Rauki Mary. Mul on hea meel stuudios tervitada. Jaanus Nõgisto, tere tulemast, Jaanus. Tervist. Mina olen siis Tiit Karuks ja millest meka räägime? Rokibeerida? Saates räägime muusikast. Jaanus, ütle, millal said kokku? Nõgisto ja kitarr vist üsna varakult. Ma mõtlesin, et kokku juhuslikult said kokku üldse mitte nagu, nagu muusikaga seoses said kokku hoopis spordiga seoses, kui purjetamist saab spordiks nimetada, milles mul mõnikord on kahtlusi. Aga nad said kokku purjespordilaagris, paatsalus, ma olin umbes 13 12 13 vastane kusagil sealkandis ja õige mitmel minu trenniga, vastasel oli kaasas mingi häälest ära pann ja õhtuti või siis päeviti, kui parasjagu väga halb ilm oli, siis nad plannisid seda seal. Ja, ja ma pean ütlema, et üks nendest kitarri, sest kui ma ei eksi, oli see Olav Osolini kitt. Targu oli peale maalitud ka need Mercedese märgid ja mingisugused psühhedeelsed sõnumid. Et see oli nagu need kõige parem nendest. Ja, ja siis ma õppisin selle selle kidaga mängima selliseid väga rahvalikke, väga roppusid lugusid, mida ma siis purjespordilaagris nagu aeg-ajalt koos jaurasime. Ja mul hakkas see nagu nagu meeldima ja siis siis juhtus nii, et paari aasta pärast ma enam ei olnudki purjetades purjetaja, sest ma olin pillimängust nii sisse võetud, et et ma mängisin pilli nii palju, et mul polnud aega enam purjetada. Ja seal seal see nii-öelda algas. Palju siis palju mängimine päevas oli, kui sa ütlesid, et ei olnud enam aega purjetada, see pidi ikka olema tunde. No ühel hetkel, eks ole, haaras mind täielikult, eks ole, kusagil kusagil seitsmendas-kaheksandas klassis, kui ma veel juba Pirita koolis käisin ja siis vahepeal kooli vahetasin, siis seal olid noh, nendes koolides tekkisid ka koolibändid. Ja mina tegelikult tahtsin, ma arvasin, et trummimängijad on ikka trummimäng on ikka väga väga äge selline, ma tahtsin tegelikult trummimeheks saada, aga aga 37. keskkoolibändis see, kes nagu kindral tahtis mängida, kellel oli ka väga hea kida noh, tolle mõõtkavas, kuivõrd ta ei osanud üldse mängida. Siis löödi mind trummide tagant ära ja siis ma hakkasin selles bändis kihad mängima ja õige varsti siis õige varsti selgus, et ma nagu mängingi mängin, koolipidudel mängin teiste koolide pidudel käin kitarr kaasas vanast Tombis uuest Tombis, eks ole, olid sellised märksõnad või kus midagi toimus, kus toimus mingi no tolle mõõtkavas rokiüritus, eks ole, kus mängisid ansambel varjud, Andromeeda kus mängis ansambel lüürikud, siis ma käisin kaasas ja üritasin nagu nagu tule all ilmselt ka nagu tänapäeval, eks ole, toimuvad selliseid järgnemised pärast pärast mängu või noh, need on niisugused segamini tantsukontsertüritused. Ja mind tihtilugu nagu lasti lavale, mul olid kaks, kaks, kolm sõpra kaasas, eks ole. Ja, ja mul lasti lasti mängida, mängisin niukseid, raudbetoon-seid kavereid läks Avatist, aga ka letseppeli huulatalavia mõningaid kriimi asju, eks ole, mida, mille järgi sisuliselt kitarri õppisin mängima. Ja siis äkki märkasin, et et ma olengi nagu, nagu pillimeheks saanud ja tõesti, mul polnud enam aega nagu purjetamistrennis käia. Tagantjärele mõeldes on mul sellest natuke kahju, aga teisest küljest ka mitte. Bänd nimega aatomi triikraud. Kas see oligi see bänd, millest sa rääkisid natuke? Et sa ei ole selline vänt vänt, tekkis kusagil kaheksandas üheksandas klassis. Ja sinna bändi algkoosseisu kuulusid Olav Osolin ja Peter Annika ja kes olid niuksed, lähemad sõbrad ja see oli selline kriimi niuke krimi ja Eric Clapton i. Selline psühhedeelne värk, aga, aga, aga seal üha rohkem tuliga Black sabatita ja Led Zeppelini ja selliseid asju juurde, aga oli ka minu enda lugusid. Üks nendest lugudest oligi