Tervitan kõiki teid, kes te tunnete huvi kultuuriajaloo vastu ja püüan teile täna serveerida mõningaid momente jällegi piltide kaudu otse rahul, hõlpsam teha, istmed ütlevad väga palju. Jaan üksikasjalised, seekord mul on tegemist juba fotodega. Nii et kuna aeg on möödunud sajandil viimased aastakümned Sajandivahetuse periood. Nii kuna linnad on juba muutunud harvu rikasteks elanikele kastiks ja tööstuskeskused on kasvanud töötavate olevuste arv tõusnud palgatööliste arv on tõusnud. Ja muidugi viletsad korteriolud. Vabrikute ümbrusesse muidugi ongi veel tol ajal väga suur probleem. Ja hakatakse ehitama nüüd juba ka paremaid nägusamaid. Elamukvartaleid. No ma olen siin, üks foto on pärit aastast 1890 selles perioodis. Ja me näeme siin ühte New Yorgi peatänavat. Tõsi küll, ühtegi pilvelõhkujat hinded näha ei ole. Aga majad on põhiliselt renessansi stiilis. Ei saa öelda, et need oleksid need väga rikaste inimeste omad. Siin on öeldud, et see on üürikorterite üürikorteritega majad. Tavaliselt kolmekorruselised all on väga uhked kaupluse ruumid. Keskmine korrus on siis sammastega Balticus rõdu kohal ja üleval on siis väiksemad aknad. Nähtavasti väiksemad toad välja üüritud. Jah, ja taamal ma näen kassis ühte kõrgeimat hoonet, see on see ole pilvelõhkuja, see oli elamu, on kirik. See kirik on gooti stiilis ehitatud gooti stiilis. Kõige kõrgemad ehitused linnas. Ni. No liikluspidi muutuma ka siis sellega seoses, kuna vabrikute arv kasvas ja töölised pidid käima hommikul tööl ja õhtul jälle ära ja teine vahetus ka veel. Nii et söeminek ja tulek oli muidugi väga aeganõudev asi, siis ka, kui kui see vabriku ja ettevõte oli kaugel. Ja muidugi näri mehed, oskasid kohe siingi lahendusi leida. Hakati organiseerima kohe ka nihukest avalikku transporti, transporti kõigile. Muide ladina keeles sõna kõigile ongi omnibuss süveneb kõigile. Ja nii siis iva 1830. Tekkisid esimesed omnibussiühingud firmad, noh nagu öeldakse. 1835 juba neid. Kahekorruseline alumine korrus oli muidugi akendega ja kinni kõik tuul ei puhu selle peale. Esimese korruse katusel oli siis see niivivad lahtine korrusi vaba õhuga korrus. Ja see pidev seal üleval oli odavam. Nii. Ja aastal 1895. See on peaaegu 100 aastat tagasi, eks ole. Siis tuli hobuste asemele tuli juba aurujõud. Auruvanker. Fotod ka selle kohtasin näidatud lihtsalt. No niuksed suitsevad ja kohisevad Riisabud tugevad rattad muidugi ega seal suurt mugavust siis veel ei olnud, aga. Ja 1887. Leiutati juba elektrimootor, eks ole, vastand, mida sai rakendada ka vedamiseks ja ja 1910 tulebki siis juba autobuss. Ja aastal 1900, näiteks kui on Pariisis veel maailmanäitus seal avatakse siis esimene Metro oksendada maa-alune raudtee. Üldiseks transpordiks. Ja vaat kui huvitav on siin ma vaatan, praegu on neid vastukajasid, mis tol ajal olid selle metroo puhul kui muidu, nagu te teate, väga hästi, kui omal ajal vaieldi ka Eiffeli torni vastu. Nii oli ka inimesi ja väga kuulsaid tegelasi, kes pidasid neid inimesi, kes tahtsid maa-alust raudteed ehitada, pidasid neid hullumeelseteks. Ja nendel oli tavaline põhjendus see kuidas saarte maa all hingata. Arvab nii. Kassis sääni, jõe veemass jääb sisse peale, kui maa all on olemas niisugune ehitusvesi voolab sinna kokku kõik. Ei, seda ei saa ehitada seal hullude inimeste välja mõelda. Aga näete. Ikkagi metroo võitis. Ja varsti hakati