Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on vikerraadio toimetaja Helgi Erilaid kes pälvis oma töö eest kõrge riikliku autasu. Valgetähe viienda klassi teenetemärgi. Vestlust juhib Marje Lenk. Personal. Personal. Kuidas sa elad, Helgi, aitäh küsimast, Marie, pole viga. Kas vabariigi presidendi tunnustus orden on andnud sulle Energiat juurde? On teinud elu rõõmsamaks. Tunnustus on alati tore. Ja ma võtan seda nüüd päris tõsiselt, sellepärast et see on kõrgelt tasemelt olnud tunnustus. Tõenäoliselt on temast abi. Need kollased tulbid, mis siin laual on, on sinule tükike kevadet. Täitsa kevad, aitäh, sa oled kord öelnud, et kui sinu teha oleks, heidaksid seda oktoobrikuus talveunne ja tõuseksid alles kevadel üles. Talle ei meeldi sulle absoluutselt mittemaid A külmal libedad lund, pimedust, seda kõike ma ei taha. Vot nüüd viimasel ajal on olnud päike, vaat siis on ilus. Sa elad kena koha peal kivimäel, mäed ja suusarajad ei ole sinust kaugel. Oled sa suusatamas käinud? Ei ole, Marie, ma ei ole juba mitu aastat suusatamas käinud. Kas sul ei ole kambajõmmi? Ei noh, küllap leiaks, aga aga ma lihtsalt ei tunne nagu vajadust, ma jalutan niisama, teinekord metsa all on ka väga tore. Aga kuidas uisud tamisega oleks? Tallinna kesklinnas on nüüd uhke liuväli, kus sõidavad erinevas vanuses inimesed. Ükskord elus olen pannud uisud alla ja kukkunud oma käeluu katki. Pärast seda ma pole enam seda nagu ette võtnud, kas saab ühtset pirueti teha? Just täpselt? Mulle õudselt meeldisid iluuisud muidugi mõtle, kui ilusad kleidid ja mis nad kõik teevad seal ja kõik särab ja sädeleb ja nii et see oli esimene ja viimane kord oli. No tegelikult on ju nii ka, et talvel võib kergesti külmetuda ja hääle kaotada ja ja külmetavad eelkõige peenikesed inimesed. Nii et Helgi, rasvasemad toitu tuleb süüa. Esiteks ma üldse rasvasemad toitu ei söö ega taha. Ja teiseks, tead ma ütlen sulle, et see peenikene inimene on ära kadunud, sa saad öelda, et sa oled no ikka natukene, kuhu see jääb siis, kui sulle meeldib külmadel talveõhtutel niimoodi tugitoolis löödud seda ja lugeda ja telekat vaadata ja kiisut silitada ja niimoodi, ja ja kui sa jah, eriti nagu ei viitsi midagi ettevõtte peale töö ja kodu kuhu see kõik siis? Sina oled vist nagu linnukene, sööd vähem, kuidas kunagi, kord nii, kord naa, iga päev, teed süüa kodus. Kas ma nüüd just teen võib-olla, et ma rohkem soojen? Sa ei ole niisugune köögis askeldada ja ei, ei, väga palju on poolenisti valmis meil müügil ja mõned asjad on päris valmis, nii et viska mikrolaineahju ja mina olen niisugune mugav selle koha pealt muleerit ei meeldi õiendada köögis ei, see pole minu jaoks, aga kodutoit on märksa parem. Seda küll. Jaa. Kas su poeg oskab süüa teha? Vaevalt küll. Aga minu minia on väga tore selle koha pealt. Nii et tema toob Sinulegi toidulauale päris tihti, kas on midagi niisugust ka, mida sa üldse suu sisse ei võta? Nagu oli juttu siin kõiksugu rasvastest asjadest ja liha isegi söön väga vähe? Ei, muidu ma väga pirts just ei ole. Sa ei ole üldse pirts, inimene, kui ma mõtlema hakkan, siis vist ei ole jah, õiendaja ei ole kuule õienda ja ma küll ei ole võib-olla, et mul on lihtsalt vedanud. Ma olen niimoodi omaette suutnud hakkama saada ja ei ole nii palju, kui mina tean, sattunud mingisuguste noh, tülide või skandaalide objektiks või olen lihtsalt hästi ära pääsenud. Kas sul on mini aga vedanud ja väga kaua sa juba oled ämma rollis? Ametlikult juba varsti aasta. Nii et tülisid ei ole olnud mitte üht väga sümpaatne noor naine, tark tüdruk, igatepidi tore tüdruk, Delati koos kolmekesi ja kiisu helgi, kui palju sul on elu jooksul kodusid olnud? Ma tean täpselt neli sinu lapsepõlvekodu oli Pelgulinna, Pelgulinna sea. Kas sul oli suur pereõde, oli mul ja vanemad, nii et väga surmite vanematel sinuga vahel probleeme ka oli. Kui see oli niisugune pailaps, ei, mis ma nüüd nii kangesti pailaps olin, eks ma kiituskirju sain alguses, aga aga eks ma olin laiskiva siis vist. Ei teinud kõik ära, mida ma võib-olla oleks pidanud tegema ja üritasin väga palju lugeda ja teinekord külitasin päevade kaupa diivani peal ja sõin moosisaia ja lugesin raamatuid Raamat päevas. Nii et kivimäe kodu on siis sinu neljas kodu ja see on nagu ütleksin, et päriskodu suvel puhkuse ajal ei ole sa kodus pakid oma kohvri ja sõidad Eestist ära. Üks sinu lemmikkoht, see on Lõuna-Prantsusmaa. Noh, ega seda siis nüüd seda ärasõitmist ja, ja seda välismaad nii kaua olnud ei ole, nii et ei saa öelda, et see juba ei tea, kui kaua kõik niimoodi käiks, aga, aga viimasel ajal jah, on õnnestunud on, on niimoodi juhtunud ja ja siis