Atomic Aion, mis rääkis maailma lõpust. Ja ja siis. Oma oma koolis keskkoolis muutusse päris ägedaks, nagu nagu minu klassivennad ja klassiõed käisid tihtilugu nagu kuulamis kuulamas mind igal pool mujal ja ja sealt edasi mindi juba siis leiti nagu Ruiasse, aga jällegi on see seotud purjetamisega. Lapsepõlvesõber ja bändikaaslane tiitaagma, kellest sai maailmameister. Mõne aja pärast jääpurjetamises küll, et me olime lapsest saadik nagu, nagu ninapidi koos olnud ja, ja ja siis, tema märkamatult mängis aatomi triikrauas titaagma passi Andrus Vaht, trumm ja laulis Urmas Alender. Nii et aatomi triikraual on ka selline koosseis olnud ja sealt tuli kuidagi märkamatult juba nagu õieti Mentruiasse, sellepärast et Andrus põld oleks, kes oli tohutu eeskuju, keda ma käisin kõikidel kõikides kontekstides vaatamas, eks ole, ükskõik, kas ta mängis, mängis Rujas, eks ole. Kas ta mängis psühhoga algversioonides, kas ta mängis koos Jaak Joala ja, ja pappkõlariga indeksi projekti, et temale vaieldamatu iidol, eks ole, ma ei olnudki väga sisse võetud nagu, nagu lääne kitarristidest. Sest noh, sellel põhjusel, et ma ei olnud väga nii-öelda lugude maha võtta ja mina hakkasin kohe oma lugusid tegema. Andres Põldroomängumaneer mängustiil ja tema hoiak kõige selle juures oli, oli silmipimestavalt vapustav. Ja ma pean ütlema, et tema on üks põhjuseid, mis pärast minust ka kitarrimängu edaspidi sai. No kui sa ühinesid Rujaga, kui sind võeti Ruiasse, sa olid oma bändikaaslastest mõnevõrra noorem. Paar-kolm aastat oli vist. Vanglas nii tollel ajal, eks ole, kui sina oled seitsmeteistaastane ja teised on 20, siis vahe tundub kohutavalt suur. Sellel hetkel, kui, kui mind võeti bändi mängima, oli, eks ole, Rein Rannap oli konservatooriumi teisel kursusel. Urmas oli juba lavakunstikateedris ja mina olin selles mõttes ja nägin välja ka nagu täiesti süütu poisike, kuigi kuigi välimus oli ekslik ei olnud süütu poisike, no ma ei olnud ja ma olin ikka võrdlemisi õel ja auahne ja, ja edev inimene ja ja minu töötahe tollel ajal oli noh, täiesti märkimismärkimisväärne, kui ma tagantjärele mõtlen, et ma ei mäleta, et ma kümnendas üheteistkümnendas klassis enam üldse eriti nagu koolitundides käisin, sest mul ei olnud selleks lihtsalt aega. Et kogu kogu mu aeg kodus kulus läbi vana eestiaegse Reti raadio nagu Marshalli soundi stimuleerimisele ja kõikvõimalike kitarride ümberehitamisele. Ja, ja siis noh, kuivõrd ma olin mõjude muusikat akadeemiliselt õppinud mitte ühte tundi ka, eks ole, kulus mul esimene aasta põhiliselt selle peale, et ma noodikirjasaadustesse ja, ja elementaarses muusikakeelde üldse sisse elaks. Aga, aga tegelikult, kui tahtmine on väga suur, siis need oskused tulevad ka päris ruttu. Ja õnneks mul oli kasutada üks selline unikaalne omadus, mida et ma ennem ütlesin, et ma ei ole väga, eks ole, ja lugude mahavõtja, eks ole, ei oska, aga, aga mul on niisugune tähelepanu, väärne mälu mis võimaldab meelde jätta päris keerulisi muusikalisi struktuure ja, ja need suhteliselt ruttu, sest mul tuli hakata mängima. Ja esimese nii-öelda perioodi all ka kohe väga keerulisi lugusid, mis noh, on väljakutseks võib-olla ka tänapäeval, ma, ma pole kindel, et ma kõikide nendega tänapäeval niimoodi lihtsalt maha saaks. Aga, aga see mälu mind päästis ja, ja, ja see on ka põhjus, miks ma ei ole laval mängides kunagi endale nooti ette pannud, sest mul jäid. Väga hea mälu, väga hea pea. Nujah. Esimene lugu, mille sa valisid, on pealkirjaga, mis saab sellest loomuse valust, tahaks sinult paari saatesõna sellele loole. No see on kõige ehtsam noore inimese suurushullustus mõni kusagil 18, ma olin siis juba esimesel kursusel ja Tallinna pedagoogilises