ehitama seda ka ka teistesse paikadesse. No kõige vanemad Metro peetakse praegu siiski Budapestis, asi on väga lühike tunnel, need. See oli küsimus, kas ta ongi metroo võimaldanud tavaline tunner. Aga Pariisis oli olemas niikuiniinimetatud kohe metroo ja niinimetatud endise aegseid niisukesed voorimehe troska ajad. Jah, tulevad, ilmuvad taksomeetrit tähendab, selle järgi siis arvati, kui palju maad sõitsid ja pidid siis vastavalt sellele sellele maksma. Nii et siis tagsi, kui takso autod nad ise nimetavad Taxi Pariisis, Prantsusmaal. Berliini tänavatel olid nad ka juba siis olemas. No ütleme, 1905 näiteks. See on takso autod, muide te teate, taksod on tunnusmärgiks üle maailma juba saanud see malelauakujuline Buster takso. Välimusel välimusele maalitud selle kohta võib öelda niimoodi, et nad said selle traditsiooni. Pariisi kergemeelsetel naistelt, kes kes sellega oma raha teenisid, et müüsid ja nendel oli mõni sukahoidja, oli, mis oli mustvalgelaiguline niisugune marjalauakujuline, see oli sukahoidja muster sedasi näidanud lihvlima seedri tänava, lepi kaks, viis juurde minna teada kohe, see on vastava ala inimene seal. Taksojuht, vaid ka selle järgi omalisi tundus, et nad olid nõus pakkuma oma teeneid kõigile, kes aga juurde tulid. Ja muidugi tekib tohutu suur transpordi ülekoormatus. Tänavate. Jalgrattaliikumine muutus ka väga. Massiliseks see oli kõige odavam siiski tol ajal, ega see taksoga või trammiga või bussiga sõitmine siis tavalise inimesena polnudki. Aga noored terved inimesed võiksid jalgelt? Tekkiski jalgrataste areng. Noh, New Yorgis on jalgratast kõige massiliselt, kus vahend aastal 1900 Etime näiteks oh, 10. Muide, ütleme jalgpalli või jalgrattaarengu see on. No tal on väga vana ajalugu jalgrattale näiteks juba keskajal juba Leonardo da Vinci oli seal mingisuguse jalgrattamooduse paberile joonistanud, aga 1815 oli juba olemas, esimene niisugune variant, jalgratast. Seadeldis ja ühesõnaga jooksuratas eestlesid peal, jakis mõlema jalaga, siis lükkasin seda ratast edasi. See on seal 815 juba olemas. Tänavapildis ka. 1865 näete või siis 50 aastat hiljem tekivad alles esimesed pedaalid, tähendab, need, millega jalgadega vändata saaks, ei ole sõite ja Ketliketi ülekandes, nii et see oli 1865. Ja 89. Polmera taga sõiduvahend, mida sa ei kavandata. Ja kas 85 ja Pariisis jalgratas nii igapäevane linna liikumise vahend ja maal kah juba jalgrattad paljudel inimestel? Ja neeriks huvitav asi näiteks aastal 1888. Iirlane üks Iirimaa, Iirimaa leidlik inimene, Jon Tanlop on Tanlop. Tema leiutas õhuga täidetavad täispuhutavad kummirõngad. Ja, ja pani need siis rattale peale. Nii et siis oli ei pajutanud niini sõitjat, see jalgratas. Ja tema leidis, ehitas ka veel piduri. Kuidas tänavale rattaga kergem sõita, kui pidur ka olemas, muidu võid sõita kogemata mõnele inimesele otsa. Ja, ja tuleb välja, et sajandivahetusel oli jalgrattakuju juba. Üldiselt täpselt samasugune, kui ta praegu on. Samasuguse välimusega. Küll oli olemas ka erandeid, näiteks eriti sport, jalgrattad, mis nüüd on ka oma arengu läbi teinud, aga mitte nii palju, kui oleks võinud oodata 100 aastaga, eks ole. Nii et ikkagi sarnasus on sama. See leht ilmus siis 1890. aastal Ameerikas. Kas te usute või mitte? Aga jalgratast piisanud kunagi tulla? Suurte rahvahulkade liiklusvahend? Võiksid kujutada mõni tööline saaksid sõita