Käes on aeg kuulata siis viimast saadet nimega teekond tippu tänases saates, nii nagu eelnevatel kiis kordadel on meil siis stuudios Andres Karu ja Tarmo Maiberg ning Maristama helipuldi taga. Seekord räägime kahest riigist, millised need on? No minu arust võiks rääkida El Salvadori ja Hondurase, sest täitsa kihvtid riigid mõlemad, millal sa seal käisid? Käisin seal 2014, kevadel, ütleme talv, kevad, niimoodi meie. Salvadori st rääkides siis tegemist on ühe väikseima ja maailma üks kõige tihedamini asustatud riigiga Kesk-Ameerikas ta siis paikneb El Salvadori pealinn on San Salvador 6,29 miljonit elanikku ja no umbes 1800 inimest ruutkilomeetril, ehk et siis nende pindala on 21000 ruutkilomeetrit. Ei ole just väga suur riik, iseseisvus Hispaanias 1821, hispaanlased vallutasid selle ala kolm sajandit, et varem, nii nagu kogu selle ladina ja Lõuna-Ameerikaga käis, me oleme sellest juba eelnevates saadetes rääkinud päris iseseisvaks sai siis riik ka mõningate omavaheliste liitude ja sõdade tagajärjel 1841. aastal kusjuures nende iseseisvus, nii-öelda sünnipäev on suht lähedal eesti omaga, kui meil on 24 veebruar, siis neil on 18. veebruar ja ega siin salva turist palju muud ei olegi rääkida. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni on riigis olnud pidevalt kroonilised poliitilised ja majanduslikud probleemid. Ülestõusud, mässud, valitsusjuhtide kukutamised ja autoritaarsed valitsejad, nii et alles nüüd viimase ütleme siis paari-kolmekümne aastaga on hakanud enam-vähem see olukord seal stabiliseeruma kuigi midagi väga rõõmustavat ei ole, nad on tagapool mõningates majandus ja poliitilise vabaduse tabelites. Peamiselt on tegemist ikkagi põllumajandusriigiga ehk et siis tegelikult imporditakse, mida ikka. Kohvi. Kui palju sa kohvi nägid El Salvadoris? Vot see on see vist igal pool nagu niimoodi, et mida ma näiteks Aafrikas nagu Kilimanjaro nõlvadel väidetavalt siis kasutatakse ka ju maailma parimaid kohvi sorte, aga ega siis see ei tähenda, et sa Tansaanias näiteks head kohvisaadetega seal El Salvadoris nagu palju parem ei ole. Kui lähed päriselt kohaliku juurde sisse, eks nad siis nagu pakuvad, aga nagu see, et sa võid mingit kohvik on ja siis sa saad nagu väga head värskelt jahvatatud toas kohvi. Sellist teemat nagu seal noh, laialt levinud ei ole, on mingid kohad jälle pead pead nagu rohkem otsima, kuna see kohvi on jah, nende üks põhisissetulek, siis nad katsuvad ikka iga haua nii-öelda maha müüa. Ja samas on nagu see, et vot see vaesus ja kõik see, et see on ülemaailmne probleem, et eks need kohvihinnad nagunii-öelda tootja jaoks ei ole nagu väga soosivad, ütleme niimoodi, et ega rikkaks nii-öelda kohvi kasvatades ei saa, kui sa ainult oma väiksel ühe koma kolmel hektaril näiteks. Kasvatatud kohvi, miks EL Salvadori välja valisid? Ma ma tegelikult see oli, see oli sellisem, natukene pikem reis, mul oli plaanis viie riigi kõrgemas tipus käia siis 2014. aasta varakevadel ja alustadagi ma küll maanduses maandusin Guatemalas tegelikult lennukiga. Aga Guatemala kõrgemas tipus ma olin käinud juba, millest me oleme rääkinud kunagi Mehhiko ja Guatemala tegin koos. Et siis maandusin küll Guatemalas, aga liikusin edasi sealt Hondurases, sealt siis El Salvadori siis edasi Nicaraguas, Sis, Costa Ricas ja lõpuks panamasse ja siis pärast veel uuesti Costa Ricas tagasi Järtsid, lendasin Euroopasse, et selle sellisem minu nii-öelda siis eelmise aasta pikem trip natuke üle kuu ajama seal ära olin ja ja see Kesk-Ameerika, noh, juba selle Guatemala kaudu mulle väga mõnusalt nagu meelde ja kuidagi latiinod mulle ka väga meeldivad, et sinna kutsuma nagu päris mõnusalt tagasi. Muret ei tekitanud teadet El Salvador on üks maailma kõige kõrgema mõrvatasemega riik, et kus tapetakse kõige rohkem inimesi päevas. Sain seda teada praegu sinu käest. Aga see nii-öelda ühe ühe turisti kohta nagu tapmise protsent on kõige suurem nii-öelda maailmas üldse vä. Ei, lihtsalt seal kuritegevus on niivõrd kõrge et iga päev hukkub päris palju inimesi. Mul ei ole see number täpselt meeles, aga ma mäletan seda fakti, et. Tegelikult me oleme midagi kuulnud, ma kuulsin muidugi ka seda, et vaata, kui mäletan, et kui ma Mehhikos sõitsin Guatemala poole, siis mehhiklased kõik hoiatused. Guatemala on ju kõik põhimõtteliselt ise praegu testament tehtud ja muud jutud on ju. Jõudsin Guatemalas ja nii edasi muidugi rääkima. Ei, siin on rahulik, siin Guatemalas on okei, aga parem, kui sul on võimalik ära El Salvadori, mine El Salvadori, jõudsin siis närvitseda. Guatemalas tulid elusalt läbi, väga kõva saavutus on ju, et sa oled üks väheseid, kes on ellu jäänud Guatemalas läbides ja siis hoiatasid muidugi samas ka Hondurase eest. Hondurases räägiti mulle kõige halvemad inimesed, pidid olema Nicaraguas. Aga Nicaraguas, mind hoiatati, Costa Rica kõrilõikajad, umbes niuke surnud hingedele. Ohvrid nagu süüdistused ja selle kõige taustal pean mina ütleb, et El Salvador läks kohe südamesse nagu ja üllatus-üllatus, just nimelt nende inimeste kaudu, nagu et ta siis võtsin siis Guatemala Cityst ehk siis Guatemala pealinnast. Kui ma tahtsin küll minna nende nii-öelda kunagiste vanade heade usa koolibussidega nii-öelda loksuda dollari eest jälle mingi 100 kilomeetrit edasi ja minna