Kolmapäeval, 30. oktoobril kell 16 avab Eesti rahvuslik klaverimuuseum Luunjas klaverimeister Ernst Hisi sünnipaigas oma filiaali Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhatuse esimees Põldmäe. Palun rääkige, kuidas see muuseumi filiaal sündis. See sündis väga omapärasel moel. Esiteks Eesti rahvuslik klaverimuuseum, teda see püsiekspositsiooni näol veel ei olegi olemas, Helme mõisa ümber käib toimetamine, aga filiaalid avame juba ja see alguse sai see möödunud aastal, kui näitusega Tartu vaim ja klaver tähistasime tasku keskuses Tartus verst Hisi 100 neljakümnendat sünniaastapäeva, seal oli suur klaver näitus. Ja pärast seda Läks osa näitusest läks Luunjasse, sest kogu see üritus oli pühendatud erstiisile ja kultuurimaja direktor Luunjas Toomas Aru aktiivne inimene täiendas seda üritust fotonäitusega Ersiisist ja siis tegi ka ettepaneku ja oli väga lahkesti nõus serveerima seda näitust hiisi klaveritest Luunjas. Nii et me oleme aasta gaasi nii-öelda peaproovi juba läbi teinud. Ja nüüd päris hiljuti mõned kuud tagasi tuli juba Omalt poolt Luunjast ettepanek, et kas ei võiks teha filiaali. No see sõna filiaal, see kujunes muidugi nii aja jooksul see nimetus, aga tegelikult sisuliselt ongi meie klaverimuuseumi filiaal, et Errsiisiga, kes on Eesti klaveriehituse, võiks öelda kõige väljapaistvam esindaja nii-öelda rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelise mainega meister ja Eesti klaveriehituse grand old man või väga-väga julgelt seda öelda, et see mees on Luunjast pärit ja Luunja saab ka niiviisi tähtsustatud ja see paik saab endale nii-öelda maailmakaardil hoopis teise tähenduse. Ja meil on väga hea meel, et haakub kultuurirahvaga Luunjas kõik see mõte ja Toomas Aru on aktiivsust täis, nii nagu meiegi siin klaverimuuseumi poolt. Nüüd saab see näitus teoks. Kui palju klavereid seal siis on välja pandud? Üleeile tahtsime klavereid, kaheksa klaverit sai paika siis esimese hooga ongi neid kaheksa, aga need on kõik otseselt hertsiga seotud. Teine järk veel kuusk, klaverit tuleb tuleval aastal, et esimese hooga nii palju raha, et need kõik ära vedada. Teatavasti klaverivedu anneks väga kallis lõbu, iga klaverivedu läheb kuskil 150 200 eurot. Nii et isegi väga hästi, et me oleme saanud toetust klaveritel jaoks. Teine järk tuleb igal aastal aga praegu kaheksa pilli, neist suurem osa on klaverimuuseumis omand. Kaks pilli on siis deponeeritud meile ja üks väga tore pill, mis on deponeeritud, see on diplawa Rastron. See on Tartu ülikooli üliõpilasmaja poolt deponeeritud ja see kuulus omale Juhan Simmile, nii et selle klaverinimi on astro Tartust toodetud 1000 900 kolmekümnendatel aastatel ja Ernst Hiis oli selle astroni klaveritöökoja või klaveri hilistu, ütleme nii, tootmisühistu asutaja ja selle peakonstruktor. Niiet astroni nimelisi pille toodeti Tartus aastal 1922 kuni 40 831 eksemplari. Ja üks nendest siis on seal väljas teine, mis deponeeritud klaverimuuseumile on pianiino Becker. Võib ju küsida, et mis kuulus Peterburi klaverifirma Becker siia üldse puutub. Aga puutub küll, sest 1900 kolmekümnendatel aastatel Herst hiis, kui tal oli Tallinnas oma pagaritöökoda, siis selle töökoja egiidi all ta tootis vähemalt kolm suurt partiid Beckeri nimelisi pianiino. Sid. See on muidugi täielik müstika, miks seda ta tegi, aga omamoodi loogiline ka. Kuna Bekkeri klaverifirmas seal järjest siis oli väga tihedas kontaktis selle firmaga ja kui tulid bolševikud Petrogradis võimule, siis loomulikult pidid põgenema Beckeri esindajad välismaale. Aga ertsiis pidi ära minema. Sa võid tulid tagasi Eestisse ja nüüd siin vabas Eesti vabariigis, tema pidas sidet Beckeri järeltulijatega ja ilmselt siis Beckeri järeltulijad, kes olid minu, kui ma õieti mäletan vahepeal Soomes ja siis edasi Rootsis andsid talle küllap õiguse, aeg-ajalt ma rõhutan aega Pealt tootab Bekkeri nime all, pianinasid sellega nagu läbi teise isiku läbi teise vabriku ja tema töökoja säilitati nagu maailmakaardil see nimi, Becker, see on muidugi küllaltki savijalgadel püsiv teooria, aga siin on oma väiksed pidepunktid siiski olemas. Ja me oleme nüüd kindlaks teinud Georg Otsa muusikakooli eelmise aasta lõpetaja Elizabeth kremenetskiga, kelle tööd ma aitasin teha Eesti vabariigi klaveriehitusest. Elizabeth