Turna kui taevas nutta Kirde-Saksamaal seisva noi brandenburgi linna saatuse pärast oleks taevas pikkade sajandite jooksul õige mitmel korral nutta võinud. Kui sa siin peaksid küsima teel vanalinna, öeldakse sulle jahedalt, meil ei ole vanalinna kuni 29. aprillini 1945 oli. Kuid Nadal tegi punaarmee rohkem kui 80 protsenti nei Brandenburgi ajaloolisest keskusest maatasa ja sellest ajast peale asus linn Ida-Saksamaal Saksa demokraatlikus vabariigis senikaua kui selline riik eksisteeris. Viimastena aastakümnete jooksul on aga suures osas taastatud noi Brandenburgi täiesti eriline keskaegne linnamüür koos nelja vägeva gooti väravaga. Ikka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja ta salgas. Nimedega on lood mõnikord keerulised. Saksamaa ajalooline piirkond Brandenburg laiub riigi nii-öelda Kesk-Läänes, kus on Berliin Potsdamis, Frankfurt brandenburgi nime kandev linn Haaveli jõe ääres. Algselt siis umbes aastal 939 oli linnal teine nimi wrenna burg. Sõna tähenduseks on antud muda või isa pilk. Alates 965.-st aastast kandis linn tee ääres brandenburgi nime tunduvalt põhja pool. Kiirede Saksamaal asuv nai Brandenburg kuulub hoopis Metlemburgi maakonda. Umbes aastal 1240 rajati sellesse paika Rooda klooster. Brandenburgi linna tekki ajaks loetakse aastat 1248, kui brandenburgi markkrahv Johann esimene otsustas, et ka temale kuuluva piirkonna põhjaosas võiks seista üks tema tähtsat nime kandev linn. Linna nimi. Nii oli rajamisaastal Randembor Nova. Varsti juba Brandenburg Nova, millest kujunes nonii Brandenburg, Uus Brandenburg. Brandenburgi linna tegem asulat piiras algselt vaid tavaline puud ära, selle kohta on leitud märge markkrahv Otto kolmandaaegsetes dokumentides aastast 1261 on kirjas, et asunduse esimene kaitsev öö kujutas enesest kaitsekraavi muld välja puuplanku alles hiljem, 14-ni. Sajandi alguses hakati ehitama kividest linnamüüri. Ja sellest linnamüüri kuulusid täiesti erilised kaitseehitised, mida võidki leida kõige rohkem Kirde-Saksamaal. Need olid üdini keskaegseid viik, Houssid sellele tõlkimatuna tunduvalt terminile. On mitu seletust. Ühe järgi tähendas sõna viik, kas kõrvalepõiget peidukohta kesksaksa keeles tähendanud sõnavik. Aga lahingut. Niisiis, kui teistes linnades ehitati keskajal linnamüüridesse kaitsetornid, siis Brandenburgis asendasid neid enamasti Vikhausid. Linnapeaaegu ringikujuliselt ümbritsev kaitserajatist koosnes Moldova hallist kaitsekraavidest ja tugevast punastest tellistest nöörist, millest see siis enam-vähem võrdsete vahemaade järel tervelt 54 Vighoussi. Tänapäevaks on umbes pooled Nendest taastatud ja ega nad mingite ähvardavate kaitseehitiste nii küll ei mõju, pigem umbes seitsme meetri kõrgust paksu tugevat kivimüüri. Liigendavate kenade Te tahate nelinurksete keskaegsete majadena, millel on tumedatest jämedates taladest sõrestikseinad, tumedad viilkatused ja tavaliselt kolm korrust nendest kaks viimast eelduvad kitsamüüriäärse tänava kohale. Brandenburgi müüri liigendavatest Vikhaussidest on siiski ka punastest tellistest kujutades enesest pigem päris tugevaid nööri torne. Mõned on üleni luuderohuga kaetud. Mõnede tänavakorrustel on avatud väikesed kunsti ja