Tere hommikust, pühapäev, üheksas august aasta 2015, kell on 10 läbi, ilm on imeline, olenevalt muidugi sellest, millises Eestimaa paigas meie tänast jutusaadet kuulama hakatakse. Minu nimi on Hannes Võrno ja minu tänaseks saatekülaliseks on linalakk kange neiu Saaremaalt, kelle nimi on Hille Hanso. Ja hiljem me teame kui produtsenti kui vabakutselist ajakirjanikku, kelle artikleid, kelle Facebooki postitusi ja kelle Twitteris Jautsatus ja loetakse alati väga suure huviga, sellepärast et Hille töö ja teekonnad on viinud teda väga huvitavatesse maadesse huvitavatesse riikidesse. Ja õigupoolest on see vist üks niisugune perekonnapisik, sellepärast et nii nagu ma olen õigesti aru saanud, on see Hansode pere seal paremal, niisugune alguses kippusid mandril, aga siis nad kipuvad üldse kogu sellesse laia maailma. Tere tulemast Hille saatesse. Tere aitäh kutsumast. Ma tahaksin õigupoolest alustada saadet sellega, et kunagi ammu-ammu aega tagasi käis minu saates, kes tahab saada miljonäriks üks väga tore proua Lia Hanso Saaremaalt kes oli saate tegijate ja kõikide saatemeeskonna jaoks vägisi vaatne, erakordselt tore, proua ja tema isegi võitis seal täiesti märkimisväärse summa raha. Aga minule jäi sellest saatest meelde see, millise, millise suure südamlikkuse ja suure hoole ja armastusega rääkis see naine ja millise uhkusega ta rääkis oma lastest ja siis nendest lastest on väga palju, ei teatudki, aga, aga selle ema hoiakus oli tunda, et minu peres kasvavad niisugused lapsed. Nüüd eks ole, sinu vend Hannes on Kuressaare linnapea ja nüüd on ta riigikogu liige. Sina oled teinud maailmale mitu tiiru peale ja suhelnud inimestega, kelle puhul võiks öelda see, et nad on meie jaoks võõrad, aga sina oled neile kuidagi omaseks teinud. Jah, no samasuguse uhkusega suhtume meie oma emasse, et meil on hästi suur pere tõesti, et Eesti mõttes ka, et mul on siis kolm venda ja kaks õde ja, ja meil on hästi vahva isa, et meil on üldse ma tõesti, et samamoodi nagu ema suhtub meisse uhkusega, et meie suhtume vastu ka oma vanematesse, et et ma võin täiesti uhkusega öelda, et meil on selline perekondade suguharu, et kellest iga inimene on omamoodi lahe tegelane ja, ja kõigilt neilt midagi õppida ja nad on hästi-hästi toredad, et ma olen oma perele samamoodi vastu uhke iga iga iga üksiku liikvele. Mina vaatasin ühte sinu nooremat venda kunagi ühes telesaates, kus ta ronis mingisuguste meeletult kõrgete puude otsa ja mõtlesin, et huvitav, kas vanem vend on teinud sellist nii-öelda muud karjääri roninud kõrgustes, siis väiksemal vennal tuleb ronida puude latvades, seal. Et jah, mu noorem vend Heiki, tema on üks Eesti parimaid puu hooldusspetsialist ehk siis arborist. Jaa, jaa, jah, tal on omaette tõeline anne selle peale, et tema on nii looduslähedane inimene ja, ja aga ta on selles mõttes ka, et väga palju töötanud Inglismaal ja erinevates riikides selle valdkonna peal, et et nad on toonud sellist nagu maailma teaduslikku teavet selle puuhoolduse kohta siia Eestisse ka, et meil on, iga pereliige on nagu sellise mingi oma spetsiifilise ala peal ja ja noh, tõesti, mis seal keegi plagu saba kergitama, et ma ütlen, et kõik on head tegijad. No te olete selles mõttes mitte lihtsalt suusõna ja suusoojaks kokku hoida, vaid te oletegi selline perekond, kes tihti saabki kogu perekonnaga kokku, et milles te nagu põhiliselt oma perekondade kokkusaamisel räägite, kui sa ütlesid just kõik on väga tegijad, siis kelle teemad nii-öelda peale jäävad? See meie perekondade perekondade kogunemistest, noh paljudel on ju juba omal mitmel on juba omal lapsed ja et see on selline paras Itaalia kogunemine, et lärmi ja vaidlemist ja seda niisugust, noh, me oleme tõesti sellised hästi, temperamentsed, inimesed, enamik kõike ja, ja kui meie kõik kokku saame, siis maja on kisa ja kära täis ja lapsed jooksevad ja aga see on selline mõnus segasumma suvila, et kui kellelgi on ka näiteks vaja mündivam mingi raske hetk või vaja 11 toetada, et siis me oleme ikkagi üksteisele toeks ka, et ega me meil on igasugustel teemadel, on vaidlused ja ühel on üks arvamus ja teisel teine ja et see on sihuke paras bardakk. Aga, aga jah, et kui on mingisuguseid keerulisemaid hetki, siis ikka toetame 11 olema üksteisest väljas. Ja ma arvan, et üheks niisuguseks teemaks tõenäoliselt ma ei kujuta ette, milline see teie peres on, kas olete nii-öelda selles mõttes kõik? Konsensuse juures võidi vaidlete tihti sellel teemal, et sina oled sotsiaalministeeriumis koolitatud soolise võrdõiguslikkuse konsultant, et kui palju teil peres meessoost isikutega sellel teemal võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse teemal selliseid vaidlusi või küsimusi tekib? Ei teki eriti ei teki, sellepärast et kui ma olen nüüd tagantjärgi mõtestanud, et miks üldse nagu selline asi nagu sooline ebavõrdsus mulle niivõrd närvidele käib, ongi see, et meid on kasvatatud selles vaimus, et ei ole selliseid asju nagu poiste asjade tüdrukute asjad võivad poisid meeste tööd on ühed ja naiste tööd on ühed, et mina oskasin juba kaheksa-aastaselt