Kõige isikupärasem noortest Toskaana poeetidest kuulus Moskaari läksama lemmikrestorani, mis asus mere ääres sidruni apelsinipuude varjus. Ülevas meeleolus poeetnegi valgete põlvedega, keldreid hommikueineks valmistatud roogadega, laudu katmas. Oskaril oli kotkanina nagu tantel ja lehvivad tumedad juuksed. Ta vedas endaga kaasas kastideid, mõõku ja võitlus tihti. Aga mandoliinid, ülistas ta Yorkshire'i pankuri hea kasvatuse saanud tütart. Etel Harrogiti. Ta polnud kollanakega, sallatan. Ta oli loogiliselt mõtlev Ladinlane, kes püüdleb õilsate eesmärkide poole. Tema värsid olid täpselt nagu proosa. Ta januneb kuulsust, veini, lihtsuse, ilu, mis tundub võimatuna põhjamaiste, ideaalide ja kompromisside ka inimestele, kellele ta tarmukus, naisohtlik ja ähvardav. Ta oli liiga sirgjooneline nagu meri või tuli, et teda usaldada. Pankur ja tütar peatusid samas hotellis, mille restoranis Jaanus Kari vahest ka nende pärast armastas käia. Pilgu üle saali libistanud, nägi ta inglasi veel pole. Restoran säras, rahvast oli vähe. Nurgas istus kaks vaimulikku, kellele muskaari oma usklikkusest hoolimata tähelepanu ei pööranud. Kuldsete viljakobaratega kaunistatud poolavatud uksest tuli tema poole mees, kelle riietus oli karjuvalt isikupäratu. Ruuduline pintsak, ele kaelaside ja rasked kollased saapad nagu nõudis tolle aja väikekodanlik sportlik mood. Hämmastunud Toskaanlasele näis, et mehe pea ei sobi üldse ülikonna juurde. Tume mustade kähar juustega pärjatud nägu paistis tõrgeldatud krae ja veidra roosa lipsu tagant ning poeet tundis ära oma endiseaegse sõbra. Edsa. Koolis oli edsa olnud imelaps. 15-lt ennustati talle kuulsust. Kuid täiskasvanuna polnud tal edu ei teatris ega poliitikas. Ta rändas ringi kaupmehe või ajakirjanikuna. Muskaareali teda näinud viimati näitlejana ja kuulnud, et ka selles ametis polnud ta karjääri teinud. Et sa hüüdis poeet rõõmsalt kätt surudes. Laval nägin sind igasuguses riietuses, aga nüüd oled sa tarisi inglane. Miks inglane? Nii hakkavad ka itaallased riides käima vastase, et sa mulle meeldivad rohkem itaallaste oma riided. Et sa vangutas pead, see on sinu ja terve Itaalia vana puudus. 16. sajandil tegime meie Toskaanlased ilma, lõime uuesti iili, uue skulptuuri ja teaduse. Miks me ei peaks praegu õppust võtma neist, kes on loodud tehased, masinad, pangad ja moe. Sest meil pole sellega asja, ütles Moskari itaallaste, haara progress, taan selleks tark liiga. Kes teab otseteed, see ei hakka mööda maanteed ringi sõitma. Minu jaoks on Markooni õige, itaallane ütles, et sa kamina olen fotorist. Praegu ameti poolest küll giid. Giid naeris muskaarid, kes su turistid siis on? Keegi härragit perekonnaga? Pankur Vi erutas muskaari. Tema ja kasulik ots naeratas, et sa, tal on tütar ja poeg ja tütar on jumalanna, kinnitas poeet innukalt. Isa ja poeg aga on ilmselt inimesed. Härra ketil on miljonid minule ka tühi tasku. Ometi ei arva, saed, härragitan, nutikam vapram ja energilisem, kui mina. Ta pole tark silmad on tal kui tinanööbid. Ka energilisem ei ole, ta mitte, roomab suurivaevu ühest tugitoolist teiseni. Tan, tüütu lollpea, aga tal on raha, mida ta korjab nagu koolipoiss, marke. Kui oled liiga vaheda mõistusega, ei jõua sa äri alal kuigi kaugele. Olgugi et ka äri jaoks on ajusid vaja, kuid loll on see, kes raiskab