enam ei oskagi enam elada kuise korra või paar, alati oled juba saanud välja, et siis muudkui tahaks jälle minna kogu aeg. Lõuna-Prantsusmaa on väga kaunis. Fantastiliselt kaunis, kõik see rannik ja ja see sinine Vahemeri jääb valmid ja mäed ja oh. Aga ma pean sulle ütlema, et pärast seda, kui mul õnnestus tõde Pariisi siis teised kohad on minu jaoks nagu natuke kahvatunud. Kas sa käid turismigrupiga? Ei mitteturismiga, ega me oleme käinud Tõnisega kahekesi Tõnise relaidega ja oleme isegi mitu korda nüüd juba käinud ja ja ei saa sellest kuidagi küllalt, sellepärast et selles linnas on nii palju avastada. Tuled kusagil metroos jälle maa peale ja, ja jälle on mingisugune täiesti fantastiline nurk, puiesteed, tänavad off sõnulseletamatu, ma olen täiesti vaimustatud sellest linnast ikka veel. Kas sa oled Eestimaal ka palju ringi sõitnud? Ikka natuke jah, varasematel aegadel küll rohkem Lõuna-Eestis ja Tartus nagu elatud ja aga noh, viimasel ajal nagu ei ole eriti sõitnud eestimaal tahaks küll teinekord aga, aga noh, aeg on üks niisugune asi, mis on, eks ole. Kui sa teed saateid nädal nädalasse kogu aeg, siis siis puhkuse ajal tahaks nagu kaugemale jälle. Kui sa päevakajas töötasid, kas siis oli ka võimalusi ringi sõita? Ta natuke oli. Siis olid ju teatavasti meil kultuuripäevad, need olid suured asjad, need olid tookordsed, suured asjad ja, ja ma olin just päevagajasse tulnud ja kummalisel kombel saadeti mind Prahasse kui tulid seal need Eesti vabariigi kultuuripäevad vahetult pärast seda, kui nõukogude tankid sealt ära olid mürinal tulnud ja siis see oli päris põnev reis, ega seal nüüd kerge ei olnud ka, sellepärast et me esindasime ikkagi ju Nõukogude Liitu tookord siis kui hakati aru saama, kes me tegelikult oleme, see võttis natuke aega. Kui aru saadi, siis suhtuti meisse väga hästi, aga alguses kohe mitte. Kuidas sa hakkama said? No mul oli kõrval Feliks Kaasik, mõtle ise, täiesti legendaarne uudistemees, nii et tänu temale sain ma ikka vist hakkama. Kuidas sa üldse sattusid raadiosse? Eks see ole natuke kogemata, ma läksin ülikooli Tartusse eesti keelt ja kirjandust tollal ei olnud eraldi Surnalistika osakonda, vaid sai spetsialiseeruda pärast kolmandat kursust. Ja siis ma leidsin, et ma proovin, et see mulle meeldib, et see on väga elav ja inimeste sees ja seal palju liit, kui ta ja see mulle istus. No ja siis ma õppisin seal ja praegu mõtlen veel hästi sellest ajast ja tänan mõttes Juhan Peeglit kogu aeg, kes kes õpetas, et loo algus peab olema põnev. Algas Räkk põnevaks. Kas sa elasid ühiselamus ja väga vahva oli, väga iseseisev, elu oli ja mulle väga meeldis ja siis tuli korraga raadiobuss millegipärast sinna Tartusse, siis raadios oli vist vaja järelkasvu ja seal oli niisugune mees, kelle nimi oli Valdur Rebane, tema oli päevakajas ja tema kuulas meid üle seal, noh, kes me olime spetsialiseerunud ajakirjandusele ja leidis, et minu hääl võiks nagu raadiosse sobida. Ja siis kutsuti mind siia raadiosse praktikale. Ja pärast seda, kui ma olin ühe suvepraktika siin ära teinud, siis kutsuti mind pärast lõpetamist siia tööle. Ma mäletan, noh siis oli kõike siin vanas majas, eks ole. Kuidas ma käisin ukse tagant ukse taha ja kuulasin, mis ukse taga toimub, ühes kohas oli orkester, harjutas all ja, ja siis igasuguseid helisid ja lindikerimist, kostis foonikatest ja ja igavene tore oli, Kedasama õpetajaks pead. Kes ütles, et tee nii või ära, nii tee. Otseselt ei öeldud, et niidule teha. Üks siin jääte ikka oma pea hooleks, küllalt palju, aga aga kui sellised korüfeed olid meil toimetuses nagu Lembit Lauri ja Ivar Trikkel kell ja Feliks gaasikse uudistehai ja noh, siis tahes-tahtmata õpid ju nende kõrvalt. Üks kuulaja küsib, kas otse-eetrisse minek on sinu jaoks olnud alati kerge või on olnud ka sisemisi tõrkeid, hirme noh, ikka natuke on, jah, sa pead ennast ikka maksimaalselt kokku võtma, otsesaade on ja muidugi sa harjud sellega võib-olla pika peale, noh eriti kui ma raadio kahes töötasin, kus ma, noh, nii palju tegin neid otsesaateid. Seal oli midagi kaheksa-üheksa tundi nädalas, nii et et noh, siis lõpuks mulle tundus juba, et on seda mikrofoni või ei ole. Aga aga Ta tuli ikka valmistada neid saateid ja tööd tuli teha ja ja ei, ikka teine tunne on. Kui sul otse-eetris midagi segamini läheb, kuidas see sulle mõjub hakata uuesti otsast peale ja punastas ja natuke kokuta teel ja ja siis siis ehk läheb enam-vähem rööpasse, kui vahele muusikat saab mängida ja hingad sügavalt. Läbikukkumine on see sulle tuttav? Jah, mis on sinu jaoks läbi kukkunud, kui mul enda pärast piinlik on? Sellepärast, mida ma olen