piirist jala üle ja nii edasi, aga noh, ma ei suutnud, minu hispaania keel ei lubanud 2014 veel taksojuhile selgeks teha, et noh, et ma tahaksin täitsa sõita nagu nemad sõidavad. Ta viis mõika kuhugi, rahvusvaheliste bussiliinide värk, et ega see kallis ei ole, noh, ta on ikka odavam, kui siin Eestis bussiga sõita, seal kontekstist välja kistud, anda nagu kallis või kallim siis ja siis sõitsingi tutvusin Jossuaga Kanadast bussireisil ja siis järgmiselt päevad juba siis El Salvadoris olles veetsime koos sellises linnas, mille nimi oli Santana. Ja see oli lihtsalt minul oli nagu kaardi pealt vaatasin, et noh, Santanas kui edasi lähen, siis jõuan sinna linna, mis on mäe lähedal ja olen eesmärgile lähemale. Ja ma mõtlesin, et ma magan seal ühe öö ära, onju ja siis läheb päev edasi. Ja vot siis ma jäin nagu, kõige paremas mõttes nagu lõksu, sest seal paraku oli seal Santa Hanas üks hostel, kuhu Josoga sattusime mille nimi oli kaasa Verde, mis tõlkes tähendab roheline maja ja nime saanud selle järgi, et hostel on rohelises majas. Et noh, väga seal hispaania keelt ongi seal seetõttu nagu kohati nagu väga lihtne mingeid sõnu meelde jätta, et neil tihti nimed nagu iseloomustavadki seda asja, millele see on antud ja tegemist oli sellise hosteliga, mis oli valitud ka El Salvadori parimaks hosteliks. Läksin sisse, sain aru, miks kõik oli läbi vaieldud, kõik oli tehtud niimoodi, et sul on seal nii neetult hea, et sa jäädki sinna. No jäädki ja ei saa minema. Miks, noh, alates sellest, et, et noh, võrkkiik on täpselt seal on ja kus päike peale ei paista siis on see väike bassein seal, kui vaja, lähed sinna sisse. Siis omanik Carlos ukse peale on juba silt, et et kui uks on kinni ja keegi koputamise peale ei ava, et siis siis Carlos tõenäoliselt on kaks võimalik kohta, kus ta on, kas üle tee seal kohvikut või siis on siit mine täna õppida ja edasi sealt rauakauplusest võid küsida, seal elab ta veendumused, on mingid sellised nagu juhised, et ongi, kõik on juba nagu väga mõnus, siis Carlos ise on selline niuke 40 viiene, väga niisugune mõnus chill, vend, käib, toimetab, aitab, jagab infot, on kogu aeg nagu olemas, kuskil liigub. No ja siis on külmkapp, kus on liitrised õllepudelit ja seal kõrval on lihtsalt seina peal on niuke tabel nagu kuhu sa kirjutad oma nime kriidiga. Siis kui sa võtad ilusa külma õlle, võtad külmkapist kriipsu oma nime taha. Sa ei saanud sellepärast ära, et sul ei olnud enam ära maksta. Pidite tööd tegema. Tuletan meelde, et see oli reisi suht algfaasis, et siis mul veel siis mul oli raha, siis oli aga muidugi selle noh, oligi jube hea, et ja maksabki alles siis kui lahkuda, maksan nii-öelda koos selle arvega, mis tegelikult ööbimine nii-öelda torm ruumis ehk ühikatoas noh, nii-öelda narivooditel, mis ta, mis ta seal ma täpselt ei mäleta, aga noh, tõenäoliselt see üks öö maksis mingi kaheksa või 10 dollarit, onju ei midagi kallist, aga et õlle eestika lõpus Vaksid nagu rohkem, aga see oli mu oma viga ka natukene, siis ma päris ei saanud aru, et kuidas erinevate riikide inimesed seda teevad, et mina võtan selle loogikaga, et kui ma, kui ma lähen, toon lähen külmkapi õlle järele, siis laua ümbert küsin teiste käest, kes kes veel soovib, praegu on ju siis noh, tõusevad mingid käed, ütles, et meie soovime, siis lähed, võtad viis õlut, siis siis sa paned kõik need viis õlut nagu enda arvele, et noh, nagu mina, mina ostsin, need on ju. Aga siis pärast sain aru, et teised vist tegid nõnda, et neile ei meeldi, kelle käest nad küsisid, teadsid, kõikide nimesid panid nende nimede taha, et kellele nad õlle tõid, pani ta kirja, et pärast vaatasin, et noh, et kui ma kohale jõudsin, vaatasin loo, mõnel on siin 10 kriipsu juba. Ja noh, kolm päeva hiljem sealt lahkuda, sest noh, minu nimi oli kahel real juba olin nende kriipsud, aga siis jah, kõvasti rohkem pidin sellest maksu või arvest. Aga see oli tõesti mõnus olla. Kõik see, just need inimesed, niuksed, lähed turu peale ja kõik näiteks lased ise ei viitsi süüa teha, võiduturu pealt lihtsalt osta ja ise ka teha hosteli köögis, aga vahepeal mõtlen, et ah, et vaataks, mida kohalikud prouad ise siin turu peal teevad ja siis nad tõstavad sulle head ja paremat liha ja kõike muud juurikaid, värke kastet, noh, nõrkemiseni kõike tõstavad sulle taldriku peale. Ja siis küsivad, et kas kohalikest nagu mingites puuviljadest niux jooki ka tahate juurde poisid või siis muidugi ja siis antakse imeline niuke. Kuna seal meeletult palav, siis nagu eriline kingitus on nagu see, et noh, korralikult jää jääkuubikuid täis tuubitud nii-öelda klaasis antakse sulle imemaitsev niuke kohalik, mingi täiesti alkoholivaba muidugi niisugune puuvilja kokteil. Ja siis lõpus sa pead maksma kogu selle lõunasöögi ja selle kokteili Eestis kaks ja pool dollarit. Kas need dollarid, millest sa räägid, on Salvadori dollarit? Tead, räägin praegu USA dollaritest, aga ma isegi ei mäleta, kuidas El Salvadoris oli seal põhimõtteliselt dollariga saab alati nagu hakkama. Et minu arust, kas El Salvador ei olnud ka üks nendest riikidest, kus ongi USA dollar, lihtsalt? Jah, täitsa nii ongi just et see, see oli nagu väga kihvt. Jah, muidugi jah, et neil neil ju oma raha ei ole. Seetõttu neil on nagu vaata nüüd mul tuleb meelde sega, et