Head kuulajad, suvejuttude tunni juhatab sisse Sven Lõhmuse tuntud laul südasuve rohtunud teed Laura põldvere esituses. Ja kohe on meil stuudios Laura põldvere, et rääkida eelseisvast kontsertreisist koos Raivo Tafenau ja Jorma Eesperega. Ja arvatavasti saab ka nendel kontsertidel seda lugu kuulata. Kuigi pisut Tšassilikumas võtmes. Head klassikaraadio kuulajad, suvejuttude saatetund on alanud ja mul on äärmiselt hea meel, et klassikaraadio stuudios on täna lauljatar Laura põldvere, tere tulemast. Tere aitäh kutsumast. No saate pealkiri on suvejutud. Milliseid mõtteid või tundeid tekitab sinus suvi, on see sinu jaoks kuidagi teistmoodi aastaaeg? Suvi on minu kõige lemmikum aastaaeg nii tekita vahel olnud positiivseid tundeid terve aasta ja tänu sellele, et ilm on Eestis üsnagi kehvapoolne, tihtipeale siis terve aasta, võib-olla lähebki selle eest soojade ilmade ootamisele, et kui päike tuleb välja, siis ma võin topelt palju tööd teha, võin topelt palju puhata. Ma olen palju produktiivsem ja hea meelega, kusjuures käin ka koolis, kui päike paistab ja on väga soe õues. Nii et ilm ja päike ikkagi on meie elus väga olulised mõjutajad. Ma arvan küll, et isegi kui mõni ütleb, et oh, et nüüd on nii pikalt palav olnud, et võiks juba veidike jahedamaks minema, tegelikult ma arvan, et neile ka veidike meeldib see. Aga suvi on sinu jaoks siis nagu sa ütlesid topelttööaeg, et mis tööd sa suvel teed? Teengi esinemistööd, kuna see on aeg, kus inimestel on puhkused ja, ja nendel on omakorda aega ja võimalust tulla siis nautima ka vabasse õhku muusikat ja, ja meelelahutust, et tänu sellele on jah suvi, siis kõige kõige töisem aeg, ma arvan, et isegi töisem, kui kui jõulude aeg. Sa oled laulnud ka minu meelest isegi mitu laulu pealkirjas on sõna suvi sees kas või südasuve rohtunud teed või siis suveöö kui akvarell. Kas suvi pakub ka sellist loomingulist inspiratsiooni? Kuna need lood on kirjutatud teiste inimeste poolt ja mina olen see siis artist, kes on interpreteerinud nende loomingut, et ilmselt see annab siis väga palju innustust ja inspiratsiooni minule kui lauljale tekitab see ainult hea, hea ja mõnusa tunde, et meenutada siis ka lauldes seda sooja suve, mida Eestis on vähe, aga kui see tuleb, siis haiga mõnusson. Aga nüüd on algamas, täna lausa on algamas uus kontsertreis peegelpildid koos Raivo Tafenau ka ja hirmu ees perega. Mis peitub nime peegelpildid, aga kas see on mõne laulu pealgi? Ei, see veel ei ole mõne laulu pealkiri loodetavasti tulevikus, sellest saab sündima mõni lugu, kas siis hirmu sülest või, või Tafenau sulest. Aga ma arvan, et selle võiks võtta kokku nii. Me peegeldame teineteisele enda kogemust enda arusaamisloomingust ning sellest siis tuleb selline esine summa summaarum kokku. Et kuna kõik on ju tegelikult ma ei ütleks, et päris erineva taustaga, aga eks igaühel ole oma lugu, mis siis lisada selle suure looja kompoti sisse, et ma arvan, et sellest tuleb kopp kui mõnus ja suvine kompott. Aga milline see sinu lugu on? No minu lugu koosneb sellest taustast, mis mul on, mis on suuremalt jaolt džässi taust, kyll popmuusikataust nüüd ka selline veidike rohkem improvisatsiooni poole vaba improvisatsioonipool, et et minu lugu siis koosneb nendest pluss siis ka Seefaktorit, kes ma ise inimesena olen. Aga Raivo Tafenau ja hirmu eespere kindlasti olete ka enne koos musitseerinud, kes nad on muusikutena, kuidas teievaheline. Selline loominguline sünergia tekib. Töö algas Raivo ja Jurmaga ja siis terve nende bändiga, kus on veel ka Mihkel mäel, kand erangul on ning mingil hetkel aeg-ajalt mängib ka Virgo Sillamaa meiega koos. Koostöö