käisid tööpoed või kunstnike ateljeed. Aga see on tänane pilt. Nai brandenburgi, osaliselt taastatud linnamüürist selle ääres kulgeva tänava teiselt kohati võssa kasvanud küljelt võib hea õnne korral leida Need iidvanad ikka taladest sõrestik fassaadidega, majad, mis jätavad mulje, et neid ei suudetudki viimase suure sõja lõpul maatasa teha. Et nad seisavadki siin sajandeid vaatajaid keskajast peale. Brandenburgi linnamüüris oli algselt kolm 14 10. ja 15. sajandil ehitatud väravat. Muidugi hävisid needki sõjas, kuid on tänaseks väga kaunilt algsel kujul üles ehitatud. Kõige vanem Manfred Lander toorsuur, tugevate gooti müüride vahel seisev väravakaar. Selle kohal on kõrge väravahoone terav kaareliste gootja akendega. Päeval olid ka hoonetega ümbritsetud hoov ja eesvärav trepp, Tower, tooron samuti kootilik. Suure kaarvärava kohal on tugev teravate gooti tornikest nelja kõrge viiluga mitmekorruseline müür. Staar kardel tooron, eriti uhke värav. Selle ümarakaare kohal seisab tohutult kõrge aste-astmelt tõusev ja langev sakiline viil. Õieti torn. Sakid koosnevad heledatest punaste telliste ääristatud triipudest ning viilu ülaosas kulgeb tore jumalat tülistavatest inimkujudest friis kuid pikapeale ei no ei brandenburgi jaoks kolmest linnaväravast väheks jäidet iga neljas nii säili värava igasse ilmakaarde ning teda hakatigi keskajal nelja väravalinnaks kutsuma. Linnamüür müüri väravad, kaks taastatud ajaloolist kirikut ja mõned üksikud hooned ongi vaid jäänud jutustama kunagisest noibrandemburgist, mis kuulus enne purustamist Põhja-Euroopa, eriti Põhja-Saksamaa ning balti mere äärsete maade tellis kootikaaladele. Oletatud punaseid telliseid hakati Põhja-Euroopa ehitustest kasutama 12. sajandil. Sellest materjalist on rajatud nii romaani gooti kui renessanss-stiilis hooneid. Brandenburg kuulus tellisgootika aega, kuid sellest ehitusmaterjalist polnud võimalik luua näiteks Lääne-Euroopas nii levinud saledaid taeva poole sööstvaid Kivibitsilisi orne ja tornikesi hapraid, tugikaari uhkeid roos, aknaid ja grotesksed, katusefiguure koorgosid põletatud tellistest hooneid, kaunistati teistmoodi erinevatest tellisetoonidest ornamentidega valge lubjakrohviga uus materjal ja eriline hoopis monumentaalseid gootika, kuid väga uhkeid kootiga paari sai ehitada ka punastest tellistest. Hansalinnades sai tellisgootika selle mõjuka ja rikka liidu sümboliks. Brandenburg arenes rikkaks kaubalinnaks ja oli seda kuni kolmekümneaastase sõjani 1618 kuni 48. Kolmekümneaastases sõjas sõdis terve Euroopa, Austria ja Hispaania. Habsburgide toetasid paavst, Saksa katoliiklikud, vürstid ja Poola-Leedu riik. Habsburgide vastaste liitu kuulusid Saksa protestantlikud vürstid Prantsusmaa, Rootsi ja Taani. Neid toetasid Inglismaa, Madalmaad ja Venemaa. Aavsburgide liit võitles katolid, sismi Habsburgide vastaste liit protestantismi lipu all. Niimoodi algas kolmekümneaastane sõda, aga usu sõjana ja sõjamarsid kõlasid terves Euroopas, kuid kõige kõvemini Saksamaale. Ja Saksamaa sai selles meeletus möllus ka kõige rohkem kannatada. 