teinud? Noh, töös ma mõtlen ja mõnikord on kohe, on lausa piinlik ja teinekord on vähem piinlikke. Üpris harva on niisugune tunne, et vot see oli nüüd just see, mida ma tahtsin. Võib-olla oled sa enda suhtes väga nõudlik, võib-olla ei taha piinlikkust tunda ja sellepärast üritud nagu ikkagi kõige paremat, mis sa pakkuda suudad, on sul olnud töö pärast unetuid, öid? Ma pean ütlema, et raadiotöö pärast eriti mitte sest siin tuleb noh, endale pikapeale selgeks teha, mida sa õieti teed. Ja noh, meie töö on, on ju selline ka, et ta on kaduv, tänamatu. Sa võid välja mõelda, siin ei tea, mis asju sa ütled selle eetrisse ära ja mängid ära ja ja eks ta läinud olegi. Võib-olla korra veel korratakse ja, ja ongi kõik. Ja siis noh ei saa nii väga niimoodi põdeda, selle pärast tulevad uued saated peale, tuleb paremini teha. Kas sa oled vahel mõne oma vana saate arhiivist välja võtnud ja huvi pärast kuulanud, et kuidas ma siis tegin? Ei kui sa oled noor, siis sa oled rumal ja siis su hääl on teistsugune. Ega nüüd ei tea ju, kas sa vanemalt targem oled, see on juba kellelegi teisele otsustada. Aga vähemalt kogenum oled sa küll. Ja tuleb nagu noh, natukene paremini siiski välja ja sa ei ole nii väga pabinas ja noh, nendest varasematest asjadest on kohe tunda, et no siin ei ole kõik väga paigas, just sina valmistad oma Teid väga põhjalikult ette. Nii et sina niisama lihtsalt peale ei lähe. Ma olen alati üritanud nii põhjalikult ette valmistada oma saateid, kui kui ma suudan ja saan. Kui ma ütlen just raadio kaheperioodil, kui neid nii palju oli, eks ole, ja kui aega oli nii palju ja kui lõpuks tundsid, et enam ei jaksa, siis võib-olla, et kuskil pärast südaööd mängisid nagu rohkem muusikat ja lorasid niisama nagu misel öisel ajal ikka, eks. Aga, aga ma ei ole iial jah tahtnud minna niisama peale praegu töötas põhiliselt kodus. Aga varasematel aegadel, kui sa iga päev tööl käisid, kas siis püüdsid kogu töö ikka tööpäeva jooksul ära teha või või tuli ka kodus tööd teha? Ei kui ma ikka päev päeva kõrvaltööd tegin siin. Ja, ja siis ma üritasin siin ikka enam-vähem ära teha ja ukse kinni panna pärast aga noh, see ju ei õnnestu, sa tead omast käest, kogu aeg on kuskil midagi kuklas meeles, alateadvuses kasvõi. Nii et noh, see on nagu niisugune looming. Ma ei tea, seda vist ei peeta eriti loominguks seda raadiotööd, aga no mis seal teha, on esitatud kaks kolm küsi, eks ole, viimane vastab ära. Paned ukse lukku ja lähed koju. Aga kus need küsimused tulevad selle peale, nagu inimesed üldse ei mõtle ja see, see ei ole niisama, kas sa hakkad kodus kohe hommikul vara tööle? Praegu katsun alustada lausa varahommikul ja siis kirjutad mitu tundi järjest tundi paar-kolm siis teen pausi ja niisama neelatan ringi ja ja noh, siis jälle niimoodi vahedega. Sa töötad põhiliselt arvutiga. Ma ei tööta arvutiga, aga materjali otsima küll internetist ja nii, et sõiduksi midagi arvutisse. Ei see on mu oma käekiri, ma võin seal teha, tahan, eks ole, parandada. Ma saan pärast aru kõigest ja, ja vahele kirjutatud, see on, see on minu jaoks palju omasem ja saidi saadet ka arvutisse. No ürit, Ta on, olen üritanud, aga, aga rohkem meeldib mulle lindile teha ja ja lõikad kääridega linti ja, ja imelik, eksju, ma vist ei oska enam. Ma olen arvutiga nii ära harjunud, vot mina ikka veel oskan, arvuti on sihuke külm asi, pealegi on ta natuke keeruline ja ja sealt materjali leida, see on üks asi aga, aga kõik kogu elu arvutisse, oh ei. Kui palju sa usaldad kõike seda, mida sa sealt välja tõmbad või loed, ma tõmban suht-koht palju ja ma loen mujalt ka, ma ikka vaatan, erinevad tõlgitsused, täkke läheksid, erinevad materjalid ja kui nad väga erinevad on, siis ma otsin veel ja veel, sest et ma ei tahaks nagu nagu hätta jääda sellega saadet praegu sarja maailmakuulsatest, ehitistest ja paikadest, kuidas see sari sündis? Noh, ma tegin inimestest ma tegin, sarja nimi oli tähtpäevatund ja ma tegin inimestest, kellel olid sünnipäevad ütleme ühel kindlal nädalal ma otsisin ühe noh, inimese, keda on teatud-tuntud läbi aegade või praegu või kõik, aga inimesed hakkasid otsa saama ja sünnipäevad said nagu ära tehtud. Ja siis ma mõtlesin, et miks mitte võtta ja teha siis siis paikadest, mitte niivõrd paikadest kui, kui nendest ehitistest, mis on inimeste kätetööna läbi ajalooallesjäänud. Sest kõik ei ole jäänud, aga need jäänud on ilmselt väärt, et nendest rääkida. Ja noh, nii ma mõtlesingi ja, ja välja mõtlesin, hakkasin otsima neid ehitisi ja eks see ole natukene laienenud, sest ega ehitis iseenesest ei tõuse teda ikkagi keegi ehitama võtab ja keegi elab seal sees või elas. Ja noh, sageli