algas aastal 2008 suvel ja siiamaani oleme koos erinevatel üritustel erinevate projektidega koos esinenud. Tuleb välja, et vist vist sujub koostöö, et kui nii pikalt on juba kestnud ja selles mõttes, et pigem me teeme just poplugusid Tšassilikumates arranžeeringutes, mille autoriks on hirmu eespere. Nüüd seekord oleme lisanud kavasse ka veel tuuri jaoks eesti vanemat muusikat Belleri repertuaarist näiteks Tõnismäel repertuaarist, et anda ka sellist Eesti vanemat ja, ja võib-olla siis peegeldades ta vanema aja muusikat veidikene kergemas arranžeeringus. Nii et publik võib oodata. Ta äratundmishetki absoluutselt võib ka kaasa laulda. Aga värsketest seadetest siiski ja hirmu on suurepärane arrenseeringute tegija. Ja ma loodan, et tulevikus ta hakkab ka selle põhjalt veel rohkem ja rohkem lugusid ise kirjutama. Et ma arvan, et nii mõnigi, kes võib-olla ei tea, aga on kindlasti kuulnud Hirmo arre tuur tuleb tõeliselt ulatuslik tänasest kuni 28. Juulini, peaaegu iga päev on kontserdid, on vahepeal mõned päevad, ei ole Eestimaa eri paigus. Kuidas sa selleks valmistud, teed sa veel midagi peale selle, et sa, ma hääd hoiad, vormis, kui sa nii küsid, siis äkki peaks. Tegema. Ei, ma arvan, et kõige olulisem on hoida hääl töökorras, harjutada, et andsin endale nüüd enne tuuri veidike puhkust, võtsin veidikene aega maha ja harjutanud niipalju kui kooliajal sai harjutatud ja et lihtsalt võib-olla vahetevahel on hea anda ka anda ka selline väikene, mitte tegemise paus. Aga ega ega muud ei ole, et lihtsalt oleme sättinud ilmselt kõik ennast sellele võimsusele, et võtame juba neid kontserte ja, ja loodame, et ilmad on ainult head. Ja tegelikult ma arvan ka, et isegi kui ei ole head, näiteks eelmine aasta oli meil kontsert pidi toimuma Tartus Antoniuse õuel, kuid vihma 100. nii lakkamatult Jaani kirikusse sisse. Aga kirik tuli rahvast täis ning meie kontsert sujus väga ilusti ja, ja keegi ei tundnud ennast seepärast kehvasti, veidike pettunult. Lihtsalt ootus on ja selline hea ärevus ootus on sees juba. Ja. Kohe jätkame jutuajamist Laura põldverega, aga siin vahepeal võiksime ühe loo kuulata sinu esituses ja olgu see Toomas Rulli suveöö kui akvarell leelo tungla sõnadele. Suvejutte räägime täna Laura põldverega, kes siin just laulis laulu suve kui akvarell ja kellel on kohe algamas kontsertreis peegelpildid koos Raivo Tafenau ja Irma Eesperega. Kas sinu õpingud on nüüdseks kõik juba läbi, oled niiviisi välja kujunenud laulja ja valmis kogu aeg kontserte andma või siiski arendad ennast kuidagi edasi? Mine õpingute teel, ei ole lõppenud. Sel kevadel sai läbi minu magistrantuuri esimene aasta, nimelt õpin Eesti muusika ja teatriakadeemias kaasaegse improvisatsiooni erialal. On jäänud veel üks aasta ja siis olen magistrikraadiga kaasaegse improvisatsiooni erialaga laulja. Et õpingud on kestnud juba üsnagi pikalt, aga oleneb ilmselt inimesest, et ma olen pigem see Tübars, kes leiab, et õppima peab terve elu ja kindlasti ei kujune see laulja minus ühel hetkel välja, vaid ta jääbki kogu aeg kuskile kujunema. Et õppimine on tore, mulle väga meeldib koolis käia, ma naudin ettevalmistamistundideks ja ja mingil määral kool annab ka selle just hinnete näol tagasiside näol selle tunde, et sa arened, et reaalselt toimub midagi, et kui iseennast arendada, õppida, otsida, siis võib-olla ei märka täpselt neid punkte, et kust, kuhu sa oled mingi aja jooksul jõudnud. Ja kindlasti ma kardan ka seda, et kui kool saab läbi, mis siis tegelikult saama hakkab, et kui May peagi minema koolid, aga küllap ma leian endale siis ka tegevust. Nojah, siis sa oled magistrikraadiga