Tere algab kirjutatud armastus. Mina olen Peeter Helme ja oleme oma viieosalise saatesarjaga jõudnud teise saateni kus käsitleme Margaret Mitchelli romaani tuulest viidud. Nagu eelmisel korral öeldud, hääletas vikerraadio parima armastusromaani valimisel 303 kuulajat. Tõsi, mitu neist pakkusid mitut lemmikut ja neid kõiki sai ka arvesse võetud. Hääletused vähemusel jõudis tuulest viidud neljandale kohale. Meenutuseks eelmisel korral käsitlesime Gabrielgar siia markese armastus koolera ajal. Margaret Mitchelli tuulest viidud on siis legendaarne suur romaan, mis ilmus aastal 1936 sai Pulitzeri preemia 1937 ja juba 1939. sel aastal tehti Ameerikas sellest suurejooneline värvifilm ohtra muusika tolleaegsete staaridega üks tolle aja kallimaid filme üldse. Saate alguseks kuulamegi ühte muusikapala sellest legendaarsest linateosest. Jätkub kirjutatud armastus, mina olen Peeter Helme ja nagu enne muusikapala öeldud, täna räägin Margaret Mitchelli romaanist tuulest viidud. Võib-olla sellest raamatust rääkides tuleks üldse alustada Ameerika kirjandusest laiemalt, mis asi on Ameerika kirjandus? Ameerika kirjandus on kirjandus siis mida tehakse Ameerika Ühendriikides, seda tehakse valdavalt inglise keeles, kuigi tänapäeval see kindlasti ei ole määrav tunnus. Ja selle juured on laiemas mõttes Euroopa kirjanduses selles mõttes, et tema traditsioone ei maksa kindlasti otsida näiteks aasiakirjandusest või midagi sellist. Aga miks need üldised märkused minu meelest vajalikud on, on see Ameerika kirjandus on loomulikult lahutamatult seotud Ameerika elulaadi Ameerika unistuste ja sellega seoses muidugi kindla mõistega Ameerika unelm American Cream. Juurde käib ka Ameerika armastus mida võib labaselt väljendada, nii et maja äärelinnas ja kaunis daam selles majas. Margaret Mitchelli tuulest viidud on kindlasti selles mõttes oluline teosed. See Ameerika armastus on siin olemas, kuid väga äraspidisel kujul. 2008. aastal on Eesti Päevalehe artiklisarjas romaani ülikool Jüri Talvet öelnud tuulest viidud kohta järgmist. Skeem on lihtne, igivana kaunitar ajab taga meest, kes aga päriselt tema kätte ei anna ja tõrjub ühtaegu tagasi teist meest, kes teda ihaldab, lõpuks jätta mõlemast ilma. Seda jutustab autor aga ligemale 1000-l leheküljel. Niimodi öeldult kõlab, see on muidugi väga üleolevalt ju nagu Margaret Mitchelli teost justkui viletsaks pidavalt, aga võib-olla on siiski oluline teinekord selline asja lihtne tuum välja tuua? Ma arvan, et kõik suured romaanid ongi oma olemuselt suhteliselt lihtsad. Lihtsa tuuma ümber suudetakse luua laiem taust. Ilmselt see on ka põhjuseks, miks Mitchelli ainuke tema eluajal avaldatud romaan sedavõrd oluliseks märgiseks sai. Kindlasti teine põhjus on ka Ameerika ühiskonna sisemised pinged. Ehk siis teisisõnu öeldes Margaret Mitchell suutis ju Nende lõunaosariikidele intellektuaalsest plaanis tagasi võita selle kaotuse ja alanduse, mis nad kodusõjas sõjalises plaanis läbi olid pidanud elama. Põhjaosariikide autoritel ei ole Margaret Mitchelli teose kõrvale panna ühtegi võrreldava suurusega romaani. Nii et nii veider kui see ka ei ole Ameerika ajaloo suurimast traumast Ameerika kodusõjast jutustab kaotaja poole hääl ja teeb seda üsna apologeetiliselt. Nii et võib-olla siin võib