on nii, et rohkem räägid nendest inimestest kui ehitisest endast, inimesed on ikka tähtsamad, tegelikult meenutame veel vanu aegu, päevaga ja toimetuses olid sa suhteliselt lühikest aega. Ega ma ei saanud jah, seal tõesti kuigi kaua olla, sellepärast et tehti viker raadio ja varsti tehke keskprogramm. Ja usaldati mind seda keskeprogrammi siis nagu toimetama, aga mis päevagajasse puutub siis paremad raadiokooli kui üks infotoimetus ja, ja selline saade on raske välja mõelda, sellepärast et seal sa seal sa õpid aru saama, mida sõna tähendab ja milline sõna hind on ja see on ju meie töös oluline päeva käest lausa ära ei tulnud, alguses läks keskööprogramm nagu käima, et ilma minuta ja ja iga saade kuidagi toimetas ennast ise selle saate tegija kaudu. Ma mäletan, et esimese saate tegi vihale, kõik tundsid teda, kinnine, tegelikult oli Andres. Ja siis tema tegi horoskoobi lauludest tegi esimese keskeprogrammi ja küll see oli menukas ja vahva ja küll seda palju kuulata. Hea küll, seal oli palju vastukajasid ja aga noh, pikapeale siis selgus, et oleks vaja ka toimetajat siiski saada tele. Ja siis toimetasime kõik seitse päeva nädalas seda kesksaadet, nii et ega ma palju koju ei jõudnudki. Võib-olla nädalalõppudel, ainult keskeprogrammide tegemisel olid sulle abiks, näliza tulid kõik, nad tahtsid keskeprogrammis kaasa lüüa. Kummalisel kombel, jah? No see ei olnud mitte päris algaegade, sest algaegadel ei usaldatud keeriti välisautoritele või kui nad olid noh, väga prominentseid tegelased tollal. Aga, aga natukene hiljem läks asi üpris ootamatuks. No mina tegin siis juba Mosaic saadet. Algul, reedel hiljem laupäeviti ja siis siis ikka igasuguseid ootamatuid tegelasi ilmus kohale, kes ütlesid, et nemad tahaksid neid muudkui kui saatis kaasa teha ja ja autoritena nagu funktsiooni käärida, et anna neile makkia seletamist teha. Väga vahva ju. Noh, neid oli üpris palju, ma vist kõiki ei mäleta, sest mõni võib-olla tegi ühe või kaks kildu sinna mosaiiki ja siis ei olnud vist päris see, mida nad ootasid ja kaduski. Aga aga mõningaid oli, oli väga eredaid inimesi ja toredaid isiksusi, kellest ma alustaks, neid oli kohe üpris palju ester levinud ja, ja väga kaunis naine minu meelest, tema least siin Eestis oli ta keskhaiglas tollases ja praegu on tema arst, Floridas elab ja töötab seal ja pojad on tal suureks kasvanud ja ja noh, niimoodi see elu läheb, aga ester tuli jah, tema märksõnaks oli nagu lüürika käia füüsika ja lüürika poolt, siis esindas siis nagu see keske saada ja füüsikat siis nagu tema arsti elu kutsevad tollal olid niimoodi noodi räägite. Tagantjärele naljakas mõelda, aga jah, tema tegi üpris neid intervjuusid ja, ja mina tegin temaga arstikutsest intervjuusid ja ta kirjutas ise teist ja nii et jah, tekkis meil selline tore koostöö ja võib-olla teine, keda võiks kohe siin meenutada, praegu oli Jüri lina. Seda tuleks öelda olevikus, sest Jüri Lina ju ju jätkab tegutsemist praegu Rootsist ja aga tollal kui ta kõigepealt minu juurde tuli, siis ei olnud tal siin võimalust seda teha, seda tööd tema nimi nagu ei tohtinud hästi kõlada ja toimetaja üks lihtlabane ei saanud seal mitte midagi teha, seda lihtsalt ei lastud läbi. Ta oli nagu pahuksisse läinud siin kellegagi oma vahest liiga avarate vaadete poolest või, aga siis, kui siin jälle kõik paremaks läks, siis tuli tema Rootsist ja teatas, et kuule, et võiks ikka teha jälle midagi. Ja hakkas tegema isee pikki keskeprogrammina minu toimetamisega. Näiteks Ufadest tegi elust pärast surma. No vot sellised teemad, mis tookord olid meil noh, nagu täiesti uued. Ja tema siis nagu haardes jälle seda meie maailma ja tal oli palju materjale, ta oli palju lugenud. Minu meelest olid need väga huvitavad saated, sest mulle meeldisid niuksed natuke teistmoodi teemad ja meeldivat siiamaani. Nojah, Jüri teatavasti läks edasi, nii et tema on Rootsis tuntud litter, saatja kirjutab kõiksugu põnevaid raamatuid ja siis oli Tiiu Luik, Tiiu lõik oli niisugune tore noor daam, kes oli väga nõudlik, aga mitte ainult teiste, vaid ka enese suhtes. Temale meeldis teha väga saateid ja tema mõnikord öö otsa istus foonikas ja ja tegija ja leidis, et see, mida ta ära on teinud. Et see on noh, niisugune asi, mida keegi enam puutuda ei tohi. Kui sa oled toimetaja, mida ma tookord olin, eks ole siis, siis oli mul teinekord sihuke keeruline seis, sellepärast et toimetajana sa tabad ära, et võib-olla, et tuleks seal natukene puutuda ja käärid sisse lüüa ja niimoodi. Nii et jah, tuli situatsioone. Kes meil seal kõik käisid, mul ei tule. Riho mesilane Riho mesilane oli ja no tema pärast sattusid savist