improvisatsiooni lauljannaga sõitlesid. Mis sa arvad, kas piisavalt on sul väljakutseid sellel erialal praktika näol, et mismoodi ikka laulja saab ennast näidata, kui laval improviseerida? Praktikat on kindlasti väga-väga palju, küsimus on selles, kas laulja oskab leida neid variante ning seda improvisatsiooni praktiseerida erinevates muusikastiilides. Et kaasaegne improvisatsioon ei pea tähendama, et me jääme ainult selle kaasaegse muusika piiridesse, et tegelikult sa võid ju lisada sinna juurde džässielemendi popmuusikaelemendi ja minna vastupidi, et ütleme baseerudes muusika Bobby, ütleme akordikale loostruktuurile, lisades sinna juurde seda vabaimprovisatsioonilist elementi. Ma arvan, et tänapäeva muusika nii või naa on juba väga-väga ammu liikunud selles suunas juba 60.-test varem kogu aeg, et muusika on justkui hübriid kõikidest stiilidest, et väga raske on öelda, et mis, mis on seega selle kõige ühendamine on, ma arvan, et seda läheb igal hetkel vaja igal kontserdil. Kuidas üldse saada heaks impraviseerijakseni hoopis midagi muud kui võtete nooti laulda sealt see nõuab teatud suurt vabadust ja, ja piiride-raamide ületamise oskust, mida veel. Nõuab väga head tehnikat, mina olen just selle viimase aasta-pooleteise aasta jooksul aru saanud tehnika olulisusest. Et kui sul on mingisugused tehnilised vahendid, erinevad struktuurid ja harjutused, mis vabastavad su Mõtteid mingitest piiridest siis see ongi juba hea improvisatsiooni aluseks. Jah, ma arvan, et tehnika on just nimelt see kõige olulisem selle juures muidugi siis ka muud faktorid, et kuidas end aega sättida, et ida ja võib-olla mitte liiast teha vaid leida endale see puhkemoment. Et just sellises muusikas sa ei saa lavale minna ja automaatselt miskit mängida, vaid sa pead kogu aeg olema mõttega asja juures tihtipeale noodist lugedes või noodist mängides võib endale lubada seda momenti, et võib-olla paar takti ei olnud see mõte nüüd selle muusika juures Kogu aeg. Aga kas improviseerida saab põhimõtteliselt ükskõik millise muusika puhul kas selleks peab olema mingid motiivid ees või võib alustada täiesti nullist, lähed lavale ja improviseerid? Ainult meie koolis improvisatsiooni erialal kõik nii käibki, et sa lähed lavale, alustad nullist ja lõpuks Vaidele nullpunktis tagasi loo lõpuks. Et noh, muusika puhul seda nii palju ei saa teha, kuna ikkagi mingisugused vormilised aspektid ja, ja harmooniajärgnevus, mis ikkagi kammitsevad, aga meil koolis harjutatakse just nimelt sedapidi, et mitte miski pea on täiesti tühi, lähed lavale ja siis hakkan improviseerima. Kõlab igal juhul väga põnevalt ja ootan sinu neid kantsetega saa, võiksin kuulata improvisatsiooni, mis algab nullist. Kas sa praegu ühe väikese fraasi võiksid improviseerida ja, või rikka? Midagi sellist aitäh. Aga mis ma olen sinu puhul veel mõelnud, et lisaks sellele, et sa väga võluv laulja, on sul ka väga hea välimus alati salati oled läbi mõelnud oma stiili ja oma imidži. Kas see on sinu jaoks väga tähtis, on see, kuidas laulja visuaalselt laval on, on see nagu tõeliselt oluline komponent. Kindlasti on öeldakse küll, et väline ilu ei loe ainult sisemine, aga paratamatult enne kui me näeme sisemist ilu. Me näeme välimist poolt ja minu ema on mind väiksest peale õpetanud, et kui ma lähen ikkagi lavale, siis see, milline ma välja näen, näitab ka minu austust publikule. Kui ma olen ikkagi vaeva näinud ja endast parima andnud, selles mõttes siis näiteks publikule, et tegelikult mis, mis vaeva nähtud ning muusika puhul aga ka teistpidi, et et ma lihtsalt ei jookse kuskilt lavale ja ei tee seda asja kiiresti