näha ka põhjust, miks sellest legendaarsest romaanist ei ole pärast 1930 üheksandat aastat ühtegi filmi valminud. Sest võib-olla see teema on liiga tundlik ja Ameerika ühiskond on võrreldes 1939. aastaga nii-öelda edasi liikunud ja neid probleeme ei juleta enam niimoodi käsitleda. Ehk siis vaatamata sellele, et Mitchelli romaan on ju armastusromaan on see ühtlasi ka sõjaromaan. See on ühe kadunud ühiskonna lugu. Mingil määral ka selle taganutmise lugu, kuigi raamatu lõpus ju tõdetakse, et kõik läheb edasi, ühiskond muutub ja kuidagi tuleb edasi minna. Kusjuures siin on võib-olla huvitav märkida, kuigi ma kujutan ette, et tuulest viidud tõelistele fännidele ei ole see mingi uudis, aga Margaret Mitchell on oma raamatutegelaste kronoloogias äärmiselt ebatäpne. Ta ei ütle väga otse välja, kes millal sündis, kes, millal, kui vana oli tõsi, seal on muidugi palju ajaloolisi sündmusi, mis on täpselt akteeritavad. Aga väga võimalik, et paljud ei tea, et selle suure romaani lõpus on peategelane Scarlett, et umbes 32 aastane, nii et on tegelikult noor naine, vaatamata sellele, et tegevusi on tohutu palju mehi tema elus on tohutu palju kõikvõimalikke keerulisi suhteid ja vahekordi. Lahkumisi surmasid jagub sinna tohutu palju, aga tegelikult on need noored inimesed, kes seal seiklevad ja kannatavad. Tuulest viidud on siiski vaatamata oma poleemilisusele sedavõrd mõjukas teos, et mind lausa üllatuslikult prantsuse ajaleht Le moon valis 1999. aastal sajandi raamatut. Seda siis valisid täpsemalt ajalehelugejad. Siis, kuigi selle edetabeli eesotsas troonivad prantsuse kirjanduse klassikut, selle edetabeli esikohal on siis Albeegaami võõras siis ometi jõudis Mitchelli tuulest viidud selles tabelis täiesti väärikale 38.-le kohale. Nii et mul on raske olla, milline on selle romaani retseptsioon tänapäeva Ameerikas, kuidas tänapäeva ameeriklased seda tajuvad. Kuid on selge, et see raamat on nende jõudnud maailmakirjandusse ja minu meelest huvitav ongi see, et tegu on autori ainukese romaaniga. Ta kirjutas seda, nagu ta ise ütles puhtast igavusest kusjuures kirjutamise ajal ta varjas kiivalt oma tegevust kõigi lähedaste ees minnes sellega lausa nii kaugele, et ta täiesti peitis oma käsikirju ja ja valetas inimestele, millega ta tegeleb. Ja Michal keeldus muidugi sellele raamatule järge kirjutamast, kuigi seda temalt oodati. Ja ta keeldus ütlemast, mis ikkagi tema kangelanna Scarlett dist sai. Ja loomulikult olukorras, kus kõik võimalused on lahti, Scarlett on ju nagu öeldud suhteliselt noor naine, kelle kõik võib veel ees olla siis on nii mõnigi autor proovinud ise kätt selle kallal ja Mitchelli pärijad või mis ta Mitchelli sihtasutus. Kiitsidki 1009 90.-te alguses heaks Alexandra Ripli sellise kirjaniku teoses Kaarlet, mis ilmus 1991 millest 1994. aastal valmis ka üsna populaarne telesari. Samuti kiitsid pärijad heaks Donald Mcreigi raamatu, mis ilmus 2007. aastal. Selle nimi, vet vaatlers, piibel ehk siis wedbattleri inimesed ja see jälgib siis tuulest viidud sündmusi õieti perspektiivist. Ja samalt autorilt ilmus eelmisel aastal 2014. aastal veel eellugu nimega Ruus, mis jälgib siis koduteenija või siis endise orjamõmmi lugu ja plaanis on teisigi järgi ja edasiarendusi, nii et see on selles mõttes väga kummaline