instituudis. Ja, ja see oli see aeg, eks ole, kus me olime tuttavaks saanud. Noorse teates etendust protsess mängides Margus Kappeliga, kelle Rein Rannap tõi nagu bändi enda nii öelda kehaks ja läks ise Moskvasse õppima. Aga me saime Margusega kohe väga suurteks sõpradeks ja kõik see, mida ma ei julgenud või, või pelgasin Annapi käest küsida. Kõik see, see, eks ole, me olime Margusega täpselt ühevanused ja meil ei olnud mingisuguseid võimu ega, ega ülbusega, niuksed professionaalsed probleem, eks ole, mina ei häbenenud ta käest midagi küsida ja muide, tema õppis naljakal kombel, eks ole. Mina õppisin nagu tema kõrval nagu klaverist aru saama, ma ostsin endale klaveri koju ja sain aru, eks ole, et klaver on see pill, millega komponeeritakse tegelikult kitarr on siiski noh, nii või teisiti. Ja Margus jälle oli kitarrimängus sisse võetud, et sageli noh, meie kahekesi, kui me proove tegime lugusid tegema, siis me tegime. Noh, mina õppisin klaveri peal mingeid asju ja tema nagu kitarri peal. Et see mind nagu käima, nagu, nagu jooksis, mis saab sellest loomuse alustan, esimene minu selline lugu, mida ma julgen looks looks nimetada, sest see on komponeeritud 100 protsenti klaveri peal ja siis kitarripartii sinna juurde komponeeritud koos Margusega. Et see on selline suur ja tolle aja mõõtkavas salvestatud 1977, esimene variant. Et see oli selline selline lugu, Eesti raadios oli just tekkinud ka kaheksarealine magnetofon, mis on tohutu. Tehnoloogiline hüpe on küll muust maailmast, eks ole, 15 aastat maas. Aga, ja meil oli tekkinud väga, väga tähtis inimene nagu Ruja tolle tolle kontekstis mati proua, kes oli meie produtsent tänapäeva mõttes, eks ole, helirežissöör kellega koos siis, eks ole. Me leidsime sellised kõlaväljade, sellised asjad, noh, saavutasime lõpuks selle nagu ma kujutasin, et üks, üks suure Uniline muusika peab kõlama. Muide, minul pole kunagi olnud nagu eeskujusid, kus ma šnitti võtta taotlen seda suund ja ma olen ikka tahtnud, et minu tehtud muusika ja, ja bändiga koos tehtud muusika kõlaks unikaalsed. Ja see on noh, nagu esimene pääsuke, mis, mis, millega ma tõestasin endale, et ma olen võimeline sedasi mõtlema ja sedasi komponeerima. Ja minul on see lugu armastusest, on esimene lugu, mida ma julgen luge lugeda nagu muusikaks. Kus? Aeral. Mis? Spirde vemmal. Huulde poolt vaenud. Kui sa Rujale tagasi mõtled, noh, sul oli ka eelmisel aastal Ruja nime all turnee, kus Taavi Peterson oli vokalisti rollis siis noh, Ruja on eesti rokkmuusika ajaloos ju täiesti ma julgeksin öelda, unikaalne bänd kuidagi kuidagi eraldiseisev või kõrgemalseisev ei saa lihtsalt piirduda võib-olla sõnaga bänd, aga ta oli pigem pigem nähtus. No kui see tagantjärele sulle näiteks niimoodi tundub, siis me oleme teinud arvatavasti midagi õigesti. See pole alati niimoodi olnud. Ruja jagamine sellisteks eraldi perioodideks on noh, minu, kes ma olen kogu selle protsessi algusest kuni lõpuni läbi elanud, noh väga tinglik, minu jaoks on see kõik üks ja sama protsess, eks ole, kuivõrd noh, minu silmis ei ole muusika, ainult niuke peen käsitöö ja ja, ja, ja tohutu tahate, minu jaoks on see ka väga suur mäng ja, ja kui see mäng õnnestub hästi, eks ole. Siis võib imet juhtuda. Kõik alati ei õnnestu, eks ole, aga no ma ei näe ühtegi põhjust, et, et midagi lõplikult nagu häbeneda. Et minu jaoks on see see väga tähtis olnud, mis puutub nüüd seda, möödunud aastast ring reisis, me, ma olen selles mõttes hästi ortodoksne, et, et me ei teinud seda ansambli Ruja nime all, sest me kunagi leppisime 1994. aastal kokku, et me seda nime nagu nagu ei kasuta pärast seda, kui Urmas nagu Estoniaga põhja läks, et see, see oli siiski Taavi Peterson