Tere õhtust, vana raud alustab, minu nimi on Taavi Libe. Tänases saates läheme Piritale külla erakordselt mitmekülgsele mehele Tiit Haagmaale, kes muusikute seas on tuntust kogunud kultusliku Ruja basskitarr, Kristina spordiringkondades aga jääburjetajana spordis tema jaoks edukaim aasta 1984. kui ta võitis Poolas jääpurjetamise DN klassi MM-tiitli ja valiti Eesti aasta parimaks meessportlaseks lähemegi alustataks, ajas tagasi ja kuulame intervjuud Tiid Haagma, aga 1984.-st aastast küsitlejaks Online küttim ja palun juba ette vabandust. Pisut kesise helikvaliteedi pärast. Täna keskpäeval jõudsid edukalt välisturneel Poolasse tagasi meie jääpurjetajad, oleme siis jälle rikkamad ühe maailmameistri võrra DN klassis kõrge tiitli võitis 29 aastane Kalevlane Tiit Haagma. Lisaks talle veel hõbemedal Euroopa meistrivõistlustelt. Vestleme Tiit Haagma ja maailmameistrivõistlustel kolmanda koha saanud Matti kuulmaniga. Vahetult pärast pika kodutee lõppu te vabandate, et ei ole lasknud teil veel puhatagi ja vestleme lausa liikluskeerises, on seda siis varem ka juhtunud, et ainult ühe riigimehed maailmameistrivõistlustel pjedestaalil seisavad? On küll jah, kui Mati tuli maailmameistriks, siis oli samamoodi ja veel kaks kohta, lisaks olime teiega telefoni teel mitmel korral kõneluses kuid eriti täpselt nendest võistlustest siiski pilti ei ole. Öelda lõppesid küll meile väga hästi, aga olid väga rasked. Palju osavõtjaid oli väga palju kuulsaid sõidumehi kohal. Kõik uute purjedega varustatud väga kiired olid kõik. Aga kuidagi juhtus niimoodi, et me poisid olid nagu, võib-olla olid parema trennis on sel aastal või olime paremini vormis. Eakas, klappima koha poolfinaalis peale maailmameistrivõistlustel kõik hästi. Kas oli midagi uut seekordsed maailmameistrivõistluste korraldamises kuidagi sõite paistis olevat väga palju. Poolakatel on kombeks üldse taga palju sõite pidada siin aastaid tagasi, kui nad pidasid oma karikad, me osa võtsime, siis oli üheksa starti, neid isegi siis kaheksa, starter oli sellepärast, et osavõtjad olid niivõrd palju ja eelfinaali sõita juba tuli rohkem pidada. Palju te siis tänavu kodumail treenida saite, jäi selline mulje, et polnud ju jääd kuskil. Kodumail võib-olla ei saanud palju treenida siin Eestis, aga Riia Speeti meil treeninglaager enne võistlustele sõita, seal sai päris korralikult sõita poolteist nädalat tihedalt sõitmist läbi. Te olete nüüd siis DN klassi maailmameister, millised on aga olnud tiitid Eesti meistrivõistlustelt või Nõukogude Liidu tšempionideks? Kordolen olnud. Liidu meister, korvliidu hõbemeistriks, selle tulnud veel Eestis, on mul see hõbemedal Eesti meistrivõistlustel. Ja Eesti karikat võidetud. See Euroopas on parim koht nagu neljas möödunud aasta oli Rootsis, ma ei ole üldse kaua purjekaga sõitnud. Viies aasta nagu ei tõsisemalt. Ei saagi. Pall olla, et teie olete ka suvel purjede all, talvine tegelemine tuleb vast suvepurjetamiseks kasuks. Ta mingil määral. Tuleb jah, aga ta on ikka väga palju erinev muidugi purje teooriana tunned seda, nagu see on, aga sõitmine on erinevad. Kiirused on suured, väga tundlikud on kelgud, sõit toimub ruttu, väga ruttu peab otsustama kõiki asju jahi peal, niisugust otsustamisvõimet võib-olla ei olegi vaja, sellepärast jaht on aeglasem. On nagu hetk mõelda, aga seal üks väikene vääratus ja keegi sulle armu ei anna. Iga sentimeeter on mõõdetud. Täna ei aja me juttu mitte vikerraadio stuudios, vaid olen tulnud välja Piritale ja minu vestluspartner on Tiit Haagma. Tere. Täna vähemalt ennustuste järgi peaks olema selle suve kõige ilusam päev või kõige palavam päev üldse. Kui selle suve peale tagasi vaadata, mis võib-olla päevitajate jaoks on olnud küllaltki keeruline ja ebameeldiv ja jahedavõitu, siis purjetamisinimese jaoks, kuidas see suvi on olnud? Iga järgmine päev on alati ilusa. Ei ole kunagi Albail kõik ilmad on ilusat läbise nendesse