näide kirjandusest, kus autor on ammu surnud, autor keeldus lugu jätkamast. Tema pärijad vist on ka huvitatud sellest, et see lugu ei sureks ja Mitchelli loodud maailm elab seega ühe edasi ja edasi vaatamata sellele, et keegi ei ole julgenud tahtnud raatsinud teha uut tuulest viidud filmi. Film filmiks, kuigi kahtlemata tuulest viidud menu põhineb suuresti sellel legendaarsel filmil. Ilmselt selle raamatu suurus peitubki pigem selles, millele osutab ka juba varem tsiteeritud Jüri Talvet oma 2008. aasta artiklis. Nimetaja ütleb seda, et et ei Michal ja ega siis ka tema tegelaskuju fenomenile ongi raske tänapäeval seletust leida. Ühest küljest küll lihtne lugu või võiks isegi öelda lihtsad lood. Lihtne lugu, oleks nii Margaret Mitchelli lugu, koduperenaine võttis kätte ja kirjutas igavesest romaani. Kui lihtne on ka Scarlett, haara lugu. Eksnaine, kes erinevate kallimate vahel hästi valida ei suuda. Neid lugusid on ju ennegi kuuldud, aga ilmselt selle lihtsuse kõrval mängivadki rolli sellised teisaset nüansid. Ilmselt need teised nüansid ongi sellised raskekäpp peale panna, olgu selleks siis stiili küsimus või hea teema valik, mis tuleb õigel hetkel. Noh, võib öelda, et need nii-öelda kirjanduse moehoovuste küsimused, mis mõne teosed teinekord kergitavad üles ja ja asetavadki Barnassile, aga mõni teine teos ei jõua sinna kunagi, nii et et võib-olla need nüansid ongi sellised, mis on ka eesti lugejale selle teose sedavõrd armsaks teinud. Ja kindlasti omamoodi huvitav ongi. Kuigi sellest ongi raske pikemalt rääkida, aga siiski omamoodi huvitav ongi mõelda sellele, et tegu on autori ainukese teosega. Tõsi, sama autor Margaret Mitchell oli teatama ajakirjandusliku kogemusega, kirjutamine ei olnud talle võõras. Ja selge on see, et ka 1900 kolmekümnendatel aastatel oli Ameerika kirjastamis elu sedavõrd professionaalne, et teda aidati kõvasti toimetamise juures. Huvitav on ka raamatu eesti keelde jõudmise lugu, sest et nagu öeldud, kui tuulest viidud juba 1937. aastal Pulitzeri sai siis see tähendas, et ratas ruttu ka rahvusvahelist tähele läheb, Anu. Ja nii püüti seda ka enne teist maailmasõda eesti keelde tõlkida. Nimelt ilmus August Hanko tõlkes 1940. aastal Tartus tuulest viidud esimene osa, kuid siis tuli juba sõda peale edasi jõutud. Pärast sõda avaldati raamatust helmironee tõlget. Paguluses Torontos ilmus siis aastatel 1056 kuni 1001 58 esimene tuulest viidud eesti keeles. No Eestis avaldati raamat aastatel 90 91 vist kaheosalisena, kui ma ei eksi, mitmeosalisena igatahes Ester Heinaste tõlkes. Nii et selline üsna pikk ja keeruline, tõlkelugu ja sega ainult, räägib tuulest viidud tugevusest. Sellised lihtsad, aga suured lood Ehiga ajas ära. Vaatamata sellele, et võib-olla läheb tõesti aastakümneid, enne kui see raamat jõuab siis originaalkeeles tõlkes mõne teise rahva lugejateni. Aga kui ma saate alguses ütlesin, et täna räägime siis meie kuulaja hääletusel neljanda koha saanud raamatust siis tegelikult ei tahaks ma mööda minna kahest teisest teosest mis jõudsid küll meie üldjärjestuses vastavalt kuuendale seitsmendale kohale, kuid mida ma tahaksin siiski haakida Margaret Mitchelli ja tema menuromaaniga? Sellepärast et kui saate alguses on öeldud, et tuleks Ameerika kirjandust veidi laiemalt