Tere õhtust, head kuulajad. Minu nimi on Anne Parksepp ja ma palusin täna stuudiosse kaks bioloogi, kellega me oleme nii mitmelgi korral siin kokku saanud ja rääkinud looduse võlust ja imedest. Nii et Georg Aheri ja Aleksei Turovski. On ju nii, et kui pidulikud sündmused, siis tahame kõike, et näha välja väga meeldivad nägusad. Ja ma usun, et eks nii on ka loomariigis. Kui seal on sellised pidulikud sündmused, siis nähakse välja natuke teistsugune kui tavalistel argipäevadel. Kahtlemata on teistsugune muidugi. Aga see võib üldse kõne alla tulla ainult nende loomade puhul, kes üldse peabki punn. Sest teeme kõigepealt algasja nii-öelda põhilised asjad selgeks maailmas on tohutu palju loomi, kellel ei ole pulmadega noh, praktiliselt mitte mingit pistmist. Selliseid on tõesti küll ja küll on olemas ka hermafrodiit selt loomad kellel idee kohaselt kah nagu need pulmad ei peaks nii väga tähtsa tulema, aga ometi nendel juba pulmadega. Nii et niipea, kui meil loomariigis on tegemist mingisuguse liigiga kes on tõepoolest eluliselt huvitatud selle Vahetamisega, kes ilma selleta ei saa naat siis tulevad ka pulmad kindlasti ette ja vastavad pulmarituaalid, pulmakombed. Ja need on siis tõepoolest väga-väga tähtsad ja pulmade puhul, kas ehitakse ennast, kasvataks endale igasuguseid asju. Või vähemalt käitutakse, siis käitutakse igal juhul hoopis teisiti, ma mäletan kunagi Gustav Naan rääkis armastusest inimeste puhul. Ja sellest oli tal isegi mõni artikkel ja ta omistas armastusele ja sellega seotud käitumisele niisugust ebanormaalset energiataset. Energeetilisel tasandil siis me võimegi ekstreemses olukorrast rääkida, kuid ebanormaalsest kindlasti mitte. Kõik, millest me täna räägime, on normaalne. Teine asi, et see on niisugune normatiivne käitumine, mis ei tule iga päev, et vähemalt loomade puhul. Ja inimeste puhul ka Jumite pidulikke riideid ei kanname siiski iga päev. Pidulikus meeleolus me ka ei ole päris kindlasti. Loomade juurde tulema, siis siin on omaette küsimus, kui pidulik see meeleolu neil üldse üle või on siin võib-olla tõesti küsimus hoopis selles, et nad pole sugugi pidulikud, nad on tegelikult võib-olla tavalisest rohkem ärritatud agressiivsemad tunduvalt pulma ajal inimesed nimega agressiivsed eeldatavasti ei ole, vahel küll, aga enamasti nad siiski ei ole agressidovskis. Nojah, seal võib olla, muidugi tähendab, ma lähtun praegu noorpaarist, kui me vaatame nende vanemaid, siis võivad olla üpris agressiivsed meeleolud seal ümberringi. Aga loomadel tihtipeale on see agressiivne käik kohe silmaga näha ja tihtipeale on see käitumine ka selline, et pole üldse võimalik selgeks teada on, kas seal nüüd agressiivne käitumine, kas ta tahab rünnata, Ta võis hammustada või midagi teha või on heade kavatsustega, isegi selle partneri suhtes on seda raske. Ümbritseva teiste sama liigi esindajate puhul on see selgesti näha seal selgelt väljendatud agressiivsuse. Kui ta tunneb ära partneri, siis tihtipeale alguses on kasele partneri vastu agressiivne ja siis, kui imetaja lind või mõni teine elusolend siis selle pulmaaja juurde jõuab siis selle agressiivse lisaks on tal. Ma ei ütle, et tal nüüd teadlik mure on, aga üks suur mure on ka see mure on see, et ta peab endale saama selgelt väljendatud rüü, tähendab, ta peab välja nägema selgelt eristatav teistest lähedaste liikide esindajaid. Et emane enamasti just emadest emasid ei ole võimalik omavahel nii selgelt eristada kui isaseid. Et emane ära tunneks, selle isaslooma jäästada teise liigi esindaja isegi sellepärast just need pulmarüüd nii uhked ongi. Tähendab, ehtimine on lihtsalt sellepärast, et kellelegi isegi jäetaks inimesele tihtipeale nii ei ole. Inimene võib olla ka, et ehib ennast sellepärast, et ta ei läheks teistega segi, aga peab teadma, kes on peigmees ja kes on truud. No see ikka selge ole. Välimuse järgi. Oja