neil need mündid, värgid, neil on mingeid selliseid münte, et mida, mida USA-s enam praktiliselt ei ole, sellepärast et nad nii vanad, aga El Salvadoris annad veel käibel. Siis minu arust oli seal ka mingi münt, mis on nagu mingi niuke nii-öelda USA dollari mingi münt, mis on nii-öelda El Salvadoris kuidagi nagu suunatud, et noh, et on ka mingi teistsugune. Tähendab, numismaatikud võiksid rääkida sellest täpselt, aga jah, jälle hakkab jälle mu kompetentsi siin ületama see minu jutt, aga noh, las ta, las ta jääb praegu. Kui kolm päeva olid ära olnud, siis, kui kaugel see mägi asus? Noh, mõned tunnid tuli, kuigi nagu sa ütlesid, riik on väike, aga ikkagi teed keerutavad, pole kõige paremad bussid, on noh, väikse vihje annab juba see, et vaata, see noh, eriti hea buss, millega ma siis Guatemalas tuline on ju El Salvadori rahvusvaheline linn, et noh, selline Kuhkem, see oli mingi Ma arvan isegi mingi 80.-te aastate buss võis täitsa vabalt olla, kuueme nagu selline ainult mingi 35 aastat vana näha, et jälle usas saadud, ma olen mingites nagu raud tripide filmides olen kuskil näinud selliseid metallivärvi busse vuramas ja pull oligi see, et noh, tegelikult sõidab ta Guatemala Cityst Santanasse. Aga sellest ajast, kui ta veel usas sõitis, on ikka veel see viimane sihtkoht on seal ees ilusti suurelt kirjas. Denver oli näiteks sellel bussil, et jumal naerab, et neil on jumala ükskõik või, või neil vist natukene USA nagu ikka meeldib ka, et siis kõik, mis on Denver, see kõlab uhkelt, Denver on koht, kus ma tahaksin kunagi töötada ja siis tuua kõik selle raha siia, El Salvadori tase, unistus on neil nagunii seal kõigil suund on ikkagi põhja nii-öelda kõike. Läbi El Salvadori üritavad siis need, kes altpoolt tulevad Costa Ricas tähendus kosteriga, natukene jõukame panama samamoodi, aga noh, kõik need Nicaragua, Hondurase kõik need inimesed, eks nad sealt läbi üritavad kohatemaalasse saada sealt Mehhikosse, Mehhikosse saavad, on juba peaaegu hea ja siis päris jamaks läheb siis, kui nad suudavad USAsse pääseda. See liikumine toimub seal kogu aeg. Aga linnakoha pealt oli, et see, see minu järgmine sihtpunkt, et kus ma siis sealt Sandhanast liikusin. La Palma. See on üsna Hondurase piiri lähedal. Noh, seal noh, ega seal riigis ongi nõnda, et kogu aeg oled mõne teise riigi piiri lähedal või ookeani lähedal. Et siis sinna ma sõitsin, mingil hetkel siis bussi keerasid Carlas muidugi jälle noh, viimane nagu niuke asi ka, et lähed küsima tema käest kuule, et ma tahan last Valmandusesse sõita nüüd, kus see, kus see buss nagu läheb, eks ta alguses nagu hakkab isegi nagu seletama sulle väga heas inglise keeles. Aga no mingi 10 sekundit hiljem, kui ta noh, 10 sekundit on nagu rääkinud, siis ta lihtsalt ütleb, et kuule, ma viin su ära, lihtsalt, ma ei viitsi seletada. Ja siis võtabki oma auto peale, viib siin ära ja siis 10 minutit veel vastastikku räägitakse, et kui, kui lahedad mehed me oleme, on ju hästi südamlikult ta siiralt, et ei noh, mõlemad on nagu noh, igasuguseid asju ei olnud mina tema kiitmisega ja tema hosteli kiitmisega kitsi ja ja, ja tal oli mulle ka üht-teist öelda ja siis see oli, see oli väga südamlikke mõnusat. Viiski nõnda ära kuskil mingi viis kilti eemal oli hoopis see koht, kus need bussid siis peatusid ja sealt jälle juba mingi härra Müller koomes kelle isa oli sakslane ja ema oli siis El Salvadoris temaga siis sõbrunesime seal bussisõidul juba edasi pealinna. Ja siis pealinnas kohe läksin siis edasi sinna sellesse mäge, delähedasse lapalmasse ja siis sealt ei olnudki midagi seal põhimõtteliselt oli see tuli leida mingi transport, kuidas saada mäe juurde. Selge, täiesti nagu jälle kuidagi loogiline, mingi hääletasin mingi masina kinni, masina kinni ja siis tulid jälle need hirmujutud oli see, et kuule, et sa nüüd õhtu hakkab tulema, et sa peaksid ülespoole mägedesse peaksid juba kuulas ära kuuma teel olemas, et sa peaksid võimalikult kiiresti sinna ülesmäge mägiküladesse saama, sest siin all, et noh, seal üleval elavad paremad inimesed. Ja siis noh, minul nagu see umbes veel paremad või et noh, kuhu, kuhu meil veel areneda on ju, seal mingi, viskas mind nagu ise mingid kilomeetrid edasi ja siis ütles, et noh, et ta, minu auto siit mägitee pealt enam edasi ei sõida, onju, aga oota siis juba nägimegi džiipi kuskil ja, ja juba ta ise kauples mingi viie dollari eest, nii et need vennad viisid mu jälle kuhugi järgmisesse külasse, kus põhimõtteliselt vaata pihta hakkas ja kus sai nagu astuda siis nende kõrgema tipu suunas, mis iseenesest midagi hullu ei ole, helbit all on nimi kõrgusel 2730 meetrit. Vot selline tipp, kuhu põhimõtteliselt saab ka autoga noh mitte igasugusega ja mitte igaüks, aga põhimõtteliselt saab, et kui sa oled näiteks võimu või esindaja või piirivalvur, et kuna ta on Hondurase piiril, siis põhimõtteliselt nagu lai tee läheb üles. Kui El Salvador riist rääkida, siis tekib võib-olla mingi selline petlik kujutles ilme, et tegemist on puhtalt selliseid džungliriigiga, kus kõik on hästi lopsakas ja, ja olisid nii. Kusjuures on vähemalt see osa, nagu, kui ma jätan need nagu mõned mõned linnakus ma nagu peatse nagu kõrvale siis see, kui sa enne rääkisid nagu sellest, et, et rahvastikutihedusega tihedamini asustatud