suhtuda, vastavalt, võtta neid nii, nagu nad on. Suvi ja muidugi noh, seda on. Detsember on sama, mis on juunikuu 10 kraadi igal hommikul kena suvi. Kas Pirital te tunnete ennast kõige kodusemalt üldse? Nii-öelda üldiselt küll, et ma isegi laupäeval ei suuda kodus olla, ma pean ikka korra käima mere ääres läbi siit läbi, et see ongi minu kodu. Millega te siin hetkel üldse tegeletud ähvalmistame, purjede, remondime purjeid ja aitame purjetajaid, nii palju kui suudame. Põhiline ikkagi purjede valmistamine, remont ja hooldusnõuanded. Mis on need peamised nõuanded, mida tullakse küsima? Oi, neid on nii erinevaid, et ei ole mingit peamist nõuannet olemas, et igalühel on omad probleemid. Kui me läheme ajas tagasi, siis 1924. aastal kui teid valiti aasta parimaks meessportlaseks jääpurjetamise MM-tiitli eest siis ma vaatasin, et ega ükski teine purjetaja individuaalselt meessportlaseks ei olegi tulnud. No, ja võib-olla mul oli õnne, et teised spordialad olid sel hetkel nii nõrgas, et et sul oli lihtsalt õnne, ma arvan selle koha pealt, et ei olnud eriti kedagi vastu panna tänu ühele kullale ühele Euroopa hõbedale. See oli see põhjus. Kui oleks keegi võib-olla ketast lajatad 80 meetrit, siis oleks ta kindlasti parem olnud. Olgugi et me sõidame üle saagiltsi tunnis. Regatt toimub nädal aega, ka kettaheidet toimub võib-olla viis tundi. Kolm tundi. Kui natuke toonast olustikku kirjeldama, milline väärtus toona oli aasta eesti meessportlase tiitel või, või kui, kui palju te ise seda väärtuseid Ei muidugi mul oli hea meel, väga hea meel. Ega tal muud väärtust ei olegi, kui ainult tiitel, kui te mõtlete midagi muud. Sel aastal oli minu meelest Erika Salumäe, oli ka muidugi hea meel. Kuidas te purjetamise juurde üldse jõudsid? Oi, see oli suht lihtne lugu. Mul on vanem õde, vanem õde käis ühe purjetaja aega niimoodi läbi. Kurameerisid ja partner käis purjetamas, sõde võttis mul käe otsas kinni, kui ma olin seitsmeaastane, ei piiriks talle ütles, et Pirital aka purjetama ja siia jäid kohaks meedialt. Suht küll. Mitte kohe, mis ta nii kohe hakkab meeldima, aga noh, kui pool tuuakse ja seltskonda meelist meeldiv õhkkond. Toredad inimesed, lahked inimesed ja tasapidi. Kui te näete kõrvalt ka lapsi, kes tuuakse purjetama, mis võib-olla sellised esimesed asjad on, kuidas lapsele purjetamist tutvustada, et talle ikka meeldima hakkaks? Seal on mul siin on kuur ja kogu see lastelaste seltskond läheb siit teest mööda, nad tuuakse nagu sunnitööle. Ma näen nende Kurbas õnnetuid nägusid, kuidas vanemad tahavad. Lastest saaks purjetajaid, purjetajad. Et eks need on väga raske, võib-olla jääb mingi paar-kolm protsenti alles sellest hulgast, mis siia tuuakse. Tänapäeva on veel eriti keeruline, et kui ta marsib siit mööda, siis tal igalühel on kindlasti telefon sõrmede vahel ta ei näegi, mis maailmas toimub? Ta ei tea, ta ei vaata üldse purjetada, sunnitakse tegema, ja siis, kui ühel hetkel järsku leiab ennast. Kõige hullem aeg tuleb siis, kui laps läheb natukene vanemate klassi kus on juba tegijad ja sa näed, kui ta, kuidas ta raputatakse, sakutatakse seal, et ta ei tea mitte midagi. Ja vot nendest jääb midagi järgivat sangena. Aga need vanemad, kes tahavad, et lapsed purjetaks kas temal on siis mingisuguse purjetamise taustaga või siis kuidagi mütolekviseeritakse seda purjetamist näinud. Oli vähe, kes on purjetamistaustaga muidugi neid on ka. Vaat et kui isa mängib pilli, tahab, et poeg oleks pillimees või isa on arst, siis tahab, et kogu aeg oleks ka arst, eks ole. Noh, eks neid ja ma isegi ei oska öelda, miks paljud tuuakse. Ma tõesti ei oska öelda, aga ma arvan, see on palju parem ala kui jooksta kogu aeg mööda metsa ringi purjetamisega surmani tegeleda. Kui jalg kannab ja mõistus on selge. Kukkuda. Inimesed upuvad kavainilise silmapesukausis. Kui te alguses tulite siia Piritale ja siia te jäite, siis kes need inimesed olid teie kõrval, keda te peate oma