Tere päevast eetris on saade laviin, mis vikerraadio lainepikkustel kõneleb Euroopa Liidu ja Eesti sidemetest, probleemidest, sündmusi, inimesi ja fakte. Toimetaja reid, valingu valik, kus täna tahaksin kõnelda niisugusel teemal mis peaks välja tulema aga kõikides saatesse valitud helilõikudest. Et kuidas on inimesed Eestis informeeritud Euroopa Liidust ja mida praegusest asjade seisust arvatakse ja mikspärast mõni tunneb ennast rohkem informeerituna ja mõni vähem. Aga kõigepealt toon teieni viimase saate küsimuse õige vastuse. Küsisin nimelt, viidates möödunud saates olnud pikemale helilõigule, mis kõneles Saare maakonna eurointegratsioonist ja regionaalpoliitikast. Et mittu saar ei kuulu Euroopa Liitu, aga kuuluvad Läänemere saarte ühendusse, mida hellitavalt kutsutakse p seitse ja kõik vastajad hele karilaid, Jana lahe, Einar Mõttus, Linda Tigmann ja Udo lumis vastasid õigesti, et need kaks saart on Hiiumaa ja Saaremaa. Nii et mäng, mille auhind on teadupoolest võitja. Sõit ühte Euroopa liidu riiki kestab edasi kuni detsembri lõpuni. Nagu ikka, saate lõpus tuleb tänase saate küsimus. Nüüd aga siis tänaste teemade juurde. Teisipäeval, üheksandal septembril avati Tallinnas rahvusraamatukogus pidulikult Euroopa Liidu nägusid tutvustav fotonäitus Euroopa nägu ja sealt ongi lindistatud nüüd kuuldele tulev intervjuude kimbukene. Eino Tamme, öelge palun, kas teie positsioon nõuab teilt teistmoodi piltide vaatamist siin rahvusraamatukogus, kas Euroopa näod vaatavad teile näkku kui inimesed samalt kontinendilt, vaatate te neid, kui elukutseline poliitik ja Euroopa asjadega hästi kursis olev inimene eesti hõimuvõimuhierarhias? Tipus ma pärast vaatan natukene teistmoodi, sellepärast et minult oodatakse täna väikest sõnavõttu ja ma mõtlen, et kas ma leian siit mingisugust inspiratsiooni, püüan mõelda, et kui oleks eestifotograafid ka osalenud, et milline oleks võinud olla see eesti portree siin, kas ta oleks olnud siis kinniste silmadega või ikka lahtiste silmadega, kas rõõmus või kurb või hoopis ootav kõhklev-kahtlev. Nii et nähtavasti, et kõiki neid pilte ma olen siin ka näinud ja, ja võiks ka vist eestist võtta igasuguse nägudega pilte. Öeldakse, et tõlk sisaldab informatsiooni ja informatsioonipuudust Euroopa asjust kurdavad paljud inimesed, kellega Euroopa liidu asjadest tavatsetakse rääkida. Kui informeeritud võiksid olla need inimesed Euroopa liidu liikmesmaadest, kes meile siin Rahvusraamatukogu kuuenda korruse fuajees neid vastu vaatavalt kord värvilised, kord mustvalged, kui informeeritud võisid nemad olla enne seda, kui nende riik hakkas arutama seda eksistentsiaalset probleemi olla või mitte, olla liidu liige. Ma arvan, et olukord on täpselt sama nagu meil nendes riikides, kus on referendum läbi viidud, nagu eriti Taanis ja ja ka Rootsis ja Soomes, kus on uuritud avalikku arvamust siis seal võib-olla inimesed peavad rohkem, kuna lihtsalt selle aktsiooni jaoks on viidud läbi spetsiaalsed informine järgmise programmid, et ühed või teised poliitilised jõud saaksid oma soovitud resultaadi kui teleüldiselt nendes teistes maades, kus mingit referendumit pole toimunud. Isegi inimesed praegu, kuuludes Euroopa liitu, ei tea seda, et näiteks Prantsusmaa või Suurbritannia kuulub sinna. Nii et see informeerimatus on ikka täiesti globaalne, üleüldine ja jama. Ma arvan, et see ongi poliitikute asi otsustada. Seda võetakse lihtsalt kui normaalset nähtust. Et me ju olemegi eurooplased ja ma arvan, et eriti Euroopa mandri riikides nagu ei tunnetata ja see ei ole ei oma mingit erilist tähendust. Nii et mingit tohutut iga Väikse külani minevat liikumist ei peaks ka Eestis tulema nii väga globaalselt, vaid see peaks olema siiski niisugune üleüldine, hariv, hariv suhtumine inimestesse ja maailmapildi avardamine, et nüüd me olemegi seal ja sinna me läheme. Ma arvan küll, Eestis võib-olla võiks seda harimist natuke rohkem olla, kuna me oleme saanud oma kurva ajalookogemuse ja kuna Eesti ühiskond lihtsalt on nii väike, et siin kõik kõiki tunnevad, siis ka igasugused üldised poliitilised suundumused lähevad väga kergesti konkreetsete inimeste tasandile ja eks siis need konkreetsed inimesed peavad ka seda tööd tegema, et nad oleks pärast oma valijaskonna poolt ikka veel toetatavad ka pärast seda, kui nad on hääletanud kas Euroopa liitu minemise poolt