1630 randus saksa, Rootsi kuninga Gustav, teise Adolfi sõjavägi, tänali kangelaskuningas, Rootsi suuruse looja protestantismivad Bergaitsja. Rootsi armee vallutas brandenburgi, kuhu jäi Rootsi garnison kuid katoliikliku liiga väed vallutasid linna juba aasta hiljem tagasi. Palju mõjutatud sellest, et kuigi Rootsi ja Rootsi vägedesse kuulunud šoti sõdurid olid juba alla andnud, jätkasid katoliiklased nende tapmist. Mustaks paruniks kutsutud šotlane Kaheksateistkümnes hoolise Parun liiklev palgasõdur kolonel Robert Manro kuulus Rootsi kuninga Gustav Adolfi sõjaväkke ning tema märkmetest on teada, et ka rootslased ise sõdisid tollal reegleid märgi, mille kohaselt vange ei võetud ja lõpetasid kõik armuandmispalved lühikese hüüdega. Nonii, Brandenburg brandenburgi linn, mina ei polnud selle tapmisparooliga küll midagi pistmist selles ajaloo kõige brutaalsemate hulka kuulunud sõjas, mis lõppes katoliiklike jõudude lüüasaamise ja Vestfaali rahuga 1648. aastal. Saksamaast oli aastaks 1648 järelvaid vari mälestus endisest ajast sema purustatud ja vaimselt sandistunud, nagu olid sandistunud sajad tuhanded sõjast eluga pääsenud sõdurid. Riigi arvatavast 16-st seitsmeteistkümnest miljonist elanikust jäi alles umbes kümmekond miljonit. Sajandeid Põhja-Euroopaga kaubandust ja arengut mõjutanud Hansa liit oli hävitatud Saksamaa lahutatud merest ja teistest Mandritest ning lõhestatud sadadeks vürstiriikideks. Brandenburgi vallutasid sõja käigus nagu mainitud. Telli juhitud katoliikliku liiga väed vallutasid ja hävitasid protestantide linna, elanikke piinati ja tapeti, nende kodud ja kirikud lõhuti. Veel sajandeid hiljem lähetati linnas seda kohutavat aega. Brandenburgi ülesehitamine võttis tervelt poolteist 100 aastat hoolimata kahest vahepeal linna tabanud suurest tulekahjust olid aastaks 1730 taas üles ehitatud nii keskaegne linna suur kui ka vanalinn. Linna keskväljakule tõusis aga 18. sajandi lõpupoole Julis barokne loss, mida linnas noil aegadel paleeks kutsuti. Mozart oli juba imelapsena kuulsaks saanud kui Mecklenburg vürstiriike, kus asus ka nõiaBrandenburg, valitses Mecklenburg, Strealitsi hertsog Adolf Friedrich neljas. Tema valis keskajal rikka kaubalinnana tuntuks saanud brandenburgi oma pealinnaks ja 1775. aastal asuti linna keskväljakule hertsogi paleed ehitama. See oli päris uhke kahe eelduva tiivaga ehitis, mille sissepääsu muutis pidulikuks suur majesteetlik sammas hall. Rajal kuinoi Brandenburgi keskväljakule. See suur ja vägev palee kerkis, oli ka kogu linn kolmekümneaastase sõja vapustustest peaaegu toibunud. Kuulsad olid brandenburgi, hobuste ja villalaadad, rajati raudteid, Lüübekisse ja Berliini ning linnas algas lausa ehitusbuum. Paljud keskaegsed sõrestik fassaadidega hooned vanalinnas tehti korda või asendati uutega. Uued hooned tõusid ka juba keskaegse linnamüüri taha. 19. sajandil taastatega kõik noi brandenburgi, keskaegsed kindlustused, linnamüür oma viik, Housside ning tornidega neli linnaväravat. Neur Brandenburg oli ju nelja väravalinn. Kui ütlesin Brandenburg, oli saksa linn ja elas Saksamaaelu. 1933. aasta esimese juuni ööl põlesid linna keskväljakul raamatud. Neli kohalikku natsipartei üritus, väljaastumine mitte saksa vaimsuse vastu. 