ära, vaid ma annan endast parima ja kusjuures ettevalmistus ja enda sättimine ilmselt meesterahvastele tundub see ülimalt arusaamatu. Aga, aga minul aitab see leida keskendumist ja saada ennast õigesse tsooni, puhastada mõtted ja ja olla valmis kontserdiks. Ja see on ju ka omamoodi loominguline protseduur absoluutselt mõnikord kõigele kontsert ees ja niisama olen küll varasematel aastatel rohkem olnud, et tal on kodus olnud ja hetkeks tekib tunne, et võiks proovida mingit erinevat meid. Jällegi ilmselt meestele tundus väga naljakas. Aga ma arvan, et nad pärast on tulemused sedavõrd ülimalt rahul, kui seal Nii et see külg on samuti muusika puhul ikkagi järjest olulisem, kasvõi kui vaadata ka noori esinejaid, et enam-vähem kõik on viimase aja sellega päris palju vaeva näinud. Aga üks oluline asi jääb sinu viimase aja tegevus, see on teise koha võit riigatšess Stoue festivalil konkursil, kus sa said Raimond Paulsi eriauhinna. Räägi paari sõnaga sellest konkursist, mida see endast kujutas ja, ja mida see sulle kaasa tõi. Riga. Joeli konkurss, mis toimus just nimelt Riias sel kevadel ning tegemist oli rahvusvahelise jazzlauljate võistlusega, kus oli lauljaid, et nii Lätist, Leedust, Põhjamaadest, Belgiast, äkiga, Saksamaalt ma täpselt enam ei mäleta neid riikega igalt poolt leidus neid. Ning nagu konkurssidel ikka, siis igaüks pidi esitama kaks lugu oma vabal valikul. Mina valisin Joni Mitchelli loo, keisri ihu ja ühe kärvipsikoki pala pealkirjaga reekviem. Veidike tegin ka vabaimprovisatsiooni, isegi mängisin akordionit laval küll vaba improvisatsiooniline ses mõttes, et mu akordionimänguoskused piirduvad mingisuguste elementidega, et selles on väga tugev, ei ole, aga millegipärast jäin siis žüriile silma, miks ta õnnestus täiesti teine koht saavutada. Ja eriti üllatunud olin maremons Paulsi eriauhinna üle, mis oli kõige mahlakam ka kõikidest nendest auhindadest. Bänd, kellega mängisime, oli väga-väga tasemel. Ja Ma arvan, et minu eesmärk tegelikult oli konkursi situatsioonis jääda iseendaks mitte teha liiast ja teha midagi laval, mis on just seepärast tehtud, et meeldida žüriile. Ma arvan, see kõige-kõige valem lähenemine üldse ja ja ka endale jääb ilmselt hinge selline väike torge, kui miskit teed laval sellepärast, et kellelegi näidata, millised oskused on need siis ju see tasakaalu balanss, see läheb paigast ära, et muusika peaks ju kõige olulisem olema. See iseendaks jäämine tähendab siis seda, et sa teed just ainult seda, mis sulle meeldib ja justkui nagu ausaks, iseenda vastu või. Jah, just, et jääd ausaks iseenda vastu ning kõik, mida sa muusikaliselt loomingulised teed sellel eesmärgil, et muusikat paremaks teha mitte selle eesmärgil, et näidata, et teate, ma eile õppisin, vot seda ja, ja üleeile õppisin toda, et, et just, et see muusika on ju kõige olulisem. Ja sul õnnestus sähria džässi ka, ma arvan, et enam-vähem 100 protsenti ei saa ju kunagi kõik asjad õnnestuda, et isegi kui hetkel tundus, et õnnestus, siis tagantjärgi kuulates olles juba veidike targem teadet tegelikult oleks võinud hoopis nii teha. Konkurssidel on siiski oluline käia aeg-ajalt ennast näitamas või oli see selline juhuslik? Konkurssidel kindlasti on tore käia saabusite pusi ka nüüdsel ajal, kui on rahalised auhinnad, siis see aitab soetada endale mingi tehnikavidinaid, mida siis tulevikus muusika tegemisel kasutada. Ja kindlasti ka kontakte, kuigi ma peaks ütlema nende kontaktide loomine võib-olla ei olegi seal esmajärguline, sest konkursile minnakse ju üksinda ja eriti vokalistina siis Sa ei saa näidata enda bändi loomingut, näiteks et sa ei saa enda bändi