veoautot juhtida, isa pani mind veoautorooli ja, ja Ta sai traktorit juhitud ja et Hannese Eiki ikka pidid nõusi pesema ja süüa tegema, nagu üldse ei olnud sellist jagamist. Ja nüüd, kui me nagu oma elusid elame ka, et siis me elamegi kuidagi niimoodi noh, nagu jagunemata sellisteks meeste ja naiste rollidesse ja ja noh, minu käest on ka küsitud, no ikka, kuidas sa julged käia nagu mingites maailma riigis Iraagis, eks ju, et ega see on ikka nii ohtlik ja kõik, aga vot mul ei ole õpetatud juba lapsest saadik sellist nagu karta Dust või et ikka sa oled pidanud nagu igasugu olukordi lahendama. Ja mu isa oli nagu alati olnud see, kes ütelnud, et et tegijal juhtub, et kui sul nagu midagi läheb metsa, et siis vähemalt tegid, et parem on ikkagi teha, et igast asjast nagu õpid ja ja, ja mu ema ei ole ka kunagi hoidnud nagu tagasi lapsi kusagile minemast, midagi tegema, sest et ta on ka selline inimene kuus last, et noh, et kuidagi nagu noh, sa, sa ei saa enam nagu muretseda, et sa ei saagi nagu poputada. Et nad on mõlemad selles mõttes olnud nagu hästi julgeda ja usaldavad vanemad ka, et ma ei ole kunagi oma vanematelt kuld, midagi sellist, et ära tee või see nõme või üldiselt jah, on kuidagi nii kujunenud, et meid on pigem julgustatud, kõike tegema. Proovin, ma arvan, need hirmud, nende lõunamaade ja selliste ekstreemsete või siis ütleme siis pigem eksootiliste või kultuuriliselt väga erineva taustaga maade puhul on ilmselt see, et seal on lihtsalt väga kena naine, blondide juuste ja siniste silmadega, lihtsalt ma arvan, see on see, mis tekitab inimestes paljudes küsimused. Et kuidas sa sinna lähed, kas sa ei karda, et meil on nagu väga palju legende sellest, et kuidas naisi vahetatakse loomakarjade vastu või ostetakse kalli raha eest endale siis majapidamisse nii-öelda nagu asju? No ma ei ole ka niimoodi nagu hull pea ees tormanud keerulistesse kohtadesse, et loomulikult ma olen järk-järgult õppinud, noh, kui me nüüd sinna lähista kanti läheme, et olen seda regiooni nagu tundma õppinud ja ma arvan, et ma üldiselt päris hästi oskan hinnata olukorda ja inimesi ja kohti, kuhu ma lähen ja kus on nagu turvaline ja kus ei ole, et et üldiselt meil Eestis nagu natukene selles mõttes meediapilt või see tekitatud pilt nendest riikidest. Mõnes mõttes noh, ma ei ütle, et vale, aga ta ei ole päris objektiivne, et nagu kardame rohkem kui oleks vaja. Aga samas jah, ikkagi tasub olla teadlik, et mida sa seal teed ja kuhu sa lähed. No sa seisad soolise võrdõiguslikkuse eest ja ja ütled, et ei ole olemas selliseid meeste ja naiste töid, et kõiki asju võrdselt teha, aga ma küsiksin ikkagi sellise niukseid, pühapäeva hommikuse niukse konksuga küsimus, et kui ilus pühapäeva hommik, siis kes ikkagi peaks nii-öelda kohvi tegema ja kaaslasele voodisse tooma, kas mees naisele või naine mehele? No. Aga no jälle, et noh, kes varem üles tõuseb, see, eks, et et minu elukaaslane ja väga armas inimene, Tõnu, et me oskame teha neid asju nagu ka niimoodi vaheldumisi, et mina olen rohkem hommikuinimene ja mina ärkan rohkem kohvi lõhna peale üles ja tema tehtud või võikud on hommikul nagu paremad ja kõige paremad ja ja keedumuna oskab ka keeta. No täpselt niimoodi, et see on nagu õiged ei ole nagu see valge jälle liige, limane, aga kollane on veel pehmeks, et seda tehakse muidu. Hariduselt füüsik ja tema on selle kõik välja arvutanud, eks. Et, et nii, et mina nagu ütleks küll, et õhtusööki, siis teen nagu vahetevahel nagu mina, eks ju, et et täpselt, et pole vaja nii kramplikult mingisugustest sellistest tõekspidamistest kinni hoida, et et kes teeb, see teeb. Aga kuidas sa oled olnud aastaid, nüüd päris tükk aega Türgis Istanbulis, et kuidas seal on, kuidas seal hommikul või üldse majapidamises meeste ja naiste asjad jagunevad, on seal natukene teistmoodi kui see, mida sina praegu enda kodust kirjeldasid. Jah, no seal on ikka teistmoodi, eks, et kui Türgit laiemalt, et siis Türgi on ikkagi ka selline üldiselt võrdlemisi patriarhaalne maa. Aga, ja noh, et meeste tööd siis jäävad nagu väljapoole kodu ja, ja naiste maailm on siis kodu. Ja, ja, ja seal on ka tore lihtsamad türgi mehed kui mingi koosviibimised, siis arutatakse oma naiste üle, tead, et nagu need oleksid sellised, et kelle oma midagi paremini teeb, et noh siis üks selline türgi rahvuslik toitel need dolmaad, et on viinamarja lehe sisse keeratud, sellist, et võiksid, kiitleb, et minu naine teeb seda ikka jube hästi, teiegi teab, aga minu naine teeb pöörekid näiteks juustuga plaadikook, et vot selles on jälle tema parim ja et naise söögitegemise oskus on ikka niisugune nagu jutuaine seltskonna asjad, siis kelle omaniku paremat teeb, aga aga jah, et aga Türgi hommikusöögid muideks on sellised hästi-hästi rikkalikud, et kui sa istud türgi hommikusöögilaua taha, et siis seal on kõike, alates munas kuni vorstide kuni igasugustest salatit ja sulameeni ja noh, et et hommikusöök on ikka niisugune, mida türklased armastavad eriti vabadel päevadel teha, nii et see kestab kaks tundi ja kõik pere on seal ümber ja