eeskujudeks õpetajat? Näiteks minul on tegelikult üksainus treener olnud eluaja jooksul elab siiamaani Emmetser kelle juures ma alustasin. Kes on mulle suureks eeskujuks olnud tänapäevani. Aga toona, kuidas see asi oli, kas siis oli ka niimoodi, et väga palju oli lapsi, kes tulid ja nendest väga vähesed jäid või? Nii-nii palju ei olnud, et siis oli jahteri vähemalt siis oli kõik võime öelda ausalt, siis oli kõik tasuta. Nõukogude ajal, Me saime paadid, tasutane, saime purjed tasuta, treeningtunnid olid tasuta. Treenerid olid mingisuguste spordiühingute palga peal. Sa õpetasid, et selle koha pealt oli suht mugav, tähendab lastel, et sel ajal minu isa poleks küll suutnud tasuda niukseid maksed poega hakkaks purjetama. Et. Ja ma olen ise kadri Riina töötanud suht pikka aega ja õnneks võin öelda, et mingi 50 protsenti nendest lastest, neid oli muidugi vähem, sel ajal purjetavad siiamaani. Kõik on juba niuksed, viiekümnesed Annukesed, miks te enam treeninud oimu närvikava ei peaks, last? Ei suudaks lastega ja tänapäeva lastega? No mul pole laste vastu mitte midagi aga ma tean, et mu närv ei peaks lihtsalt vastu. Ma tegelen praegu sellega, kus ma saan rahulikult tegeleda oma purjedega. Nemad mulle vastu ei vaidle. Ja teen seda, mis mulle meeldib. Väga palju vaidlemist ei olnud, ta ei kannata küll, ega see ei ole selles, et igal asjal on oma aeg. Et kui oled noor, siis oled noor treener. Ja milline see laps tahab mingit vana kändu endale treeneriks, ta arvab kohetusele päris puruloll, tähendab, et see on täiesti ilmselge, et iga asi saab üks kord otsa, see on ilmselge. Kui ei taha, siis ära tee, kui tahad, siis tee. Aga sind, nooremad treenerid on siin ka ümber, näete, neid on väga häid treenereid on. Mitte küll palju, aga on väga häid. Ümberringi, kes oskavad ise purjetada, oskavad inimestega läbi käia. Ma näen seda hommikust õhtuni. Seda seltskonda, mis siin on, on väga häid. Kas keegi on ka jääpurjetaja või see on ikkagi selline purjetamise kõrvalala, millega tegeleda talvel? Mis ei ole kõrvalala, need on kaks erinevat ala, täiesti, hoopis teise iseloomuga. Hoopis teine taktika, kiiruste vaheaed ja mõni inimene on purjetanud jää peal, ma ei tea, 30 40 aastat pole mitte midagi saanud purjetanud siiamaani, mina olen ammu maha jätnud, et ma tundsin ühel hetkel, aga me ei taha, kuna jääd ei olnud enam. Jää sai otsa, jube palju tööd, nõudis. Ja on täiesti kaks erinevat ala. Mille poolest nad erinevad, mis jääpurjetamise spetsiifika on, mis, mis teid, paelused? Kiirused, seda ei oskagi sõnadesse öelda, et need on mõlemad on, ma olen ikkagi rohkem purjetaja jääpurjetamise juurde, ma kukkusin ka pool juhuslikult. Olin hea sõber, kes on lahkunud, Helmut Lepik. Ütles hakkajad purjetaja, mõtlesin, mul pole mitte midagi. Ta ütles, ma annan sulle kelgu. Siis, kui ma esimest korda läksin, jää peale, huvi pärast lihtsalt vedas mind autoga isegi haapsallu. Ma ei teadnud mitte midagi, seda ma küsin, mida teha siis pole midagi, Sootsis, istu kelku, mine. Muidugi käisin ülenipliga, tähendab Parts ja siis olid juba pärnu. Poisid olid kõvad tegijad ja ma olen natuke jonnakas, lendad värvata, tulid, naersin, nüüd tuli purjetaja jäädale. Sina sellega hakkama ei saa, ma mõtlesin. Kurat. Hakkasin järjest noppima kogu aeg. Sinna jäi. Selline väike hõõrumine oli ka, et kas jääpõletamisele spetsialiseerunud vaatasid natuke viltu neid, kes tulid mere pealt päris. Üldiselt küll paljud on nii, et paljud on proovinud, aga paljudel ei ole välja tulnud. Mõnel on lihtsalt vedanud, rohkem, mõnel vähem vedanud. Mul on kelgud siiamaani alles siinsamas kuuris seisavad kaks tükki lihtsalt nagu mälestused mis teeb jääpurjetaja, mis teed? Töökus, tahtejõud, soov nii nagu iga ala peal, et mõnelannad pilli kätte ei seal tegi. Et seal on samamoodi hääles tantsida, värgidesse kiirus, mind köitis väga ja see seltskond, kes purjetas, väga huvitavad inimesed, sellepärast