paiku üldse on ju siis minul nagu seda emotsiooni nagu see, et mul oleks mingid inimesed kogu aeg nagu ümber olnud, et seda absoluutselt ei olnud, et ma võib-olla siis seal Hondurase piiri ääres mägedes ongi noh, loogiline ka, on see noh, harvem see asustus, aga mul jah, selle ära vastutuse probleemi olnud enamus arhitektuur neil on ikkagi suht nagu madal, nii et on, ei ole see, et oleks kõrgetesse majadesse hästi tihedalt ära pakitud inimesed kuhugi. Et seda muljet sealt kindlasti ei olnud, pigem on ikkagi niuksed, ühe-kahekordsed, majad. Et see linn on linna moodi ja, ja ütleme siis maa küla või on teistmoodi Absoluutselt ikka maa küla on selline, et igal igal perel on noh, umbes nagu Eestiski, et igaühel on oma väiksed põllulapid ja isegi võiks öelda, et noh, väiksemalt kui eesti niukse noh, talumajapidamisega farmi mõistes nagu on, et niuksed, väiksemad lapid, seal nad toimetavad, on ja kes mida kasvatada. Ja siis muidugi enne tippu minekut jälle nagu kohalik vend üsna pimedas jõudsin kohale lõpuks sinna külla, kust rada algab ja siis suvaline nii-öelda kohvikupidaja, et ega tal seal kedagi nagu klient ei olnud, aga siis läksin selle lihtsalt läksin pirukat ostma. Siis järgmine hetk oli juba see, et ta seletas, kuidas et kuule, pirukas, aga kuule, tule minuga kaasa. Lähme mul mul siin kohviku nii-öelda peamaja, et mitte see teeäärne putka, et et ma ei ole küll veel avanud, ainult hooaeg ei käi praegu päriselt, aga et et seal on mul niuke ahi, kus ma seal soojaks teha selle piruka. Okei, lähme siis, läksime sinna ongi, noh, põhimõtteliselt ta tuleb sinuga kaasa selleks, et üks stiilis niuke, ma ei tea, pooledollariline pirukas või et noh, see on vaja teha noh, külalisele soojaks on ju. Ja ja lähedki ta teeb, kõik, keerab need uksed lahti, teeb ahju alla, tule. Selleks, et see üks pirukas nagu teha soojaks ja siis noh, mööda minna, sest noh muidugi ka see, et vaatasin, et okkakao purk on kuskil kuna tass kakaod ka on võimalik ja ja, ja noh tulemusel loomulikult see, et ma panin sinnasamasse kohviku kõrvalhoovi peale, panin ka telgi püsti, magasin seal öö ära ja ja ta keeldus võtmast igasugused, isegi mõnda dollarit nii-öelda selle ööbimise ja külalislahkuse eest, et ikkagi Vitsutasin siis nii palju süüa sisse tema kohvikus nii-öelda kui, kui vähegi andis, et ma natukenegi saaks talle aitäh Omalt poolt jälle niuke, et noh, siis sain aru, et jah, võib-olla isegi on võimalik, et on veel siin mägedes natuke veel paremad kui seal allpool. Hästi, kohe kohe nagu El Salvador jah, kuidagi hinge läks siis tipuga ise oli selles mõttes niuke. Ma arvan, et poolteist tundi valin tipus, kuigi mul seljas 23 kilone kott, mis seal niuke. Okei, nagu raskus, on ju, et noh, ei ole nagu päris kerge enam, aga ei ole ka väga raske on ju, et noh, ikkagi mingeid raskemaid matku alustad, siis on seljakoti raskus ikkagi pigem seal 30 40 vahel on kui üksi oled nagu. Ja seal oli siis kogu aeg kogu kraam kaasas olla. Seal noh, mul ei olnud nagu väga kuhugi midagi jätta. Eelis oli see, et kõik need viis tippu, mis mul plaanis olid seal Kesk-Ameerikas, et kõik olid nagu mitte tehnilised, et seal mul ei olnud nagu nii-öelda metallikola ja julgestusasju ja neid ei olnud tarvis kaasa vedada. Nii et mul olidki seal põllud, toidutegemisvahendite riided siis loomulikult telk, magamiskotid, kõik need asjad, et neid tarisingu kaasas sööki, aga sööki ma ei osanud nagu ette pikalt, ära vaid sööki ma ostsin ikkagi konkreetse tipu jaoks nii-öelda, et nii palju kui vaja oli, et noh, näiteks El Salvadoris ma arvan, et kogu see toidu ja veekraam, mis mu kotis oli, oligi võib-olla kolm kilo ja ega seal muud 20 kilo oli umbes siis baasvarustuse ja kõlabki loogiliselt, sest 20 kilo ju enam-vähem on ka see piir, mille sa või lennukisse kaasa võtta, et umbes nii palju mul kott alati kaalubki. Olin mingit vaadet ka. Eriti ei olnud see, seda ma pean ütlema, et küll nüüd see praegu on viimane saade, Me jõuame ainult kahest riigist rääkida nendest, mis, kus tollel reisil käidud sai, aga tuleb öelda, et noh, et seal olgem ausad, Üheski tipus ei olnud vaadet mõnes tipus ei olnud seal ühes tipus oli kokkuvõttes viiest ühes tipus ei olnud, sellepärast et ilm oli käest ära, aga noh, näiteks esimese kolm ehk siis El Salvador Hondurase, Nicaragua Üheski tipus ei olnud vaadet just sellepärast, et loodus on lopsakas ja puud kasvavad ka mäetipus, et ta ei ole nagu Tatrates, ma ei tea, 2000 peale on veel mõni põõsas ja ülevalpool pole sedagi, onju, et seal on ikkagi see, et korralikud suured puud kasvavad üleval. Aga kuna ta on piir, on ju siis ja piiril asetsev kõrgeim punkt, siis loomulikult seal tipus oli veel, oli ka mobiilimast, oli mingi piirivalvurite niuke, mingi jaam, niuke ikkagi traataed oli, ümbersildid olid väljas, et vool on sees ja ja natukene nad seal lehvitasid, suhtlesid siis panin korra Hondurases, sega üle piiri, panin jala maha ja, ja keegi halvasti ei vaata selle peale, siis tatsasin sealt alla. Ja siis minu nagu reisi nii-öelda. Lõpp siis kui, kui võtta El Salvadori poolt oli see, et mäest alla ma sain mingi hääletasin ennast suvalise kastiautokasti, mis seal jälle niuke, täielik elamus, kuidas mäest alla suhteliselt kiiresti sõidad nagu üksinda ta nii-öelda seisad seal