ja legendaarsed sõbrad, noh, tema nagu see oli tema idee niisugune asi teha ja tal õnnestus meile silma vaadates meid surnuks rääkida, et me võtsime nagu pildid kätte ja kogunesime ja purskasime selle energia korraks uuesti välja. Aga, aga noh, Ruja selle nime all noh, ma võin veel kord öelda, ei tule mitte kunagi enam kokku. Et noh, mõnes mõttes on Ruja nagu elukäik on sarnane nagu Led Zeppelini ka, et kui kui üks väga oluline lüli on nagu nagu sellest kõrvale jäänud või noh, eriti veel traagiliselt kõrvale jäänud, siis, siis noh, mina ei näe mingit võimalust vajadustega põhjus seda asendada millegi sellesarnase või selle surra kaadiga. Et iga kõikide Ruja liikmete heliloojate komponeeritud muusika on ju nende heliloojate omand, eks ole nad seda kasutada ükskõik mis kontekstis, aga, aga nagu bänd nagu Ruja, selles mõttes ta enam ei mängi. Ja minu jaoks on see protsess nüüd lõppenud ta minu jaoks lõppes see protsess siiski 94. aastal, aga muusika niukene, ajatu, igavene nähtus ja, ja kui meil on õnnestunud luua midagi, mis ületab sellise ajabarjääri, siis mul on selle üle muidugi väga häbelik. Led Zeppelin ühe kontserdi siiski tegi, kus trummide taga istus Jon Bon Hami poeg Jason. See oli aastal 2007, nii et seal Jimmy Page'i ja mehed tahtsid juut Zeppelini nime all uuesti kokku võtta. Et aga siin oli laulja Robert Plant, kes ütles ei. Jah, no see on vaadata muidugi, uuemad, kõige uuemad uudised räägivad, ütlevad Seppe, neil tuleb järgmisel aastal välja uus heliplaat, mida toetab ka Põhja-Ameerika tuur. Ja see ei ole nali, et, et noh, kõik on võimalik, aga Ruja puhul see, see paraku ei ole võimalik. Sellepärast jaa, sest Urmas Alendrile ei ole järeltulijad, kes on geneetiliselt ta ise ja võiks selle koha üle võtta. Et mina sellisele projektile vähemalt praegu küll alla ei kirjutaks. Teine lugu sinu valikus Kivi veereb. Siingi ootan paari saatusena. Mis saab sellest loomuse valust ja kivi veereb, veereb, on, on nii-öelda hilisem lugu, see on mingi 85, eks ole, siis kui klahv klahvpille mängis juba Igor Karsnek, kes oli mulle väga-väga suur muusikaõpetaja, jälle, et noh, ma võin öelda, et et et minu laste muusikakooli õpetaja rolli täitis Rannap. Muusikakeskkooli õpetaja oli mul Kappel ja, ja konservatooriumi läbisin ma Igor Karsnek käe all. Et temaga koos nagu tööd tehes ja selline looming ei ole nagu see kivi veereb. Ma näen selle selleni, kus mul on taga niuksed, suured ambitsioonid kunagi olnud ja ma olen tahtnud selliseid suuri maastikke ja suurt sõnumit ja, ja mitmetimõistetavat ajatut sõnumit nagu kuidagi vormida. Et see on see lugu, nagu iseloomustab minu käekirja, mis on minuga tegelikult algusest saadik peale kaasas käinud, et ta on noh, selline polüfooniline suure, võib-olla natukene ülbitsevalt suurejooneline pompöösne, aga, aga sellist muusikat ma olen alati tahtnud teha ja, ja ma olen sellist muusikat vaatliga imetlenud, et need tehnilised võimalused, mis ENSV-s ja, ja hiljem nagu siin noh, tulid need on muust maailmast noh, tubli 15 20 aastat maas olnud, nüüd on see protsess lõpuks ühtlustunud, aga paraku pole ühtlustunud muusika produtsentide ja loojata nagu nagu nõu hau, mille, millega seda aparatuuri rakendada. Praegu võib igaüks endale Koju stuudio tekitada. Tookord me oleme aheldatud, eks ole, kas Eesti raadio või, või linnahalli nagu tehniliste võimaluste külge ja me üritasime neid maksimaalselt ära kasutada. Ja pingutasime teinekord üle selle loo oleks saanud ka võib-olla lihtsamalt mängida, aga see on ka üks selliseid lugusid, mida ma nagu nagu ei häbene tänase tänase päevani, see on Vladislav Koržets, üks imeilus tekst ja ja on samanimelise plaadi kivi veereb siis avalugu. Kui