vaadata, siis vaatamata sellele, et Margaret Mitchelli tuulest viidud on selline ainulaadne teos ja suur klassika mida ei tahagi otseselt millegagi võrrelda. Kuid lisaks on siiski huvitav, moodustavadki maailmakirjanduse sellise huvitava rühma need autorid kes on ühe raamatu autoreid, kes vahel ongi ühe raamatu kirjutanud ainult ühe raamatuga kuulsaks saanud raamat võib olla väga hea ja väga tugev. Aga need autorid ei ole kas soovinud või suutnud oma menu. Vaata. Ja sellepärast ei tahaks ma siingi saates mööda minna kahest teisest Ameerika kirjanikust ja nende kummagi ühest romaanist mis samuti meie lugejatele meeldisid. Ja hetke pärast teemegi juttu iirist Segalist ja tema armastuse loost millest muide samuti on valminud suur legendaarne menufilm. Ja selle filmi kindlasti menu üheks osaks oli ka seal kõlanud muusika nüüd kuulamegi andi Williamsi esituses pala filmist armastuse lugu. Kinn laostori. Jätkub kirjutatud armastus, mina olen Peeter Helme ja kuulasime nüüd andi Williamsi kirglikku esitust loost kin laavstori, mis kõlas siis Jewish Segali romaani armastuse lugu laavstori järgi tehtud samanimelises filmis. Jewish Segal on siis ikka juudi rabi poeg kes kirjutas juba noorena filmi- ja teatritekste. Aga 1970. aastal ilmus siis tema kohe üleöö hitiks saanud armastuse lugu. Kusjuures algul üritas ta seda teost ka stsenaariumi pähe maha müüa, kuid talle nii-öelda pandi mõistus pähe. Ja see on siis raamat, mis on jäänud suureks hitiks. Tänaseni võib öelda ning kuigi ta ei jõudnud vikerraadio parima armastusromaani otsingutel kuuendale kohale, peame siiski kohaseks teda selles saates, mida alustasime Margaret Mitchelli ja tema romaaniga tuulest viidud, veidi käsitleda. Nagu Mitchelli kohta sai öeldud, et tema oli ühe romaanikirjanik, nii võib seda mingil määral Senegali kohta öelda. Segalilt on küll ilmunud rohkem raamatuid, nende hulgas ka kirjandusteaduslikke tekste ning 1977. aastal ilmus tema sulest ka Oliveri lugu, mis on selle armastuse loo järg. Aga vaatamata sellele, et segane ikkagi autor, keda põhimõtteliselt teatakse selle ühe teose järgi. See teos ilmus juba 1972. aastal Katri hiideli tõlkes eesti keeles. Seal andis muidugi sama tõlke 92. aastal välja mingi kirjastus nimega Peeaa eff suhteliselt jubedas sellises. Pigem ma ei tea, mingisugust erootilist romaani tõotavas kujunduses. Ja Oliveri lugu ilmus samuti eesti keeles, tõsi, 1993 alles ERKIs Yvoneni Sirje Veski tõlkes. No sa armastuse lugu juba 70. aastal oli sest peaaegu aasta Ameerika raamatumüügi edetabelites ja mõni aasta hiljem valmis ka samanimeline film. No kui saate alguses sai tuulest viidud kohta öeldud, et see on lihtne lugu, siis seega oli lugu on veel lihtsam. Poiss armastab tüdrukut, mõlemad on väga ilusad, tüdruk võtab kätte, sureb ära. Selline justkui hästi naiivne lugu, aga samal ajal tundub, et sa segan, ise saab ka aru sellest, kui naiivne lugu see on, kui lihtne lugu, see on sellest ka raamatu pealkiri, armastuse lugu. Ja selle raamatu klassikaseisuses hoidmisele on kahtlemata aidanud kaasa ka sellised, kuidas öelda Ameerika müüdid või müüdid ja tegelikkus. Et on siis Ameerika selline tuntud poliitik nagu algkool öelnud, et raamat põhinevat tema elul Harvardi ülikoolis. Mis peale segan, selgitas, et