kohvi asemel juuakse muidugi teed. Aga. Kuigi kohvi, mis on hästi populaarne, räägitakse türgi kohvist Väike pealelõunane asi, et siis, kui sul on parajasti see palavast ilmast, tuleb niisugune väike rammestuse, siis kange kohvi võtab nagu sul siukse silma lööb särama. Aga jah, türklased on ju väga suured tee sõbrale musta teed juuakse Türgis maailmas kõige rohkem ühe inimese kohta. Et et Türgi hommikusöögi pigem ikkagi naised valmistavad sihukseid, hästi maitsvad ja hästi uhked. Hästi rikkalikud. Mul on üks niisugune küsimus, muuseas vahepeal selle võrdõiguslikkuse kohta, et ma olen täheldanud ühte niisugust huvitavat asja, et võrdõiguslikkuse volinikud on alati miskipärast naissoost. Eestis on neid üldse ainult kaks inimest olnud ja alati on ju konkursid olnud, vaata ka meestele ja siin oli ka viimasel konkursil, et et üks päris silm, paar silmapaistvad mees kandidaati olid, aga et miks siis ministeerium tegi sellise valiku, nagu ta tegi? Raske kommenteerida, aga ma siiski soovin tulevasele volinikule ka edu ja ja eks minema. Ma ootan ka seda päeva, sest et mina olen tõesti sellise soolise tasakaalu poolt, et ma isegi nimetada võrdõiguslikkusesse nii nõme sõna, et ma tahaksin nimetada seda tasakaaluks, sest Ma olen oma väikse uurimisettevõtte alt ka päris palju neid ettevõtete uuringuid läbi viinud ja tegelikult enamik inimesi, ükskõik, mis tasandil nad töötavad. Julgelt võin öelda, üle 90 protsendi ütlevad, et nad tahaksid töötada meeskonnas, mis oleks, koosneks meestest ja naistest, noh tiimis, eksju, kus oleks kus olekski, igal tasandil oleks nii mehi kui naisi. Ja siis kuna see on selline nagunii loomulik vajaduseks inimestel siis on nagu kahju, et kuidagi nagu see ühiskond on mänginud nagu teistpidi need asjad, et miks me peame niimoodi jagunema, et miks on meeste-naiste alad. Aga see on äkki kuidagi väga paljudel kaasaegsetel on kuidagi selliseks kombeks saanud, et kui midagi tundub nihukesed, natuke vildakat või natukene sellist nagu paigast ära olevat, siis öeldakse tihtipeale, et no see on see meie nii-öelda nõukogude ajast jäänud taak või see on selline sovjetlik suhtumine, et on see nagunii või on seal kuskil mujal maailmas, kus ei ole seda siukest okupatsiooni olnud, samamoodi. No näiteks Türgiga võrreldes, mida ma ju väga hästi tunnen, on ikkagi suhteliselt veel nagu suurem jagunemine näiteks Türgis üldse on tööjõuturule alla 30 protsendi töötajatest naiseks, et nad isegi nagu üldse sisene tööturule nagu laias mastaabis, aga loomulikult see on ka noh, muutumas, sest et mõtled ütleme niimoodi laiemalt mingit ühiskonda või mingeid tööturg ikkagi vaadata, et sinilihtsalt rumalus, kui sa jätad nagu poole elanikkonna jagu potentsiaali kasutamata, et see on, see on, ei ole nagu jätkusuutlik ja mõistlik. Seal on üldse vist meie, meie kultuuriruumis selline võõrastavalt võõrastavalt teadmatusest tulenev niisugune kummaline hoiak, et näiteks minu jaoks oli tegelikult küllaltki üllatav see, et maailmas kõige suurem protsent elanikkonnast kõrgharidusega naiste osas tead, mis riigis Iraanis ja see on täiesti noh, meile tundub see kuidagi väga kummalist meile noh me meenutame siin, räägime sellistest vanadest ülitraditsioonilistest Rootsi, Norra raha või siis ütleme Saksamaa, Prantsusmaa muudest sellistest euroopaldus vanadest ülikoolidest. Aga siis selgub, et tegelikult on inimkonna või ütlemegi siis elanikkonna kõige suurem protsent kõrgharidusega naistest on hoopistükkis Iraanis. Et see tähendab ikkagi seda, et see nii-öelda võrdne hariduse pakkumise võimalus ja, ja see nii-öelda hariduse saamise võimalus on täiesti okei selleks. Jah, ma tean Iraani kohta ka nii palju, et nagu siin ka Eestis, et noh, tegelikult Eestis ju ka ülikoolide lõpetajaid tegelikult protsentuaalselt on rohkem naisi, kahjuks on see nii. Ja minu arvates oleks nagu täiesti mõistlik, kui meil oleksid ikkagi meetmed, mis edendaksid meeste haridust sama palju ja Iraanis ma tean, et seal on ka mitmetel aladel, ongi niimoodi, et on nii-öelda need paljukardetud voodid, eks, et kui on ülikooli minek, et siis võetakse ikkagi üritatakse võtta ikkagi mehi, naisi läbisegi, et minu arust see on väga mõistlik sellistes noh, ebamõistlikes olukordades, et ikkagi mingisugune kvoodisüsteem, ta aitab lahendada kasvõi siis mingi ajaperspektiivis nagu selliste tasakaal vallutuste ja noh, Eestis on ju ka, et siin läbi käinud mitmeid koole, kus näiteks on sisseastumiskatsed, et kuigi isegi võib-olla poisid ei soorita nii hästi, onju, aga neid on ajaklassidesse ja kuidas sa ikka neid siis saad nagu järgi aidata, et sa võtad natuke madalama tulemusega ja arenevad hiljem järgi loodetavasti, aga et minu arust, kui hariduses on sellised puudujäägid ja nagu meeste suunas teeme näiteks järeleandmisi, siis näiteks poliitikas võiks minu arust naiste suunas, sest et naised on ikkagi seal on nagunii suur osa ühiskonnast, kelle kogemusi ei oleks nagu pat lihtsalt jätta ühiskondlikul tasandil arvestamata. No see distsiplineerib ka mehi. Lõppude lõpuks lihtsalt lineerib, on hea. Ma arvan, mõnigi