kabiini taga püsti, hoia kassiservas kinni ja siis tuulanud juuksed visanud kuklasse kuhugi ja see vahepeal tuleb pisar silmast välja, sest hoog on juba nii suur. Et siis sõitsin sealt alla suurema tee peale, et noh, nagu aru saite, ainult Hondurase piire ei olnud kaugel, aga alla tulles ma nii-öelda kaugenesin nii-öelda piirist, nii et mul oli mingi üheksa kilomeetrit vist, oli vahepeal bussiga sõita piirini või seitse või mingi selline alla 10, igatahes veidikene. Ja siis bussipeatuses jällegi oli üks mees on ju, kellega kohe hakkasime juttu rääkima ja siis ta rääkis suhteliselt soravalt inglise keeles, mulle kui raske keel on inglise keel noh, ise seda väidet nagu oma keelekasutusega nagu pidevalt ümber lükates. Jällegi noh, midagi ei saa teha, sõitsime siis piiril ära, läksime koos välja olnud, noh, mingi 10 minutit oleme siis vestelnud, pluss bussis ka võib-olla mingi viis minutit. Ja siis noh, loomulikult, kui bussist väljusime, siis on nagu see ei, mis mõttes külaline, et noh, sa ju sa ju nalja teed või et sa ei mõtle ju päriselt, et sa tahad ise selle bussipileti eest maksta? Mina ikka maksan, ma olen kohalike. Ja see ongi siis maksabki, sest noh, ma olen tema sõber juba. Kuulame siia ühe sõbraliku lauluga. Ja jätkame siis saadet Andres Karuga, Hondurase oli see järgmine riik, mida ta mainis Hondurase ja El Salvador on tihedalt omavahel seotud. Kesk-Ameerika suuruselt kolmas riik, loomulikult on tal olemas siis maismaapiir. Seda veel Guatemala, aga nimi on tulnud Põhja-Saari ümbritsevate süvikute järgisest. Hondurase tähendab hispaania keeles süvikuid ja riigi ajaloos nii palju, et 1502 30. juulil saatis Christopher Kolumbus, kui ta kohale jõudis, oma venna partale Mäo maad uurima. Too kohtus maiade kauplega, röövis tema vara ja võttis kapteni tõlgiks vangi. Ja 22 aasta pärast saabus siis juba Ernan kortees oma vägedega ning tuleb tunnustada Hondurases elanud kohalikke elanikke. Nende üks juhte, lämpiira suud siis edukalt vastu hakata hispaanlaste vallutusretkele ja öeldakse isegi, et nii mitu põhja regiooni jäigi hispaanlastel üldse enda kätte saamata. Hõbeda kaevandamiseks ei jätkunud aga hispaanlastel piisavalt, et inimesi ehk siis kohalikke elanikke oli vähe ja nad tõid siis neid aafrika kast juurde. Ning Hispaanias toimunud luures lahti 1821 pärast lühikest olekut Kesk-Ameerika ühinenud provintside Föderatsioonis sai Hondurase iseseisvaks. 1838 on siis see aasta, mil see riik on iseseisev ja sealt alates on korraldatud korralisi valimisi. Tõsi, sajandivahetusel me ei räägi siis 20. ja 21. sajandivahetusest, vaid 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Muutus on tuuras põllumajanduslikult, selles mõttes riigiksid, sealt ongi päritse banaanivabariik standuras oligi USA mõne kompanii nii-öelda banaaniriik. 1904 kirjutas William Sidney Porter ehk Henry Hondurase kohta banaanivabariik valitsused on seal vahetunud kas sõjalise kukutamise või siis valimisteks teel suht pingeline riik El Salvadoris siis tagasi põigates sinna riiki. 1969 pidasid need kaks riiki maailma kuulsaks saanud jalgpallisõja piiriäärsed. Pinged olid kasvanud juba seetõttu, et suurasepresident süüdistas majanduse allakäigus El Salvadoris immigrante. Sõda sai alguse jalgpallifännide rahutustest pärast kahe naaberriigi kohtumist MM-kvalifikatsiooniturniiril. Kolme mängu tulemusena sai edasi El Salvador ja Hondurases tekkinud, kuidas kõvasti inimeste seas pahameelt. Neli päeva kestnud sõjast võttis osa umbes 55000 sõdurit jahu kuus umbes 3000 inimest. Neil on pealinn ka Andres, mis selle nimi on? Nüüd vabandan kõigi ees, kellel on hispaaniakeelsete pealinnade hääldamise geen kuidagi kaasa antud. Aga kirjapildi järgi mina ütlesin tema kohtute kutsika Alpa, mis sa ütleks? Mina ütleks Tehuzzigualpa täpselt. Et tõenäoliselt me oleme mõlemad päris õigest oleme suhteliselt kaugel. Jätame koduse ülesande siis kõigile teistele. Ma usun, et see kaheksa miljonit inimest, kes seal 112-l 1000-l ruutkilomeetril suudab elada, oskavad seda palju paremini. Näed see on kusjuures jälle kõlab nii nagu asustus võiks olla nagu suhteliselt nagu tihedama poolne, onju, aga jällegi mina, mina sattusin muidugi nii, kui ma seal piirist üle sain, siis juba esimese nii-öelda piirilinnani oli ikka jupp maad minekut, et see mäletan, et see takso tuli võtta, et see oli ainukene võimalus nagu lähimasse linna saada. Jälle noh, ei maksa midagi, aga, aga lihtsalt tuleb ta võtta ja minna kohale ja ööbisin piirilinnas ühe ära. Ja siis liikusin edasi ütlengi ette ära, et Hondurase oli mul kõige põgusam kokkupuude, oli Hondurase ka siis selle reisi jooksul ja siis liikusin juba edasi nüüd jälle häälduse poolest, et noh, kas ta oli Garciyas õige kraatse, Jason ja vot seda ma ei tea. Et selle linna nimi, aga igal juhul oli ta Hondurase kõrgema tipu all ja noh, kõrgem tipp ise on selline natukene kõrgem, kui El Salvadoris niuke 2849 meetrit ja Tseeerrolas Miinas on siis noh, mida võiks siis sierra nagu mägi, on ju? Miinaseni võiks nagu olla miinid. Kuigi miinidegale seotud sellel reisil hoopis Nicaragua võõrgem tipp, aga noh, sellest me täna ei räägi. Võib-olla ei räägi üldse? Ja seda ma, seda ma ei oska küll öelda, mida tõlgib mina. Huvi tundnud, et mida noh, kui keegi pole otseselt