1938. aasta kristallööl süüdati linna sina, goog ja tuletõrjujad lasksid hoonel rahulikult lõpuni põleda, valvasid väidet kõrvalmajade süttiks ja kaunilt üles ehitatud keskaegsest noi. Brandenburgis hakkas 1900 kolmekümnendatel vähehaaval sõjaväebaas saama. Siia tekkis lennuväli, tulid suured tankikolonnid ning linna rajati mitmeid sõjamoonatehaseid, mis vajasid ka tööjõudu, nii et elanike arv selles väikeses linnas samas kasvas kuni 20000-ni. Teise maailmasõja alguses sain Aibrändemburgist eristaatusega linn. 1943. aasta kevadel brandenburgi sõjatehastesse sunnitööle esimesed 200 nais Ongi Ravens Prügi kontsentratsioonilaagrist. Augustist 1944 lisandus veel 5000 naisvangi, kes paigutati äärelinna idaossa ehitatud Barakidesse. Kokku hoiti noi Brandenburgi niinimetatud satelliitlaagrites umbkaudu seitset tuhandet naisvangi. Jaanuaris 1945 lukustati sõjatehastesse veel paarsada mees vangi. Sõja viimastel aastatel sunniti vange nei brandenburgi ümber kaitsekraave kaevama. Siiani pole teada täpset vangide arvu, kes noi Brandenburgis hukkusid. 29. aprillil 1945 vahetult enne sõja lõppu vallutas punaarmee nai brandenburgi vallutas ilma vastupanu ja lahinguteta, kuid ometi pidasid vallutajad vajalikuks põhjalikult purustada. Hajutati hoolega restaureeritud keskaegsed kindlustused, kaunid kirikud, ajaloolised hooned ja muidugi linna uhkus hertsog Adolf Friedrich neljanda hilisbarokne palee linna keskväljakul. See oli otsekui teine kolmekümneaastane sõda. 300 aastat hiljem on teada, et ligi 600 nai brandenburgi elaniku tegi linna varemetes enesetapupunaarmee. See leidis sellele mõttetule hävitustööle mitmeid otsitud õigustusi ja põhjuseid. Näiteks linnakeskuses varjas end mitu Wehrmachti üksust, kes keeldusid alla andmast. See on väide, mis on suisa valeks tunnistatud. Õied. Brandenburg oli Wehrmachti kindralmajor Otto eril streemeri sünnilinn. Niisiis 80 protsenti nai brandenburgi tellis kootikas vanalinnast oli varemetes selle linna lähedal asunud natside vangilaagris avasidega vallutajad õue laagri erilaager number üheksa kuhu paigutati peaaegu eranditult tavalisi sakslasi ja seda ilma igasuguse kohtuistungite. 1948.-ks aastaks, kui laager suleti, oli enam kui 5000 seal viibinud 18-st 1000-st vangist tapetud. Saksa demokraatlikus vabariigis sellest laagrist ei räägitud. Alles 1993. aastal avati siin hukkunud inimeste memoriaal ja kalmistu. Kas ma. Sain EGT. Fergangen GSM Forever. Mitte midagi polnud nai brandenburgi sõjast eluga pääsenud elanike jaoks möödunud unustatud ega lõppenud. Nende Lynne polnud praktiliselt enam olemas. Tuli hakata uusi maju ehitama, et inimestel oleks kusagil elada ja nõmmesid. Maju hakati vahetult pärast sõda ja 1900 viiekümnendatel ehitama sellesse Ida-Saksamaa linna. Sotsialistliku klassitsismi on asjatundjad selle stiili kohta kirjutanud. See polnud meilgi siin võõras, meie oleme siin siiski õnnelikumad. Meil on alles Tallinna võrratu vanalinn ja 1950.-te 60.