isegi KGB-sse. Riho oli jah niisugune tore tegelane, tema tulija kirjutas jutukesi. Niuksed tavalise raadioreportaaži intervjuu asju vist ei teinudki, ta oli niisugune jama, oli meister jaajaa, niuksed oma tükikesed olid ja jah, ja siis mäletan ma, et läks ta televisiooni diktoriks, eks ole ja siis käis tema mööda maad maja ringi ja teatas, et tema sõidab nüüd välismaale. Ja tagasi ei tule ja kõik pidasid peenikest naeru, et noh sa võid ju rääkida, eks ole, see oli selline aeg, kus, kus ei tehtud nii kus tuldi tagasi, kus lihtsalt tuli tagasi tulla. Aga siis tuli välja, et tema tõepoolest ei tulnud, keegi ei uskunud seda, kui ta käis ja avalikult niimoodi kõneles nendel pudel taskust välja paistmas ja siis kutsuti sind välja. Jah, Ta oli mulle nimelt kirja saatnud. Ja see kiri läks muidugi KGB-sse. Seal ei olnud absoluutselt midagi intiimset või midagi sellist, ta jutustas mulle, kus ta on ja mis elu ta elab ja ja mida ta teeb ja, aga, aga jah, millegipärast kutsuti mind välja ilmselt sellepärast, et noh, et see minu nimel seal on, nagu tuli see kiri. Ta oli Saksamaale, aga ma ei olnud ainus, keda välja kutsuti tookord. Tema märkmik oli KGB-s olemas ja, ja seal oli teisigi nimesid. Kõik Me käisime seal ära, tihti sinuga väike intervjuu tehti, uks oli vist lukus, kui ma õigesti mäletan. Ta on kiiresti seestpoolt lukku. Ja küsiti, et mida ma temast tean ja, ja niimoodi ma ei teadnud temast nagu midagi. Ma võisin ju rääkida, et jah, ta käis ja ütles, et ta tagasi ei tule, aga keegi ei uskunud seda, sest tollal niimoodi ei tehtud. Ja siis lasti mul siis pool lehekülge ma seletust kirja panna ja saadeti koju. Siis oli sul üks tore soomepoiss, kes käis sind aeg-ajalt siin külastamas ja tõisule muusikat, Jari oli temal ei, ja kuidas see tutvus algas ja rii kuulas, tuleb välja minu saateid Soomes. Kummalisel kombel ma tegin siis niisugust asja nagu noh, edetabel või, või, või midagi sellist, noh niipalju kui tollal oli võimalik teha. Ja siis siis tema meelest oli see midagi väga uut, noh, eks ta natuke oligi keskel, et neid palju ei kuulatud siin ja ja siis nagu julgesime teha üht-teist. Ja temale hakkas arvu ja, ja siis, kui ta siia turistina tulin, seda otsis mu lihtsalt üles. Tulebaisson, Jari siiamaani helistame ja niimoodi, aga jah, tänu temale sain ma muusikat, mida võib-olla siit poleks saanud, ta lihtsalt püüa ja, ja siis mingeid materjale ja nii et noh, väike aknakene, nagu avanes, siin autor oli tol ajal ka Tõnis Erilaid kellest hiljem sai sinu abikaasa, oli, tema tõi ka siia majja uusi tuuli. No eks ta natuke tei, jah. Tema oli kirjutanud ju, sirbis ilmus tollases lootrumile ja kolmele kitarrile nii-öelda tolle aja rokkmuusika ajaloo väikese siis ja tema muidugi tahtis mängida niisugust muusikat, mida võib-olla nagu eriti siin ei tahetudki eetrisse lasta ala. Ja siis mina olin siis pehme padi, kuhu mõlemale Poolt löögid sadasid, nii. Volkovi tõid, et vot ükskord tuli see tema saade tagasi niimoodi, et sellele oli suur rasvane rist peale tõmmatud ja kirjutatud ei lähe, see tuli kõige kõrgemalt tasemelt, tekstid loeti läbi, tekstid loeti muidugi läbi, aga, aga see ei olnud enam peatoimetaja ja see oli juba raadio direktori. Kuigi ma pean ütlema taotlus, Lutskist on minul väga head muljed jäänud. Mälestused aga oli oma koha peal ja tegi oma tööd. Tõnissoni löödud Tõnis oli löödud, mina olin õnnetu. Tõnis ütles, et tema oma jalga enam siia majja ei too. Mina läksin pool nutuga fonoteeki ja tegin Siiamaani naljakas, ma tegin venekeelse programmi valmis selleks laupäeva õhtuks, kus pidi minema see tennise, saad kõiki venekeelseid laule, otsisin kõik venekeelsed laulud välja, et kõik rahul oleksid ja nii läkski. Nii läks. Ja ühel päeval sai Eesti Raadio autoriks ka sinu poeg, minu poeg Eke Kristjan, jah, ega ta kaua siin seda tööd ei teinud. Aga see oli raadio kaheaegadel, kui usaldati talle mingeid plaaditutvustusi seal ja ja veel üht-teist, niisugusi, väikese kilde, mõningaid asju me tegime koos pikemaid saateid, näiteks jõulude ajal ja ja mõnikord uus aasta, saada teid ja ja siis jaanipäeva saateid ja noh siis, kui oli tarvis aega täita, millel tõenäoliselt kuulajaid vähe oli, aga ikkagi. Ja seda me oleme jätkanud, kesin Vikeres nüüd. Just seekord uue aasta tulekul tegime ka kahekesi saate, temaga on tore teha, seda on asjalik ja tõsine ja ta tämbark ennast kiitmata, ütlen ma, et mul on tark poeg, kes teab ja tunneb seda, mida ta tegema hakkab ja uurib ja otsib ja ja leiab ka, kuidas nende maitsetega muusika maitsetega teie peres on olnud. On kõigil erinev maitse või? Ei, ma ei ütleks seda rokkmuusika baasil, me