nüüd Jääb. Pole. Ruja oli suurte isiksuste bänd kas konfliktid bändisiseselt loomingulistest küsimustes või või selles, kes on liider rohkem, kes vähem, olid igapäevased või, või oli neid konflikte üle pea. No sellist bändi, kus, kus konflikte üldse ei ole. Sellise bändi loodud muusika ei saa ka olla väga tõsiseltvõetavama, julgen, julgen väita. Kui tegemist pole liidri korral, siis niukse üli üliandeka üligeeniusega üligeeniust, no mina ei saa ühtegi Ruja liiget üligeeniuseks nimetada, eks ole. Nad on kõik väga tähtsad, väga andekad, väga armsad olnud ja rääkides klahvpillimängijatest, on nad kõik ju muusikaliselt üliharitud inimesed olnud ja ja see on mulle olnud nagu selliseks katalüsaatoriks ja, ja, ja motivaatoriks. Midagi ei, ei vea kitarrimängijat rohkem edasi, kui võimalus mängida koos endast parema muusikuga. Pojas pole kunagi kahte kitarri kitarrimängijat olnud, noh, see käib selle selle asja juurde. Aga mul on tulnud alati nii-öelda koos mängida endast oluliselt paremate klahvpillimängijatega ja see on minust teinud nagu ka teistsuguse muusika. Ma olen pidanud mõtlema, eks ole, väga polüfoonilise Rujas ei ole selle selles mõttes nagu saatepartiid. Et me oleme kunagi jõudnud nagu mõistmisele, et muusika peab nuhka, rokkmuusika võiks ja peaks olema polüfoonilise pigem ja, ja selles mõttes on kõik need eredad isiksused olnud väga ägedad. Aga mis puutub konflikti, konflikte muidugi on, eks ole. Ja Ruja puhul on see pigem olnud nagu taganttõukav jõud, eks ole, kui sa komponeerides ja kodus nagu valmistada ennast rohkem ette, suudad oma ideid presenteerida oma kaaslastele, eks ole, ükskõik, on see siis klahv, trummimängija pass, see peab olema lõplikult vormistatud, potti pandud tõsimeelne Robben ei lähe ju lavale noodist nagu, nagu veerima. Aga kui sa suudad selle selle edasi anda oma kaaslastele ja nad sellega kaasa tulevad ja selle Ta veel edasi arendavad, siis on see parim tulemus, mis üldse saab olla ja see ei saa ilma konfliktideta priori sündida selline, sest noh, rääkimise rääkimise seletamise käigus tekivad erinevad mõte, aga need noh, kuivõrd nii-öelda pealisülesanne meil oli alati ikkagi muusika, mitte mitte võim ega mitte see, siis me jõudsime alati nagu nagu tulemuseni ja kompromissile ja selliseid lugusid, mis suisa nagu egotripp oleks. No neid Ruja ajal nagu, nagu väga palju pole olnud. Võib-olla mõned mõned lood, eks ole, nii-öelda popimast perioodist, eks ole, kus kus Rein laskis käed lõdvaks ja tegelikkust rahvalikku popmuusikat võib tule minuga sööklasse. Nojah, noh, ma ütlen veelkord, eks ole, see, see on selline mäng, eks ole. Ma ei häbene ütelda, et seda lugu nagu lindistan seda tehes oli meil korraks väga naljakas. 30 aastat hiljem seda kuulates mul enam nii naljakas ei ole. Aga, aga see lihtsalt on, see käib, käib asja juurde, eks ole. Kõik ei saa alati jube hästi välja tulla ja, ja me olime selles mõttes ka väga erakordne bänd, et meil nihukest ülemust ei olnud ainukest Kudooses tonni Žukovi tiitel, meil sellist sellist nagu auastet ei olnud, me olime algusest peale täiesti sõltumatu bänd, meil olid kõik, varustuspillid, olid alati meie enda omad, eks ole, me oleme enda mänguraha eest selle endale ostnud ja millegipärast igasugustel naljakatel vokaal-instrumentaalansamblite ülevaatustel noh, meile keegi nagu eriti nagu turja julgenud hüpata, sest need pillimehed, kes seal mängisid, ma ei räägi endast, eks ole, olid piisavalt targalt, et nad oleks võinud selle ütlejad väga lolliks teha. Ja, ja ma ei mäleta küll ühtegi juhust, eks ole. Kus oleks sellel põhjal konflikt, on küll, ma olen naenud, eks ole, tolleaegsete muusika nii-öelda asjapulkade, kes olid, ma ei tea kolhoosniku