purjetamises on nii palju erinevaid inimesi. Alates tavalisest maal rist kuni professoriteni välja. See seltskond ja neid ühendabki, see kogu see värk, et see purjetamine, jääpurjetamine. Aga see töö hulk on talvel metsik, ikkagi metsik temperatuuride libisemised ja sinna peab ikka natukene teaduse poolt annab vähe kasutama metallid, materjalid, kõik sellesse ei süvene, siis ei tule mitte midagi välja. Natuke on see jääpurjetamine, keska tehnikasport, aga mõlemad täiesti tehnika spordid. Võib öelda, et kunagi Helsingi ülikoolis oli selline mingi uuring toimetati, et milline ala on tehnilisem spordiala, kas vormel üks või purjetamine siis? Purjetamine lõi vormel ühe. Seal on nii palju erinevaid asju, seal vähemalt rada ja väike vihma, tuul või päike, asfaldi peal aga purjetamises sadu sadu erinevaid tegureid. Ainult mootori võimsus, aerodünaamika. Jääpurjetamises, kas teie sportlasena ise valmistasid oma kelgu ette algusest lõpuni või kuidas see käis? Ei, mitte päris, tähendab, esimene kelk mulle sõna otseses mõttes niimoodi anti. Aga ma olen neid telke väga palju ise teinud ja kõike muud asju, aga mul on hea sõber, kes on väga ajab u meistripuussepp, tähendab, kes on mulle ka kaks kelku ehitanud. Ja tema kvaliteet ja tase oli kõvasti parem kui minu enda oma. Ma ei ole kuusse õpikuus, seal ema oli proff. Me toome oma mõtted kokku, viisime me saime väga hea tagajärjed. Milline see jääpurjetamise kelk on, kui suur see on, kui raske see on? Oi, neid on ju nii palju erinevaid, et ei ole ainult see klass, millega mina purjetasin, aburetasin kõige väiksem, aga Sandeeenn, tähendab ta on alla nelja meetri pikk, kolm, 86 on tema pikkusest oli kolm meetrit kaheksa, kuus ja laius on tal umbes 2,2 pool. Väga kerge. Ja see teen, tähendab, paljud ei teagi. Seal rikas korraldati konkurss kõige odavama, lihtsama mobiilsema jääpurjeka koha pealt ja see ilmusid, ilmus ajakirjas esimesed joonised Detroit News. Sealt võetigi see, teen. Seal ajalehes ilmusid need joonised, ta nii mobiilne, sa saad teda katusele panna. Tema kulutused ei ole nii kohutavalt suured suurtele igasugustel aerodünaamiliste tiibadel ja väga suurtel kelkudel. Üks mees oma kelguga ise hakkama ja väga kiiresti saab ta kokku väga kiiresti lahti. Väikse sõiduautoga saab sõita. Et ta on selles suhtes väga mugav, aga elamused on täpselt samad kui nende suurtega. Kuidas te jõudsite selleni, et kui te käisite tõesti jääpurjetajaid natukene siis üritamas, nagu te isegi ütlesite selleni, et te ise olite tiitlivõistlustel Mikiver. Esimene kord ma käisin, tiitlivõistluste oli see oli aasta, oli 78 siis 84, ma sain tiitli, 78, tulin maailmameistrivõistlustel, esimene võistlus 11.-ks, mul on väga hästi meeles et see oligi mulle endalegi üllatuseks siis palju sat läksis. Kuus aastat niimoodi maailmatasemel neid kohtumisi on olnud, et mõni hõbe on maa ilmakatelt pronks euroopakateltelt ja Eestis Nõukogude Liidust on kodus küll mälestus. Mis võistlustel kõige paremini endal meeles. Kui iga võistlus on omamoodi meeles, ma ei oska seda isegi päris täpselt öelda. Võib-olla Poola meistrivõistlused olid. Poola on jääpurjetamise põrgu, sellepärast seal on koolikavas lausa jääpurjetamine ja läksime Poola meistrivõistlustele neli eesti mees. Ja ma olin hädas nagu mustlane mädassal esimesed saavad, kui võistlus ei toimunud, millesse ma ei tea, mis värk panselts liikuma. Järgmine päev nõksatus natuke tuult rohkem ja ma tulin Poola meistriks, võib-olla see mul on kõige rohkem, et seal oli ainult ühepunktiline vahe, oli lõpuks sellest tiitlist ja Poola väga kuulsa jääpurjetaja aega. Et ega pole palju eestlasi, kes on Poola meistrivõistluse võitnud, ma ei oska öelda, kas on üks või kaks pääle minna. On täielik purjetanud jääpurjetamise põrgu, ütlen, seal on väiksed lapsed ja seal on meeletud rahvamassid, kes sõidavad kooli spordivõimlemiskavas või spordipõnni kavas. Purjetamine, jääpurjetamine