oleme kõik kasvanud ja elanud ja kuidas nüüd öelda rohkem, võib-olla niuke, klassikaline rokk ja, ja niisugune läheb, läheb siiamaani hästi. No sina oled suur bluusifänn, nii võib vist öelda seda muule. Millal sa selle pluusi enda jaoks avastasid? Ei noh, ega siin nagu erilist avastamist polegi olnud, see on lihtsalt nii, et varasematel aegadel sai väga palju muusikat kuulatud ja pidigi kuulama, sest noh, töö oli selline ja bluus, eks ole, natukene noh, praeguse muusika juured tegelikult ja, ja ma siis mõtlesin, et uurin natukene neid juurija, päris huvitavaid asju tuli välja ja see on minu jaoks siiamaani väga põnev maailm. Helgime, võiksime nüüd ühe pluusi siia saatesse ka mängida. Noh, ma ei tea, võtaks siis näiteks selle, Elmar Cheemsisid ska ees kraing taevas nutab. Ta ei ole nüüd niisugune 30.-te aastate oma, aga kuskil võib-olla viiekümnendad oli tema aeg ja ja niisugune tore, must mees, kes on palju pluusi mänginud ja, ja kellest laulegi on tehtud endast. Nii et, et siit võiks jah ühe loo praegu mängida. Helgi kassaa raadio kahes said ka pluuse mängida, sain, mängisin, kuigi võib-olla, et see ei olnud nagu päriselt see muusikapidamine olnud, seal oodati. Aga keegi teine ju ei mänginud bluusimehed. Nii et jah, ma ikka üritasin. Ja raadio kahe aeg oli päris tore, sellepärast et seal oli palju noori inimesi. No alguses, kui see loodi, see programm, siis oli seal ju peaaegu minu eas rahvast ka tegemas ja see kõik ei olnud nii väga nooruslik, nagu varem oli vikerraadio esimese programmi kõrval meil raadios, eks ole, niin, raadio kaks tekkis nagu vikerraadio kõrvale, mis oli tollal tõsisem. Aga siis hakkas vikerraadio ka juba oma oma praegust kuju võtma ja siis raadio kaks läks üpris nooruslikuks. Et, et siis ma nagu jah. Lõppude lõpuks leidsin ma ise ja leidsid ka teised seal, et mitte enam väga noorel inimesel tasuks nagu Vikrisse tagasi kolida, mida ma ka tegin. Tegelikult see oli teatud mõttes nagu elu muutus ka sinu jaoks, see oli kohutav elu muutus sest siin Vikris enne kahte minekut ma olin harjunud ju tegema kord nädalas saateid, mõnikord isegi kord kahe nädala peale. Need olid küll pikad saated kaks tundi ja teinekord isegi kolm öösiti ja niimoodi. Aga raadio kahes oli mul äkki üheksa tundi nädalas kaks ööd nelja tunnist pluss veel üks teemasaade. Ja siis oli niimoodi, et ega siis siis oligi vastas tõele see laul, mida seal lauldi, et ma ei maga, ma ei söö, ma teen raadio kahes tööd, muud ei saanudki elus teha enam kui raadio kahes tööd. See oli tõesti niimoodi ja, ja no minule mõjus see pikapeale nii, et. Mul hakkas kergelt alguma plaadi riiulitele lähenesin. Ja siis läksin mina südametohtri juurde, sest et hirmus südamekloppimine hakkas ja kirjutati mulle rohtu ja puhaga. Aga sain ikka edasi tehtud. Ei olnudki nii hullu ja pärast nagu see koormus vä Läänes, nii et, et enam ei, ei olnud mingeid probleeme. Palju sa kontserditel käid? Nüüd vast vähem. Ma nagu ei leia, sa oled suur valija täitsa vahel ka linnas, kohvikus, paariskohvikutes, väikestes baarides käin ma siis, kui ma olen Tallinnast ära. Aga, aga jah, siin ma eriti nagu ei käi, tead, ei tunne nagu mingit vajadust, see on nagu noh, pole nagu enam verinoor, kui peenelt öelda, kas sõbrannasid on sul, kellega kokku saad, aeg-ajalt see on niisugune piinlik küsimus, millele ma pean peaaegu et eitavalt vastama. Sina oled niisugune üksi uitaja. Kuidagi elu on niimoodi kujunenud. Ja nagu ei tunnegi suurt vajadust ja leiad, et noh, et kui, kui aeg on keeruline ja elu, siis oled sa ikka üksi, nii et pead ise hakkama saama. Palju huvitavat on, on nagu mujalgi kui kuskil kohvikutes sõbrannadega ja ja siis nii on nagu juhtunud, nii kummaline kui see praegu kuulan ennast ja mõtlen, et jah, tõepoolest, et et kuidas see küll nii on, aga näed, tuleb välja, et on üks kuule, küsib, et kui sul oleks võimalus ajas tagasi minna ükskõik kui palju ja teha intervjuu mõne kuulsa kunstniku, arhitekti või muusikuga, kellega sa teeksid? No minu jaoks on eluaeg olnud üks, üks väga lõpmata põnev kunstnik Vincent Van Kook. Ma ei saaks tema intervjueerimisega tõenäoliselt hakkama, sest et mai küündiks no võib-olla, et ma üritaksin uurida, kuigi ta tõenäoliselt saadaks, ma ei tea, kuhu üritaksin uurida, kuidas ta, kuidas ta näeb oma punaseid põlde ja oma oma tulekeradest taevast ja ja, ja oma säravkollaseid päikese, seal oma õitsvaid fantastiliselt kauneid puid. Midagi sellist pole maailmas olemas, kuidas ta neid näeb, võib-olla ma küsiksin niimoodi. See on, see on see maailm, mis on minu jaoks, et ei olnud nii fantastiline see tema maailm siin ta on ju ka meie