või, või mis haridusega Spordi sporditegelased, eks mingil arusaamatul põhjusel juhtisid Eesti kultuuri ja muusikat. Me panime selle otseses mõttes vaimselt jalad lauale, naersime nende üle ja nii naljaks, kui meie saime, kõik oma lood vähegi tahtsime, mis meil ette oleme toonud, me saime kõik kavandatud, me saime kõik need sokutatud ka Eesti Raadio ja Eesti televisiooni arhiividesse ja seda seal esitletud, eks ole ka tollel ajal, eks ole, tagasi televisioon ja raadio tegelikult bändi tuntuse ja mängupakkumiste arvu, selles mõttes pole midagi muutunud. Et me olime piisavalt kavalad, et me suutsime seda teha, noh, mingeid üksikuid ärakeelamise niuksed, noh, neid on tagantjärele mul naljakas nagu meenutada, eks ole. Minagi olen teinud ühe loomis keelati ära sinu saates helijälg siis kui ma ei eksi, siis oli 79. aastal, kui me tegime Margus Kappeli muusika nukuteatrietendusele Gulliver ja Gulliver õiglusest ma tegin sinna kaks lugu, mis olid ka selle etenduse kontekstis ärakeelamise äärel, üks oli see sama ajaloo õppetund. Gulliver ja Gulliver on, seal on ka ajalugu ja ja selline kuidagi värskelt lahendatud. Aga teine lugu, eesti kuningriik, mis tõesti keelati ära üks Juhan Viidingu väga särav tekst, aga ma realiseerisime selle teksti kaks aastat tagasi tehes tehes sellest laulu. Ja noh, see on niuke tinglik mõiste, see pole meie, pole mingit kuningriiklased. Ruja pole kunagi olnud ka mingi poliitansambel, eks ole, meie jaoks, et kõik meie ümber toimunud nagu üks mänguosadest. Me oleme sellega lihtsalt irooniliselt teinekord sarkastiliselt selle materjalidega ringi käinud ja ja avaldanud siis, kui, kui selleks on võimalus olnud. Aga tookord Eli jäljes keelati see lugu ära ja lõigati sama päeval eetrisse minevast saatest välja, nii et ma juhuslikult nägin seda ETV pealt seda protsessi, kus tele-raadiokomitee juht Allan, kullast teha. Eesti televisiooni selline peadirektor, kui ma eksi, siis ta oli vist Enn Anupõld kahekesi koos vaatasid seda ühe laia makivalt läbija, vehkisid kätega nagu klaasukse tagant nägid ja ma sain aru, et see lugu eetrisse ei lähe. Ja ta ei läinud. Kuulame siis fragmendi sellest loost ajaloo õppetunde, mina ka sain seda teada alles siis, kui ma telerist juba eetrisse minevat saadet vaatasin. See iseenesest on selline naljakas lugu, et ma meelest rajaga kunagi kunagi hiljem hiljem mängida, et et selle etenduse kontekstis tekitas aga saalis sellise võrdlemisi nihukese imeliku vaikuse, sest see oli tolle aja kohta ikka väga julge. Nii tekst, eks ole, kui, kui selle vormistus, eks ole, niisugune nii-öelda eesti pungi liikumine oli siis just hakanud noh, minu suhtumist punkima jätan praegu vestlusteemadest kõrvale. Aga see oli nii-öelda selles stiilis ja see, see lugu on, meil oli selle etenduse muusika tegemisega väga, väga kiire, nagu ikka teatriasjadega lõppstaadiumis on ja see lugu on mul välja mõeldud, ma ei tea, võib-olla paari tunniga ja seal lindistatud Maide teise võttega, aga selles loos on teatud vunk sees, mis noh, Ehiks, igavad tänapäeva rock n rolli. Bänd kuuleme sellega ära. Aktsiaselts nimega ENSV ja Ruja NASA natukene juba ennist rääkisid, et ega ärakeelamise ja otseselt ei olnud, aga aga suhtumisi kindlasti. No oli ärakeelamise küll oli, eks ole, enne kui mind bändi võeti, vahetult oli mingisugune suurem asi ja ja, ja pärast keerati aastaks ajaks ära peale ühte Estonia kontserdisaali kontserti Estonia kontserdisaalis mängida sellist muusikat nagu Ruja tol ajal oli ikka väga rokk ja see oli täiesti uskumatu, aga mingil põhjusel me saime seal tehti meiega kokkuleppele, et me anname selle kaks kontserti õpi siis just 11. klassi viima viimaseid, kuid selle. Ja pärast