sees. Meil seda ei ole. Meil on kahjuks palun see Pärnu ainult hoiab jääpurjetamis püsti, et ei ole võimalusi, lihtsalt, et Lasnamäe korteris tee ju endale jääpurjekad ja siin on meie töökojad, on kõik seisma jäänud, kus meil siin saime piirita lehitada olla ja elasime siin pikad päevad, pikka tööd, kogu aeg tegime tööd. Aga praegu ei ole kellelegi kohta, kus neid teha. Ja kuna talveolud on ka sellised nagu ise teate, pole enam ja et väga vähe on, jääb jää rektsion olemast. Teise koha peal. Ka Tallinna lahte enam jäässe ei lähe niikuinii kunagi. Suured laevad keeravad selle vee siin segamini kogu aeg, varem käis üks laev, võib-olla kuu aja jooksul, siis oli Tallinna lasteaias, aga pole temperatuur edenams 10 kraadiga, siis soojakraadiga, tule jäätsi. Jääpurjetamine ikkagi nõuab karmi talve ja siukest paksu ajada. Ei, mitte paksu jääda, aga ta nõuab talve. Jäädnevad. Tihtipeale on ka sellised Talvolutus, jää on, aga tuleb kohe lumi peale, on seal 20 senti lund peale, siis ei purjeta. Aga ei tea, öeldakse, nagu vanemad mehed praegu ütlevad, et vanasti oli lumi valgem ja kõik oli ilusam. Aga me purjetasime ikka väga palju. Ma võin öelda, et väga palju peaaegu iga nädalalõpp, vahest oli juba niimoodi siiber, et ei viitsinud minna. Kui pikad toonane jääpurjetamise perioodid olid, mis hetkel te juba mere peale saite kelguga ja mis ajanud? No põhiliselt oli. Käisime esimese esimest jääd katsumas oktoobris, Eestis oli lappis üleval iga järve peal, umbes küll, aga proua neeme natukene kõrgemale. Et seal oli reeglina, et oktoobri alguses tuli jääb. Et siin kõik pesi loksused soome salati küsitliku, läksime siit üle. Kuhu te lähete, jäädpurite? Mõtlesin, mismoodi jääd pole. Aga seal oli tõesti, see on siiamaani. Seal sai käidud ja siis, kui me tagasi tulime, siis oli väikene vahe ja kas Eestis ka jää, oleme Haapsalus, kus madalamad veed natuke külmetus, Haapsalu, Pärnu. Need olid need põhilised kohad. Kui palju neid piirkondi toona oli, mis tegelesid aktiivselt jääpurjetamisega, te tõite juba selle poola välja kui, kui sellise etalon riigijaga. Oi, neid oli ikka palju kaugemalt võtta, siis nagu USA, Kanada, terve Euroopa, siin Saksamaa, Austria, Holland, soomlased, eks ole, rootslased, norrakad, ikka neid riik oli nalju segi šveitslased ja mar küll jaapanlased sõidavad nüüd viimasel ajal on nad kõik. See kamp on päris suur. See 84. aasta võistlus, mis teile MM-tiitli tõi, kas tagantjärele mõeldes, seal läks kõik täkkesse või, või milliste mõtete te vaatate tagasi? Ei, no mis siin öelda, muidugi läks täkkesse. Loomulikult kõik klappis väga hästi. Kõik oli, kõik oli positiivne, enesetunne, kiirused, võistlus õnnestus vahest õnnes. Sel perioodil kui jääpurjetamisega tegelesite kuidas see oli, kas suvel purjetasid mere peal talvel jääpurjetamine või kuidagi üks tõrjust teisend natuke kõrvale ka teie jaoks? Ei, absoluutselt mõlemad, ikka vesi ja jää mõlemad. 80. aasta olümpiaregatt ja selle seost teiega seal ei purjetanud. See on mulle kõige masendavam mälestus, üldiselt polnud varem katamaraanil purjetanud ja siis tekkis selline huvi, et Ain Pomerantsi kui üritada kaheksa 10.-na, kas tal on üldse mängudele? Seal Nõukogude Liidu koondises sõitsime. Ja meie teeme nii napilt, teiseks pääseb ainult üks jaht olümpiamängudele ja see, kes meile edastas Viktor botaapodema, tuli olümpiavõitjaks. Suur masendus oli see, et Eesti spordikomitee D ostis meile uue katamaraani, muidu sõitsime inglaste pehme plastik, dünaga tuli Saksamaalt Clazbaat. Seclazbaat võeti meie käest ära, kunagi suur Nõukogude Liit antise Moskvasse. Ja siis viimased võistlused olid Nestrovskis Moldaavias veehoidla peal. Seal me võime öelda millimeetritega kaotasime. Pärast seda muidugi ma loobusin sellest. Ma tegin oma muud elu ja tööd edasi. Aga olümpiaregatt, mis siin toimus, kui aktiivsete seda siis jälgisite ja oli see teie jaoks sündmus või see valus kogemus ikkagi rikkus