paneb ikkagi nagu nööbi korralikult kinni ja seob lipsu värskema sõlme, noh kui sul, aga naised on seltskond, mina mõtlesin, distsiplineerib mehi, vähemalt võiks. Kui see nii, siis see on tore ja, ja seda enam Hiljem me elame justkui ühes nihukeses ajas, mis pisut meenutab niisugust tagasiminekut keskaega minu meelest sellepärast, et usk on muutunud selliseks kohati, kas siis fanaatiliseks nii nagu usuvihkamine või siis niisugune totaalne usu eitamine samamoodi siis teiste usundite esindajate või teiste usundite kandjatel niisugune kas pime vihkamine või niisugune lihtsalt niisugune mitte tolereerimine. Et kas selle taustal minu nägemus Türgist on sinu hinnangul õige või vale, aga mulle tundub, et Türgi on kuidagi väga moodne maa selles mõttes, et ta on niisugune hästi-hästi nii-öelda püüdlikul selles euroopalikku, ses mõttes, et Euroopa liitu Ennast integreerida, aga samal ajal on siis kogu see türgi elanikkond minu meelest üsnagi samamoodi, et nad on küll vaielnud nende burka teemadele mingitel muudel asjadel, aga sellegipoolest see annab hoopis niisugune jäämäe sihukene udune osa tegelikult, kuidas sulle tundub, et saan ma õigesti aru, et Türgi on väga moodne maa, kui sa vaatad? Turkish Airlines on ju täiesti väga kobe lennufirma, mis täna veab ikkagi inimesi sinna, kuhu nad tahavad minna, kõik on väga okei. Ja no Türgi on tohutult mitmekesine maa, et Türgis kohtab äärmist konservatiivsust ja kord kohtab äärmist sellist liberaalsust ja, ja euro valikust ja sellist läänemeelset mõtlemist ja ja et, et väga raske üldistada, aga ütleme väga uskliku kontingenti on Türgis tõenäoliselt kõigest paarkümmend protsenti elanikkonnast ja need tõesti ja ütleme selles Lääne-Türgis ega Lõuna-Türgis, kus ka eestlased käivad puhkamas või kus linnade linnasid uurimist, noh, näiteks Istanbul ka, et kuid jällegi Istanbul omakorda on ka niisugune väike mikrokosmos, seal leiab ka linnajagusid, kus noh, naised on ikka väga kaetud ja ja rohkem tänavatel näed mehi, aga samas on selliseid piirkondi, kus kõik tantsivad hommikuni ja alkohol voolab ojadena ja süüakse ja lõbutsetakse hullumiseni. Et Türgi ongi selles mõttes selline hästi hästi mitmekesine ja, ja kontrastne maa ka, et noh ka seal aeg-ajalt me kuuleme, mingi maa kuskil maakohas on tulnud välja tarkusega, et ikkagi, et üheksa aastased tüdrukud võiksid ka mehele minna, eksju ja siis kostab kuskil teises linnas nagu vihane vastupanu, et mis juttu te ajate, et me elame nagu eksju. Juba on aastal 2015 ja te räägite niisugust juttu, et need lõpetage ära. Eksite, et, et see seda ühiskonda jah, peabki nagu vaatleme niisuguste nagu rakukeste kaupa, aga, aga ma ütleks, et noh, jah, Türgi on väga moodne maa, aga viimase aja selline konservatiivne valitsemine viimase 10 aasta jooksul, et pigem näib nii linnapildis rohkem selliseid rätikuid nähes ja niimoodi, et, et praegu on tarkus, Türgi liigub rohkem sellise konservatiivsuse suunas. Aga jällegi, see on ka selline riik, mis on heidelnud ka nagu meie, eks selliste erinevate tsivilisatsioonide, selliste tõekspidamiste vahel, et et kes teab, kuhu liigub see riik näiteks 10 aasta pärast, et mõned ütlevad, et tuleb sellest väga religioosne maa, aga mõni ütleb, et ei, et ikkagi, Türgi selline nagu rohkem selline ilmalik osa ei lase sellel juhtuda. Nii et, et see on ka see, mida on võimatu ette ennustada, türgi puhul seal üldse selles regioonis juhtuvad asjad täiesti üleöö ja muudatused on väga kiired. Paljud räägivad, et piiblis kirjutatakse nii, koraanis kirjutatakse naa igasuguseid kõikvõimalikke, mingisuguseid jutte. Mina lugesin koraanist või väidetavalt piiblis kirjutatega, vot selle selle asja kohta nii ja naa. Mina olen piiblit lugenud, no ma ei ole selliseid tsitaate sagedasti üldsegi mitte leidnud. Kuidas koraaniga loodan? Koraan on selline dokument, eks, et meile meile on ta ju eesti keelde ka tõlgitud, aga et kõik, mis ei ole araabia keeles, on nii-öelda tõlgendus, et ikkagi sõnad on ajas muutunud ja araabia keel on nii sügav ja mitmekesine, et kuidas ta nagu eesti keelde tõlgitud on, ta on ikkagi tõlge ja tegelikult on nagu päris sarnased dokumendid, et nad ei ole tegelikult väga erinevad, et kummardatakse ikkagi ainujumalateks ja ja, ja Aadam ja Eeva ja koraanis on väga palju pühakuid, kes on ka vanas testamendis, et vahel tekibki see tunne, et me oleme nagu palju-palju sarnasemad või noh, ma ei oskagi ütelda, mee, ma ei ole ise usklik inimene, aga et need kultuurid ja need usundid on tegelikult palju sarnasemad, kui nendest arvatakse ja räägitakse, et see on ühisosa, on hästi palju. Et samamoodi kui ma räägin moslemitega, et siis nemad on väga-väga nördinud ja, ja nad neid võtab sõnatuks see, millega tegelevad islami äärmuslased kusagil Lähis-Idas, et nad ütlevad, et see ei ole üldse islamit. Et ükski moslem ei kiida selliseid tegusid heaks. Koraanis on igal pool, öeldi, et samamoodi nagu piiblis sai, võidab pasay või ligimese asju, et need on needsamad tõekspidamised on seal olemas. Aga usuga on nii, et seda ikkagi käsitletakse tihti kui tööriista