öelnud, siis ma nagu väga-väga täpselt ei ole alati uurinud. Selles mõttes ma ei tea, millegipärast ei alati ei huvita, vahel huvitav, vahel ei huvitab, aga igatahes ma jõudsin sinna linna ja kui ma olin seal öö ära veetud, siis ma sain kohe kasutada seda toredat võimalused, et leida endale transpordivahend, millega jõuda siis nagu kõrgema tipu raja algusesse, sest teadsin, et mingi maani nii-öelda džiibiga on võimalik nagu sõita ka ülespoole, täpsemalt siis mingi umbes 1400 meetri kõrgusele sellel mäenõlval ehk siis merepinnast alates poolel teel on võimalik saada nagu džiibiga. Ja sattusin, ehkki ma mingi kolmerattaline takso oli seal tsikkel taksoonju ja selle juhiga nagu küsisin, umbes, et kuule, saad mind mingi džiibi juurde süüa, mis viib servas Miinase nagu nõlva pidi üles ja siis ta ütles, et kuule, aga ma olen ise ka seal mõned korrad käinud, et kui kokkuleppele saame, et teeme ära, saime kokkuleppele ja tegigi ära, noh, vahepeal oli küll see, et tal mootoriga oli mingi kamm, et mingitel hetkedel ohkas, võttis lappi, siis läks, tegi tagant minu tagumiku alt nii-öelda, tegin mootoriluugid lahti imes endal põsed kütusest tunni võrra puhus midagi natukene, sülitas osa benssu välja, siis pumpas kuskilt midagi peale ja läks jälle käima. Ma pidin vahepeal pidin lükkama, on ju nagu et me ikka edasi saaks. Kotiga kahepeale me olime ikkagi niuke 110 kilo, et noh, niuke kaks, täiskasvanud fon tuurameest on tal tagasi, siis tõenäoliselt on kaal natuke kergem kui minul ja minu kotil kokku oli. Sest nad on sellised, kuidagi pisikesed, tänaval on hästi mõnus ringi vaadata, et võib-olla see on ka põhjus, miks tundub, et neid inimesi ei ole seal palju, et sa enamikest vaatad nagu üle isegi minu minu pikkune sihvakas meeter 70 kaheksane eesti noormees on ju, et noh, vaatab täitsa mõnuga nendest Hondurase inimestest siis nagu üleüldse noh, Kesk-Ameerika inimesed üsna üsna sellised lühemapoolsed. Aga see selleks, et igal juhul tema 50 1400 peale, kus sai osta nii-öelda mäepileti, registreerida ennast, et oli üsna populaarne mägisest. Rada on üsna lihtsalt loetav. Tan põhimõtteliselt võid selle ära teha ühe päevaga, seal on ka mingeid nii-öelda, öeldakse samamoodi nagu ööbimispaigad vahepeal, kus sa võid ka nii-öelda telgi püsti panna või siis lihtsalt lagedal taeval rahulikult magamiskotikesega ära magada. Äärmiselt soe on lihtsalt sademeid on palju, et noh, niuke lopsaka looduse keskele, eks lopsakus seal osaliselt ka sellepärast on tingitud sademeid ikkagi on üksjagu seal ikka iga päev nagu tavaliselt me iga päev mingil hetkel korra natukene kastab. Kuna pime tuli peale, siis ma jäin 1400 peale ööbima, panin telgi püsti ja siis oli see oli päris hea üksi olla, see on nagu see niuke ikkagi nagu džungel nagu ümber. Ja siis kõik need hääled, see, see, et sa ei oska nendele häältele nagu kõigile seletust anda ja mis häälson see, kui nagu ahv paneb puu otsas, hüppab nagu ringi ja teeb või mingi lind laulab, et need, need on nagu kuidagi erisson nagu ära taha selle ülevalt seal oot, afi mingi hääl, onju. Aga noh, maapinnal on, mingid tegelased lasevad ringi siis kui sa telgis oled, ise ka nagu maapinnaga samal tasandil nagu oled ja kõrv on enam-vähem üks kõrv on kuhugi allapoole, vastu maad, siis tõenäoliselt nende häälte kaudu, kõik need tegelased, kes seal väljas on, on 48 korda suuremad, kui reaalsus on siis ongi kogu aeg mõtled, et oh sa pagan, et noh, mingisugust nagu tahaks pea telgist välja pista ja nagu pilti teha või midagi, aga noh ikkagi vahepeal saab julgus otsa siis kuidagi hõre telgi sein ikkagi ütleb nagu natukene ikka nagu siin sees on nagu natuke kindlam, et ma ei tea, et äkki keegi roomab või midagi. Mis sa naerad, Tarmo? Elav kujutluspilt on, kuidas karu kardab. Ja mul oli nagu öeldud, et seal, et tõenäoliselt ma raja peal noh, seal need, kes pileti mulle nii-öelda vormistasid, nad ütlesid, et tõenäoliselt ma kohtun seal kahe Kanada tüübiga, üksikute tüdruk klassid on ju täna hommikul umbes, et tõenäoliselt tegid täna tipu ära ja on teel alla. Ja siis oli päris pull hetk oli see, kus olingi väljas nagu kuskil söögi ära teinud ja valmistusin magama minema ja siis nägin eemalt, et ahaa, tuleb pealamp tuleb puude vahelt kuskilt korra vilksatas. Okei, ootan ära, et ei lähe enne magama ja ajan juttu ja vaatame, kas nad lähevad edasi või jäävad pidama siia pimedas nagu natuke nõme on liikuda, kuigi rada oli väga okei, aga aga siiski võid endale viga teha ja mida iganes, niiske ja märg ka natukene. Siis ja siis järgmine sähvatus, kus nagu pealamp oli, äkki ootamatult oli hoopis lähemal, vaatasin, mõtlesin juba, et püüan nagu oaonju, võtan kontakti ja siis äkki nägin, et lamp oli juba põhimõtteliselt sellest minu ööbimispaigast juba allpool ja minu arust mööda mingist sekundite küsimus nagu, et jubeda hooga nagu soos või kuulnud mingeid samme. Siis kusjuures. Ma ei tea, kui palju mul aega läks, aga äkki märkasin kuskil paremal veel märtsi nagu kahte nihukest sähvatust, nagu korraga sain aru, et ained ei ole pealambid, mingid putukad, mis lihtsalt helendavad, et vahepeal ma ei tea, kas, kas nad peibutavad või siis hirmutavad kedagi, teist lihtsalt eritavad niukesed valgust. Kuna need putukad olid mulle lähedal, siis nagu