-te kiiruga ehitatud inetuid hooneid just väga palju ei leidu. Temaga rannikul Saksamaal asunud noi Brandenburgis leidub selliseid aga äärelinnades kvartalite kaupa. Ise on kasvanud kunagisest keskaegsest linnamüürist kaugele väljapoole. Nad vanemad hooned on korda tehtud ja täiesti elamiskõlblikud. Kuid aeg läks edasi ja uued aastakümned tõid brandenburgi tohutuid igavaid tikukarp moodsaid fantaasiavaeseid, uusi elamurajoone, mis ulatuvad kauni tollenzee järve kallastele välja. Pikapeale tõusid linn aga üksikud ilmetud kõrghooned ja see on küll vaid minu arvamus. Aga ega need ei brandenburgi viimastel aastakümnetel kerkinud klaasfassaa radidega uusehitused. Ka just kaasaegse arhitektuuri meistriteoste hulka ei kuulu. Hotell Radisson Blu seisab noi brandenburgi peaväljaku ääres. Seda ümbritsevad teised uued ja igavavõitu arhitektuuriga hooned. Kuid väljakule tekivad hommikul suured päikesevarjud ja telgikatused. Imekiiresti ilmuvad nende alla turuletid, kus müüakse lilli, puuvilju, värsket leiba, toitu, rõivaid, ühesõnaga peaaegu kõike turuplats nagu aastasadade eest. See on vahva pilt. Ja sa tunned, et su päev nai Brandenburgis saab päästetud turuplatsile uuesti üles ehitatud keskaegsele linnamüürile, sele neljale haavale ja kaunitele, punastest tellistest kirikutele ja läbi kümnendite elanud romantilistelt saksas laagritele mis sellesse erinevaid ajastuid ühendavasse linna mee kummaliselt hästi sobivad. Giid laofteevee. On ikka vägev laager küll. Ah sa seisad Brandenburgi ajaloolisel keskväljakul, kus kahjuks midagi ajaloolist enam ei ole. Kuid siit on näha kõik kunagise linnamüüri neli vägevate tornidega väravad. Kogu nende punastest tellistest gootika, ilus ja uhkuses. Ja lühikese jalutuskäigu kaugusel algabki keskajali praegu ringikujuliselt brandenburgi vanalinn ümbritsenud ning perfektselt taastatud linnamüür oma põnevate viik Houssidega. Nööri taastamine on tegelikult pooleli. Seda tööd tehakse hoolega ja see võtab aega. Kuid kaks linnapea, mis keskaegset kirikut on suurepäraselt restaureeritud, kõrge ja vägev punastest tellistest Püha Johannese kirik. Brandenburgis on alates 1945.-st aastast Mecklenburg evangeelse luteri usu peakirik. Mis tähendab, et see hoone sai punkar Meie korraldatud noi Brandenburgi sihikindlas hävitustöös ilmselt vähem kannatada kui varem samal positsioonil seisnud Marian kirje. Maria kirik. Püha Johannese kiriku ehitamist alustati koos Francis Khani mungakloostri rajamisega ning kõige esimene kirik sai kahest tulekahjus kõvasti kannatada. Praegu seisavad kahel ööbilist hoonet, asuti ehitama 14 10. Viljandil. Sellele lisandus juba sajand hiljem kõrgete gooti võlvide Kagoria osa. Iidseid tohutuid kirikuid ehitati kaua ning ehitati ikka ja jälle ümber. Tulid tulekahjud ja sõjad, muutusid ajad, muutusid linnarahva vajadused oma lõpliku väliskujusainoi brandenburgi, Püha Johannese kirik alles 19. sajandi lõpukümnendil. Ja siin ta siis seisab keset rohelust, ilmatu kõrge ja suur piklik nelinurkne hoone, mille otstes on kootilikult kaunistatud katuseviilud. Ühes otsas kaks teravat nurgatornid, teises toredat kaarjate aknaaukudega torn, Isakid ja katuse keskelt tõuseb tohutu ehitise jaoks pisut haprana tunduv Taavi Aasale kellatorn punastest tellistest hiigelhoone seinu toetavat kõrgete terav kaareliste gooti akende vahel seisvat tugevat nelinurkset poolsambad. Tunduv peaportaal on päris tagasihoidlik ümargaaruks ja selle kohal teravviil. Hoone otsaseinu ehivad aga ilmatuga hülged ja uhked gooti kaartega aknad. Punatellistest gootika jätkub kiriku sees ikka sambad, heledatel seintel, piklike kaksikakende vahel ikka lehvikuteks aiagnevate punavalgete Royatega võlga Maret kõrgel ajal. Mõlemat lõõri ehib selline uhke kaarestik. Koori osa maalitud klaasist akende all seisab aga imekaunis peenelt nikerdatud barokkaltar umbes 1730.