oma tarkust, äri peale poole midagi. Mina olen selleks küllalt juhtum, avastasetsa aga pankurist räägi hiljem, sest seal ta ise ongi. Kuulus pankur, kogukas vananev mees, dub siniste silmade ja hallide vurrudega sarnanes eru kolonelile. Ainult ta samm oli raskem. Poeg Frank oli lokkispäine, ilus kärge kannakuga päevitanud noormees. Kuid mitte tema polnud perekonna keskpunkt. Kõik vaatasid otsekui merevahus sündinud koidu, jumelise näo ja kuldsete juustega kaunitari. Poeet lausa joobus antiikset ilust. Et sa vaatas ettelit teatud jultumusega. Mis härra kid säras rõõmust, ta tahtis lobiseda ja perekond haaras vestlusringi nii muskaari kui ka nende giidi, et sa et tal oli kombekas ja südamlik Ta rääkis uhkusega isa edusammudest lõbustustest kogeteeris, kergelt, tema sundimatu lahkus ning rõõmus meel pehmendasid ta suurilmaliku lihvitust. Jutt keerles selle ümber, kui ohtlik on mägedesse minna. Mitte varingute kuristike pärast, vaid mägedes varitsevad ehtsate röövlite pärast. Nagu siiralt uskus, etel. Räägitakse, et siinkandis valitsemite Itaalia röövlite kuningas, kes ta on päris etel koolitüdruku õhinaga. Teda kutsutakse Montaanax ja temast räägitakse juba 10 aastat, avastas muskaari. Ta on nagu teie Robin Hood. Tema võimupiirkond laienes kiiresti, igasse külla ilmusid tema üleskutsed, igas mäekurus olid tema valvepostid. Kuus korda püüdsid võimud teda hävitada ja said iga kord lüüa. Inglismaal ei lastaks selliseid asju sündida, teatas pankur enesekindlalt. Võib-olla peaksime mõne teise töö valima, aga giid ütleb, et pole mingit ohtu. Mitte mingisugust, kinnitas, et sa põlglikult olen seda teed sõitnud oma 20 korda. Meie vanaisade ajal elas seal küll mingi bandiit, keda kutsuti kuningaks. Aga nüüd on seal legend. Röövleid tänapäeval pole? Ei, need on võimatu hävitada, ütles muskaari. Relva haaramine on lõunamaalasele omale. Meie talupojad, nagu meie Mäedki on lahkede head, kuid nende sisemuses on tuli. Kui põhjamaalane hakkab meeleheitest jooma, siis meie mees haarab mõõga. Ohteid. Poeet muigas. Retsa. Oleksin Joormus, kari inglane, otsiks röövleid isegi Londoni külje alt. Uskuge, Itaalias on sama vähe röövleid kui bostonis indiaanlasi, kes valgeid Scalteerivad. Järgmisel päeval olid meie reisijad juba käänulisel mägiteel. Et sa ehitas endiselt ohtu muskaarid Rootsis seda ja pankuri perekond lihtsalt tahtis sõita. Nii sõideti. Koos. Üllatuseks kohtasid nad postijaamas väikest vaimulikku, kes pidi sõitma samas suunas ja tutvustas end isa Braunina. Istuti erilises lahtises sõidukis, mille oli välja mõelnud tehnikakalduvustega giid, kes juhtis seda küllaltki osavalt. Röövlitest rohkem ei räägitud, kuid ettevaatusabinõud olid siiski tarvitusele võetud. Keedile. Frankil olid püstolid, muskaaril, mõõk. Poeet istus kauni inglanna kõrval, kelle teisel käel istus vaikiv isa Braun. Pankur ja ta poeg istusid vastase istmel. Muskaari oli rõõmujoovastuses. Mäed olid kui mosaiikpalee pärast maavärinat või tulbiaed pärast plahvatust. Etel ütles seda poeedile. Meie saladus vastas, see on vulkaani saladus. See on viljakandev vaev. Teist tundub olevat raevukust kohe küllaga. Jaaguid vilja pole kandnud. Kui ma täna sureksin, siis sureksin rumala ja üksikuna. ETV vastas seekord ebamugavust tundes. Pole minu süüete kaasa sõitsite. Ja, ja teie