tundus, nagu eemal kuskil puude vahel vilksatab peale. Tegelikult olid mingid kohalikud putukad, kellest mul ei ole muidugi õrna aimugi, kes need olid ja miks nad seda tegid. Ja ta on niisugune hetk oli veel enne magamaminekut olla järgmine päev siis sealt 1000 noh, ma olin tõusnud siis 1400 pealt 1900 meetri kõrgusel, pool kilomeetrite jõudsin õhtul nagu tõusta seal, kus ma siis pidin jääma ööbima. Et siis 900 meetrit oli nagu veel ülespoole minna. Hommikul äratasid mind kaks ameeriklast, kes lihtsalt noh, põhimõtteliselt nagu jooksid tipu suunas, Need on, need olid sellised. Vaata. Noh, minu käest on ka küsitud, et kas sul on nagu see, et vaata, iga riigi kõrgeim tipp, et kas nagu väga spordiks ei lähe sul või nagu see mingit numbrit tagaja. Kui ma neid tüüpe nagu nägin, siis ma sain aru, et mul nagu ikka suht nagu okei, ma ei pea nagu muretsema selle pärast, et noh, minu arust ta ei ole mul spordiks läinud, et ma ikkagi, kuidas sport oleks, siis mul oleks 69 riigi asemel, mis sul praegu on kõrgemad tipud, tehtud oleks tõenäoliselt tehtud juba 150 sama ajaga. Et kui ma oleks selle spordiks ajanud, aga need olid täpselt need tüübid tulidki tegema, nad tahavad kõik Kariibi mere kõrgemad tipud siis Kesk-Ameerika kõrgemad tipud, tehagi, me võime alati pikk, sellist täpselt oli, aga noh, kõik need pisikesed saared vot nemad ajasid numbritega, sest nagu see proovisite juttu puhuda ja rääkida loodusest ja millest iganes ja seal olid nagu suhte, kui vaatasid sind oma tühmide, ameeriklase silmadega nagu vaatasid lihtsalt sulle otsa ja ja tõesti, väga kihvt, kui me nüüd peame edasi jooksma ja siis jooksid nagu edasi. Ma nagu väga palju, isegi tempo poolest nagu aeglasem ei olnud, aga noh, lihtsalt mina ikkagi tegin peatusi ja vaatasin vahepeal ringi, nelism, rüksid tippu, olid seal neli minutit, tegid nagu pildi ära, siis tulid alla tagasi jooksid mulle vastu mingil hetkel ikkagi. Ja siis siis ma sain aru, et minuga on veel kõik korras. Ma ei ole peas sportlaseks läinud. Aga tippu mõjutasid nagu võib aru saada, on ju kaua see kestis lõikevõttis see 900 meetri. Ma pean ütlema, et see on kui, kui oleks selline top olemas nagu minu top viis rajad riigi kõrgematesse tippudesse, siis ma arvan, et see rada Hondurase kõrgemasse tippu oleks sellest top viies. Ja just sel põhjusel, et ta nagu ta ühtepidi tundub nagu metsik, samas on ta väga hästi loetav. Aga kui see vähegi nagu vaatad, siis sa näed nagu väga täpselt, kuhu rada läheb eksida. Mingeid radasid kuut kõrvale eriti ei argne, samas on nagu metsik selles mõttes, et ei ole tsivilisatsiooni poolt tehtud kindlad Warriors, varjualune ongi nihuke sara, et lihtsalt noh, okei, vihm ei 100 otse peale, onju, kui seal all oled, aga muidu ei, mitte midagi, noh, külge midagi ei ole noh, lihtsalt peaasi, et ta püsti püsib, nii palju on pandud mõni pruss, seal on ju nagu ristiga vahepeal käepärastest vahenditest mingitest okstest oleb katusele pandud tihenduste niuke nagu metsik need ei ole Klani ja keegi ei küsi nagu raha ja siis sa lähed ja kõik see loodus on nii lopsakas, et ma kunagi üks, teine niuke lemmikrada, mis oli natukene võrreldav, oli kunagi rääkisin Aafrikas, kui käisin Rwanda kõrgemas tipus, et seal oli ka see imeline lopsakas loodus ja siis lähed ülespoole ja palavuse ja niiskuse. Noh, selline ka mingi võlu ikkagi minu jaoks on selles, et lähed ja leevendad nagu küll higist, aga noh, see kõik ümber on nagunii ilus. Nagu El Salvadori puhul juba tänases saates sai juba öeldud, et vaadet tipus muidugi ei olnud. Tegelikult natukene, kui laskusin nagu teisele poole, siis siis natuke alla poole, siis seal üks nukk oli, aga noh, see, mis sa näed, sealt on ikkagi seesama noh, need metsad, onju ja mingid kerged künkad seal, et kui kaugele, et noh, tsivilisatsioonist nagu mingit märki kuskil line. Et sa näedki natukene sedasama nii-öelda metsa seal. Tsivilisatsioonist rääkides palju vahet ei ole, kui ole teil Salvadoris on tuure, siis vähemalt see osa, mis sa nägid Ei, ei saaks öelda, et oleks nagu vahet aga kui ma mõtlen nagu, et kui mingit inimlikku sellist võrdlust tuua, et kuidas siis nagu inimesele on, midagi ei ole teha nagu El Salvador läks rohkem hinge. Natukene jahedam, see on tuuras kuidagi on, et noh, tõenäoliselt ega need tühja koha pealt igasugused tülid ja see tüli lähevad vägivaldseks, ega nad ei teki ka, et mulle tundus, näiteks kuna ma liikusin sealt edasi ka Nicaraguas, kes ka loomulikult Ta on ajaloo jooksul üldse mitte ammu olnud Hondurase ka sõjajalal ja neil ka Nicaragua kõrgendik pangaa Hondurase piiri peal, siis teisel pool siis Nicaragua kokkuvõttes pani veel ka El Salvadoris sõbralikkuse ja sellise niukse emotsiooni pealt nagu veel ära. Et Hondurase vahel oli jah, natukene sellisem nagu jäisem ja aga samas ega ütleme nii, et kui jagati, siis ega vanajumal temperamendi koha pealt muidugi kokku ei hoidnud seal üheski riigis, nii et noh, neil nagu seda, seda jagub igal pool ja ja soojad annab küll, aga mõned on veel noh, ülisoojade mõned on väga-väga soojad. Et Hondurases siis ütleme, et olid, niiet olid soojad inimesed. Aga noh, teiste riikidega võrreldes siis võib-olla see joonistub välja Kanada siin nägin ka meile päris mõnus niisugune pikk astumine lihtsalt alla, minul