või vastu või valmistades oma valijaskonda ette, siis võimalikuks referendumiks. Ma arvan, et Eestis saab see olema tunduvalt kõrgem kui mistahes muudes riikides. Seni on olnud. Te ütlesite, et meie jutuajamise alguses otsite ühte nägu, et selle näoilmele ja silmade üles ehitada oma kõne fotonäituse Euroopa nägu avamisele olete te selle silmapaari? Ma ei leidnud siit konkreetselt seda silma paariaga. Näen siin väga erinevaid ilmeid ja arvan, et et mistahes fotograaf, kes otsiks eestist endale modelli, keda pildistada, leiaks samasuguseid nägusid, võime näha inimesi alates tumepruunist nahavärvist kuni täiesti helev londideni välja ja ja kõikvõimalike näoilmed, ma arvan, tervikuna ongi Euroopa nii eripalgeline, kui ta on just nimelt see eripära teebki ehk Euroopa Euroopaks ja rikkaks orikas tegelikult puudub, kus töötab see julm ühtlustamise masinavärk. Nii teie usute mitmekihilise Euroopasse mitmevärvilise ja väga erinevate isiksuste koosluses Euroopas. Mitte seda hirmu ei ole teie jutus, et toimub unifitseerimine ja nii-öelda heki kuuskede pügamine, kui me ükskord seal oleme. Mida rohkem väikerahvaid sinna ühineb, seda rohkem saavad ka need väikerahvad oma eripära ära rõhutada, nii nagu ühes korralikus vaibast, mis on küll ühte tooni, aga just need väikesed pisikesed värvikillud teevadki selle asja rõõmsaks, täiuslikuks. Valve Kirsipuu, Eesti riigikogu liige me seisame näituse Euroopa nägu väljapaneku juures, selle rea juures, mis näitab meile Kreeka poliitikuid, keda on pildistatud telesaadetes, esinevaina. Aga ma tahaksin teie käest hoopis küsida seda, et majandusinimesena, kas te suudate nende piltide järel välja arvutada või arutada, missugused majanduslikus seisus on eurooplased, kes meile sellelt näituselt vastu vaatavad? Muide, ma ütleksin, et see on väga hea küsimus, sest kui ma tulin siia ja teadsin, et siin on 15 maa fotograafid valinud välja tüübid, kes peaksid olema iseloomulikud nendele maadele, kes seal Euroopa liidu liikmed siis ma kardan, et nende nägude järgi ei ütle välja, missuguses olukorras on tegelikult selle maa majandusolukord, et Osama, kus me praegu seisame, need Kreeka poliitikud, ma arvan, et kõigil meie poliitikutel tasuks pisut vaadata seda, sest eks me kõik anname oma parima väideldes vaieldes, seaduseelnõusid vastu võttes, aga siit oleks üht kui teist õppida, sellepärast et meie demokraatia kahjuks on veel kaunis noor ja kaunis habras, nii et siin on, mida vaadata. Kui aga tulla selle küsimuse esimese poole juurde tagasi, kas majanduslik heaolu paistab välja? Ma pean ütlema, et minu jaoks on äärmiselt huvitav Portugali ja Hispaania näod. Ja me ju teame, et need on riigid, kus elustandard ei ole nii kõrge, kui me võrdleme mõnede põhjapoolsete Euroopa Liidu maadega aga seda nendest nägudest küll välja lugeda ei saa. Milles ma teeksin niisuguse järelduse, et inimesed, kes on välja pandud, nendel ei ole nii palju oluline materiaalne heaolu, kuivõrd nende eneseteadvus, kuivõrd nende sisemine väärikus, kuivõrd selle riigi ajalugu võib-olla isegi, sest ei maksa unustada eriline väärikus, eriline niisugune enese väljenduslik ilve just selles Portugalis ja Hispaanias on täna võib-olla sellele, et need olid maad, kus kunagi hakkas Kolumbus liikuma, kus, kes on nii palju liikunud ümber maailma, kes oma iseseisvuse ja oma riigis säilimise nimel on näinud palju vaeva. Võib-olla sa isegi on olulisem, teine asi, ma vaatasin ka neid itaalia fotosid, seal jälle huvitav lähenemine, minu jaoks praegu veel arusaamatu, aga ega ma eriti palju seda näitust jõudnud ka vaadata. Kõik on kahestunud. Ei ole portreefotot Nikon tavaliselt vait on kaks inimest, kaks naist, kaks last, kaks meest või abielupaar, ka sellel on oma tagapõhi, ka sellel on oma tagapõhi ja masele ta põhja taha panen, lihtsalt võib olla Itaaliani Perede suuruse Aleksander kuidagi naljakas pole näidata ühte inimest, kui tegelikult nende elu on rohkem kollektiivis, rohkem mitme inimese juures, nii et ma arvan, et siin on õige palju, mida mõelda, kas või selles mõttes, mida see fotograaf oma maa juures kõige iseloomulikumat on näinud. Ja kui te panite tähele, täna oli siin öeldud ju, et võib-olla ta on pass varsti Eesti, see, kes, kelle nägu peaks olema selle euroopa nägude reas ja mind tõesti huvitaks, kelle valitakse välja ja mismoodi me välja näeme selles