seda liialt. Ei, absoluutselt mitte, ka siis ei saa ju masendusse langeda. Ma isegi osalesin siin selle tehnilise poole pealt, et kuna ma olin nagu jääpurjekaid ehitanud ja me olime siin nagu remondi, tiin, kui keegi vajas mingit abi, meil oli oma tuba ja eks me jälgisime niipalju kui saime. Aga Moskva olümpiamängud olid selle koha pealt õnnetud, et kui mäletate, siis seda boikoteeriti kõvasti. Et neid riike oli ju palju vähem, mida oodati siia. Ja eks sellepärast paljudele tulidki need võidud palju kergemini, kui oleks kogu maailma eliit siinkohal olnud. Ja seda ei oleks osanud arvata, et kas oleks Victor bataapo võitnud, oleksid härra üle maailma koha saanud siin, et seda on tagantjärgi ei saa kunagi öelda nimetada. Ei mingit masendust, koldeid muidugi oli tore sind oli, mis ta oli. Aeg oli ju selline, ega meie saanud aega muuta spordiseltskond, jana, oma seltskond, eks nad on kõik omavahel suhtlevad hästi mere peal, Lähevad kaldal suhtlevad, pidustused, värgid, noh, mis käib asja juurde. Traataed oli ümber, eks ole siin alles nüüd võeti sel aastal võeti site ümbert traataed maha, mis oli 80.-st aastast mida nõuti, et seda olema ümber territooriumi. Terilisi mälestusi mul ei ole, küll tähendab selles 80-l noh nagu nad olid Moskva mängud kokkuvõttes, et ega nad meie mängude Heatud Te olete juba paaril korral maininud seda, et väga olulisel kohal teie jaoks purjetamises oli see hea seltskond. Kui palju üldse purjetajate seas selliseid tõsiseid proffeali või selliseid, selliseid prohve, kes tõesti ainult võidu peale läksid ja kes võib-olla konkurente? Kulmu vaatasid võidu peale, lähevad kõik aga ega praegumeelne nagu proff ei ole rofon see, kellele makstakse selle töö eest. Kõik otsivad ise sponsoreid, aga Nõukogude Liidu ajal ma võin öelda, et ma olin ise Brow. Kuna ma sain palka selle purjetamisest, kuma, pääsesin koondusse hullemaks vendiumit Läksin võistlustele maksti kõik sõidud kinni, anti mulle süüa, sale bensiin maksti kinni. Siis ma võin öelda, et ma olin sel hetkel proff ja tänu sellele me sel hetkel nii hea panime, kuna muu muu maailm tegi seda nii, nagu praegu tehakse oma tasku peal ja oma aja peal, mida näpistad tavalise elu kõrvalt. Me saime aastaringselt palka, sellest ehitasime kelke ja elasime. Oi, see periood oli, ma võin praegu täiesti valetada. Kaheksa käin vähem, kaks olin kindlasti 81 82. Ja kuni kuni sinnamaani, kui ma jätsin ta lihtsalt pooleli, siis oli, oli see 80 89, ma käisin veel Ameerikas sõitma sama oma käe peal, sest ma olin Nõukogude Liidu koondises. Aga siis oli see niisugune aeg, eks ole, kas siis Eesti vabariik tulema ja lendasime täiesti oma taskusse veel sinna, ma olen nii hästi meeles, ma sain seal veel hõbemedali, tähendab, tellin teiseks. Ja Moskvas vaid lennukiga, tulin Moskvas, siis mul oli Moskva spordikomitee esindaja oli kohapeal üks neilkali käes, kinkis mulle nelgi punase nelgi kulla. Ja 800 rutsi panti mu pangaarve peale, mis mul oli Moskvas, tähendab see raha on siiamaani, tähendab ammu seal, et ma vaatasin, et läheb ükskord järele, vaatasin, lennukipilet on kallim, kui ma sealt rahas ei läinudki. Üks nelk oli väga meeldiv. Ja sellega sai teie võistlust karjäär läbi. Üldiselt jah. Sinnamaale pärast käisime ikka sõitmas natuke. Tunnen nagu. Eks seal oli teine probleem on ka muidugi, et esiteks aastat minu pikkus olen suht lühikene vennike. Noored tulevad peale pikad noored poisid, stardihetk on väga tähtis, kui sa ei jaksa nii kiiresti pihta veega võidu jooksnud stardist minema saada selle lühikese võistluse ajal seda tagasi sõita. Raske, kui oled harjunud, et ei taha kogu aeg vastata, kaalikad saada, siis las teevad teised seda teeks vähemalt jääpurjetamises ikkagi vanus, laad läheb ikka, tähendab see sõitmise juures vanus ei ole nii tähtis, aga just see füüsiline vorm, eks sa ei viitsi ennast füüsiliselt korras hoida, särad oleme ikka väga heas korras keha Kaalud, eks