jooksul on ikkagi üha enam sellise kaine autojuhikultuur. Noortesse ütlen veel ühe teise loo konkreetse loo ära sellel suvel Lõuna-Eestis rääkis minu jaoks tuttav loo sellest, et ta, ta, ta viis oma oma oma tuttavaid üht ühele noorte sünnipäevale 300 meetrit enne maja oli üks auto sõitnud puu otsa niimoodi, et tõenäoliselt auto mahakandmisele noored askeldasid purjuspäi auto ümber, kusjuures mitte keegi ei olnud vigastusi saanud ja see on siis nüüd argipäev. Ja kui ma nüüd täna näiteks sõidan ka Lõuna-Eestis nendel kurvilistel teedel ringi, siis ma kardan sõita sellepärast et ma ei tea, millises kurvis võib mulle keegi olla, et mul on hirm. Ei, see, see kõik on õige, lihtsalt liiga nendele on ka, on ka võimsamad autod istumise, ma lihtsalt tahtsin öelda sellise positiivsemalt, et, et minul nagu mulje siiski, et seda võib-olla mitte pidutsemist ja ülejäänud vähemaks, aga näiteks on ühe asjana nagu see kaine autojuhi kultuur või näiteks turvavöö kinnipanemise, mis 20 30 aastat tagasi polnud üldse nagunii elementaarne, aga praegu tuleb juba nagu automaatselt. 10 aastat tagasi oleks tagaistmel kinnitatud turvavöö olnud, on ta olnud ka naljanumber, ausalt öeldes paljudes kohtades, aga, aga see on, mina näiteks olen seda seda meelt, et hoiakuid saab muuta ja neid nii ja need muutuvad ka need muutuvad aja jooksul muutuvad tegelikult väga noh, väga sihikindla tööga ühiskond nagu ise peab seda näiteks näiteks suitseta suitsetajad teavad seda, et kuidas on muutunud hoiakud näiteks avalikus ruumis suitsetamise ümber mida keegi tegelikult omal ajal ei uskunud, need on väga aeglased, muutunud ja, ja liikluses liikluses on täpselt samamoodi on see asi võimalik? Aga ma, ma, ma siiski rõhutan, et võib-olla retsitiivsete liiklusrikkujate puhul, kelle puhul me näeme, et nendel nendel ei olegi paranemist oodata, et, et see on korduv ja korduv. Et siin tuleks võib-olla midagi oluliselt muuta. Ja võib-olla, kui on näha, et see inimene võib muutuda ühiskonnale ohtlikuks, siis ta tulebki mõneks ajaks võib-olla ühiskonnas tellimine keerida. Võib-olla meil ei olegi muud varianti, et võib-olla selliste sellele tuleb ka tõsiselt mõelda, aga siin on nüüd nagu hästi oluline oluline see nüanss, et et me ei muutuks jälle politseiriigiks, nii et siin on, kindlasti tuleb seda tasakaal otsida nendega asja vahel, aga selle selles osas Selles osas mina olen ka täiesti muidugi nõus Märt Treieriga, et mida ta ütles, et tegelikult on see, et ilmselt selliseid inimesi, kes põhjustavad niimoodi õnnetusi ja, ja kes on niuksed, paadunud, kes noh, ütleme kelle, kelle registrand tohutu pikk mul on liiklus, koolitavad, rääkinud liiklus nii-öelda eksperdid, rääkinud sellistest inimesed, need on, need on olemas, et varem või hiljem Need inimesed lõpetavad kõik ühtmoodi, küsimus on selles, et selles autos selle ühe, ühe sõidukiõnnetuses oleks siis üks ohver, ehk siis seesama seesama paadunud inimene, eks, et, et, et ühiskonna hoiak oleks, oleks niisugune, et, et ikkagi inimene ei läheks, ei läheks. Ja täpselt nii et see oleks ka niimoodi, et kui need noored seal seltskonnas ütlevad, aga vaat ma ei tule nagu autoga, et siis ei teki sellist survet või et keegi ei pilk ka neid. Vot vot need on need hoiakud, eks ole, eks ole Et kuule, et, et, et see hoiak on nagu teistsugune, et, et praegu on