üldises süsteemis. Fotograaf Kalju Suur seisab näituse euroop oma nägu. Prantsusmaa esindaja Stephan errvjee Töömehe portree juures on teil endal tulnud niisugust silmavaadet sageli eesti töömeeste juures kohad. Kunagi ma pildistasin töömehi küljes, kui maalin maratist, seal oli põhiliselt küll naised, aga mehi oli ka mõnigi ja ka see on päris meeleolukas pilt. Niimoodi suu hoiak ja siis põselohud. Nii et tavaliselt on need need ka siis pühi pigi või midagi muud, teeb, aga see on niisugune puhkehetk ja ja tehtud muidugi ateljee pilt, need ateljees või peldi pildid on teised kui reportaažlikku pildis Miinama tavaliselt. Aga mulle meeldib üldse fotodel huumor ja meeldib, hetke tabamine lõi siis, kui nüüd on kompositsiooniline mingi erinõks. Aga põhilise osa piltidest siin on lihtsalt isikute jäädvustamine ateljee piltidena hea valgusel laiali filmile. Ja muidugi on resultaat vaat niisugune korrektne. Aga vähe on siin minu pilte selles mõttes, et reportaaži siin ei ole, see on tehtud ikka Euroopa nägu, mitte Euroopa tegevused, emissioon üks niimoodi või Euroopa huumor, need siin põhilised puuduvad, kuigi väike nüanss on nii ühte kui teist ka sees selles komplektis ja kahel korrusel päris huvitav vaadata. Taani pildid meeldisid ja siin teisel pool otsas on Hispaania ja siis Hollandi pildid. Nii et neid on meeldivat küllalt. Kuidas teie nüüd väga aktiivsest elust pisut tagasi tõmbununa vaatate seda, mis praegu Eestis toimub seoses temaatikaga ja keskuste eludega Euroopa liidu kohta. Kas teie, Kalju, suur inimesena olete piisavalt informeeritud sellest, mis praegu Eestis seoses Euroopa Liiduga toimub? Piisavalt informeeritud olla, aga ma jälgin siiski ajakirjandust, raadiot, televisiooni ja poliitikasaateid, aga ütlemiljonärplemineni omavaheline versioon, kurvaks tegevnähtus. Meil ei ole ühtsust, mis on vajalik minna ühel rindel kuhugi. Aga kui me omavahel kakleme, siis ta minna edasi. Võtame umbes niimoodi, et kaks meest vedasid käru mõlemad käruli silla taga, ilm oli sant, luuletuslik pikk ja mõlemal teine veab ja Lasiti käed lahti ja läksid, jõudsid, linnakärud ei olnud. Sest see vedamine niimoodi teist alt vedada, see on väga vilets nähtus. Nii et nende jala taha panin või altvedamine on kurb nähtus, aga et me sinna suunda peame minema Euroopas ju tegelikult oleme. Geograafiliselt ja arengult ka. Kuigi see taandarengumoment oli ja taandarengust saab jagu just niimoodi, sihikindla tööga või püsiva tegevusega, ükskõik, mis valdkonnas on, on kultuurivaldkonnas, kus ma rohkem aparaadiga ringi kärplesin või on siis ta kasvõi spordirindel. Aga põhiline on ikka tee tööd ja teetööd. Kas Euroopasse jääb alles teie arvates pärast seda, kui Eesti ka kunagi sinna astub ja astumas on teie lemmik inimtegevuse sfäär huumor? Arvatakse, et kõik muutub nii kole tõsiseks ja direktiividega. Seatu üks umbes nii nagu mingid väga kurjad tulevikunägijad näeksid meid ainult niisuguste ruut ja kast inimestena seal Euroopa bürokraatia masinavärgi vahel. Loomingulise inimesena võite te ju ette mingit protesti tunda. Ei, nii hull see asi ei ole, sest mul tuleb meelde, oli prantsuse nägu, oli üks neid ka näitus Moskvas aastaid tagasi ja seal oli väga hea pilt, üks paremaid pilte, Karzepressiooni pilt. Olen talle siis mainisin, kui ma kogemata kukkusin Tallinnas temaga ja reporter operatsioonil oli võetud. Üks Talumees ümmarguse näoga ja säras nagu päike, kes oli abi ajamata. Mulje jättis kõige ilusam mulje, peaaegu sellest osa pilte, mis tal olid ennem tuntud. Need mind ei üllatanud, aga see oli mul ennenägemata ja see oli Euroopa naer. Täitsa avamini. Ilus naer. Ma ei usu, et me hakkame naerma poole suuga. Või niimoodi, et paneme siis ühe silma kinni, vahima silma käime, peame avasilmi vaatama ja lõbusalt naerma, imetlema seda, mis on head ja võib-olla vaikselt või kuidagi mõistvalt kritiseerima arvustama seda, mis on tehtud vääralt. Kogu ühiskond ka Euroopa areneb ja aeg ei peatu. Aeg voolab ja voolab minu arvates õiges suunas. Sest praegu tendentsid, mis sõjavastased on riikidevaheliselt igast protsessid. Selles liinis annavad muljet, et ilmselt suurt sõda ei tule ja kui tuleb, see on niisugune plahvatus, mis jälle võtab naeru uisukogu inimkonnal ära. Lävinile andis intervjuud fotograaf karjasoost. Tõi ja kokku on Eestis tegutseva Soome Instituudi kultuurisekretär