jääk pulmalistest ka siiski erineks natukene, sest pulmarüü inimestel on ikka tunduvalt teistsugune kui ükskõik missugune teine pidurit. Nojah, aga inimesel ei ole tähendab ohtu, et näiteks läheks lähedase liigi esindajaga šimpansi Vorangu või ka gorilla, aga vaevalt et keegi inimeste käeb, olgu tal nii uhke, olgu ta täitsa ilma riieteta ikka. Tagasi nii kaugele me ei oska tõesti praegu näha, siis võib-olla tõesti oht oli, aga ma kardan, käsisest ehtimist ka ei olnud, seal oli teistmoodi ja see oli rohkem konkreetse käitumisega hea käitumise üle. Aga see oli igal juhul väga spetsiifiline spetsiaalpea, igal Joonakas välimber inimahvidel nende juurde põikamata, kui erinevad nad on, eks ole, ja see on see pulmakäitumine ikka fantastilised, erinev, kümneid kordi juba rääkinud erinevates kohtades, et ma ei saa ikka mööda minna orangutangi, see on kaunis. Kes on tõesti fantastilised kuse, isane istub seal 200 kilo või 250 kilo, pajude kaalub, istub puuoksa peal. Tal on kurgu all kuue liitri V8 liitri mahtuvusega hääle resonaator, kott puhub õhku täis, siis ajab huuled torru ja laulab kõva selge häälega. See laul kaks funktsioonidega, et üks on mõeldud emastele, kes siis tulevad juurde rongid üldse teravad, igaüks omas nurgas. Ega nad palju kokku omavahel ei puutub. Temastele, see mõjub nagu peibutusena samal ajal teised, nooremad isased, kes seal ümber on, need kangestuvad hirmust puu otsas või mõni võib-olla kukub hirmus puu otsast allagi. Need ei julge liigutada ennast mõnda aega, kui nad seda häält on kuulnud. Nii et no ja siis, kui mõni emane sinna juurde tuleb, siis ulatatakse talle veel elegantselt siukse karvase punase, karvase käega orhidee õiekene Sabel kenamat rituaali ette kujutada ei saa ja mitte kunagi ei unustata seda aiakest. Noh, see võib teinekord asenduda mõne teise, kas lehe tuustiga või mingi muu asjaga, aga midagi pole midagi kanta. Jah, midagi päris kindlasti ja nii-öelda turu seisust oleneb kas on seda orhideed parajasti saadav seal lähedalt, aga aga sa mainisid õigesti seda agressiivsuse tase. Võib-olla neid nimetataksegi, seda siiski ägeduseks. Loomulikult see on agressiivsus, selge see, aga viimasel ajal räägitakse rohkem Aganistilisest käitumisest, see on just nimelt äge käitumine, see ei pea tingimata olema selline agressiivne demonstratsioon või agressiivne käitumine, mis tõepoolest sarnaneb oma territooriumi kaitsmisega, näiteks lõime dishoone ajal, kus tõepoolest lähevad kihvad küüned käiku. Jah, eks muidugi, need on väga sarnased Tagonistilise käitumise ilmingud. Nii pulmade kui ikka oma territooriumi kaitsmisel ja arvatavasti need on ikka väga tihedasti bioloogiliselt seotud. Keda sa pulma kutsud, kui sul korralikult kodu kaitstud ei ole, kuhu saama perekonda lood, kullake, eks ju, mis aga Kressiivsusesse puutub, siis jah need päris vanad Orangid, arengu taanid, isased, nende agresiivsus vahest kasvab lubatud piirist üle ja siis nende hääl on juba niivõrd ähvardav, et enam ei panegi ei tule selle peale. Ja sellepärast tihti juhtub niiviisi, et kõige tugevamad kõige vanemad Orangid langevad paljunemisest välja ja nende bioloogiliseks funktsiooniks jääb puhtal kujul selle territooriumi kaitsmine. Hirmutavat kiskjaid peletavad minema ja ja mida nad kõik idee, aga häält teevad, nii jubedate teemasedki, neid kardavad, seda juhtub Orangidega ja võib-olla just see on ka üks põhjustest, miks Orangide arvukus nii väike ongi. Arvatavasti kahaneb praegu ka. Kui nüüd neid kaitstakse, muidugi ikkagi kahaneb. Käitide tuleb kaasa ja oled mees, teeb kõva häält, see on väga tore, väga ilus, teatavasti emastele see meeldib. Aga mõõta tuleb pidada ka oma mehisuse demonstreerida. Aga kellel on kõige huvitavamad pulmarüüd? Kanalist ära vasta ilmselt jah, kanalistel ilmselt kõige uhkem ja samal ajal kõige ohtlikum pulmariigiliselt paabulinnul. Kahtlemata