osaliselt küll nimelt tõesti nad õppisid seal samal ajal, aga osaliselt põhineb sega Koori Harvardi toakaaslase tuntud näitleja Tomi Jonsi elul. Seega olen öelnud, et sellise õrna südamega matsu kuju kirjutas ta just Tommy Jones i pealt maha ja tõesti, kõik, kes on teda filmides näinud, võivad hästi ette kujutada küll. Kui vastandlikke muljeid võib. Sellise jõhkardi välimusega tüüp kes samal ajal kahtlemata väga erinevaid rolle mängida oskab, endast jätta. Nii et et kahtlemata selline nüanss, mis iga filmikülastaja hinged kuidagi vastu kajab, mängib kaasa sellele, et armastuse lugu jätkuvalt tuntud lugu on, sest vaatamata sellele, et see film ju samuti kinodes suur hitt oli ja teda siingi näidatud filmi puhul on huvitav see, et näitlejad, kes seal mängivad nad ei ole hiljem kuigivõrd tuntud olnud. Nüüd ongi nende põhilised rollid sellised noorepõlve rollid ja sinnapaika see on justkui jäänud, kes just selline suur filmifänn ei ole. Nemad ilmselt ei pruugi seda filmi isegi teada või, või on näinud, aga, aga tõenäoliselt ei tule täpsemalt meelde, kuidas see kõik oli. Sellest deteeris seegal mõtles seda armastuse lugu mõnevõrra mänguna. Räägib mitu nüanssi juba viitasin sellele, et juba raamatu pealkiri ennast võib tegelikult veidi küünilisema meelega inimene ka väikese irooniana võtta. Aga teine moment on ka selles, et segan, on ise öelnud, et armastuse lugu on tegelikult Alexandre Dumas noorema Camelia daamid, töötlus. Ka meile taaman siis tekst, millel põhines muuhulgas ka Giuseppe Verdi ooper Travjaata ja sega-lise kirjandusteadlasena katsus siis selle loo õnnetust armastusest, kus küll armastus nii mehe kui naise poolt on teise vastu väga suur, aga üks neist sureb, kaunis daam muidugi sureb. Seega katsus tselluloos kuidagi moodsas ameerika ühiskonda Ameerika ülikooli viia siduda seda selliste märkidega, mis igale lugejale käegakatsutavad, arusaadavad on ja see õnnestus tal ja selle tulemusena valmiski siis pesselle, nii et tegu on raamatuga, mis on teadlikult kirjutatud bestselleriks ja see ei ole mitte kriitika, vaid nii see lihtsalt on. Ja see ongi, ja moment, kus hüpata, korraks saate lõpus veel raamatu juurde. Nii, ta 12 meie kuulajad pidasid oma lemmikarmastusromaaniks ja mis jõudis meie armastusromaanide edetabelis seitsmendale kohale. Selleks on Robert Jens Moller, sillad jõel ja ma kujutan ette, et päris paljud raadiokuulajad kehitavad nüüd õlg või ei saa üldse aru, millega tegemist. Ütlen siis selgituseks, et see on Madisoni maakonna sillad ja Madisoni maakonna sillad on eesti keeles ilmunudki siis kahest tõlk. Üheksad sillad jõel ja teiseks Madisoni maakonna sillad. Seal Roobetšell soolovi debüütromaan, nii nagu heeriks Segalile oli armastuse lugu debüütromaan ja Margaret Mitchelli tuulest viidud debüüt ja ainuke romaan. Nii on ka roobidžamswooler, selline ühe romaani autor. Madisoni maakonna sillad ilmus Ameerikas 1992. aastal. Eesti keeles on ilmunud kahes väljaandes 1996 liia rajandi tõlkes pealkirja sillad Jõelal ning 2010. aastal koos originaalis 2002. aastal ilmunud järjega 1000 külateed Rebekka Lotmani Viljandi ja Valner Valme tõlkes. Nii et nii nagu seegal katsus siis oma armastuse loo edu vaata või ei tea võib-olla lasinast lihtsalt kirjastajatel pehmeks rääkida oma