palju ringi reisinud, elanud mitmetes maades. Missugune on sinu jaoks eurooplase nägu? No eurooplase nägu on muidugi on väga-väga mitmekülgne ja see näitus. Ma arvan, et seda mitmekülgsust väga. Väljendab somaalased ja see muidugi tähendab, ma ei ütleks, et see on tüüpiline Euroopa nägu, aga see on üks kindlasti üks nähtus maailmas, millega me hakkame juba harjuma, millega me peame hakkama harjuma. Nii et tõesti raske öelda, mida, mida nägu on eurooplane, et minu minu meelest on isegi siis, kui ei näeks autori fotograafi nime ja seda silti, kus on kirjas, kust, kust maalt ta on. Siiski võiks enam-vähem paika panna juba nende vastavate maade tundmisi järgi mis rahvusest fotograafiga on tegemist ja, ja ma arvan, et seda ei saa ega ei taha ka Euroopa Liit kuidagi muuta. Seoses väitluse Euroopa nägu avamisega räägiti palju kiitvaid sõnu Taani instituudist, tänu kellele näitus Eestis on ja Eestis ka ringlema hakkab. Silvi Teesalu instituudi juhataja. Kust näitus Tallinnasse jõudis? Need Euroopa näod? Teate, see on tegelikult minu kolleegi Anders, nii et tegevus, et Taani kultuuri instituut täna ära mainitud, saab siin sellepärast, et Edinburghis 1995. aastal, kui näitusi korraldada, siis selle korraldas Edinburghi Euroopa foorum, mille esimeheks oli tol korral Andersen, kes muide on niide Taani kultuuri instituudi peasekretär. Jaa, resideerub Kopenhaagenisse selle aasta esimesest septembrist ja seetõttu tuleb see näitus, ringleb see näitus Euroopas Taani kultuuri instituudi, noh ütleme niimoodi praktilise jällegi töö tõttu. See näitus oli Edinburghis sisenema ja läks edasi Kopenhaagenisse, sest 96 oli Kopenhaagen kultuuripealinn Euroopas. Peale selle on näitus ringelnud mitmes linnas Hollandis. Peale meid läheb tema tagasi nüüd Taani kaudu kas jälle mõnda Euroopa riiki ja jutt oli ka Peterburis, sellepärast et Taani ja Euroopa tahab ka seda balti mere regiooni väga tugevasti oma ürituste mõjusfääris hoida. Et informatsioon liiguks. Näitus iseenesest tõepoolest on. Huvitav, ma mõtlen ja minu meelest Taani saadiku tänane niisugune üleskutse eesti fotograafidele, et miks mitte pakkuda Euroopasse siis ka see Eesti nägu, mis meil siin on, väärib võib-olla ettevõtmist ja seetõttu ma kutsun üles isegi amatöör, fotograaf, kutselisi fotograafe. Tooge oma Eesti nägu portree Taani kultuuri instituuti ja võib-olla tõepoolest komplekt komplekteerime ühe toreda eesti näo, mis tahaks jah, seda me arutame, kuidas minna Euroopasse. Võib-olla on see päris tore mõte ja siis veel Taani instituudi aadress, et inimene vaevu kuivanud fotot käes ei ringlex mööda Tallinna ringi, vaid teaks täpselt tulla. Ja me oleme kena koha peal, see on dominiiklaste kloostrikompleksis Vene tänav 14 ja sinna kolmandale korrusele. Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei. Te ütlesite näituse Euroopa nägu avamisel. Et näitus on mõeldud selleks, et ta liiguks mööda Eestit ringi. Tallinnas on ta lahti üheksandast 16. septembrini ja siis edasi võib iga suurema või väiksema Eesti keskuse inimene ise näha. Missugune on siis Euroopa nägu? Kuhu ja mikspärast ta niimodi liigub. Ta võiks olla ainult Tallinnas ja mõnes suuremas linnas. Selle asja mõte on loomulikult see, et viia see näitus nii-öelda kaugemale Tallinnast kaugemale sellest keskusest, sellepärast et ma arvan, et just nimelt väljapoolekeskust on see huvi võib-olla isegi teistsugusem ja teatud mõttes suurem, siin on ka seda pakkumist oluliselt rohkem ja sellepärast äratada inimeste huvi äratada inimest tõstab tõstata üles diskussioon Euroopa Liidu teemadel. Ma arvan, et see näitus selleks seda mõtlemist pakub ja kindlasti seda seda nii-öelda viia teistesse maakondadesse on väga-väga positiivne. See haakub ka üldiselt nii-öelda põhimõtetega, mida praegu planeeritakse rakendama hakata just nimelt maakondade tasandil, meil on näiteks plaanis ka välja koolitada igast maakonnast maakonna tõenäoliselt seepärast inimesi, kes oleksid rohkem kursis Euroopa Liidu asjadega, kes siis võiksid seda informatsiooni kas siis oma maakonnas ja, ja siis ka kohalikele omavalitsustele, mis selle maakonna poodiumil on edasi anda. Nii et Ma arvan, et, et see on selles mõttes nagu heaks stardiks. Meie projekt käivitub kuskil novembrikuu, see kestab 80 60 inimesi välja koolitatakse ja samal ajal on praegu samal ajal plaanis veel