mingisuguse võimu saavutamiseks jäägu. Et noh, see ongi nagu mingil määral õige kindlasti ka ja eriti Lähis-Idas ja, ja paljud need kultuurid on ikkagi ka sellised, et ütleme, selline rahva laiem haridustase ei ole väga kõrge ja nad ei analüüsi väga seda, mida neile räägitakse, et väga palju võetaksegi lihtsalt sellise nagu hierarhilised süsteemid ja siit ülevalt tuleb alla mingisugune tõde. Inimesed võtavad selle omaks, et, et ma isegi ei näe, et probleem oleks usundis või religioonis endas, vaid usun, vaid probleem on selles, et inimesed ei ole haritud, analüüsimaks seda, mida neile öeldakse, et see on puhtalt hariduslik küsimus, kui inimene laskub ekstreemsustesse Mida oleks meil eestlastel türklastele õpetada? Me oleme kohutavalt süsteemsed võrreldes türklastega ja võib-olla isegi natuke liiga hullult, hoiame kinni igasugustest seadustest, reeglitestki, vahetevahel ka kõige tobedamatest tobedamatest, reeglitest ja seadustest. Et meil oleks võib-olla türklastele õpetada jah, sellist pidevust ja süsteemsust selles oleme meie head. Aga seda kindlasti küsida, et mida me, mida me, mida me võiksime neilt õppida, minule meeldib türklaste puhul väga see, et nad on hästi kogukondlikud. Et nad toetavad 11, et kasvõi see räägib minu arust sellest või noh, illustreerib seda, on see, et kui Türgis on hästi madal enesetappude arv ja meil on jälle väga kõrge, et miks see nii on, et meil juhtub see, et inimesed jäävad üksi kergesti ühiskonnas, aga seal ei juhtu seda, et kui sul on keegi pered on suured, kui sul on sugulased, kui sul on sõbrad-tuttavad, kui isegi tänaval kogu sinu ütleme, majade plokk teab sinu nime, teab sinu ema nime, isa nime, millega nad on tegelenud. Et siis on see Ma ütlen, et inimeste, selline toetusvõrgustik on hästi palju suurem kui meil. Ja seda soojust on ka nagu rohkem. Kas lähed haiglasse või sa lähed noh ükskõik mis ametkonda või niimoodi, et siis see inimene võib sulle nagu lihtsalt inimlikult otsa vaadata, ütelda, et jah, ma tahan sind aidata ja, ja kõik teevad kõigi lasteaiale Bay tänavatel ja võtavad neid sülle ja et minu arust on meil natuke seda soojust jäänud väheks ja ja veel üks asi, mis mulle türklaste puhul ka meeldib, et noh, väga paljud türklased on ju tegelikult väga vaesed, et kesktürgi ja Ida-Türgi ja et need on sellised suhteliselt ikkagi maha jäänud piirkonnad nagu kui, kui me isegi mõtleme Euroopaga võrreldes majake võrdlemagi, aga isegi mujal maailmas. Et alati on see naeratus näol ja see abivalmidus on nii suur ja see mind ka nakatanud, et ma räägin suvaliste inimestega, tänaval, maast ja ilmast. Jaa jaa, näen kedagi, kes nagu keda ma saan koheselt aidata kas mingit memmekeste üle teed minemas, et siis ma teen lihtsalt seda, et. Sa oled tegelikult kogu aeg olnud nii palju kui enne seda türgi aega. Kui ma olin võib-olla varem ka, aga see on nagu võimendanud seda, et ma tunnen, et üksikisiku tasandil saab palju ära teha teiste inimeste aitamiseks, et kõik ei pea olema õudselt struktuurne, et me saame vahest hea sõna või heateoga ka, kui palju ära teha. Ja niisugused inimesed, kes kogukonnana kokku hoiavad, kellel on ühtekuuluvustunne, siis ilmselgelt ma kujutan ette, et nende inimeste peod on hoopistükkis särtsakamadi ägedamad, kui, kui meil siin isegi ette kujuta, meil nagu noh, tihtipeale lähevad teod pikale siis, kui on nagu kas tõesti ääretult hea seltskond, et lihtsalt kõik tunnevadki, et vot see pidu toimib teinekord üldse alkoholigi tähtis, see on lihtsalt hea seltskond, väga hea fiiling, on niisugune hea muusika, mingid asjad. Et tänases saates on sul Hille kaasas üks niisugune lugu, mille kohta siis sa ütlesid, et see on see, mida sa ise autos kuulat laulad kaasa, sa oskad seda türgi keeles kaasa laulda, ma saan aru. Jah, oskan küll, jah, natuke selleks uuema aja türgi bände, mis ma pelmatiivsem, ta nimi ja ma kuulasin raadiost tuli ükskord lugu ja kohe jäi kõrva, et no nii, minu muusika ja, ja see konkreetne lugu seal plaadi pealt on jah, selline. Esimese 10 sekundiga hakkab juba jalg tatsuma, et ta ivake Õlcaneksuvad tahaks tantsule. Et see on selline tore ja rõõmus lugu, et nad teevad tegelikult väga head muusikat. Nende laulude sõnad on sellised hästi poeetiliselt ka, aga sellel on natuke sihuke türgi niuke rahvuslike. Konkreetselt selles roos on tegu siis selle sellega, et ühel inimesel on armastusest ja kõik lained nii üle pea kokku löönud, et et üks suuri ava on kõigest sellest välja tulnud, aga nagu muusikaski arvata võib, et siis vaatamata sellele, et on nagu rõõmus lähenemine asjale, et kui on väga palju jama, siis küll saab ikka hakkama. Türklased on sellised. Niisugune reibas türgikeelne muusika kõlas siis tänasel hommikul vikerraadio stuudios jutusaatekülalise valikuna. Saatekülaliseks on täna Hille Hanso kaunis linalakk neiu Saaremaalt, keda kohta võiks öelda, et ta pole mitte lihtsalt kange naine, vaid ta on ka väga palju kangete meestega elus kokku puutunud, sellepärast et ta on käinud riikides ja maades ja tunneb Lähis-Ida, et paremini võib-olla kui mõnigi meie