-st aastast. Rikkalikus raamistuses on maalid viimasest õhtusöömaajast Jeesuse ristilöömisest ja ülestõusmisest, aga see on vaid üks paljudest noi brandenburgi Püha Johannese kirikukunst aretest. Siin seisab Alabaster reljeefidega kantsel aastast 1598 ja selle kohal kroonikujuline baldahhin. Rööviechib umbkaudu 1500.-st aastast pärit koodi tiibaltar kuldsete ornamentidega. Altari keskosas on ristilöödud Kristus Janeli pühakut. Tiibadele on maalitud neli ränjutlustajat. Kogu Püha Johannese kirikut ehivad nai brandenburgi gildide kingitusena eri suurustes meisterlikult töödeldud messingist. Küünlajalad. Naabranne mürgi Püha Johannese kirik pääses 1945. aasta aprilli hävingust õnnelikumalt kui jumalaemale pühendatud Riia kirik. Viimasest jäid varemeid täis vanalinnas püstivaid lõhutud esiviil, välisseinad ja osa kellatornist. Loodetavasti jääb see hävitustöö kõike näinud Marja kiriku pikas ajaloos viimaseks. Esimene puukirik rajati samasse paika juba aastal 1248 punastest tellistest neli löövia koori. Seal pandi püsti 13. sajandi lõpuaastatel. Pärast 16. sajandi keskel toimunud reformatsiooni jäi brandenburgi maria kirik luteri usu pühamaks. Kuigi kolmekümneaastase sõja lahingud muutusid ka selles kirikus veresaunaks. Gerhie uhke kellatorn 90 meetrit kõrge on sajanditetormides ja tulekahjudes kõvasti kannatada saanud. Praeguse 1945. aasta purustuste järel taastatud gooti välimuse Maria kirik 1900 kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel, kui tema sisemuses pole see enam endine. Kolmele ööbiline ristvõlvi, ka kirik. Niisiis see välispidiselt nii vägev punastest tellistest, rikkalikult kaunistatud gooti pühamu, mille uhkes otsaseinas tõuseb astmeliselt taeva poole viis nelinurkset saledat gooti torni. Nende vahel aga ilutsevad kõrged gooti kaartega aknad ning mille teisest otsast tõuseb järkudega taevasse terava kiivriga gooti kellad. Turn. See pühamu on praegu tegelikult kontsertsaal ei Brandenburgi kontsert, kirik nagu seda kutsutakse Filharmoonikute kodu. Hoone siseruumide kujundajaks sai pärast mitut ebaõnnestunud konkurssi Soome arhitekt Pekka salminenud, kelle projekt oli žürii meelest kõige efektsem kontsert. Kirikusaalis on ruumi ja õhku. Saali kujundus on lihtne. Moodne, kõrged gooti aknad ning nende kohal teravkaari moodustavad poolsambad muudavad ruumi pidulikuks suursuguseks. Mida täiendavad romantismiajastu, maalikunstniku Caspar David Friedrichi tundlikud, sümboolsed ja mässavad taiesed. Hamburgi Maria kirik näib elamusterohkepaigana. Brandenburgis mõtled keerulistest tähendusrikastest paikadest ja nende lugudest mõtled, et see endine idasaksa linn, mis esimesel hetkel vaid igava ja uuena tundub, ei ole seda mitte. Edgar taastavamad sõjad ei suuda üht paika ja selle ajalugu lõplikult maapinnalt pühkida. Kuni leidub neid, kes tahavad ja jaksavad mäletada.