jällegi ma küll jah, varustust ei pidanud kõike tippumaid tarinud kaasa, vaid ma jätsin ikkagi kuhugi džunglisse, viskasin oma suure seljakoti vahepeal peitu, nii et ma 1900 pealt alla tulles siis sain ülejäänud oma varustuse jälle kätte. Kanada mees ja naine, noored ja siis nemad olid tegelikult Kanadas nagu leiba teenivate siis metsaistutamisega, noh, täitsa suvaliselt mäenõlvadele igal pool, et noh, niuke hooajatöö, et nad jumala rahulikult teevadki Kanadas stiilis teeb mingi aasta peale kokku teel olnud kuus kuud tööd ja ülejäänud kuus kuud nad veenavad siis nagu reisides kuskil niuke mõnus baar, et ühine töö, naine oli ülemus, mees oli tema alluv, tegelikult veel ennast seal ilusti oli kõik paigas ja said ilusti hakkama ja mõnusad suhtlejad. Mina panin edasi siis nagu ma juba ütlesin, et Nicaragua oli järgmine siht, et kuna viis riiki oli plaanis kaks oli tehtud nüüd siis koosundurasega kõrgemad tipud, et siis sattusin ka korra siis nende pealinna de kutsika Alpasse v sellise hea bassein ja seal et ma siis sattusin ka niux kehva linnaossa suht vaene ja vaata, need pealinnaelamused on mul küll sellised. Et noh, no ma ei tea, midagi, ütleb see ka ära, et noh, käib pool tundi ringi ja ei leia õludki, mis, mis linde siis niuke on, kus sa siis nagu saab rahul olla? Aga kuidagi sellisesse kohta nagu sattusin mingis odavas võõrastemajas, siis seal seal ainukene ergem hetk oli, mis selle meeleolu oli pärast nagu rääkisin, rada oli niivõrd ilus, onju, et olin sealt koos kanadalaste, aga see päev oli kokkuvõttes. Mul on sammulugeja pealdise tipupäeval kokkuvõttes või mina käisin, nemad käisid natuke vähem, sest nad ööbisid kõrgemal. Et käisime 51000 sammu vist võinud korralik niuke kilometraaži poolest maratonidistants ikkagi maha käidud ja enamus aja siis üle 20 kilo veel seljas ka seal, et noh, kui kellelgi, kes, kellel sammulugeja peale metsis võite mõelda ja üles-alla ja seljakott seljas ja no et 51 päris korralik päev oli vahepeal olnud emotsionaalne, hästi ilus kõik, siis satud nagu niukses natuke räpasesse igavesse linnaossa pealinnas, et siis natukene nukker. Aga õnneks oli jah, doktor, kes seal müüs mingeid ravimeid, oli sealsamas võõraste vajaduse, kes kutsus mu nagu enda juurde külla seal siis temal oli üht koma teist saime nagu ilusti jutu peale ja siis ma ei võta ravimeid selles suhteliselt krõbistanud tablette vaid ikkagi noh, tal oli natukene, oli omad õlletagavarad ja saime nagu juttu ajada istuli õhtu nagu parim osa, kus südamest nagu korduvalt, nagu naersin ja naeris doktor ja lõpuks naerisse kolmas osapool ka oli noh, dokteri, mingi sõber tuli külla. See oli nagu see, et vot noh, tutvustas ots, on siin Andres, on Eestist ja Baltikumist ja mingid Euroopa ja Baltikumi Eesti siis see vend oli Aavo tean küll, et mul mul on sõber, on Leedus ja no alustuseks nagu väga hea, päris lähedale pinnis nagu ära onju. Et tõepoolest kant jumala õige. Ja siis doktori ikka küsisid nagu ja reaalselt tundis nagu huviga eesti asjade vastu, nagu rääkisin luul. Aga noh, sõber poleks kogu aeg vahele, jälle tuli ja ajas, sest vot noh, Leedus on nii, et kui sa lähed seda tegema, siis vot võib juhtunud niuke asi. Ja et muide, mis veel Leedus on nagu põnev kohvik seda Leedut sinna vahele. See oli lõpuks nii hüsteeriliselt naljakas, et me lihtsalt pisarsilmi nagu naersime, et kui ta ei saagi aru, et need on kaks erinevat riiki ja ta ise hakkas naerma nagu lõpuks selle peatud meiena. Tõenäoliselt naersime nii südamesse, nii nakatavalt, et noh, see naermine ajas teda naerma, aga nad kõik on kokku puutunud kuskil endise nõukogude liidu alal on nagu see, et kuskil Kõrgõstanis ütled, et sa oled Eestis on ju, et Eestis siis mullu naaber õppis Riia miilitsakoolis, noh on tavaliselt on kõik see noh, Riia on veel ka jälle noh, 300 kilti Tallinnast on, et noh, pole nagu väga kaugele. Aga no umbes see, et teil on seal kihvt jah, et ma olen ise ka korra olen käinud Ukrainas. Et siis noh, niukseid jutte tulevad tavaliselt see geograafia mõttes ikkagi suurte riikide inimesed, Niele, steppide ja muude kohtade inimesed ja niuksed. Tavaliselt ei saa üldse aru, et noh, paljudel on see teema nagu tuttav, aga juhtub ka väiksemas riigis näiteks nagu Hondurase. Ja muidugi, kuna ma peaaegu alati nagu pean seda vajalikuks mingil hetkel mainida, kui see on mainimist väärt, siis ütlevad. No on ikka ilu antud sinna ka palju inimestele, kusjuures täitsa niukse, igava heteromehena võin öelda, et ja mehed on ilusad. Aga võin üldistada nagu terve Kesk-Ameerika peale, kuigi noh, ma ei tea, kas me räägime sellest. Ei räägi aga, et kui selle reisiga nagu edasi minna, jõuda Costa Ricas, siis Costa Rica on minu arust, seal oli üks linn, mis on selline. Mina julgeks seda nimetada siis latiino maailma ilusate naistepealinnaks, et aga sellest me täna ei räägi, sest meie viie saatetsükkel sai nüüd mõnusalt läbi. Seekord seekord sai seeläbi ja teekond tippu oli siis selline. Nädal aega saite kuulata erinevaid reisimuljeid. Siia lõppu jätame ka ühe sellise piirkonna ütleme siis peamise rütmi, näite, mida nimetatakse Puntaxi ja, ja eks ta siis kuulake ise, kas tunnete väikseid nõgeseid ka enda sees. Lähed kuulasite meie saateid. Andres Karu, Tarmo Maiberg Maristama tegid need kuulmiseni.