ka maakondades iga omavalitsuse juurde luua vastavalt vaat infopunktis, kus on võimalik saada informatsiooni Euroopa liidu kohta. Selle väljatöötamine ja järgmine aasta käigushoidmine on ka kindlasti üks meie prioriteete, nii et ma arvan, et selles mõttes on see niisugune hea, hea avalööki ja kindlasti väga-väga oluline samm selles suunas, et Euroopa liidus diskussioon tekiks keda kasvaks. Ma arvan, et praegu. Ta võib-olla seda administratsiooni, et üldse ei ole, on vale. Ja ma arvan, et tänasel päeval eestlane teab sellest oluliselt rohkem, kui teadis näiteks keskmine soomlane ja rootslane seitse-kaheksa aastat enne seda, kui need maad Euroopa Liiduga liitusid. Aga aga ma arvan, et selles mõttes seal niukseks heaks mõtlemapanevaks näituseks ja vaadata, et Euroopas elavad seda Euroopa ei koosne ainult bürokraatia, teiste direktiividest. Nojah, sest et tasakaalustamiseks on muidugi siin rahvusraamatukogu viiendal korrusel, kus üks osa näitusest lisaks kuuendale väljas on ka Euroopa nõukogu info- ja dokumendikeskus, aga kõik see jääb ikkagi inimese silmade ja inimese silmades peegelduva vaate varju. Et ma kuulsin näituse avamisel ka väljendit, et huvitav euroopaniinindlik aretsede sama meelt. Härra lei, ma olen kindlasti sama meelt, et Euroopa on inimlik ja liikudes ringi erinevates Euroopa riikides, võib tõdeda, et inimesed ja, ja nende mõttelaad on paljuski analoogiline meie inimeste ja nende mõttelaadiga. Kui mäletate, Henrik Hololei viitas sellele, et Eestis hakkab neid igal pool nii-öelda piirkondlikul tasemel toimuma europropaganda ja ühte niisugust europropagandakeskust külastamegi Saaremaal. Nüüd on põhjust siin Kuressaares ühel pool Kuressaare piiskopilossi vallikraavid ja teisel pool valge kollasega ilus tsaariaegne. Super, saaksite hoone küsida? Tarmo pikner? Euromajas tegevjuht miks siis euromajja kolis? Euromäel oli hea võimalus kolida just sellisesse, nagu te mainisite väga unikaalsesse kohta. Ja see võimalus anti meile brüsseli poolt, võin ütleks nii Euroopa Liidu piirialade koostöö programmi raamides. Omavalitsus käivitas sellise projekti nagu Euro-Maja asutamine. Aganits eurone asutamise protsess kulges kiiremini, kui prusside rahad kohale jõudsid. Päeval me räägime siis projektist euromaja arendamine ja see tähendab seda. Brüsseli poolt heaks kiidetud projekt nägi ette euromaja kui institutsiooni nii-öelda loomist, täiustamist, selle varustamist vastavat vastava aparatuuri ja seadmetega aga ka ruumide remondiga ja inventari soetamisega. Ja just nimelt praegu on see protsess käimas. Ühesõnaga selle projekti elluviimine on just sellises järgus praegu, et remont on pooleli praegu osa ruume on valmis, osa on tegemisel, seadmete iga päev saabuvad uued arvutid, uued projektorid, vastav vajalik seadmestik konverentsi jaoks. Ühesõnaga see projekt on just just parajasti käimas. Ja, ja selles mõttes on see hea praktiline näide sellest, kuidas Euroopa Liidu rahadega valmistatakse ette selline üritus või selline platvorm, kust saab just nimelt edasi ajada sedasama Euroopa Liidu asja euromaja kui siis institutsioon, mis peaks tegelema Euroopa Liidu projektide elluviimisega euroinfo vahendamisega. Ja, ja nagu ma juba varem mainisin, äkist, saaks ka euro euromaja panna koordineerima üle vabariiklikku regionaalset euroinfovõrgustik. Miks te üldse sellele Euroopa infokeskusele nii toredama nime panite nagu euromaja. Kui mina seda esmakordselt kuulsin, siis ma mõtlesin, et tegemist on niisuguse teabe tarekesega. Aga tegemist on hoopis süsteemi nimetusega, pigem. Pigem on see jah süsteem ja, ja koostöövõrgustik aga tal peab olema selle nimel, mis viitaks nii-öelda põhitegevusele Euroopale, Euroopa asjadele ja teiseks on ta selline lühike ja lööv inglise keeles Jurožous ja on olemas igasugused baltimajad ja Eesti majad ja miks mitte siis ka euromaja. No need kollase, rohelise ja punase ning sinisega tsaariaegsed veranda aknaehisklaasid viitavad sellele, et tegemist on väga vana majaga, see on see vana Kuressaare kuursaal, jah. See on vana Kuressaare kuursaal, mis on natuke rohkem aastat vana, kuigi need on uuesti ehitatud, aga täpselt samas stiilis kui vanasti. Aga muidugi need värvilised aknad ja need ilusad värvilised klaasid ei kuulu mitte erumajale. Euromaja on siin rentnikuks. On omaksid teatud ruum ainult, aga see koht on tõesti