kunstiajalukku jäädvustatud sinu eksabikaasa maalist sind ju õige mitmel korral. Nii juhtus tõesti, nii et võib öelda, et sa oled hullud ka modell noh, see oli nii ammu ikkagi kuidas see modellitöö sulle istus olisega tööd? Kuule, ei olnudki väga, ega siis sind ei sunnita, lause on jah, niimoodi liikumatult istuma, sa võid ju rahulikult olla ainult noh, peaasi et sa paigalalad ja, ja noh, sa ei pea mingit ilmet näole manama ja seda hoidma ja ja see kõik on, on suhteliselt vaba. Nii et, et seal niisuke tore kogemus. Kas kunstiarmastus on sul veres või tuli see koos abikaasa Enn Põldroosiga? Küllap see on tema sööja. Oli sul ka huvitav vaadata, kuidas, kas kunstnik töötab? Muidugi, see on lõpmata huvitav. See on nii huvitav, et, et seda kohe vaataks tükk aega ja ja õnneks on mul jah olnud elus see võimalus. Tegi nagu pisut kadedaks ka. Muidugi teeb kadedaks, kui inimesel on annet ja kui ta oskab seda kasutada ja, ja kui see, mis välja tuleb, on suurepärane. Muidugi teeb, kadedaks jääb. Kas sa oled mõnele teisele kunstnikule ka modelliks olnud? Olev Subbi ükskord tegi niisuguse kaksikportree Põldrasest ja minust. Aga rohkemit, subi, tööta selle teistmoodi. Eks nad igaüks töötab isemoodi, tõenäoliselt jah. Kuigi noh, mis mina sellest tean. See on minu jaoks ikka ikka võõras ja keeruline maa ja ja kõik see, see tunnetus ja kõik, see on inimese jaoks, kes sellest kaugel on, kuigi võib mõelda, et sa oled lähedal, kui sa oled, oled, eks ole abikaasa ja oled seal sees, siis, siis ka ikka suhteliselt. Oled sa ikka kaugel, see pole sinu ala, on sul endal kätt ka? Ma küll ei usu, Sul olid ju värvid seal kohe võtta. Ei, niimoodi pole ma julgenud. Ei, ei. Ma ei julge, ma tean, et ma ei saa sellega hakkama, no miks ma peaksin proovimagi viisi pead? Üks kuule, küsib jälle sellise küsimuse. Kui sul oleks võimalik duetti laulda mõne kuulsa lauljaga, kellega sa prooviksid, mu ammune lemmik on vanast, on sidemees kiis, Richards. Tema, noh, eriti just ei laula, aga tal on niukene Tore kähe hääl, tal peaaegu ei olegi häält ja ma kujutan ette, et kuna minul ka ei ole, siis me sobiksime eriti hästi kokku. Mis laulu sa valiksid? Mingi vana pluusi, kas sul on kodus palju plaate? Ikka on natuke, kui sa tööd teed, kas siis mängib ka muusika, kui segab, see sind? Ei, ei mängi. Ainult siis, kui ma tahan muusikat kuskile paika panna, vahele saatesse, siis ma otsin teda ja kuulan loomulikult, aga aga põhimõtteliselt kogu aeg ei, muusikat sa ei ole õppinud, sa oled iseõppija. No mis, mis ma tast üldse tean, nii palju, kui ma, eks ole, jagan ja orienteeru, on jah, muidugi ise. Kui me hakkasime keskaid tegema, siis oli ju Silja Vahuri meil muusikaline kujundaja väga-väga hea maitsega ja väga ilusat muusikat oskas ta alati leida ja panna sinna ja ja eks ma natuke tema kõrval õppisin ja leidsin, et, et las ma nüüd ise vaatamissiia sobib, kui ma olin juba natukene õppinud. Ja niimoodi hakkasin, siis jah nagu ise otsima ja ja eks tuleb palju kuulata ja üritada nagu natuke kodus olla, selles kõiges kõige ise kerge ei ole. Kas oled kadestanud ka siin majas kedagi Küldi rästi oskaks ma ka nii hästi teha. Lembit Laurit näiteks tema tegi fantastilist tööd. Ma mäletan, me olime temaga Kiievis, olid Eesti kultuuripäevad, see, kuidas tema tegi tööd, see oli minu jaoks täiesti noh, ma olin siis niisugune. Kes eriti ei viitsinud ega, ega polnud veel nagu aru saanud, mis see õieti tähendab, või sõna tähtsusest ja olulisusest ja sellest, et ta õiges kohas oleks ja ja siis ma mäletan, et me hakkasime nagu neid tuuri päevi lõpetama ja oli, oli lõppkontsert. Ja kuskil nii pool tundi oli, oli kontserdi alguseni aega, me olime juba seal kontserdimajas oma väikses selles ruumis, kus me pidime nagu raadioülekannet tegema ja minul ammu kõik juba sissejuhatus valmis tehtud ja vaatan lakke ja ja Lembit ikka töötab ja pusib, töötab ja pusib ja pusib ja otsib neid paari lauset, mis sinna algusse oli vaja teha. Siis ma mõtlesin, et noh, mis ta sellest nii väga otsib, aga nüüd ma mõtlesin ise ka. Üsna tabasin ära, et jah nii peab, hoolimata sellest, et need paar lauset kaovad ja neid kunagi enam ei kõla. Aga, aga lihtsalt sa pead ise tundma, et sa oled maksimumi teinud. Tema kõrval ma seda tookord just tabasin ära, et jah, vaat et nii peab. Meenuta mõnd intervjueeritavat esinejad, kellega kohtumist oled sa tõeliselt nautinud. Oli üks juudi mees sammaljaziikel ja tema läks elama Iisraeli siis kui minemine oli. Aga kui ta siin oli, siis tegime temaga pika sarja juudi kultuurist ja kirjandusest ja muusikast ja niimoodi sarja laupäeva mosaiiki, teinekord ma intervjueerisin ja teinekord