ole, aastatega tuleb kaalu juurde ja võiks kiirus ja aga, aga kui sa sõidad juba, käed on tugevad, pea töötab, siis on väga hea sisse alustamine ja see füüsiline vorm, eks sa vastu peaksid, ega see sõit, elanik, kellega sa oled ikka päris laip. Tuled sõidust ära nagu saunas tuleb pealt vaadata, Nad vaatavad, oi, kui külm on, siis käige käised üles kääritud, balla käsi seal jää sees tähendas kunagi poolt külm haigus ka kallale. Praegu vaatan Isamate jumal, kui külg nendel, siis seal. Kui teed karussellil maha astunud ja ütlesite, et natuke veel käisite võistlemas, aga sellist suurt nälg enam ei tekkinud. Ei saluut. Ootasin kogu aeg hetkelt, lähen prouaga kahe kelguga, Haapsalu lahe peale, sõidame hobulaiu peale, teeme ühe väikse pikniku, võtame väikse grilli kaasa. Enam talve ei pääsenud sinna, mitu korda käisin Haapsalus, aga jääd ei olnud jääda, oli, aga ei saanud siin. Mingit erilist soovi ei olnud. Nii et see viimane eesmärki ei täitnud. See jah, võib-olla veel täidan kelkon olemas. Tiit, aga, ma, ma kujutan ette, et muusikaga rohkem kursis olevad inimesed teavad teid hoopis teistmoodi ja spordiga sina peal olevad inimesed teistmoodi, et kui me räägime muusika poolest ja sellest, et te olite Rujas basskitarristist, kuidas muusika ja sport teie jaoks üldse ühendasid või segasid nad 11. Ei, nad ei seganud või võtame nüüd nii päris ausalt, et ainuke aeg olin marojast eemal, samas et 70 980, kui ma üritasin olümpiamängudele. Helitehnikuks on, olid Priit Kuulber, kes on haritud passi mänge. Palusin helitehnikut, et sa võtaksid teeksid minu tööd edasi. Minul oli temaga väga hea, tema oli puldis, oi, see on bassimängija ja mul on alati hea saund ja tugevus oli alati paigas ja Priit tegi seda tööd ja siis. Bändi lõpp tuli niimoodi, et kui poisid läksid Venemaale, mina ütlesin, mina Venemaale ei lähe mitte isegi relva ähvardusel, kuna ma olin purjetamisega jääpurjetamisega seal nii palju käinud. Et siin mina ei tule karussell. Aga muidu ma olen kogu aeg mänginud ja enne Ruja liiga teine tanud. Mind ei ole kunagi seganud purjete sinna mängisin pilli üheaegselt. 15 aastaselt tuli meil esimene pulmamäng, tähendab, eks, ja siis ma olin juba sõitsin staarlas jahiga. Aga kuidas niimoodi on läinud, et praegusel hetkel te ikkagi olete siin Pirital, mitte kuskil bändiruumis. Oi, me lõime ju käepärast Estonia hukku, et ei võta enam, see bänd ei võta pillikotist välja, tähendab, et kõik võivad mängida, kui tahavad. Mina viskasin pilli siis, kui ei taha ja mul on kodus siiamaani kapi taga. Viimane kontsert oli linnahallis Estonia mälestuskontsert, kus sai veel lava peal olnud, aga rohkem ei ole. Siis läksin rohkem purjetamise peale ja siis ju käed on sellised, nagu nad on, enam ei liigu, et vahest harva võtan ikka kapi tagant vili välja, vaata. Prelüüdi mängib vaikselt aeglaselt, sõrmed ei liigu enam. Harjuta kogu aeg, igatahes. Nüüd olete kuskil intervjuus öelnud ka, et tegelikult viimase kordadel Urmas Alender nägite vahetamist enne seda saatuslikku reisi. Mina saatsin ta laeva peal tähendab, mitte konkreetselt majan kättpidi toda laeva peale, ta oli minu juures kodus ja tellisin takso talle ja ta läks taksoga sõites laeva peale. See oli esimene tööpäev selle laeva peal. Trubaduuriks sai endale töökoha sinna. Esimene ja viimane. Kui palju te üldse mõtlete sellele Ruja perioodile tagasi? Ahmiteerid ma käin nende inimestega ikka läbi, et mõnel rohkem, mõnel vähem, et. Andrus Vaht elab Rootsis, tage kohes siin kogu aeg suhtleme Facebooki kaudu. Jaanusega käime tihedamini läbi. Rein on ka vahest harva näeme, ega meil pole niisuguseid. Saame kõik hästi läbi, Toomas Rulliga Toomaskeid purjetamas. Viimasel ajal suht harvemini. Ja ma eriti ei mõtle selle peale, me oleme lihtsalt sõbrad. Ma saan teie vastusest aru, et teiste seas on ka ikka purjetamishuvilisi endistest Ruja liikmetest. On on Jaanus Nõgisto on esimene Nõukogude Liidu meister optimist