kaminetski kontrollis isegi andmeid välisministeeriumi kaudu, et Bekkeri nimelisi järjest hiisi klavereid müüdi 14 tükki Palestiinasse aastal 1009 34 35. Ja tellimused tulid Palestiinast otse Eesti vabariigi välisministeeriumisse telliti hiisi käest Beckeri nimelisi klaverit, nii et see on täiesti ajalooliselt väga põnevad asjad. Nii need on siis kaks pilli, mis ei kuulu klaverimuuseumile deponeeritud, aga need ülejäänud pillid on siis klaverimuuseumi omand. Ja noh, loomulikult on seal Estonia klaver esindatud tiibklaveri näol kui pianiino näol aastal 1967 68 lõpetati pianiino tootmine, viidi selle tootmine üle Riiga ja Riiga kutsuti pea nii nad välja töötama järst, siis ta tegigi uue mudeli ja nimetuse sai see pill Riiga. Nii et Riiga muidugi erstiisi pill, tema välja töötatud mudel ja see pill on ka olemas, me väljapanekus, selle pianiino Riga annetas Võru muusikakool ja siis Sonia kiip klaveritest on praegu kabinet. Tuleva aasta plaanime sinna kontsertklaveri, see juba on läbirääkimised käimas ja ainuüksi neid Estonia erinevaid mudeleid on siis konstrueerinud vähemalt kaheksa vähemalt kaheksa. Muidugi kõiki neid sinna ei hakka panema, sest on tarvis igasuguseid muid sihiklavereid sinna panna. Praegu näiteks on seal Astrani tibla koer, astronoomi, pianiino, siis Riiga siis Estonia tiibklaver, Estonia pianiino ja veel üks huvitav pill, mis tuli nüüd Brüsselist meile ja mis on jah, deponeeritud klaverimuuseumile perekond koki poolt, Eesti-Hollandi perekond, aga mikspärast pianiino pesti, sest pianiino Bernstein oli otseselt Erstsiisil eeskujuks pianiino astronoom väljatöötamisel, nii et isegi astroni mall raamil on paljudel pillidel. Süsteem pesti, Ernst Hiis oli otseselt seotud, käis Saksamaa Pesdeni tehastes ja sai ilmselt selle õiguse kasutada teatud mudeli ette sest muidu oleks läinud ju suureks skandaaliks, kui ta oleks seda salaja teinud ilma informeerimata Pesdeni vabrikut. Nii et sellised rahvusvahelised sidemed. Ma väga ammusest ajast, need on ka sellel näitusel väljas, nii et üks tükikene eesti klaveriajalugu läbi Herst Hisi on esindatud praegu Luunjas. Väljapanekut täiendab veel fotonäitus, mis on puhtalt Errsiisi eluloobaasil ja jätma klaverit erinevate klaverite baasil. Selle on kokku pannud siis Luunja kultuurimaja ja Toomas Aru. Milline on plaan nende klaveritega seal, kas on kavas ka neid kasutuses hoida? Ja kui jah, siis mida huviline tegema peaks, kui ta sooviks nende klaveritel ka mängida? Ja enamus klaverid on täiesti korralikud ja praegu tuleb mängukorda kaks pilli, see Juhan Simmile kuulunud astron täiesti korralik pill. Ja, ja teine on siis haridusministeeriumi poolt antud Estonia seal ka täitsa korralik pill ja ka mitmed teised on võimalik ilusti häälde panna, tulevikus kasutada, nii et nii et siin on juba mitmed inimesed, ka soovi avaldanud juba signaale, et ollakse huvitatud seal klaverimuusikaõhtute korraldamisest. Meie koos Luunja kultuuri- ja huvialakeskusega töötame ka programmi välja vähemalt kolm-neli kontserti aastas. Ja üks idee, mis juba kõlas meil ühiselt, on Herztiisi klaverit. See on ilmselt siis tema sünniaastapäev laval ja loodame, et selle traditsiooni me paneme juba tuleval aastal, käimas on aprillikuus, tuleval aastal. Kas seal avamisel on ka muusikaga? Olen rääkinud siin klaveriosakonnaga, Elleri koolis tuleb avamisele mängima kaks pianisti pääst Algis Pauliukaitis, kes on teise kursuse õpilane, tarbeka kompositsiooni ja Olga oja, nii et nemad esitavad siis mitmesuguse kava küll kui neljal käel samuti, nii et need saavad koos musitseerida, nii et sinna on loodetavasti tulemas ka Tartu rahvast ja loodame ka kaugemalt need väga hea meel, et selline ühine suur üritus saab teoks, see on suur, suure asja algus, kuigi võib-olla tagasihoidlikult, aga Ma arvan, et et seal Siliaalil on täiesti tuleviku. Kuni mees Helme mõisa asi laheneb, meil saame rahastajate ja saame seal ka kunagi muusime avatud kuni selle ajani. Me leiame väljundid muul kujul suurte näituste näol, näete seekord filiaali näos, nii et otsingud kogu aeg jätkuvad, sest ei tohi jätta sellist toredat asja nagu eesti klaverimaastik ei tohi söötja. Aitäh kolmapäeval kell 16 avatavast Eesti klaverimuuseumi Piliaalist kõneles muuseumi juhatuse esimees Alo Põldmäe.