nagu umbes umbes kuidagi niimoodi on, on välja kujunenud või et või et on olnud mingisugustel hetkedel, et vot see ongi äge, kui ta nagu paneb iga igast hetkest, eks ju iga igas seisundist Väga ilus jutt, aga minuni jõudis eile sõnum selle kohta, et Lõuna-Eesti noorte seas on kasvanud näiteks kanepi tarvitamine ja seda oluliselt ja just külades. Nii et see on siin on kindlasti mõtlemise koht, et ma eeldan. Mulle ka politseist öeldi, et kuidas nad viimasel ajal käituvad, kui nad külapoes näevad, selliseid laulupidusid, kus kus on autod üles rivistatud ja alkohol ratastel ja auto ümber piisavalt palju purjus inimesi, et politsei läheb, suhtleb nende inimestega, kontrollib, kas nende seas on kaine juht ja juhul kui kainet juhti ei ole, siis võetakse autovõtmed seniks ära, kuni on, kuni on välja tulnud kaine autojuht, kes on võimeline selle autoga sealt ärasõit. Et ma eeldan, et see konkreetne konkreetne praktika siis leiab ka laiemat rakendamist. Hästi lühidalt jõuame veel rääkida. Seakatkust me enam ei jõua rääkida, ka sellest on palju räägitud, aga me jõuame rääkida NATO-s ja NATO kommunikatsioonist, NATO õhuturbest ja, ja see, kuidas meieni jõudis uudis selle kohta et nato vähendab oma õhuturbemissiooni koosseisus olevate lennukite arvu Balti riikides, et see, see, kuidas see informatsioon liiklus oli pehmelt öeldes kummaline. Ja ja, ja nüüd ongi küsimus, et kelle otsa vaatama, et kas me vaatame Brüsselis NATO ametnike otsa, võime, vaatame Eesti ametiisikute või poliitikute otsa, aga, aga antud juhul see, kuidas see sõnum avalikkuse ette jõudis, oli, oli kummaline. NATO vist minu meelest ei vähendanudki, küsimus oli selles, et need riigid, kes siia siia tulid, tõid oma lennukeid, need need nagu vähendasid ja nato ütles, et see on okei, eks ju? Võime selliselt me võime öelda, et noh, et me, me nii-öelda kooskõlastame kõiki asju alliansi tasemele ehk siis Kommunikatsioon läks täiesti ikkagi täiesti lendas nagu vastu taevast. See on selline miniatuurne keiskuma saate alguses 80 mind häirib see, et kuidas valitsus oleks võinud selle pagulaste või Euroopa sõjapõgenike teemast ise aastaid tagasi härjal sarvist haarata, initsiatiiv võtta ja see kuidagi nagu Eestisse tuua siis see noh, senaator. Oot, las ma räägin lõpuni, okei, see, see, see NATO lennukite värk on nagu sihuke miniatuurne koopia sellest kus jälle oleks võinud Eesti valitsus vastutavad ministrid ise selle uudise tuua ise selle nagu teema nagu noh, okei sellisel juhul oleks võinud sinna juurde võib öelda, et meile tuleb eelpoositsioneeritud rasketehnika ja, ja Balti riikidest tule proteeruv, saksa jalaväekompanii ja nii edasi. Aga et, et siin Balti riikides muuseas, Eestis ei vähendata, väheneb nelja lennukiga Leedus ja nelja lennukiga Poolasse missioon, ehk siis Baltika kaheksal budistati käest ära lastis uudis kusagilt mujalt nagu Eestisse kukkuda, siis hakati nagu hiljem tagantjärele midagi. Võtame. Ise nad istuvad seal nato laua taga, koguaegne eestlased. Me oleme NATO liikmed, oleme seal nagu nende laudade taga. Need otsust otsuste juures oleks võinud sellest rääkida. Juba viis kuud tagasi paneme tänasele saatele punkti ja täna neid rahvateenrite stuudios Mikk Salu Eesti ekspressist Neeme Korv Postimehest ja Lauri Hussar vikerraadiost ja soovime kõigile siis sooja suvepäeva jätku.