poliitik. Et aimu saada, milline see elu Istanbulis täpsemalt on, siis mina soovitan soojalt osta kauplusest niisugune raamat nagu minu Istanbul toriks ongi Ille Hansoga selles mõttes raamatust väga pikalt räägi, las inimesed lähevad poodi, las nad loevad ise, et me selle pärast väga palju Istanbulist täna rääkima ei hakkagi, kellel on asja vastu tõsine huvi, läheb raamatukauplusesse ja ostab ja see on väga hea raamat. Aga ma küsiksin sinu käest, Hille, hoopis niisugust asja. Sa oled kindlasti pidanud oma türgisõpradele rääkima Eestist oma kodumaast, oma sünnikohast, Saaremaast. Kas sa räägid sellest nagu Sa oled väga hea rääkija, väga hea kõnele, sul on head võrdlused ja kirjeldused ja kõik muu, kas sa räägid Saaremaast ja Eestist neile niimoodi, et neil tekib arusaam, et seal on üks midagi väga eksootilist? Ja. Meil on, me oleme erinevad maad ja just eriti Istanbuli suuruses linnas, eks seal ju on umbes 18 miljonit inimest ja, ja seal kaob see kokkupuude loodusega nii ära. Ja kui ma ikka räägin inimestele, kuidas Eestisse sa lähed ja lähed metsa alla ja seeni korjad või, ja on täielik vaikus, ainult linnud laulavad ja isegi Istanbuli elanikelt vaatad, mulle mõnikord ütles, nad ei kujuta seda endale ette. Kahjuks on türklastel siia raske reisida, sest et viisaprobleemid on Schengeni viisat ei taheta üldiselt türklastele anda. No kahjuks. Aga, aga naljakas oli jah, et kui mu raamatu esitlus oli, siis sattus sinna üks türgi vanapaar. Ja vanad vaatasid mu raamatust Istanbul ja tulid küsima, et mis siin toimub. Ja rahandus Me olime ja mõtlesin, et näed, et kirjutasin raamatu Istanbulist ja ja nüüd on selle esitles ja nad olid nii nautisid Eestit, teda sõitsid täiesti uskumatu, et näed, nüüd me jalutame siin Viru keskuses, eks ju, parajasti oli jube külm päev muidugi nadolid endale kampsikud ostnud selga kõik muhu mustritega ja see oli nii tore. Ja niimoodi kokaga nad väga meeldisid, tegelikult Türgi on nii suur maa ja me võiksime väga-väga Türgi suunal teha Eestile reklaami, sest meil on selliseid asju neile pakkuda, mida nad võib-olla elu jooksul ei näe, et eriti just suurlinnade inimesed, et see rahu ja, ja selline nagu intiimsus ja need väiksed siuksed, söögikohad ja siuksed, mõnusad jutuajamised on loomulikult loodus ja et meie loodus on isegi talvel neile väga atraktiivne külmunud merd, et kui ma ütlen, et mõnikord me sõidame Saaremaale üle külmunud mere, siis vaadatakse tõesti suurte silmadega ja veel, kui ma räägin, et meil läheb suvel ainult paariks tunniks pimedaks, noh siis seal ka sihuke hitt. Et ma reklaamil väga Eestit ja noh, mida kauem ma seal välismaal olen olnud, et seda sellise suurema andumusega Eestist jutustan. Mida Eesti eksootilisest köögist, oled sa oma türgi sõpradele pakkunud, mida nad noh, ilmselgelt vaatavad siis kas võõristuse või vastupidi hämmelduse vaimustusega. Alati tuleb sealihast, eks moslemite sealiha ei söö ja, ja seal tallis, kus ma käin ka hobuseid treenimas, et seal on siis sellised lihtsalt külamehed on tallimees näiteks ja nemad ikka alati küsivad, et kuule, kuidas see sealiha maitseb, et kas see haiseb jubedalt? Ei haise nagu, aga kas tal on mingi imelik maitse? Ei ole täitsa hea maitse. Et ei, et ikka ei kujuta ette, et seda sealiha omale kunagi suhu paneksin ja mõtlesin, et ei pea proovima, aga et, et hea on ikka. Aga need suhted sellise huvi ja uudishimuga, aga jah, see eesti köök on nende jaoks nagu ma kirjeldan sülti näiteks. Kõige märgistavad oma õlgasid ikka, kuidas vaata siukseid jubedusi süüa, eks. Aga mis türklased ise sellist teevad, et paneb meie, meie rahval või sinul näitekski õlad võdisema? No üks nendel on selline söök, niisugune rahvuslik konkurents ja see on põhimõtteliselt selline rupskitest tehtud, kebab, jäävad mulle need soolikad nii väga ei meelde, aga türklased hirmsasti naudivad seda teevad sellest soolikatest seda rupski suppi ja vot, ja siis vot need istujale mulle. Aga noh, ikka on tulnud ära maitsta. Me jätkame saadet, on üheksas august, pühapäeva hommik, saatekülaliseks on Hille Hanso. Türgis on niisugune teema nagu pagulaste teema juba väga pikki aastaid olnud päevakajaline selline sõna nagu kurdi põgenikud on selline, mis on Eesti inimestele väga tuttav. Aga samas me tegelikult üleüldse ei aimagi sageli ei teagi, mis asi selle taga on või mis asi see täpsemalt on, et mille eest need põgenevad ja kuhu ja miks see, mis seal täpsemalt toimub kurdi põgenikud ja meie jaoks nagu mingisugune niisugune pagulaste teemaga kuidagi haakub, aga ega tegelikult Eesti inimesed väga täpselt ei tea, mis asi see on, mis sellega seotud on. Kui kurtidest rääkida, siis kurdid on üsna selline rahvas, kes noh, nendel on jah, õnnetus ajalooliselt see, eks, et nad on maailma suuruselt teine ilma oma riigita rahvas, et üle 20 miljoni inimese 22 miljonit inimest. Ja nende rahvas siis elab Türgi, Iraani, Iraagi ja Süüria territooriumil, kus käib praegu peaaegu igal pool aktiivne võitlemine. Aga no muidugi, Türgis on hetkel ikkagi kõige rohkem Süüriast põgenikke ja, ja kaks miljonit inimest on