pole süüdi trooja langemises. Kulinaid vestlesid, jõudsid hobused ohtliku käänaku kohal kaljud karniisi alla ja peatusid pimedusest ehmades. Kutsar hüppas maha, et neid Suistest hoida, kuid hobused ei kuulanud sõna, ajasid end tagumistele jalgadele, taganesid ja vajusid raginal nõlvakust alla põõsastesse. Ethel karjatas. Jamuskaaris surus ta enda vastu selliste momentide pärast tasuvuse elada. Mäed keerlesid purpurkarussellile nende silme ees. Kõik oli kummaline. Unisevõitu pankur tõusis kaarikus püsti ja hüppas välja sügavusse. Esimesel pilgul enesetapmine, kuid tegelikult arukas tegu nagu raha panka panek. Ilmselt oli mees targem kui poeet, arvas. Ta maandus pehmel rohelisel ristiku aasal, mis oli kukkumiseks lausa loodud. Ka teised kukkusid samasse, kes kuidas juhtus. Seal oli kaunis roheline maalapp nagu sametine tasku. Keegi ei saanud eriti viga, ainult asjad lendasid laiali. Isa Braun tõusis esimesena ja Frank härragit kuulistada pomisemas. Issand, miks me just siia kukkusime. Sõlmi pilgutades vaatas vaimulik ringi ja leidis üles oma totra vihmavarju. Selle kõrval oli muskaari laiaäärne kübar ja kinnipitseeritud ümbrik, mille ta aadressi põhjal ulatas pankurile. Rohust paistsid veel Eteley kaunist päevavari ja väike klaaspudel, mille sisu vaimulik kiiresti nuusutas. Ta nägu muutus tuhkhalliks. Halasta meile, issand, kas tõesti on õnnetus juba käes? Ta peitis pudeli taskusse, leides, et tal on õigus seda teha. Kuni asjas pole selgust. Murelikult vaatas ta tütarlast, kellele muskaari parajasti rääkis. Me kukkusime taevasse, see pole lihtsalt niisama surnud, tõusevad taevasse või langevat põrgusse. Ainult jumalad lendavad ülespoole. Tütarlaps tõusis lillede seest nii ülimalt õnneliku näoga, et isa Braavne rahunes. Tegelikult võib muskaarid kanda endaga kaasas mürki. Ta armastab melodraamat. Poeet aidanud daami püsti, võttis mõõga ja lõikas lahti trengid. Hobused tõusid värisedes jalule. Siis aga juhtus veel midagi. Rahulik tõmmu räbalates mees, laia teraga kõver nuga vööl väljus põõsastest poeedi küsimusele, kes ta on. Võõras ei vastanud. Muskaari märkas, et aasa servalt vaatab teda veel üks parkunud näoga räbalapundar lühike püssi käes. Ja ülevalt tee peal sihitakse nende peale tervelt neli karabiini. Röövlid hüüdis muskaari lõks, et sa tulista, kutsarid, aga mina võtan teised kuus käsile. Kutsari palkas mister harragit avastas, et sa seda enam tähendab, ta on ära ostetud, tuli seda, siis aga kaitseme daami ja murrame siit kõik koos välja. Peale noore härragiti aga ei järgnenud talle keegi. Giid seisis keset välu, käed taskus. Sa arvad muskarjed? Minust pole midagi saanud, aga sinust on. Aga mina jõudsin sinust kaugemale. Minu kuulsus on suurem. Mina loon poeeme elus. Sõnaga, ainult kirjutad. Mida sa seal jahvatad, karjus Moskaari. Tuleb päästa. Kes sa siis tõepoolest oled? Mina olen Montana röövlite kuningas. Rõõm teid näha minu suvelossis. Kuni ta rääkis, väljus põõsastest veel viis meest, oodates tema korraldusi. Üks hoidis käes mingit paberit. Seda pesakest siin, jätkas giid ja neid koopaid seal allpool kutsutakse röövlite paradiisiks. Kohta pole näha ei alt ega ülalt. Siin ma elan ja siin ma ka suren. Kui sandarmid mind leiavad oma käe läbi, suren. Kõik vaatasid teda hinge kinni pidades. Ainult isa Braun ohkas