ajaloohõnguline siin piiskopi linnu läheduses, see ongi väga hea koht selleks, et ühendada vana vana meile kasulik ja meid turgutav ajalugu ja ühendada siis meie tulevikuga see, mis meid Euroopas. Nüüd euromaja tegevjuhina võite teie Tarmo pik täpselt öelda, kui palju teil alluvaid on, kui palju inimesi tööd teeb. Kuna mina olen siin tööl poole kohaga maavalitsuse töö kõrval, siis mulle allub siin üks inimene ja tema nimi on Kaie Rõõm ja tema on siin meil projektijuhiks, ehk tema on siis selle euromaja perenaine ja igapäevane töötaja. Kaie Rõõm, te olete siis nii-öelda tegevperenaine, praegu te tegelete sellega, millega perenaised põhilise osa oma ajast igal pool nimelt koristate kolisite uutesse ruumidesse, kas vanad jäid kitsaks? Vananenud kitsaks, aga see, et me siin uutes ruumides kursoli teisel korrusel oleme, on tegelikult Euroopa Liidu programmi poolt rahastatud projekt, euromaja arendamine ja selles samas projektis olid ette nähtud rahad ka kontoriruumide renoveerimiseks ja siin on meil kaks korraliku kontoriruumi pluss veel niiviisi umbes viitekümmend, inimest mahutav seminarisaal ja selle saali remont just iga hetkel ka praegu lõpeb ja juba homme me tahame siin ühe ürituse korraldada, nii et sellepärast selline ülepeakaela koristamine. No võib arvata, et see koht on teile nagu öeldakse paljudele eurobürokraatidele, kes Eestis kavatsevad seda rasket teed sammuma hakata peaaegu nagu maiustoiduks, kuidas te selle koha peale tulite, siis? Selleks tuleb rääkida sellest, et euro mujal on omad osanikud ja üks osanikest on Saaremaavalitsus ja Saare maavalitsus on nende ruumide omanik, nii et meie nüüd tuleme rendile siia. Aga kuidas teie saite koha euromajja tööle, ma mõtlen, sellesse süsteemi, olen, tegite ja kuidas te selles Euroopa suunas siis otsustasite liikuma hakata või keegi teine otsustas teie eest? Parem ma olin kohalikus raadios toimetaja raadioajakirjanik ja enne seda olin ma veel kooliga seotud, õpetasin inglise keelt lastele ja kui elumaja siia 95. aastal veebruaris loodi, siis see oli eelkõige meie maavalitsuse initsiatiiv mind siia tööle kutsuda. Ma ma, ma ei oska arvata, mis oli põhjuseks, aga võib-olla see, et ma natukene valdan keeli ja võib-olla siis ajakirjanikuna olin natukene võib-olla silma paistnud. Mitu kordade Brüsselis olete käinud ühe korra ja kuidas on? On küll, tähendab, ma sain aru ühest tähtsast asjast, et kui ei ole isiklikke kontakte ja kui sa ei tea, kes on ühe või teise nime või numbri taga, siis võitkisid Saaremaalt ja, ja ma usun ka Eestist faksima helistama jääda. Aga kui sul on juba konkreetne kontaktisik ja palud sealt mingit informatsiooni või mõne asja kiirendamist, siis see asi töötab, nii et tunne mind ja mina tunnen sind, see töötab ka Brüsselis. Brüssel on armas väikelinn, täiesti uskumatu, sest kõigi loetu põhjal ma kujutasin ette, et minnes Saaremaalt sinna, ma eksin ära ja ma ei oska vastavate ametnikega suhelda, kõneleja asju ajada, aga inimesed on ühesugused igal pool. Arvate Kaie, rõõm sellest, et Eestis nüüd räägitakse nii kangesti nagu eestlased jaguneksid juba ette A priori europessimistid, eksi eurooptimistid, eks, ja nendegi vahel tehakse nii-öelda alamklassideks jaotust. On see liiga vara ja ma arvan küll, et on ja sellepärast, et niinimetatud europropagandat ju tegelikult, et ei olegi veel olemas meil. Ja ausalt öeldes, kui palju selline keskmine Eesti inimene üleüldse teab, mis Euroopa Ühendus on, mis on Euroopa Liit, mis ta meile toob, mida me kaotame? Me ei tea mitte midagi, minu meelest on see täiesti tegemata töö vähemalt regioonide tasandil ja vot see on nüüd üks meie tööd olnud, et üritada rääkida Pole, et mida see tähendab ja samas ka nii palju ohtudest, kui me teame. Kas see tähendab seda, et te lähete, nagu vene demokraatia ajalugu väidab, olid Naroodmikud, et lähete rahva hulka, võtate materjalid kaasa eakatega muudkui seletama aastatest peale või ootate, et inimesed tulevad siia teisele korrusele Vallikraavi juurde. Kuni tänase päevani on meie kitsam ja laiem eesmärk ühes asjas olnud projektide kirjutamine ja rahastamise leidmine Euroopa Liidu programmide kaudu. Selline euroinfo vahendamine on olnud meie prioriteetide hulgas kuskil tagapool sest me oleme pidanud töötama eelkõige oma osanik tõe huvides. Kuid Ma kujutan ette, et seesama euroinfo vahendamine