Türki tulnud, et see on väga suur hulk ja, ja nemad põgenevad. Nad põgenevad väga-väga koleda ja inetu sõja eest, et kus ei ole kus ei ole võimalik isegi nagu pooli valida, et Süüria suur probleem on selles, et, et alles jäänud valitsus võitleb äärmusrühmitusega, äärmusrühmitused võitlevad omavahel ja, ja lääneriigid siis üritavad siis ühe äärmusrühmitusega nendest võidelda. Ja seal on siis kurdid, kes võitlevad oma ala eest, et jäta endalegi mingisugune stabiilne regioon. Ja nüüd ühines selle Süüria territooriumil võitlusega ka Türgi, et see kõik on nii keeruline ja, ja nii õudne, aga tavalise inimese jaoks tähendab see seda et mitte midagi sellisest stabiilsest elust, mis enne oli selles riigis ja Süüria oli väga tore riik ja seal olid suhteliselt haritud inimesed ja majandus oli suhteliselt hea, et see on nelja aastaga täielikult laastatud ja, ja tavaline inimene, et tal ei ole enam tema kodu, tema maad, infrastruktuur ei toimi, ei ole elektrit, ei ole vett, talved lähevad või ma ikkagi suhteliselt karmiks. Sa elad mingisuguses telgis kusagil laagris, siin kirjeldamatu, tegelikult ja, ja selle eest nad põgenevadki ja nendel on täielik õigus selle eest pageda, sellepärast et et Süürias on ikkagi suhteliselt selline olukord. Jääd siis sa hästi, suure tõenäosusega lihtsalt saad surma. Sina oled praegu olnud mitmemissiooniga seotud, kus on jagatud humanitaarabi, aidatud neid inimesi, räägi natukene kahe sõnaga sellest, et kuidas need kuidas see asi nagu käib, et väga sageli spekuleeritakse selle ümber, et see kõik on ainult niisugune fotokaamerate ees ja ja tehakse nii-öelda Lääne-Euroopa rikaste inimeste rõõmustamiseks rahustamiseks, aga, aga tegelikult suurt abi nendest abipakettidest nendel abivajajatel ei ole, et kuidas see seis tegelikult on? No ma päris sellega nõus ei ole, et meie käisime jah, vabariigi välisministeeriumi arenguabiprogrammi raames MTÜ Mondo ka just seal põhjalik Iraagis jagamas humanitaarabi spetsiifiliselt seekord käisime küll ühe rahvakillu abistamiseks, kes on need Assüüria kristlased, kellel on Lähis-Idas veel väga keeruline praegu sellistel religiooniga seotud konfliktides kristlastele siis nemad on nagu selline vähemus, keda väga hoiavad sihikul kõikvõimalikud vähemusgrupid seal aga, ja mida seal jagatakse meditsiini jagasime toiduabi ja lastele koolivahendeid, siis kõige hullem ongi see, et lastel katkeb sellises sõjaolukorras ju kooliharidustee ja see tähendab seda, et kui nad aastate kaupa ei saa koolis käia, see tähendabki seda, et nemad on need inimesed, kes peaksid hiljem oma riiki üles ehitama, kui need konfliktid on vaibunud, aga nad lihtsalt ei oska, nendel ei ole haridust, nendel ei ole vahendeid midagi teha. Et neid isegi nimetatakse selliseid kadunud põlvkonnaks, kes siis sõjajärgselt üles kasvavad. Ja selles mõttes on väga tervitatav ikkagi kui lääneriigid või noh, ükskõik mis riigid tegelikult Araabia riigid väga väga tugevalt ka teevad doonorprogramme just nimelt selleks, et säiliks mingigi stabiilsus, vähemalt osal osal elanikkonnast. Aga no neid neid noh, oma rahustuseks muidugi ilmselt aidatakse ka, aga põhiline on ikkagi see, et ega inimesed ei taha tegelikult oma kodumaadel põgeneda, et ma olen nii paljude põgenikega kokku puutunud ja no nad kõik väidavad enam-vähem ühest suust, et noh, kui esimesel võimalusel tahaksin naasta oma kodumaale, oma kodukohta, eks ju. Et et sellepärast need doonorprogrammid aitavad inimestel ikkagi kas või väikesel osal nagu püsida seal, kus nad on ja säilitada lootust, et ühel hetkel nagu me saame nagu jätkata sealt, kus meil pooleli jäi, eks, ja neid riiki üles ehitama uuesti hakata. Et selles mõttes, kui me võtame isegi põgenikke vastu, see on väga tervitatav. Aga, ja me tegelikult jah väga aktiivselt ikkagi aitama kaasa sellele, et seal kohalicetist tsiviilelanikkond, kes ei võitle, kes ei taha võidelda, kes tahab lihtsalt ellu jääda, eks ju, ja oma lastele garanteerida mingi tulevikku, et need saaksid seda teha. Tuleme tagasi pühapäevahommikuste teemade ja mõtete ja meeleolude juurde. Millal sa Hille viimati niimoodi naersid, et sul pisarad silmas olid, mille peale? Peale laagistasin naerda, sain oma venna higiga kokku ja, ja, ja meil Eiksin niuke pullimees, et et kui me juttu ajame, siis sealt noh, see on niisugune mõnusate endale arusaadav Mare ja Eesti naljad ja ja, ja siis valagisson alati naerda ja nüüd lähen Saaremaale, olen oma perega koos, kindlasti saan seal ka laginal naerda ja üldse mulle õudselt meeldib naerda. Ma, mul ongi kogu aeg hambad laiali, kui vähegi saan, siis esimesel võimalusel tõhu, naeran. Haya Sofia basiilika on üks loetud üheks seitsmest maailmaimest asub asub Istanbulis. Nagu paljud kunstiajalugu õppinud, nii olen ka mina sellest sakraalehitisest, et eksamitel väga pikalt rääkinud ja niimoodi piltide peale kõike näpuga näidanud ja jutustanud, aga tegelikult pole seda kordagi ihusilmaga näinud. Räägi sellest, räägi sellest, mis asi see on, mis see siis on? No esiteks, tema ime peitub selles, et kui sa kujutled seal seda selle