paabulinnul see uhke saba, mida endast kõik on loomaaias vähemalt näinud filmis kusagil ikka on paabulinnu saba silma ette sattunud, kui ikka lahti lüüakse ta veidi üle meetrise läbimõõduga pool kaar uhked täpid seal sees, et silmad siis see tõesti on vapustav vaatepilt, kui seda näed, aga samal ajal ka uurijad, kes need linde metsas on uurinud. Need on väitnud, et neid isasid langeb ka isased paabulinde kõige rohkem kiskjate saagiks, sest siukses apaga ikka nii väga hoogsalt lendu ei tõuse ja kui kui juba piisava distantsi peale see kiskja või keegi on jõudnud, siis ei jää muud üle, kui tema lõugade vahele satub. Ja üldse vaat see uhke pulmaöö on kahe otsaga asi, ei ole päris selge tänapäevani, miks ta üldse nii uhke on? Kindlasti see, et aitab ära tunda, on üks seletusi, aga selline, et isastel pole nagu sellist, kuidas öelda pulmajärgselt tarbimisväärtust enam, nii suurte need võiks siis nagu hõlpsa saagi sinna kiskjate peibuta. Muideks, jäta see madal, kui emane ta tähtsat rolli täidab ja poegi ilmale toob, sest ilma isaseta saab ju need pojad üles kasvatada, kuigi raskemad, niisugune, aga põhimõtteliselt on võimalik täitsa võimalik muidu, aga kui ei ole siis ühesõnaga kui ei ole seda, kes muneb need munad näiteks lindudel ikka see isane võib-olla nii tagasihoidlikke, nii märkamatu kuitahes, ega temast bioloogilisest seisukohast mingit väärtust temast ei ole. Jah, jah, nojah, eks see pulmarüü tõesti selleks et antud liigi just nimelt oma liigi isane ära tunda siis, et naised saaksid valida üks oma rüüd kasutab ja demonstreerib näiteks kas või ägeda mini või paremini kui teine, vähemalt lindudel, kelle isased omavahel selliseid duelle või kahevõitlusi ei pea, nendel on vaja noh, kasvõi tantsuga ikka teisi üle trumbata. Mis alusel muidu see emane valib? Iga esimesega, kes jah, kuulub küll minu liikiaga, no mis siis, võib-olla ta on muidu veidrik. Las ta ikka näitab, kas ta tantsib korralikult või kuidas ja kui ta oma rüüd korralikul demonstreerib ja kõik teeb õigest issand möödurit. Ja kolmas funktsioon ja see on võib-olla kanaliste juures eriti tähtis on emase stimuleerib. Jah, ta valis välja, et vot see peigmees on tore ja kena ja siis noorpaar nagu kahekesi, mis edasi? Kui see kana jääb stimuleerimata, siis pardo on see kõige tähtsam, segapopulatsioon jääb ikkagi ära jaganud, annab stimuleerida, ilmselt küll see faasanikukk jookseb ja küll ta tantsib ja küll ta vasakult ja siis paremalt ennast niiviisi näitab ja jookseb tema selle ette ja siis oma suurepärast kraed, mis tal nagu vanaegiptuse freeskodel, sellised poolenisti parukas, poolenisti maanteel lausa niivisi poole seljani viimsi, ta tõmbab selle ette ja see on niisugune kuldne, musta triibuline ja teemantfaasan. No tal on teised värvid küll, teeb täpselt sama ja siis emane üks kord vaimustatud seisma jäänud vaatama satub õige vaimustusse. Vaat siis võib toimuda see kõige tähtsam, mille pärast seda üldse teha. Peituks. Aga jah, eks pulmad Lepiski loomadel vähemalt Lepist toidulistel, niisugustele albetel, loomadel, kes ei ole eriti hästi relvastatud. Ohtlik menetlus muidugi ohtlik aeg nende elus isasid paabulinde hukkub ja faasaneid hukkub kindlasti päris palju, aga ikkagi sellist asub, siinsel tasub ennast ära. Ja see on bioloogilised tegelikult sisse programmeeritud, sellepärast et peaaegu kõikidel liikidel on nii statistiliselt usaldusväärselt ju kindlaks tehtud, et isaseid sünnib teatud võrra rohkem kui emaseid, see on mõni protsent, aga see ilmselt on see kaoprotsent, mis on sinna sisse programmeeritud juba aastamiljonite jooksul. See on ilmselt see, mis mis on nagu ette nähtud ja, ja võib-olla üks asi veel, millest võiks nagu rääkida, on see, et tegelikult värvikirev sulestik, see uhke väljanägemine endal loomadel on emasele nagu ka teatud garantiiks. Et kui ta näeb ilus välja, ta on puhas