see peaks saamiseks põhitööks. Sest me ei saa ju umbropsu kuhugi minna või midagi teha, kui inimesed tegelikult midagi ei tea. Köierõõm, kas te olete ise puhastverd saarlane absoluutselt põlvede kaupa, siis vaata teis ei ole seda võib-olla keset maismaad elava inimese kinnisust ja sulgumist, et teie esivanemad on põlvkondade kaupa ära purjetanud, tagasi tulnud uute muljetega, uute kontaktidega, nii et see avatus, mida nüüd euromaja ja ütleme, Saare maavalitsus, kasvõi selle Läänemere regioonis arendab ja, ja edasi ka kaugemale ja kaugemale neid ringiti viivad nagu kivimis vette visatakse. Et see on teile nagu loomuomane võrreldes mõne muu maa konnaga, mis kusagil seal vete piirist nagu kaugemale on. Ma usun seda, kui võtta isiklikke tagamaid, siis on suguvõsas meremehi ja kaugetest maadest tulnud teist verd inimesi, aga ma arvan, et saarlane vaatamata sellele, et see väike koht ja piiratud koht ja, ja on palju sellist, mis naaber teeb, jällegi me vaatame, on ta suhteliselt avatud siiski. Et Ma arvan, et tänu meie naabrid teleka lääne poolt, et me oleme siin nii piiri peal, on siiski meil see lähtepunkt tunduvalt parem ja sellest kindlasti ka tingitult on see euromaa ja just nimelt siia loodud. Mis te arvate, missuguseks võivad järgnevad kuud sügisel ja talvel euromaja jaoks Kuressaares kujuneda. Saate töökohti juurde, uusi kolleege hetkel kindlasti mitte ja, ja praegu me üritame leida euromaa ja rolli Eesti eurointegratsiooniprotsessis. Sest nagu ma juba ütlesin, senini me oleme väga kitsalt tegelenud konkreetsete projektidega või just see laiem tegevus ja, ja roll ka kogu Eesti jaoks, vot see peaks nüüd lähikuudel selguma. Ja siis võib-olla uuest aastast on meie ülesanded hoopis laiemad ja me loodame vähemalt nõnda. Niisuguse optimistliku lausega lõpetas rõõmsis intervjuu laviinile, kui päike on juba lõpetanud. Kuumuta mõtlemise. Aga ilus päiksepoolne tuba on teil ja Kuressaare valmistub üheks rahvusvaheliseks nõupidamiseks. Tänases saates me oleme kuulanud nii mõnegi Saaremaainimese arvamust, kes on siiski esindanud ametlikke organisatsioone selle kohta. Nii või teisiti on välja tulnud nende arusaamine Euroopa Liidust ja Eestist. Tavaliselt huvitab inimesi, kes seda meie programmi kuuleb, see, mida arvab teine temasugune milli toonsoled, Saaremaa üks paljudest koorijuhtidest ja paljude kooride juht. Ütle, kuidas sa kujutad ette niisugust asja nagu Euroopa Liit, mis sa sellest üldse tead? Ma ei oska öelda, ma vihkan, ei ole eriti mõelnudki sellele sellele küsimusele eriti. Aga ma kujutan ette, et võib-olla, et Euroopa Liiduga ühinemine annab ikkagi mingisugused võimalused võib-olla ka tõesti tavalisele inimesele võib-olla rohkem suhelda siis kas siis nende riikidega või nende nende riikide kaudu. Nii et mul tegelikult sugune oma arvamus küll puudub. Praegu ma ei ole mõelnud selle peale. Aga ma arvan, et edasi halb ei ole, kui me ikkagi liitu liiduga ühinemine selles suhtes oled sa küllaltki ebatraditsiooniline, sest tavaliselt on arvamus, et need inimesed, kes tegelevad kultuurihoidmisega, on igasuguste niisuguste ühenduste automaat tsete vastaste hulgas või vähemalt skeptiliselt suhtlejate hulgas. Väidetavalt kardetakse mingit kultuuri nivelleerumist ja massikultuuri vohamist, et kõik me oleme väga sarnased. Tunnetad sa seda hirmu? Ei ma ei, ma ei arva, et see nii võiks olla, sellepärast et kui. Mingisugune silmavee avardamine toimub, siis ma ei saa, et mõelda selle peale, et et toimuks nagu mingi nivelleerimise ja ma arvan, et vastupidi, et need kontaktid, mis tekivad, et neil ikkagi rikastavad ja ja, ja see oma selgroo säilitamine, see on ikkagi meie see küsimus ja meie eneste probleemid seal ei saa olla niimoodi, et me pimesi võtame midagi nüüd üle ja, ja ei mõtle, kuhu me läheme või mida me teeme, nii et ma järveni selle meie jutuajamise taustaks on viimase, et sooja vee ja päikesenautijad Saaremaal karujärve ääres häälitsemas paljud inimesed kardavad, et see looduslik eesti omane keskkond kaob ja me anname oma järved, metsad rikaste eurooplaste käsutusse. Mida sa võid arvata ja oled sa tundnud näiteks Saaremaainimesena. Et kas see raha, mis mujalt Saaremaale tuleb. Kas see on paha raha? Ma ei arva, et see paharahade eest kui küsida kasutatakse hästi ja mulle tundub, ma ei tea, rahade liikumist mitte kuidagimoodi, aga ma