kohale oma tööriistad seljas jalgratas istudes jalgrattal istudes. See on võimatu. Jalgratas jääb üleminek üleminekuperioodi nähtuseks, millel ei ole pikka iga. See on samasugune, ütleme, nihkuda ajutine nähtus nagu võrkpall või või usk päevavalguse lampides ja nii edasi. Seda rääkis üks Ameerika Ühendriikide tolleaegne silmapaistvamaid majandusi, mehi. See oli Morgan väga rikas mees. Tema oli nii öelnud nagu selle artikli autor märgib. Aga jõhed lähinud kümmet aastat juba, kui see ennustus oli täiesti mokka läinud, nii et ei pidanud paika. See ennustus. Muide möödunud sajandi lõpul Oli juba miljoneid inimesi kogunenud suurlinnadesse. Ja oli tekkinud täiesti uus majandusprobleem. Kuidas on võimalik hankida kõikidele selles linnas elavatele inimestele elatisvahendeid, elatisvahendid, kuidas see võimalik? Ja kuidas saaks viimati organiseerida, kas on võimalik üldse tuua kohale toiduaineid kasvõi nii, et nad säiliksid transpordile? Trikki läheks? Nii ja siin võib appi lööks prantsuse leidur. Mis abee, aga no ma võiksin hääldada seda ka siin põle seda laksongi küüs, apar, võix hääldada, seda kirjutatakse Aperk, kaks kõvapeedia apelt paar. Tema oli juba leidnud. Põhimõte, kuidas võiks säilitada toiduaineid? Transpordil? Ja aga see leiutis oli aastal 1800 juba see põhimõte oli leiutatud apari poolt. Aga siis, kui ühendriikides oli veel kodusõda 1861 kuni 65. Siis juba oli Ühendriikides olemas niisugune tööstus et nad Nii et konservide transport tekkis juba siis Aastal 1889 89 oli Chicago suurtes tapamajades juba viis miljonit siga. Kaks miljonit härga ja poolteist miljonit lammast. Nii kujutage ette seda massi ja, ja see kõik oli sellepärast et sealt transporditi seda valmistoodangut väga paljudesse kohtadesse. Et oli juba see probleem lahendatud, kuidas toiduaineid säilitada, transpordi ajal? Aga veelgi suurem probleem oli. No see oli muidugi põlisraudtee jagastavalt vagunite kaudu aga veelgi suurem probleem oli, kuidas toiduaineid transportida, ühest maad ühelt maalt teisele. Ja oli vaja meri, merelaevandus neid live laevu, mis, mis oleks varustatud säilitamisvahenditega. Ja siin mul oleks Portugali tolleaegne Ameerikas kus on sadam ühendatud raudteega. Et raudtee toob sadamasse kraamikus, suulasime suurem piima, piimanõud manergut. Need pannakse siis vagunites, pannakse laeva. Ja laevadega püüaksime ta jõge ja igale poole laiali, leidma. Ja muidugi ka oli väga ohtlik asi. Sellest suurlinnades ja nendesse. Laagri või laopaikades oli tulega tõrje, tulekaitse. Nii Ameerika Ühendriikides siis saavad vabatahtlikud tuletõrjujad omale omale siis punase planelis. Noh ütleme, särgi, punane flanellsärk, nahkse mütsi, see oli kiivri moodi müts tagant, kael kaitsvalt ka. Nahaga ja saapad. Ja ja noh, sajandivahetusel juba esimesed tuletõrjeautod Kihutavad juba siis mööda tänavaid kuskilt üle kahju peaks puhkema. Ka linnade sanitaartingimuste eest. See on suur probleem linnas. Kuidas seda prügi ja kõik seda ära viiakse, nii palju inimesi koos on. Nii organiseeritakse muuseas linnavalitsuse poolt siis prügi äravedamise süsteemid, neid on ka olemas, eraettevõtjaid ja linnavalitsusel kohe omad ettevõtted selleks olemas. Nii et näiteks juba 1863 oli Pariisis juba olemas automaatilised tänavakastmise vahendid. Nii evo tähendab siis, kui kui hobustega veeti vett ja sealt siis oli osa niukseid mehi, kes