hoone ees seistes, et millal ta ehitati, et mis siis ajaline, milline oli üldse linn, eks ju, et kui väiksed olid tegelikult hooned ja kui siis püstitati selline noh, ta on ikkagi väga suur isegi ka tänapäeva mõistes, et me oleme harjunud suuri hooneid nägema, me võib-olla enam ei hinda neid mastaape, aga kui sinna sisse lähed ja siis sa oled selline väike Kirbsele suure kupli all, vot siis sa võiksid võisid küll tunnetada seda, et kui võimas on religioon ja et kuidas inimesi sellel hetkel nagu mõjutas, et tema, see mastaapseks ja selline grandioosse. Ja muidugi see, et ta on tegelikult selline arheoloogile ütleme, arhitektuuriline ime, et Istanbul on hästi maavärina ohtlik piirkond ja seal on läbi põlvkondade on üle elatud, selliseid suuri maavärinaid ka. Et kõik need kuplid on jäänud püsti seisma sinna, ta ei ole kordagi kokku varisenud, et ta on selles mõttes tõeliselt hea arhitektuur. Ja need Need, bütsantsiaegsed, fresko ja, ja väikestest killukeste kokku pandud Jeesuse ja Maria pildid ja et kui sa neid eemalt vaatad, et ta nagu foto lähed lähemale. Ta on mosaiik, et need on väga erilised asjad ja üldse, Istanbul on täis selliseid selliseid igasuguseid arhitektuurilisi ajaloolisi imesid, et seal võib käia. Ma tean inimesi, kes on käinud Istanbulis kaheksa korda, ikka veel tulevad tagasi, et veel jäi midagi avastamata uurimata. Põhjatu. No kui sa praegu saaksid nii teha, et sa ei ei tee ühelegi reklaami või ühelegi reisibüroole ühelegi lennukompaniile sellist reklaami, aga aga kuidas sa kirjeldaksid ühte niisugust esimest korda Türki esimest korda Istanbuli tulevale inimesele, kes tahab just nimelt sellest nii-öelda kultuurist osa saada, hävitajaid on igas igas maailma riigis igal rannaliival vedelemas aga just see nautida seda õiget, niisugust Istanbuli head, head niisugust hommikust Istanbuli ja seda öist, et kirjelda, milline võiks olla selle ühe inimese niisugune ootuste pakett, kes tuleb, ütleme, nädalavahetuseks või siis mõneks mõneks päevaks või nädalakeseks Istanbuli, mida ta võiks sealt nagu oodata, mida ta kindlasti peaks enda jaoks ette valmistama või vähemasti vähemasti nii-öelda ette ette kujutama, et vot sellest ilma jääda ei tohiks. No mina esimest korda läksin Istanbuli, siis ma ei valmistunud üldse ette ja mulle tuli suure üllatusena, kui kaunis, kui puhas, kui sõbralik see linn on, sest ta on tegelikult nii suur linn. Aga just need piirkonnad, kuhu tavaliselt tunduvalt rohkem nagu turistid, see on nii vägev ja, ja noh, esiteks nagu mida, mille, mida kindlasti endalt maha heitma on igasugune, sihuke võõristus või hirm, et mida avatumalt sa seal ringi käid, mida rohkem sa seal suvaliste inimestega juttu ajad, et rohkem sa vahetult tunnetad seda, seda omapärast kombinatsiooni nagu igasugustest erinevatest kultuuridest ja arvamustest ja religioonist kõigest. Et Istanbuli tuleb nagu tulla niimoodi, et sa heidad nagu kõik endale igasugused eelarvamused maha võib-olla ongi parem kui üldse ei loe ja tuled ja hakkad seal tunnetama seda, mis seal on lihtsalt niimoodi puhta lehena. Aga jah, ajaloo huvilistele, et kui ma ise ka omal ajal õppisime ka, et noh, Mesopotaamia ja ka, et seal esimese maailmasõja tardanellide Bosporuse. Aga kui see kõik saab sulle nagu sellise Reaalse kinnituse, siis see on nii võimas ja et siis sa hakkad aru saama, et see on selline nagu kultuuride ja tsivilisatsioonide ja mandrite ristumiskoht, et ongi ajalooliselt olnud alati selline eriline paik ja ta jääb tulevikus ka, et ega seda seda ei muuda. Et meie oleme väga rahulik, Saaremaa aga, aga Türgi ja just Istanbuli ümbrust, et see on selline üks maailma tõmbepunkte ja on nagu alusega ja põhjusega. Mis seal türgi keeles kõige ilusam lause või kõige ilusamad sõnad, mida sa oskad öelda? Igas keeles ju alati küsitakse, et kuidas on, et ma armastan sind tõrges, ütled senisevioorum sellisel juhul ja, ja, ja, ja see on, kui sa tõlkes seda telgid siis siis eestlase ütleb, ma armastan sind ja see on kuidagi selline lõputu lõplik türgi keeles on see, et ma olen sind armastamas. Et selline Saulus käib just selle kui toimiv, eks, et praegu nüüd ja hetkel ja kestvalt kuidagi, et Erinevus keeleline, et meil on ta jah, siuke nagu lõpetatud tegevus või või noh, et ta on nagu niisugune ei ole nagu kestev tegevus, aga tõrge selles, et ma olen sind armastan. Ajem, loving you nagu inglise keeles võiks tõlkida ka. Kallid raadiokuulajad, tänane pühapäeva hommikune jutusaade siin hakkab otsa saama, ma olen väga tänulik silla, aitäh sulle, et sa tulid meile saatesse, et sa jagasid Eestimaakuulajatega sooja, kuuma, türgi armsaid ja sooje mõnusaid hetki. Muljeid jagasid meiega türgi muusikat ja sinu valik jääb lõpetama ka tänast saadet. Jah, selline Eesti minu üks tõeline lemmik, Marten kuningas, et vahel ma sedasama laulu, kui olen sõitnud Istanbulis õhtul autoga ja need sillad ja tuled ja kõik ja ja et siis laul toob nagu pisara silma, et siis tuleb Eesti igatsus ka peale, aga see on nii ilus laul, et seda kannatab ka päise päeva ajal kuulata, kuigi looni öine sõit