näen, et Saaremaal toimub nii palju ja nii palju tehakse ilusaid, aga kas just nimelt ka Kuressaare linn, võtame kas või seesama karujärve, mis on ikka väga kauniks tehtud. Jaa, jaa. Selle selle mõttega ei ole ju see halb raha või, või, või, või kuidas seda öelda, ma ei. Ma ei arva, et see oleks halb. Ja ma mõtlen seda, et suur hulk inimesi saab siiski tööd tänu sellele, et rahad liiguvad ja on pandud teenindus õigele, Meie leiab, püütakse meelitada siia inimesi, kes on maksujõuline publik, mitte ainult Eesti enda inimesi, vaid ka mujalt. Ja mina arvan ka niimoodi, sellepärast et see tähtis on see, mingi asi saab korda ja et ta oleks, oleks inimestele kättesaadav ja ikkagi praegu ütleme kui vaadata Saaremaad, siis Saaremaa on ju kättesaadav ikkagi kõigile ja ja see on, on ju ainult tervitatav. Sul on praegu kuus laulukollektiivi juhtida, mis sa arvad, kas niisugused võimalused on sul ka tulevikus ja kujutad sa ette nende aastate lõppedes, kui toimub kunagi referendum Eesti ühinemise asjus Euroopa Liiduga, et sul on siis veel võimalus töötada kuue laulukoorija kvartetiga? Seda on küll raske öelda, aga ma ikkagi tahaks loota, et on sellepärast, et ega siis Eesti inimene ju ometigi kuskile ära ei kao, Sist eestlane jääb ikkagi oma maal alles ja ja, ja ega see, ma arvan küll, et ega siis lauluarmastus ikkagi ei kahane seoses sellega, et et me oleme seotud Euroopa Liiduga või et, et see eestlase nisugune iseteadvus väheneb. Ja kui see väheneb, siis lihtsalt kahju sellest ma ei usu, seda. Väheneb et mingisugune instruktsioon numbriga 2007 murd 44 sunnib meid äkitselt ütleme mingisugusest x kuupäevast lõpetama laulukoorides laulmise, rahvatantsutikkimise, heegeldamise, droide kudumise. Seda ei ole ju ei ole ju sündinud ka kõige raskematel aegadel, nii et ega see, see, see on küll ebatõenäolise edasi seda juht. Ma arvan, et niisuguste hirmude aluseks on, kui tuletame meeldekojal on üks suurepärane graafiline leht, teadmatus sünnitab koletisi vist jah. Nii et kui inimesed ei ole informeeritud, siis olemasoleva pooliku info põhjal võivad tekkida kõige kummalisemad nägemused tulevikust. Informatsiooniga siiski on nii, et kõigepealt peab inimene tahtma informatsiooni saada ja ma arvan, kui inimene tahab omada informatsiooni, omab. See laviini saade, mida te praegu kuulate, kannab järjekorra numbrit 18 ja nagu eelmistes saadetes kuulame ka täna, kuidas Andres Ots loeb lehekülgi euro blufi käsiraamatust. Maastrichti lepingud Maastrichti lepingutest rääkige alati mitmuses, kõik, isegi euro. OPA komisjon teevad siin vea. Nii et kui te seda viga ei tee, jääb teist tõelise eksperdi mulje. Või siis pedandi mulje. 1992. aasta veebruaris 12 poolt alla kirjutatud lepingud poliitilisest ühtsusest ning majandus ja rahandus susest olid kavandatud võimsaimaks arenguhüppeks Euroopa ühenduse loomisest saadik. Tegevusraadius oli ahhetama panev. Euroopa pidi saama ühtse valuuta, ühtse keskpanga ühtse majanduspoliitika. Eos ootas ühtne euro papa valitsus. Pole ime, et eurofanaatikud alguses rõõmust kla viisid Euroopa neis ühe hooga vabanevat kemplevatest rahvusideoloogiatest ja asuvat suurriikluse teele. Enne veel, kui argpükslikku taanlased kogu ürituse oma referendumiga ajutiselt tuksi keerasid hakati Euroopas ära jagama, et Maastrichti polegi päriselt see, milleks teda oli kiidetud. Suurbritannia ei olnud nõus sotsiaalpoliitika peatükiga, kuna see hellitab töölisklassi ära ja kujundab neis kriitilisi arusaamu. Prantslased hakkasid oma suveräänsuse üle päid vaevama. Itaallased hakkasid muretsema, et nad on põrsast kotis ostnud ja sakslased kiunusid juba niikuinii kulude pärast. On kaugel tsentraalse juhtimisega suur liiklusse süvenemisest vaid liigub praegu pigem laienemise teed. Juurde tuleb ridamisi uusi maid ning tõeline võim püsib rahvuslike valitsuste käes. Seega ei tohiks takistada valjult väljendamastama muret demokraatia defitsiidi pärast. Eurohik kõrvus kõlamas, kuulete tänase saate küsimust. Nimelt tahan ma teada midagi rahast. Jaa, palun saatke 26.-ks septembriks raadiomajja laviini saatele siis vastused etc. Arvate kui palju eeldatavalt ka Euroopa Liit sissetulekuid aastatel 95 kuni 99 tollimaksudest kas 10 miljardit eküüd, 15 miljardit eküüd või 18,3 miljardit eküüd. Saate toimetaja Reet Valing soovib kõigile ilusat ja toredat kartulivõtmise aeg.