värviliste pindade pealt paistab see siledusse sulgede korrastatust paremini välja ja ilmselt siis see on ka emasele teada, et nad kuidagi seal niisugune hea tähendab, tal peab olema ka hea tagapõhi või ütleme, temast võib saada korralik papa järglastele tervetele tugevatele järglastele. Temal tasub tähelepanu pöörata. Säsittidena faasist armetu väljanägemisega just et siis ega emane temale suurt tähelepanu ei pööra, pööra ja muidugi muidugi lindudel on veel terve rida muid kontrolli võimalusi, ta ikka laseb isasel teha ka teinekord proovitöö noh, kasvõi pesa ehitamisel või pesaavause leidmisel või midagi muud. Neid on erinevaid meetodeid selle järgi võimalik ka selgeks teha, aga, aga üks nendel kanalitel just väga palju eriti preeria Kanadas, Ameerikas ja teised uhked, kes puhuvad endale põiekesed siia pea kõrvale ja valgeid sulgi demonstreerivad ja saba ja kohe üldse isased püüavad ennast suuremana näidata, kui nad tegelikult on, sellest siis need igasugused täispuhumise sulgede kohevile ajamised. Kui ta suled ligi keha tõmbostan jälle tavaline ja tal ei pööras erilist tähelepanu, puhub enda täis ja jälle kui inimeste maailma minna, siis mul on tunne, et võib-olla teatud mõttes atleetvõimlemine on üks taoline enese täispuhumise võtta ja tähendab tihtipeale sellistel hästi täispuhutud loom, isenditel areneb välishüperseksuaalsus nad muutunud nagu seksuaalselt üliaktiivse tähendab jõuagi demonstratsioonid kaugemal, ta püüab pidevalt uusi partnereid leida, demonstreerib, demonstreerib ja lõpptulemusena selle pereloomiseni ei jõuagi ja võib tihtipeale ma kardan ka inimestele noh, osadel selline käitumine välja kujunenud, tal kujuneb demonstreerimisel vajadus, uute partnerite leidmise vajadus kogu aeg ja lõpptulemusena tema bioloogiline väärtus, kui nii võib inimesest rääkida, aga bioloogiline väärtus läheneb nullile, sest ta ei suuda perekonda luua, järglasi anda ja ta isegi kardab täpselt nii, see on täpselt nii, ma olen täiesti sellega nõus ja ma väga pean lugu atleet võimlejatest loomulikult. Tublid poisid ja tüdrukud muidugi. Aga eks see on muidugi suurel määral just nimelt demonstratiivselt käitumisele orienteeritud. Loomulikult on olemas selline huvitav nähtus nagu hütter reliis eriti ja hüpermotivatsioon, ja see on nii inimestel kui ka loomadel päris kindlasti omal kohal. Näiteks see tuntud katse kajakatega, kui teha üks muna, mis on kajakast endast kaks korda suurem, täpselt kajaka munakujuline ja muster on ka täpne, vastav kajaga ettekujutusele sellest, mis on see õige muna ja panna see muna normaalsete munetud korralit elusate munade hulka siis emakajakas istub just selle suure muna peale. Tema jalakesed ripuvad vasakul, paremal ei ulata maali ja loomulikult tema päris elusad munad jäävad jahtuvad ära elementaarselt sest ema nendeni ei jõua mitte kuidagi, neid ei tasu endale nende peale ta ema seal üleval Bermuna otsas ja see on tehtud kipsist või plastmassist. Ja nii on ka muidugi seksiga. See hüpermotivatsioon seksuaalse demonstratsiooni puhul on tõepoolest võimalik asi ka looduses, aga kuivõrd võimalik see on inimeste elus? Ma usun, ei ole vaja spetsiaalselt kommenteerida. Väga tihti on niiviisi, et fantastiliselt vägeva mehise liha, sellise kehaehitusega partner seksuaalselt rääkimata, juba tema nii-öelda hoiakutest pere loomise asjus midagi eriti ei paku. See ei ole kindlasti mingisugune suus reegel, muidugi mitte. Kuid sedasi juhtub. Sedasi juhtub. Ja ka neid, niisuguseid mitte päris mune ei satu ju ka sinna kajaka. Pessa eriti tihti just nimelt inimese puhul, aga kõik on teisiti. Näiteks mingisugune üle linna vägev Schwarzeneggeri tüüpi mees mida ta vaeseke teeb, haaranid ei ole moes, aga kõik, kõik see naiste vägi Aga kas loomariigis on ka nii, et näiteks üks suur naiste vägi võib hakata huvi tundma ainult ühe kuke vastu, näiteks? Jah, see on