kergendatult. Issand olgu kiidetud. See on tema mürk nagu Cato ei taha temagi elusalt vaenlase kätte sattuda. Röövlite kuningas jätkas ähvardava viisakusega. Jääb vaid otsustada, kuidas edasi oma külaliste meelt lahutada. Auväärse isa, Brown'i ja kuulsamuskaari lasen minema homme hommikul, neil pole raha. Lubage väljendada mu aukartliku suhtumist kõrgesse poeesiasse ja auväärsesse kirikusse. Ta muigas ja võttis röövlilt paberi jätkates. Kõige selgemalt on see kirjas siin dokumendis, mida annan teile lugeda pärastaga, pannakse see üles kõigis külades, Jateeristidel. Siin ma teatan, et võtsin vangi inglise miljonäri, seal möll härrageti, kellelt ma sain 2000 naela Pole ilus inimesi petta. Sellepärast loodan, et mister Harrogit annad mulle need 2000. Ilmselt äratas oht pankuris kustunud mehisuse. Ta pistise väriseva käevestitaskusse ja ulatas rööviale paki pabereid ning kirju. Härrageti sõbrad peavad mulle tooma veel 3000 mida on neetult vähe, võttes arvesse, kui väärtuslik see perekond on hoiatanud, et kui raha ei tule, võivad teid tabada ebameeldivused. Kuid praegu, mu daamid ja härrad, võimaldama teile kõiki mugavusi, kaasa arvatud vein ja sigarid. Mul on rõõm teid tervitada röövlite paradiisis. Kui ta kõneles, ilmusid igast kandist välja kahtlased mehed räpastes kübarates. Nii et isegi muskaari mõisteliselt läbi tungida on võimatu. Ethel lohutas isa ilmselt armastas teda rohkem, kui arvata võis. Poeeti, kes oli ebaloogiline nagu kõik armunud liigutesse väga. Ta lükkas mõõga. Viskus rohule vaimulik istuste kõrvale. Noh, kas ma pole romantik? Mägedes pole röövleid, päris poeet vihaselt. Võib-olla ongi vastase vaimulik kaheldes. Mida te sellega mõtlete? Ma mõtlen, et see edsa ehkam, Montano paneb mind väga imestama Santa Maria, mismoodi kolmi asjaga vastase vaimulik tasa. Esiteks, kuid restoranist väljusite, mis härra ketiga tuli pankur giidiga teie taga ja ma kuulsin, kuidas edsa ütles. Las tütar lõbutseb, iga hetk võib õnnetus tulla. Meister harragi ei vastanud. Järelikult võis nendele sõnadele mingi tähendus olla. Ma hoiatasin Franki, et tema õde ähvardab oht, kuigi ma ise ei teadnud, milline. Kui ta mõtles praegust, siis ei hakka ju röövel hoiatama ohvrit mis õnnetus ikkagi varitseb, mis härragiti. Kõik minu oletused puudutavat meiegiidi jätkas vaimulik, teiseks miks ta rõhutab selles kirjas, et võttis pankurilt 2000 naela ega lunaraha seetõttu rutem ei saabu. Vastupidi, härragiti sõbrad kardaksid tema pärast rohkem, kui röövlid poleks seda raha saanud, see tähendab oleksid kõik neilt välja nõudnud. Ja see on, see on imelik. Ja muskaari sügas end täiesti ebateatraalselt kõrva tagant Te ajasite mind täitsa segadusse. Ja kolmandaks. See rohu lapsiin jätkas isa Brauna mõtlikult. On väga kena vaadata ja see on ohutu kukkuda. Ta pole alt ega ülevalt nähtav, kuid see pole ju mingi kindlus. Ta viletsamad positsiooni on lausa raske leida. Lihtsamast lihtsam on politseil seda siit teepealt tulles vallutada. Meid peeti siin kinni nelja karabiiniga. See roheline lõkson täiesti kaitsetu. Tal peab olema mingi muu tähendus, ainult ma ei mõista, milline sarnaneb rohkem lavadeklaratsiooniga. Vaimulik kõneles arvamuskaari, kellel oli metslooma meelte teravus. Kuulis kaugel mägedes, ka peab laginat ja summutatud hüüdeid. Enne veel, kui seda