sinna kutsuda, et et tegelikult võib-olla see kontaktide otsimine selles mõttes, et justkui mingit tulevikku, esinemisi ja, ja festivalidel esinemise võimalusi saada, et võib-olla see tegelikult ei toimi ikkagi nii hästi võib juhtuda üht koma teist, aga midagi üüratut suuliselt kindlasti ei tule, sest tavaliselt tõesti džässi konkurssidel üldiselt need, kes seal osalevad, laulavad tüüpilised jazzstandardeid küll kindlasti üliprofessionaalselt, aga, aga see, mida nad bänniga teevad ja mida inimesed tahavad kuulata, originaalloomingut seda seal kahjuks esitada ei saa. Küll, aga vist saab nende shoukeissidel, mis on viimasel ajal ka Eestis käivitunud. Oled sa viimasel ajal saanud kusagil ennast näidata šokeissidel kas kodumaal või välismaal? Me oleme käinud bändiga lits, kuhu kuuluvad Joel-Rasmus, Remmel ja Kaspar kalluste oleme saanud käia Saksamaal ja Hollandis esinemas. Külmite šokeisside raames aga toimus selline vahetusprojekt Eesti ja siis Hollandi kooli vahel ja ilmselt nendega on plaanis ka tulevikus siin-seal esineda. Šokkisid on kindlasti head, aga seal on ka see element, et kui neid artiste nii palju, et seal silma jääda ja samuti ka jääda iseendaks ja ausaks, selles ma arvan, et on ka väga-väga keeruline ka kindlasti väga hea proovilepaneku koht. Aga mul on siin käes üks sinu väga tore plaat, mille sa oled salvestanud Tõnu Naissoo trioga Memory Scout Moro. Mida me võiksime siit kuulata ja kuidas sa seda lugu kommenteeriks? Ylang ise ka pilgu siia peale enda plaate tihti ei hula. Äkki kuulaksime selle plaadi pealt? Kolmanda kuvadkeemshouib sõitsid eim tšikory ja väga vahva ja positiivse tooniga lugu. Mõni võiks isegi öelda, et veidike lapsik, äkki, aga tegelikult peitub Taskase sügavam nooti, et mis inimesed peaksidki jätmas alles selle lapsikuse poole aga samas võib-olla ka veidike lapsekingades mingites küsimustes välja kasvama. Me kuulasime siin Chico Riia lugu, Modgeemsel võib Preitud ei, laulis Laurat põldvere, kes on meil praegu stuudios. Millist muusikat sa oled kuulanud nüüd, viimasel ajal, kas oskad välja tuua mingisuguseid lemmikuid või mida oled mingitele avastanud? Midagi põnevat enda jaoks, kui palju sa üldse jääb aega muusika kuulamiseks? Kuna ma vahetevahel, kui ma mahti saan, teen klassikaraadios saadet fantaasia, siis peab muusikat kuulama, sest muidu ei ole midagi saates lasta. Aga nüüd just eile lõpetasin Anto Petti Christoph Baumanni plaadi kuulamise, aga tegemist on siis vabaimprovisatsiooniplaadiga. Väga põnevaid leide, saine leidsin sealt, kuigi ütleme nii, et auto helisüsteemi ei ole kõige parem koht, kus üldse plaate kuulata. Aga tihtipeale see aeg muusikat otsida on ainult autoroolis. Mis veel on võib-olla viimasel ajal jäänud kõlama üks suurtest lemmikutest on mul Erki Pärnoja bänd mainek keda tihti tihtipeale sõites suvistel teedel kuulata, nende mõlemad albumid on väga-väga head, sest Meil on ka improvisatsioonilist elementi, veidike folgielementi, veidike poppi, mis iganes, ühesõnaga minu jaoks on ta selline hübriidmuusika. Ma pean ütlema, et üldiselt ma kuulan väga erinevat muusikat, ühest äärest teise äärde vaba improvisatsiooni, džässi, poppi, indid, roki võibki midagi karmimat kuulates, kui isa mitte käsi, aga võib-olla soovitab miskit. Olen avatud kõigele, mis on hea hingega tehtud. Selle muusika peab lihtsalt ära kuulama. Aga mis tingib selle muusikavaliku sel hetkel, kas seal on mingisugune eriline meeleolu või, või lihtsalt vaatad, mis kätte satub? Tihtipeale see, mis kätte satub, vahetevahel olen leidnud ennast ka YouTube'is lihtsalt järjest uusi soovitusi saades ringi surfanud. Plaadi