täiesti võimalik ja tavaliselt kanalas ongi nii, üks kukk tõepoolest töötab, ütleme kukkena kõik ülejäänud on džentelmenid ja on seal niisama. Kanad valivad, valivad just nimelt kanad seal tedremängus või, või nende preeria kanade mängus täpselt samamoodi. Tähendab seal nad katsuvad kõik kõrvuti, seal mänguplatsil võib olla kümneid ja kümneid kuid konkreetse paaritumiseni paljude emastega jõuad võib-olla üksikud üksikud isendid, ainult nii, et teatud selliste tugevamat vaid paremini tantsivad või paremini ennast demonstreerivad. Kuidas me siis tahame seda nimetada, nende järglased kahtlemata on ülekaalus ja mõned tantsivad seal aastaid ja aastaid ja ei anna ühtegi järgust. Aga kas tüli ka tekib tüli mõne tantsiva kuke pärast, näiteks? Emaste vahel üldiselt nad on sellised, et nad hiilivad seal vaikselt mänguplatsi ümber ja omavahel nad ei taple küll kuidagi niimoodi sätitud Nad satuvadki sinna mänguplatsile väga väiksearvuliselt ja siis kogu tükk aega julgust ja hoiavad silma peal, ega nad nii uisapäisa torma sinna mänguplatsile nüüd seda emast või isast peibutama. Nii et ma arvan, temast vahel siukest tüli ei teki, aga üldiselt tülisid tekib küll, ütleme, kui on imetajad, kes loovad haariumit näiteks merel lõvid või paavianid, ütleme jah, paavianid või siis ütleme morsaralis, kes loovad sihuksed haaremaid. Ja siis tõesti üks isane kakleb teistega ajab endale meeletult suure haaremi kokku, need lõpptulemusest ta ei käi, sest haariumist üle ta lihtsalt ei suuda kontrollida enam olukorda seal haaremi servaaladel emased ta jõuagi nendeni ja üldiselt tema võimed on ka piiratud. Ja siis lõpuks emased niimoodi hiilivad sealt vaikselt minema ja käivad seal ümberringi luusivad nende poissmeeste juures ja tegelikult nende poismeeste elu on päris niimoodi mõnus, sellepärast et ja vastutust palju vähem vastutust pole mingi loomulikult selle hiljem poegadega emaste territooriumi kaitsmise eest hoolitseb üksipäini ise aremilooja haaremi looja. Ja tema rabelevad, teised seal ümberringi peavad peenikest naeru, ainult vabad poisid kõiki. Ja noh, eks nüüd mere lõvinnad Seeman Sibir vastavalt füsioloogilisele vajadusele väga loogiliselt, bioloogiliselt laitmatult, eks ole. Kas neil ka on mingid sellised pulmatantsud, eks ikka kirjeldada on natukene raskem, kujutage ette, tehakse taignast jäme rull või jäme vorst ja see vorst, siis hakkab ennast niimoodi painutama üle selja tagasi ja siis kukub nagu vastu maad, siis jälle painutab tagasi, keerab kord paremale, kord vasakule. Umbes sellisena võiks seda siukest merelõvide tantsu ette kujutada. Kui kuiva maa peal toimub vees, on need loomad muidugi elegantse mõtestelegantsemad tastilisel graatsiliselt, aga kuival maal nad tõesti niuksed nagu paksud rasvarullid, mis siis kuidagimoodi ennast vänderdavad ja aga ikkagi inimsilmale ka mittespetsialisti silmale pakub naudingut vaadata sellist pulmamängu ja see tuleneb sellest, kuivõrd kontrastsed, kuivõrd erinevad on nende loomade isaste emaste suurus. Emane on nii pisikene nii naiselikud, selle ohutud liha, näe kõrva, kes tema isandaks on. Kui kenasti see väike naiselik olevus ennast üleval peab, kuidas ta kummardab ja kuidas ta ennast näitab, keerab oma pika kaela otsas pea vasakule, paremale kiiresti-kiiresti ja teeb silmi, silmad on endal suured, tumedas niisked, imekaunid ja ilusad ja ta veel hõõrub ennast ju peaga vastu seda suurt lihamäge ka. Ja see on ka siuke omapärane. Kui me nende pulmatantsude paaritumise eelnevate rituaalide juures oleme, siis ma olen suhteliselt vähe juhtunud nägema niimoodi looduses rohkem juba filmi pealt kõikvõimalikke neid rituaale siis üks naljakamaid, mis minul on silma torganud, see ei ole küll ilus naerda, teiste kommentaarides näitab tegelikult sinu enda piiratust ja arenematust, aga ma ei saa siiski midagi sinna parata, ajab mind naerma. On sinijalg-suulade