ta tegi ise oma tekstid. Ja noh, need olid nii põhjalikud ja nii sisukad ja ja nii huvitavad minu jaoks see oli niisugune maailm, mida nagu ei tundnud, eks ju. Ja, ja teda ma tõeliselt imetlesin tookord et tema on nagu meelde jäänud ja just see ta avas nagu selle uue uue tundmatu lehekülje. Äärmiselt huvitav oli, oli töö, Mikk Mikiver, iga temal ma palusin paar korda lugeda tekste omasaadete jaoks ja eskord luges ta remark, ehkki see taevas küll, kui vahva see oli, see oli nii, et mul jäi hing kinni, see, tema hääl juba, eks ole, ju. Siis ma tundsin, et oh, ma olen õiges kohas ja teen õiget tööd, kus ma niisugust asja kuulen ja saan nautida ja, ja mul on südamest hea meel, et ma sain seda saadet toimetada ja oled sa mõnd intervjuud kartnud ka? Jah, kindlasti kui sa teed kunstnikega intervjuud või kirjanikega või sa võid olla ette valmistunud kui palju tahes, aga aukartus on juba nii suur. Et ja tahes-tahtmata lähed niimoodi kerge hõbinaga. Jaan Krossiga, ma mäletan, oli intervjuu magatzingani õudselt hakanud asutus nii nii vahvaks inimeseks. Et pärast ma tundsin, et kahju on ära tulla sealt tema raamatute vahelt on sul ära öeldud, küllap vist on jah, kui ma hakkan meenutama, kuigi mul ei tule konkreetselt meelde ühtki nime praegu. Aga küllap vist on ära öeldud ka. Sest noh, inimesed ei saa ju alati ja ja igaüks ei taha ja see ei ole midagi nii kangesti erilist. Noh ma kujutan ette, et ma ise ka ütleks ära teinekord kas ei, tuleb üldiselt sinu suuste kergesti või, või mitte ei taha tulla, oleks võinud sulle öelda, noh, mis sa nüüd tead, õige mul asi õige mul vaja, aga no vot ei, on niisugune väga kategooriline sõna ja, ja kui inimene sinult midagi palub või ju tal on ikka seda vaja, et sa pead ikka mõtlema, kuidas v kategoorilise ei ütle, et noh, mille kohta ma tean, et ma ütlen kategoorilise ei, täiesti kindlalt ja mida ma olen teinud, on see, kui mind kutsutakse näiteks televisiooni. Raudselt, ei, see on võõras, ta on raske. Ta on keeruline, seal peab miljoni asjaga arvestama. Su ümber on kümneid inimesi, ma, ma tean, et ma mõtleksin selle peale, kuidas ma välja näen, kuidas ma mõjun ja kaotaksin ära oma mõtte, tead, mida ma pean rääkima, oh jumal, hey, seal on nimiljon asja ei taha, ei ta, millal sa viimati tõsiselt vihastasid millegi peale? Tead, ma ei oska sulle öelda. Vaata, kui kui inimene natuke aega juba elanud on siis ta muutub nagu tolerantsemaks või, või noh, leiad, et noh, kas on mõtet nii kangesti mingi asja peale nii kohutavalt vihastada? Et mõni asi on tegelikult naljakas, kas ei ole nagu mõtetega põhjust närve raisata või on sulle liiga tehtud ka elus? Õnneks rängalt vist ei ole? Vist on vedanud. Ma otsin rohkem, võib-olla sööd endas, kui kui midagi halvasti läheb või või keegi, eks ole, minuga just kõige paremini ei käitu. Ja ma olen selleks siis kuidagi põhjust andnud vä, aga sa meelsasti enam selle inimesega ei kohtuks, kes on sulle liiga teinud? Ega vist jah. Kas sa tahaksid veel midagi õppida? Oh nii palju oleks, mida tahaks pidaja näha. Jumal, maailm on nii suur ja, ja nii palju põnevat on selles ja noh, reisida tahaks kõige rohkem. Kuhu sa sel suvel siis põrutad? Väiksed plaanid on, aga ma olen natuke ebausklik ja ma ei, ei tahaks praegu midagi välja öelda, sest äkki siis ei tule väljagi, mida sa tavaliselt reisidelt kaasa toodud, on sul mingi konkreetne asi muusikat? Seda kindlasti, mis asjad on need, mis sulle raadiotöö juures kõige enam meeldivad? Mulle meeldib see, et ma saan iseendale kirjutada teksti ja selle ette lugeda sest see on minu töö mulle enda enda jaoks nagu kirjutatud. See on nagu praegusel ajal. Mulle meeldis teha intervjuusid ja valdavalt otse-eetris sellepärast et siis ei saanud enam midagi tagasi võtta ja siis tuli ennast maksimaalselt kokku võtta. Raadio kahes olid eriti niisugused pikad intervjuud, mulle meeldib muusikat valida. Ühesõnaga mulle meeldib see raadiotöö ikka veel tee, mis tahad. Mis selle juurde käib. Mõnikord oled sa tüdinud, väsinud, sul on kõrini, sa tunned ühtki sõna, ei tule enam paberi peale ja ühtki laul enam kuulata täiega paika panna ei taha. Aga see läheb üle. Paar päeva vahet juba teedega jälle aitäh sulle helgisele pika intervjuu eest. Ma kasutasin saates ka kuulajate küsimusi, nii et ole hea, ütle üks, number ühest, viieni, üks kuulaja saab oma küsimusest väikese auhinna. Neli mulle meeldib number neli. Persona saate külaline oli vikerraadio toimetaja Helgi Erilaid. Persona saate auhinna saab Veronika Cortez, kes küsis Helge erilaidilt, kellega ta tahaks duetti laulda. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni, personal.