kuulsid. Inglased hüppas Montana teele ja jäi puu varju seisma. Röövlite kuningana oli ta pähe pannud naljaka kübara ja võtnud mõõga, mis ei sobinud kokku tema jäme villase ülikonnaga. Ta pööras oma pika, rohekas kahvatu näoröövlite poole, vehkis käega ja kaltsakad alludes mingile kujutusele sõjaväekorrast peitusid põõsastesse. Kabjaplagin paljenes, tee kõmises. Põõsad ragisesid ja sealt kostis püssikukkede klõpsatusi. Teel trumpisid hobused, kõiklesid inimesed. Oleme päästetud. Hüüdis Moskaari Kübaraga vehkides. Ta heitis mütsi puu otsa, haaras mõõga ja ronis üles tee peale. Frank jooksis talle järele, kuid isa hüüdis käskivalt paigale. Ära sega vahele. Kas sa tahad, et inglane jääks itaallasele alla? Ära sega vahele, meil tuleb nagunii saatusele alluda. LisaBraun kobas pudelit oma rinnataskus ja ohkas kergendatult. Muskaari tormas röövlite kuninga juurde ja virutas talle rusikaga. Se komistas, välgatasid mõõgaterad, kuid enne, kui need ristusid, hakkas endine giid naerma ja langetas käe. Kohe on sellel palagani lõpp, ütles ta itaalia keeles. Mida sa räägid, lurjus, hüüatas tulivihane poeet. Su vaprus on samasugune pettus nagu haugi. Mul polegi midagi tõelist. Ütles, et sa heasüdamlikult pole Hei, kiidega röövel, olen näitleja, mask maski taga. Aga maskidega ei võidelda. Poeet võpatas, kui keegi puudutas teda küünarnukist. Tema kõrval seisis väike vaimulik nagu miniatuurne noa oma laias kübaras. Andestust, senjoor, muskaariet, segan teid. Kas te armastate seda tütarlast nii et tahaksite temaga abielluda ja olla talle hea abikaasa ja vastase Moskaari. Aga kas tema armastab teid? Pärisisa Braun? Ma loodan küll. Siis minge kohe ja pakkuge talle oma kätt. Miks? Imestas poeet. Sellepärast, et mööda teed Cap tema poole õnnetus. Mööda teed kappab päästmine vastase muskaari. Minge ja päästke ta päästmisest. Sel momendil pudenesid röövlid laiali. Üleval paistsid sandarmite kolmnurksed, mütsid, kõlas käsklus ja pikakasvuline ohvitser ilmus nähtavale. Äkki pankur karjatas. Röövitud sind rööviti juba ammu, imestas poeg. Juba kaks tundi tagasi võtsin sinult 2000 naela. Mitte raha, vaid mu väike klaaspudel, vastas pankur vaikse meeleheitega. Ohvitser, leks tema poole. Röövlite kuningast möödudes patsutas ta sellele õlale. Selliste naljade eest aitäh ei öelda. Poeedile näis väga imelik, kuidas ohtlikke röövleid püütakse. Ohvitser aga teatas härra kütile. Samuel härragid. Seaduse nimel olete arreteeritud pangarahade kõrvaldamise eest. Pankur noogutas asjalikult, pöördus, jalutas aasa servale ja hüppas alla. Täpselt nagu mõni tund tagasi. Ainult et nüüd ei olnud all mingit rohelist paradiisi. Itaalia sander avaldas oma nördimust ja vaimustust. Lisa Brownile. Inglane oli kange mees, pole midagi öelda. Põgenes oma rahadega siia Itaaliasse ja palkas need tüübid oma näitemängu. Aga ei läinud läbi. Puskari viis ära õnnetu neiu, kes end alatiseks tema hoolde usaldas. Etsast möödudes poeet naeratas ja küsis. Kuhu siin siis nüüd viib? Lõngemi, vastas näitleja sigaretti süüdates. Ma ütlesin sulle, et olen tulevikuinimene. Kui ma millessegi usun, siis on see muutus, haare, uudsus. Seda Manchesteri, Liverpooli halli häädrs Fildi klaas Gosse või Chicagosse. Seal on tänapäeva tsiviliseeritud ärimaailm. Ühesõnaga röövlite paradiis. Panime Oskari jutule punkti.