tants, need on sellised varesed, sutike, suuremad linnud, kellel on ujulestad, aga alati veidi konksias, nokk ja jalad on helesinised, ilusad sinised. Ja siis tants on niimoodi, et see ajab tiivad mitte päris laiali, vaid veidikese laiali, tõstab pea üles ja siis tõstab neid jalgu niimoodi lühikesed sutiks, isegi kõverad jalakesed tõstab neid üles, siis tatsab ühele vastu maad ja selle peale teise vastu maad ja siis ta taarub küljelt küljele. Plaksutab neid jalgu vastu maad, seda kirjeldada, seda ei tundu nagu midagi kolada, kui seda juhtub nägema, siis mina ei ole ühelgi korral suutnud naeru tagasi hoides niux koomilisemaid tantsu pidama. Ma näinud olen, aga samal ajal seal on suur väärtus, tähendab, ta demonstreerib kõige erksamad värvunud kehaosa, need on tal need jalad ja ta püüab neid partnereid näidata, ühesõnaga ära tunneks, et see on tõesti tema, see sinijalg-suunab, mitte mingi teine sulaliik, tihtipeale pesitseb õige mitu liiki koos, ta peab neid siniseid jalgu, näitame siis, sellepärast ta neid tõstab ja hoiab niimoodi eespool, et tõesti sinine värv partneri silma paistaks. Aga see on kuidagi kummaline, natukene naljakas, kas. Hiilgav küll, kuidas ta nüüd imetoredaid siniseid kingi näitab, nojah, see see asi ongi, pulmarituaalid, eriti lindudel on arenenud nii, et sisaldavad vähemalt Bartlaste puhul Comfort käitumise, selle enda puhtuse ja, ja enda korrashoiu käitumise elementide väga palju. Ja Konrad Lorenz ehitas tervet baklaste süsteemi just nimelt pulmarituaalide ja komfort käitumise elementide peale kui tunnustele. Tõepoolest, kui me vaatame, mismoodi näevad välja siis partide eri liikide kurameerimine sugune pulmakäitumine ta ju vahetevahel ikka, aga kelle nagu oma sulgi puhastama. Sealjuures ta puudutab nokaga nüüd kõige eredamini värvitud kohad oma keha peal lausa viib ilusa pika graatsiliselt liigutusega laialiigutusega laias kaares niiviisi kaelaga ja siis peaga ja nokka joonistab niisuguse kaare õhus, niiet lokka ots lõpuks pidulikult ja juubeldades puudutab seda reeglites tiiva peal. Ja loomulikult paratamatult pardiema silmad jälgivad seda liigutust, ükski loom ega lind ei saa jälgimata jätta mingisugust kiiret liigutust, mis parajasti tema ees tehakse, ilmselt tema heaks. Nyyd siis tema silmad on suunatud vastupandamatu jõuga sellele ilusale värvirikkale objektile, ütleb siis pardike. Kaunis oled, sa lausa kuuled, kuidas tema väikelinnusüdameke hakkab laulma? Jah, aga muidugi loomade pulmadest rääkida, ma nägin rohkem selgrootute pulmi minu alaks, rohkem selgrootud on, nägin putukate põlvi, neid on ka igasuguseid, muidugi väga huvitavaid ja ka linnuste pulmi nad limused, nendest enamus, mitte kõik, loomulikult. Aga väga paljud teod on hermafrodiit, sed. Alguses rääkisime sellest, et nad hermafrodiit, eks ole, igaüks nendest on nii isa kui ka ema. No mida sa, hing, veel vaja pulmi Sul on absoluutselt ükskõik kellega parajasti vahetada seda geneetilist materjali kas siis endaga korteriga, siis endaga või partneriga nagu jumal küll, milles probleem. Ei ole see paraku nii sesse valik, partneri valik arvatavasti on ikka väga kõrge tähtsusega. Vähe sellest on täiesti pretsentnevat hiljuti loodud ja üpris kaalukas hüpotees. Sugu tekkimine on parasiigismi nähtustega seotud üldse. Ma olen küll parasitoloog, aga no nii kaugele ma ise isiklikult ei taha siiski minna, et sellega paugupealt nõus olla. See on esialgu ainult hüpotees. Kuid täiesti selge on see, et geneetilise materjali vahetamine ja kõikvõimaliku valikumehhanismid siinjuures partneri valikumehhanismid ja ka aja täpsustamine, võib-olla aja täpsustav, mingisugune valik, stimulatsioon, mis pulmade ajal käib ja vot see, kes seda stimulatsiooni, no ütleme, viis aastast paremini esile kutsub. See kõik võib tõepoolest just nimelt parasidoloogilised või parasid aastasest aspektist