esimest kontserti saabus totaalne šokk, eks ole, mind ei kutsutud julgeolekusse, aga, aga ma tean, et Rannap kutsuti ja ja lõpetati igasugune ansambli nagu, nagu tegevus saadi nii-öelda tähtajatu esinemiskeeld ja bänd lõpetaski mingiks ajaks tegevuse. Aga kui tuleb sellel protsessil oli siiski piisavalt palju nagu kaasaelajaid, mitmed noorte inimeste või teie eakaaslaste hulgas, vaid ka vanemate inimeste hulgas, nende hulka kuulus ka näiteks Kalju Komissarov või ma ennem rääkisin Matti brauser, eks ole, ja Kalju Komissarov leidis mingisuguse võimaluse kasutada ansamblit Ruja teatrietendus protsess. Ja tänu sellele, eks ole, me saimegi ennast uuesti käima joosta. Kuigi noh, meie tegevus lakkas tegelikult olnud paariks kuuks, sest noh, no ma ei kujutanud ette tollel ajal kui sa oled 20 aastane, siis tegelikult ei oska karta midagi. Ei kartnud ka ja no ma ei tea, mina ei karda ka tänase päevani mitte midagi. Kui ikka mingi saatus on määranud, et sa pead seda asja tegema, siis see tehakse ära kas või läbi halli kivi. Meie nagu hetkekski ei kaotanud lootust. Aga selliseid jaburaid, jaburaid, asju noh, mõtlen kultuuri, valitsust, kus kohas tuli kooskõlastada teinekord kontserdite kavu ja ja saada nii-öelda esinemislubasid, eks ole, need naljakad, mingisugused vokaal-instrumentaalansamblite ülevaatus, et aga nende nii-öelda riidesse või nende ametnike hulka kuulus ka väga normaalseid inimesi, eks ole. Uno Naissoo, Valter Ojakäär need on päästnud meid õige mitmetest jamadest, eks ole, Uno Naissoo, evis mind ja Margus kappareid kunagi heliloojate liidu nagu töökoosolekule esitama enda enda nelja lugu, see oli meie jaoks niisugune noh ausalt öeldes pehmelt öeldes kartsime, aga Veljo Tormis on päästnud meid ühest suurest jamast kunagi, eks ole, mis õhus niisugune pidev jama on alati nagu kuklas rippunud, aga me oleme kuidagi sealt läbi vingerdan tegemata ühtegi sellist, noh, nõukogude ideoloogiaga kokku minevat lugu, sest noh, see tuleb kõne alla ja keegi pole meil huvitaval kombel niisugust ettepanekut teinud, eks ole. Kuigi noh, Ruja ei ole mingit poliitvõi, väga sotsiaalse sõnumiga ansambel, eks ole, see on nii-öelda teine plaan muusikas, muusikas on, eks ole, ühelt poolt on, mäng on, on muusikastruktuur, aga niuke teine plaan ja see teine plaan tekkis väga palju tänu Juhan Viidingu-le, kellega mina sain niimoodi isiku tuttavaks küll olles sõitnud aastate lõpus, eks ole, kui meie esimene heliplaat ilmusse väike. Tema tekst on siiski selles mõttes ajatu ja, ja mitmeti mõistetav ja kinni hakata, eks ole, on sealt väga raske on kinni hakatud, mõnikord, eks ole. Väike telefonikõne Juhanile üks kord asendasime ühes Margus Kappeli loos ära sõna kodaniku aususest, see kõlas nagu kodaniku aususest ja panime sinna jalgpallihaigusest. Ja lugu läks käiku. Üks lugu, mille sa valisid välja kassimäng paar sõna sellest. Et kusagil jah, kusagil seitsmendate aastate keskel niimoodi vasika kitarrimängust nihuke väga-väga huvitatud ja jama, Firtisin võib-olla esimesena eesti nagu rokkmuusikutest ka sellise klassikalise kitarrimänguga. Et meil on üks lapsepõlvetee kaasas on olnud ka Hikimatlik, eks ole, kes on Eesti klassikalise kitarrimängu nagu sellise suuna ja ja koolkonna looja ja me olime väga lähedased trendid ja temaga ja sain Vartsiga koos, eks ole, noh kuidas oma noodi oskustika arendad, kui, kui mängides alguses nagu lastelugusid ja eile mitte, aga mind inspireeris nagu, nagu nailonkeeltega kitarri kõla väga aja-. Ja ma hakkasin esimesena kasutama selliseid interluudiumid ka rokk-kontserdi ajal vahel vahe mängudena, kus ma mängisin nagu üksi või siis trummimängijaga koos niukseid kontserdi, tõenäoliselt kaks, kaks