klassis, et te teaksite. See oli Lätis, olid võistlused seal. Burtneki järve peal on, mul on väga hästi meelt. Ja Toomas on palju käinud purjetamas minuga. Urmas Alender käis ka ikka purjetamas, aga mitte võistluse pärast, aga esimene ürik mere peal oleme bändiga olnud üks poos jahi peal ja käinud Muhu väina lõbu pärast purjetamas. Kui tihti te praegu purjetama jõuate, ise? Aina vähem ja vähem, et tundub, et nagu hakkab see EKA ümber saama sel aastal. Nüüd hakkavad Euroopa meistrivõistlused Pärnus ORC klassis, et sealt ma nagu loobusin sellest, et viimane võistlus, mis sel aastal oli ümber suursaare võidusõit. Aastaid siin üle 10 aasta olen sõitnud Soo Soome jahi Talle. Seal suursaare regatil tulime kolmandaks ja tulime või jäine. Käin merel, aga ta nii palju on tuult taga aetud. Pole veel seda kätte saanud. Aja meelega meri kutsub mind kogu aeg, alati lähen astun peale. Katusevärk võtab nagu ümber saama. See on ainult see enesetunne, et kui sa saad kellelegi ära panna, eks ole. Sa ei mõtlegi selle peale, et sa saad võib-olla mingisuguse ordeni endale rinda või tähendab, et enesetunne ja kamp on nii hea. Jahid on suureks läinud igavese aiber suurtel jahtidel, 10 meest on peal. Ja kõik on väga meeldivad inimesed. Ala on selle sees, ma arvan, kuni viimse tunnini. Kui paljud purjetamine on muutunud selle perioodiga, mis seal aktiivselt selle ala sees olnud Oi, väga palju, väga palju, väga palju, see on tehniline ala, ikkagi ajoska, seda mingi paari sõnaga öeldakse. Tõesti on palju muutunud. Aga kas seal purjed, mida teie teete ikka materjalid on kõik muutunud ja sõltub inimesele, kellel tõhkurjet. Kui on hea purjetaja, siis tema vajab teistsuguseid purjeid kui lõbusaid pere purjeta. Et need on ikka muutunud, materjalid muutuvad, kosmilised, materjalid, keevlaritseenikud, eks ole laminaadi kõik, mida tehakse, pressitakse ühes tükis turi kokku. Membraanid ja muidugi on muutunud ja muidugi hinnatase on ka niimoodi muutunud, et et meil on praegu kahjuks eesti son, nii nagu ta on, et maju näen kogu garderoobi, mis meie Eesti purjetajatele, nad käivad reeglina peaaegu kõik siit läbi. Et ikkagi tagataskud on tühjad, et rohkem vaatavad kõik leiva peale ja elektriarve peale. Teie ettevõtte nimi käis läbi ka siis, kui lennuk läks ümber maailma reisile. Tegite lennukile purjed. Tegime lennutele, purjed ise ei tikkunud ümber maailmareisile. Pakuti küll, aga ei. Ma ei ole selline mees, et ma ei taha seda öelda, minu jaoks oli, see on mõtetu üritus. Mõttetu üritus. Sellises olukorras läheb kõige parema sõbraga Kariid, ühel sokid haisevad ja teisel kurat, hambad pesemata ja sa oled seal meres üksi ühte ja teine ei kannata teist ja, ja triidusi seal kindlasti tekkinud igal pool, et ma ei tea, siiamaani panin, ma ei tea, kas Marko Matvere ja Jaan Tätte saavad hästi läbi või ei saa nad ühte kajutit pidid jagama. Päris pikka aega. Paar aastat. Ühesõnaga, te tundsite, et teil ei ole selliseid pingeid ellu juurde vaja? Ei ole, absoluutselt mitte. See ei ole mingisugune eesmärk. Saaks aru, kui ma saaksin head pensioni ja oleksin pensionär, siis ma ostaks küll jahi. Moonustaksin selle, ma ei armastaks Eestit traga, läheksin purjetama. Pure siin nagu tahaks, tahaks lihtsalt seda elu. Suvel tuleks jälle siia tagasi ja. Aga niimoodi, et omale eesmärk panna, mul ei ole kunagi meeldinud jooksta, aga sa pead jooksma 100 meetrit, viis kilomeetrit vabandajaga. Bussi peale, võib-olla kunagi jooks. Et ei taha oma, väga tore oli teiega juttu ajada. Ma lõpetuseks tahaksin küsida, kumb talle rohkem meeldib mere pääl, kas olla üksi või siis seltskonnaga. Loomulikult seltskonnaga, absoluutselt. Mina ei ole selline inimene, et ma erak oleks, kui sa oled seltskonnaga, sa võid ennast välja lülitada, võid oma mõtteid mõelda, sa ei kuulegi, kes ümber või mis on, kui võidusõitjana ikka seltskonnaga. Hea seltskonnaga. Aitäh teile, palju jaksu teile ka kõike head.