väga tähtis olla ja on olemas vana reegel, kui sul on parasiit, sa pead rändama. Siis tõenäolisus, et sa kohtad seksuaalpartneri, kelle genotüübis on tõhus vahend sinu parasiitide vastu, on suurem järglased, tulevad, kaitstud või teine reegel, et kui sa rändad, siis on lootust, et ka teised saavad samad parasiidid koosund paremini, keeled nagu üksipäini. Kui sul on tõhusad parasiidid ja sa tahad endale platsi omasugustest puhtaks lüüa, siis toone tooma parasiidid nendele, küll nad siis. See, mida õigemini ägedamini teatud piirini loomulikult käitub seksuaalne partner seda suurem jällegi tõenäolisus, et tema parasiidid tal vähemalt seda mehe jõudu ära ei ole võtnud ja üldse tema seisund York rääkis just sellest seisund peab olema ikkagi korralik. Ja ta peab olema siiski vormis. Pulmarituaalid hämmastavalt sarnased nendega, mis on imetajatel ja lindudel, põder mardikas näiteks Luganus tservus. Tal on ülemised lõuad. Maxillid suurteks arvedeks. Nagu kasvanud ja andisustel on terve sugukond dünastiidide sugukond, mardikate sugukond, kus isastel on vägevad sarved. Seljast kasvavad näiteks pik, küllaltki terav sarv ette peas, tal on nagu kiivriks teine sarv kokku kui külje. Pealtvaatajad on ehtne sõrg ja see on ainult isastel. Emasid on tagasihoidlikud, küllaltki tönts, akati sugused ümmargused mardikad. Isasedega peavad vägevaid duell. Ja. Et murrapseda kõva Kidiini kesta oma sarvedega lõugadega, tegelikult sarvekujuliste lõugade oma vastastel teistel isastel emane ikka kuskil läheduses ootab, millega see asi lõpeb? No ja muidugi siis seal on igasugused kriiksumised, häälitsused, mida tehakse tavaliselt oma Kidin turvise eri osade hõõrumisega üksteise vastu. Häälepaelu ju mitte mingisuguseid ei ole, ega ei ole võinud putukatel, eks nad häälitsevad ikka niiviisi, et kas diivaniga tehakse seda häält või siis hõõrutakse kiiresti-kiiresti oma seljakilt, ütleme seal kasvõi kukla vastu kõige parem viiuldaja, üldse kõige parim moosekant putukate seas ja loomulikult pulmadeks ainult pulmadeks on määratud, tema lauluki on Kilk ja tema sugulased Egiptuse või Etioopia Kilk või näiteks Indoneesias on neid palju eri liike, nad häälitsevad nii tugevasti sigaadid, kirdid, suured sikaadid, muidugi teised, aga Kilkide laulud on minu meelest ilusamad, natuke musikaalselt ja keerulisemad sikaad. Ta minu meelest rokkim, lärmab Kilk, aga ikka muusikat ja loomulikult erinevatel kilgi liikidel on täiesti erinev muusika. Üks teeb parajasti kolm pikka nooti ja siis õige mitu hästi kiiresti üksteise järel lühikest nooti. Jänes on erinevad, naudid muuseas, teine teeb vastupidi. Niiviisi kolm Picagaks lühikest, kolm pikka, kaks lühikest ja see on ka täiesti selge, et no näiteks troopikas, kus hästi palju liike putukaid elab, ei tohi aega raisata. Et vale või hoopis teise liigi vale laulupeole ei minda, eks ole. Ja aja raiskamist ei toimugi. Sest iga emane täpselt teab, ta oskab väga täpselt orienteeruda ka selle hääleallika suhtes. Täpselt jääb, kuhu minna, et just oma liigi isase juurde jõuda. Ja kuna troopilises metsas arvatavasti on häälitsejaid palju, siis muidugi selle kilgi laul peab olema küllaltki kõlav ja loomulikult ka steppides ja laiade alade peal elavate putukate laulud on ka väga tugevad. Nad on küll väga ilusad, nii ilusad, et inimesed näiteks Indoneesias on väga levinud ka Indo-Hiinas, Tais hirmus kindlasti ka hiilus endas on väga levinud liikide võistlused. Kusjuures võisteldakse nii hääle ilu ja tugevuse kui ka nende lahinguvõimete, nende putukate lahinguvõimete poolest. Nii nagu lindudel putukatel pulmalaul, nagu Georg ütles, juba on kahesuguse funktsiooniga. Tal on kaks adressaati emasid, kutsub kohale isastele, teatab, et vot siin ma olen. Ja kui sa jõuad siia asi, sa tead, mis sind ootab, nii et need kivid, isased kiilid, Nad ründavad igat isast kilki, kes läheduses on