sellist asja, kus Liiduke suurele mürale ja müüdistamisele niukene väike niuke vahemäng. Ja, ja naljakas on see, et et noh, mõned aastad hiljem nagu see vajadus nagu kadus, sest noh, selline kontserdi formaat ei näinud enam ette, aga, aga ma jõudsin selle klassikalise kitarrimängu ja nende võtate juurde kümmekond aastat tagasi, kus ma uuesti nagu selle juurde tagasi tulin ja see lugu nagu iseloomustab võib-olla minu sellised Virtoosluse otsinguid ja ja kõlamaastikke, mis, mis on omased, et võib-olla sellisele progressiivse rokkmuusikale, noh, kui ma räägin ja siis üks üks selliseid minu eeskujusid nii-öelda vaimses ja tehnilises mõttes on Steve how alati olla ostame mängust välja, sest ma ei ole tehniliselt nii hea, eks ole. Aga see, kuidas, kuidas ansambli jess kitarrimängija Steve How mõtleb, on mind alati inspireerinud ja ma olen alati sealt nagu leidnud midagi noh, teistmoodi lähenemist, ükskõik mis partiile. Ma ei ole kunagi tahtnud kedagi kopeerida, aga ma olen püüdnud aru saada, kuidas pillimängija mõtleb, kuidas ta mõtleb nagu tehniliselt ja struktuurselt seal muusika nagu vormistada ja selle looga ma olen selle selle mõtlemise arendanud päris päris kaugele. Mulle see lugu meeldis. Millega tegeleb 59 aastane Jaanus Nõgisto aastal 2015? Ma olen alates aastast 2002 vabakutseline muusik, helide looja ja telerežissöör ja ma olen sellega hakkama saanud, eks ole, ma olen mänginud ansamblites nagu leederr. Praegu mängin ansamblis Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm. Olen käivitanud mitmeid suurejoonelisi teleprojekte, nagu Eesti otsib superstaari. Su nägu kõlab tuttavalt. Me armastame Eestit. Noh, ma olen teinud mitu hooaega loodussaated. Praegu alustan suurejoonelist dokumentaalfilmi Tallinna toomkirikust. Aga ma ütlen, noh, ma ei ole ennast sidunud niimoodi konkreetselt ühegi ühegi tele on, aga ma olen iseendale selles mõttes tööandja ja teen kaastööd põhiliselt produktsioonifirma, ruut, aga pillimänguga mitmesuguse kujundus, muusika loomisega. Meil tuleb Tõnuga varsti välja teine heliplaat. Ja sellega ma olen tegeleda sellega moderet, elatan ta saanud hakkama, olles sama vaba nagu aastal 1975. Aga lõpetaks saate siiski Ruja looga, see lugu on üle müüri ja mida sa ütleksid selle loo? See lugu sai ka välja mõeldud siis kui ma olin kusagil 22 aastane, kui ma ei eksi, jah, võis olla nii. Ja see on just see aeg jälle, kus ma olin nagu testis 12 keelset kitarri tollel ajal peale minu nagu noh, klassikalised sõrmitsades nagu ei mänginud mitte keegi Tõnis Mägi tõimule Soomest sellise pilli, millega sai seda teha ja eks otsisime selliseid kõlavärve nagu, nagu meil olid silma jäänud jess või Genesis nendest kohtadest ja selle loo selline kompositsiooniline kaar, noh, tuletab, võib olla natukene meelde ansambli S-i lugu vanderostaaris. Kuigi noh, ei meloodiaga harmoonia seda kokku viia, see mõtlemine on jällegi sarnane, eks ole, kuidas väga väikesest minimalismist kasvab äkki välja väga suur ja võimas polüfoonia ja see mul õnnestus nagu saavutades on väga palju koos Margus Kappeliga tehtud. Kui ma ütlen, Rujas pole kunagi olnud autoriõigusega probleeme. See, kellele kuulub loo idee, on ka selle autoriks olnud. Et muusikud on üksteisest väga palju toetanud ja aga mitte meie proovid möödusid ükskõik kui keeruline see muusika oli, möödusid väga efektiivselt ja nagu olles keskendunud sellele kõige tähtsamale ja see on üks neid lugusid, mida ma tagantjärele ka ei häbene. Jah, ja, ja võib-olla see ongi kõige tuntum minu lugu. Aitäh Jaanus, et tulid ja sinu ütlemine rokimehed vanusele ei mõtle. Me teeme me rooma elu. Ma pik küüni üle ääre Me teeme, teeme Rooma. Kui mõni sinnapoole välja langenud?