Oliveri looga, mis rääkis armastuse loo järellugu siis Robert Johnson-le kirjutas 2002. aastal raamatul järje 1000 külateed, mis jutustab peategelaste frangeskaja Roberti lugu, siis edasi. Kujutan ette, et Madisoni maakonna sillad filmina on ilmselt pea igaühele vist küll tuttav. Tegu on siis 1995. aasta suure hitiga. Selle režissöör on Clint Eastwood ja tema mängis koos Meryl Streep iga selles filmis ka peaosa. Ning Meryl Streeti osatäitmise kohta ütleski mitu juhtivat Ameerika filmikriitikute. See ehk ongi üks Merilist gripi läbi aegade parimaid ja Talle sobivamaid rolle. Nagu vist tõesti kõik armastuslood tundub juba üleliigne hakata seda siin saates kordama. Lihtne. Nimelt räägib see siis koduperenaise Funcheskad Johnsoni ja rändava fotograafi ajakirjaniku, Robertil kleidi neljapäevasest armuloost selga üks väheseid teoseid, mille puhul kriitikud on üsna üksmeelselt öelnud, et film on parem kui raamat. Raamat kehv oleks. Aga kuskilt sattusin lugema, kus rõhutati seda, et film suudab selle tunnete sügavuse ja keerukuse palju paremini välja tuua kui raamat, mis on mõnevõrra lineaarne. Sellest, et see 1992. aastal ilmunud teos, kui jätkuvalt meeli erutab räägib ka tõsiasi, et möödunud aastal olles mängiti Broadwayl samanimelist muusikali Madisoni maakonna sillad, muusikaline, mida samuti kõrgelt hinnati. Ja jätkuvalt ilmub muidugi raamatust uustrükke ja Madisoni maakonna sillad on ilmselgelt jätkuvalt ka üks 20. sajandi lõpu populaarsemaid armastusfilme. Kindlasti teebki selle populaarseks, nagu kujutan ette vist enamikku populaarseid legendaarseid armastuslugusid. See, et tegu olemuslikult õnnetu armastusega tegelased ei saa, ei suuda, ei soovi kokku jääda. Ja kusjuures siin tuleb properties voolerile ka au anda, et ka raamatu järjest 1000 külateed ei satu tegelased. Elutee ei lähe küll edasi õnnetult, nad leiavad kumbki elus veel palju elamisväärset. Aga seda armastus siiski, mida nad otsisid ja korraks tundsid, nad ei koge. Kumbki läheb oma teed ja ja rändab mööda seda edasi. Nii et võib rahuldustundega öelda, et kirjanik ei ole oma oma esikteose edu kuidagi lörtsinudega liiga pehmeks kätte läinud. Nagu öeldud, siis 12 vikerraadio kuulajad leidsid, et see on parim armastusromaan. Ja kindlasti on see ka nii nagu tuulest viidud ja armastuse lugu ka selline Ameerika armastuse Ameerika unelma noh, mitte just äraspidine versioon, aga, aga kirjaliku püüa näidata seda, et see kõik ei ole nii lihtne. Et need unelmad eksisteerivad tõesti vaid unelmates. Tegelikkus on keerulisem, selle Fryncheskad Johnsonil ju Madisoni maakonna sildades on justkui olemas. Aga vaatamata sellele ei ole ta täiesti õnnelik ja roboti geid, kes on seni oma vabadust nautinud ei ole ka selles täiesti õnnelik. Nii et mingis mõttes selline õpetlik lugu, aga raskem muidugi öelda, mida ta siis ikkagi õpetad? Lõpetama selle saate siis muusikapalaga sellestsamast 2014. aasta Broadway muusikalist Madisoni maakonna sillad ja kuulame robotit mänginud Steven paskaali lauldud muusikapala tolfeitzway. Sellega lõpeb siis teine kirjutatud armastus. Mina olen Peeter Helme ja olen eetris homme samal ajal, kus räägime juba järgmisest armastusromaanist, mida terve hulk meie kuulajaid oma lemmikuks on pidanud. Kuulmiseni. Kirjutatud armastus.