ükskõik mis liigist, aga ei oleks muuseas, niipea kui see nähtavale ilmub, kohe teda rünnatakse ja kutsutakse kohale muidugi ainult oma liigi emaseid. Neid hoitakse pisikestest punutud puurikestes ja korraldakse vägevaid võistlusi, kus mõne eriti kuulsa kilgi peale tehakse suuri suuri rahalisi panuseid. Aga kui ma nüüd tuleksin veel korraks laulu juurde, siis nende Kilkide, laulja ja lindude laul, see on tegelikult ju selline signaal, mis on mõeldud selleks, et kaugel olevatele rivaalidele kaugel olevate partnerid teada anda oma olemasolust. Ja kui selle peale keegi siis kohale tuleb, vot siis demonstreeritakse juba neid värve ja kõike muud, et siis teada saada ja, ja vot see kaugel olevate partnerite lähedale meelitamine tegelikult olnuks põnev asi siin maailmas, eks, kasutades huvitavaid võtteid. Näiteks putukate maaelu, seal on jällegi kõige huvitavamad ja inimese jaoks mõistetamatud võimalused. Noh, on teada mõned liblikad, kes suudavad erituda feromooni, mis tõesti üliväikestes kontsentratsioonide ütleme niimoodi, et praktiliselt üks molekul mitme kilomeetri kaugusel on juba isase ninale tuntav, ta tunneb selle emase lõhna ära ja hakkab siis oma antenni moodi hoidvaid tundlad sinnapoole hoides või suunates lähenema ja kullas muutub tugevamaks, siis ta läheb selles suunas edasi, kuni ta siis sõna otseses mõttes potsatab seal emase kõrvale sinna maha, kui kujutada ette, missugune haistmismeel peaks olema see kui sa tunned ära ühe lõhna molekuli mitme kilomeetri kaugusel, ma ei kujutaks näiteks üldse ette, mismoodi oleks võimalik siin maailmas elada, kui oleks selline nina. Lõhkpartneri valikul on oluline paljude loomade puhul. Lindude suhteliselt vähem tähti järjest lindude haistmismeel on nõrk, kuid imetajatel on ta väga oluline ja niimoodi väga paljud imetajad jätavad maha lõhnamärke. Just selleks, noh praegu, kes metsas käib, nüüd augustikuus võib näha metsas, kuidas sokud hõõrunud peenikestelgmendidelt muudelt väikestel puudelt koore maha, sealt ümber selle platsi puhtaks kraapinud nende puude külge inimese nina jaoks küll täiesti lõhnatud puude külge on nad jätnud lõhnamärgi, tegelikult mida siis kitsed näiteks tunnevad. Ja seda nad siis hakkavad nüüd varsti demonstreerima selle haukumisega, nende jooksuradade tegemiseks metsa all, nii et see kõik on juba juba käima läinud protsess, varsti hakkavad need sokud meil maakohtades ilmselt silma torkama, kõrva kuulduma. Ja kes oskab vaadata, see on juba juuli keskpaigast või isegi juuli algusest näinud just neid fokude jäetud lõhnamärke, mis meile on silmale nähtavad, ninale mitte tuntavad. Ja sellist lõhnavärk jätavad praktiliselt kõik koerad, kassid ja nemad tähistavad territoorium kogu aeg, kuid ka teatud perioodil nende lõhna koostis, muut muutub koostis muidugi selle järgi on kohe võimalik teistel liigikaaslastel saada sobivat informatsioon ja palju informatsiooni, erinevalt informatsioon ja noh, muidugi inimese jaoks selle, seal ei ole mingit informatsiooni. Parimal juhul mõne suure looma juures tunneb inimene lõhna ära, aga aga väiksemate loomade lõhnama ei tunne absoluutselt. Aga see lõhn on tegelikult loomade maailmas väga oluline. Nad selle järgi saad hiigla palju teavet. Aga kui me tuleme ikka jälle hääle juurde tagasi, siis näiteks imetajate maailmasse häälel on väga suur tähtsus. Ja üldse kõige kõvemat häält maailmas teevadki imetajad. Ja kõige kaugemale kostuvad häält teevad ka imetajad. Need on meres elavat küürak, vaalad, kes laulavad fantastilisi laule nende laulu, noh, see on maailma üks kaunimaid laule, mida loomariigis leida võib. Soodsate olude puhul pidid kostuma kuni 100 kilomeetri kaugusele. Põnev, põnev on see asi tõesti nendega? Graniit läheneb. Kiiresti kiiresti südaöö ja me peame hetkel oma juttu lõpetama sest meil on ära kuulata süda uudiseid, aga, aga pärast uudiseid jätkame juttu.