kastsid seal hobuse vankri peale, oli vastav siis nõu veega. Sealt. Voolikuga kassetist tänavaid. Ja ja siis oli vaja ehitada ka veevõtukohad, hüdrandid, kõik värgid. Seda olin linnavalitsust tegi isegi vastavate määrustega. Nii ja hakati ka karistama neid majaomanikke, kelle tänavaosa oli Hoyastatud või must. Ja trahvirahadest organiseeriti veel juurde. Neid inimesi kõigepealt, kes kontrollisid ja anti politseile ka vastavad õigused. Et politsei võis määrata näiteks Pariisis, New Yorgis, Viinis, politsei vis, määrata sellele majaomanikule kohutavalt trahvi, kui täis tema maja esisel tänaval tema poolel veel oli, vedeles mingisugune sõnnikuhunnik või midagi muud või hobuse mustus. See tuli kohe pühkida ära. Ja selliselt oligi nõuetav asi, et igal maja iga maja uksel ja väraval pidi olema vastav Kell signaali jaoks gaasiks politsei kordagi hakanud majasse sisse minema. Tema läks, tõmbas seda kella ja siis pidi kojamees tulema välja. Ja politsei näitas seal Levad, kuigi see asi, mis siin peaaegu seal näed, kui see asi ei ole korras sul siin näiteks tunni aja pärast siis ole kindel, et ma panen sulle trahvi. Aga trahvi vil suu väike olla. See oli ka soliidne summa raha tol ajal. Nii et suurlinnades oli trahvide abil ja muude ettevõtjate najal see asi lahendatud. Muide, muidu tähendavat moevälimust näiteks juba sajandivahetusel õlisilinder põhiliselt juba. Populaarsuse muidu ennem seda oli tavameistril äras Melchioriga silindrid peas. Aga nüüd ei olnud, nüüd vaatame siin tänavapilti, näiteks New Yorgis. Ani vokaabud? No ma ei räägi muidugi maal olevatest kauboides, kes kandsid jumalajärveks, ma nägin nagu linnapildi, näiteks võtame siin New York. Kaabumood on täpselt samasugune kui praegugi, mina siin vahet teha ei oskagi. Aga samal ajal ennega kõrvuti inimesi, kes käivad veel sajandi keskpaiga tekkinud moe järgi. Koheva kohevad mantlid, püstkraed, kõrged seelikutesse, oma sugusedki kübarad, igasuguseid potid ja kõiksugu asjad peas. Ühesõnaga, meestemood oli muutunud antud juhul nüüd selle sajandivahetusel kiiremini tänapäevasemad laadi kui naised. Naised pidasid niuke aega vastu Victoria aegsete niisuguste krinoliinide taolisse, umbes nii ässi vöötatud Rõivastega. Näiteks paeltega kinnitatavad saapad nöörsaapad ja siis väga keerulisse. Grammatide lipsud asemele oli tulnud juba tänapäeva taolised nisukesed kaelasidemed. Nad olid muutunud väiksemaks, pehmemakski. Ja kui teda huvitab seegi asi kus tekkisid meil niisugune kommentaar, pidi olema töörõivad, no pidžaama siis tuleb välja, et siin on mul andmed selle kohta öeldud, et sajandivahetusel 1900. selle paiku läks Inglismaal moodi pikemad ja see päritolu on india, india väga rikkad inimesed tavatsesid öösel kanda teistsugust rõivastest, kuid päeval ja sealt on tulnudki see pidžaamamood. No siis on, Felix kurdab siin, et sellel ajal oli väga suureks diktaatoriks naiste hulgas ehid prantsuse moon, Pariisi moe, et need pidid olema. Väga suur õnnetus, meie. Ma tean prouadele ja meestele isegi 80 ja võttis nii palju raha, et leppida kokku selles asjas, et kui palju me kui palju me siis seda Raha raiskama moeasjad peale, aga Pariisist toodud söögid väga kallid ka. Täna järgmine kord mõtlen siis, et lähme vaatame edasi veel Euroopa pealinnu, mis seal siis huvitav võis olla sajandivahetusel? Täna aga antud juhul siis lõpetaksin head jälle kuulmist.