soovitused õpetajatelt tuttavatelt. Üldiselt juhuslikult satub, et kuna Eestis enam ju plaadipoode peaaegu üldse ei eksisteeri siis kui varasemalt sai käidud kuskil leti taga istutud erinevaid plaate läbi kuulatud, siis nüüdseks võimalus on nii minimaalne, et, et seda nagu ei juhtugi ja päris sellist aega ei oled Spotify's istuda ning, ning järjest tundide kaupa muusikat läbi kuulata. Aga pigem on seal ilmselt suurimaks faktoriks juhuslikkuse element. Kas sa oled ennast tabanud ka üllatumast millegi peale või tundub, et kõik on juba justkui tehtud ja muusika enam ei, ei raba sind või nii-öelda? Vaat see on küsimus, mida mina ei tahaks küll kunagi kaotada endas, et olen kuulnud muusikuid, kellel on suurem kogemus kuulamiskogemus, kes on vanemad. Et on öelnud, et nad on väsinud muusika kuulamisest. Ma arvan, et see nagu kõigega trenni tegemisega, muusika kuulamise harjutamisega tuleb hoida tasakaalu. Sest kui midagi üle teha, siis ilmselgelt tekib väike vastureaktsioon. Et ma ei taha seda kaotada, just tekiks tunne, et kõik on maailmas tehtud, ma ei usu, seda ei saa nii olla, see ei ole absoluutselt võimalike meie inimlikult, et ei saa öelda, et vot see on olnud, see on, see on olnud, see on ilmselt meie kuulmisorganite vähene võimekus eristama neid minidetaile. Ja me ei olegi võimelised kõike mõistma ja tihtipeale öeldakse, et see, mis on juba kõlanud võib-olla lihtsalt räägime eelarvamus või mis miski muu. Et mina leian kogu aeg enda jaoks uut ja ja võib-olla lihtsalt elemendid. Et ma tahaks seda asja kuulata, päriselus live'is saada see vahetu kogemus, kätteplaat on plaate ikkagi. Kontsert on hoopis teine asi ja ma arvan, et muusikatööstus ja kõik muu liigubki selles suunas, et läheme, ostetakse plaate ja suurem osa ikkagi tulust saadakse sellest, et inimesed käivad kontserti kuulamas. Nii et live ikkagi ei ületa ükski salvestus. Kindlasti mitte plussis. Salvestuste töötlemine, kuulasin nädalake tagasi mikronite lugu, sügis. Nii mõnus oli kuulata, kuidas täkki laulavad taga väga mustalt ja see on salvestatud lindil olemas. Et minu jaoks oli armsalt kriipiv, seda võiks rohkem olla. Ja avastusrõõmu ilmselt ikkagi muusikapõllul jätkub kindlasti. Aga sinu oma kontsertreis algab täna, Märjamaal on esinemine kontserdiga peegelpildid koos Raivo Tafenau ja hirmu ees perega. Ja terve kuu aega kestab see kontserttuur, mida ta veel suvel teed. Suvel on peale selle plaanis puhata, kui aega saab veidikene põgeneda Tartusse enda enda koju, kus on alati mõnus siis rattaga linna sõita. Ja poest ja turult osta toidu valmistamiseks häid asju ja siis kodus veel ka kondenspiimajäätis teha. Tõeliselt kondentspiim on see midagi, mis jäi lapsepõlvest mida tol ajal ei tohtinud siia ja nüüd tohib, tol ajal isegi tohtis süüa. Ei mäleta, et ma oleks lapsele nii tohutu maiasmokk, nagu ma nüüd olen, kõik valge šokolaad, šokolaad, martsipani, mis iganes on magus tegelikult üldse toiduga seotud. Et kui mul magu oleks, saaksin lõputult süüa, siis teeksin seda, sest et toit on tõeliselt mõnus. Kuidas šokolaad häälele mõjub? Ma arvan, et hästi süüa siis siis ilmselt kõik asjad mõjuvad kehvasti, aga, aga ma ei ole küll täheldanud, et noh, üldiselt ma enam esinemisi väga ei söö, kuna see lihtsalt mõjub hingamislihastele. Aga, aga ei ole tähendanud šokolaad paha, teeks nii, et soovitan kõigile soojalt, sööge šokolaadi. Aitäh tulemast täna stuudiosse Laura põldvere. Soovin sulle väga ilusat ja kordaläinud ja ilusate ilmadega kontsertreisi ja loodan, et kohtume peagi jälle siin klassikaraadio stuudios. Just nii, kõikidele teistele ka minu poolt mõnusat mõnusat suve.