Tere, hea kuulaja, jaan Elgula siinpoolaeg on taas hakata kuulama saadet originaal ja koopiasaade on järjekorras juba seitsmes. Lühidalt eelnenust saates originaal ja koopia tuletada meelde eesti omaaegseid muusikalisi hitte aga mitte-eestlaste originaalloomingut vaid kavereid ehk siis järel tehtud versioone ning nende hittide originaale. On olnud saates ka selliseid juhuseid, et Eesti autorilooming on originaal ja seda on järele tehtud raja taga. Aga kahjuks on need juhud väga harvad. Saated, kõik on ka järelkuulatavad internetis aadressil www punkt Erboee. Ja leiate nad keskprogrammide ehk siis keppide hulgast. Nüüd siis tänase saate juurde. Saates on ka külaline, kes seletab lahti mõned ansambel apelsin, omaaegsete meenul lugude sündimislood. Kes võiks veel paremini seda teada, kui mitte Ivo Linna. Aga esimese laulu saatesse laulab hoopis Jaak Joala kõlav laul, viljakoristajad, mis on Eestis salvestatud aastal 1970, aga 1968. aastal andis USA-s välja oma esimese eduka singli, veidra nimega ansambel Nathan Suitkam. Kompanii ja loo nimi oli saim on sees. Kui need kaks lugu on kuulatud, sekkub saatesse ka. Originaal ja koopiad seal on mõnikord kutsunud ka külalisi just need, kes siis mäletavad neid koopiaid, mis Eestimaal tehti, infon käinud mul juba ennegi saates, aga leidsin ühe toreda loo, mille kohta tahaksin Ifi käest teada saada. Et kuidas apelsini tekkis, noh, me teame kõik väga hästi, kuidas Karu elab loomaaias ja matsakas ja muidu maias. Palju täiesti totaalne hitt, mida apelsini ei saanud ühtegi kontserti ilma selleta teha. Tegelikult sai küll sellepärast, et alguses kui me seda lugu ütleme, pärast pildistamist üritasime laval laulda. Teatud paus seal tekkis, sest me püüdlesime väga selle poole, et see kõlaks samamoodi nagu lindi pealt, eks ole. Aga lindi peal paraku tolleaegsed juba kaheksa realist tehnikat arvestades sai teha vigurit rohkem kui lava peal. Aga, aga nüüdseni tegelikult ju apelsin seda mängib, ükskõik milline see apelsinikoosseis ka just ei oleks, aga mäletan väga hästi selle loo tulekut. Tollal oli veel Adrumylähex Harri Kõrvits ja Harri Kõrvits sai kusagilt siis lindi peale loo. No kasseti peale ma arvan juba siis Soome nii-öelda tänapäevase sõnaga kultusansambli hullujussi esituses. Lugu in, kus meiekeelne kohta on see, et tule, tule, tule, tule, tule aga, aga soomlastel oli siis hallide hallide hallide hallide teha oli ta ja nii elasin. Jaa, artsile muidugi see lugu nii meeletult meeldis. Pullivend ka ja, ja siis tekkis seoses. Kas ei olnudki mingi vana-aasta õhtu saade, tekkis idee see laul siis eesti keelde panna ja Henno Käo kirjutas teksti. Ja meile see väga meeldis, sest meil oli ju tollal see Caromam korralik aru, Mam Nuude oli remondis. Ja kui me seda lugu oleksime lindistama, lindistati Eesti televisiooni stuudios siis oli seal tegu klaverisoologa, see on päris hea käia, seda mängisid koos siis. Ühe korra on seda lugu, tähendab, see jäi esimese variandiga, kuigi nad pärast proovisid ka, mängisid koos Gunnar klike, Tõnis Kõrvits, kes, kes oli tollal ju siin televisiooni raadiokomitees liikus iga päev ringi ja, ja kuna nad läksid, nad ei osanud seda täpselt seda soolot ahvida, siis nii-öelda soomlaste pealt läksid seal totaalselt sassi, aga see tundus meile nii pagana naljakas. Et see jäigi lindi peale. Nii et see, mida me praegu võime kuurort ja peale mängitud ja see on kõik ja Tõnis Kõrvits, ma ei mäleta, kumb mängis vasakut paremat poolt, aga ja siis oli soomlastel see see kitarri vaheosa, seal diileeneedeedeebeebee see heli läbi mingisuguse tolleaegse imebloki mängitud. Noh, meil nii kummalist häält ei õnnestunudki saada, aga, aga plokk neid vigurdamise blokke kitarrihääle muutmiseks liikus tollal ka, nii et ma ei teagi täpselt, kas kas see oli see elektrik, mis stress, VS moos, download, millest sa haarad, õnn seda kiratseb läbi, mängis parajasti igal juhul. Tulemus oli selline, kui nüüd hakata sabaotsa kergitama. Tulemus oli selline, et kõik teletöötajaile tollal käis telemajas väga vilgas elu. Ikka tuldi vaatama, mis, kes mida teeb. Siis ükskõik, kes seda lugu ei kuulnud, selle lindistamise ja kokkumängu ajal. Siis kõik said lõuatäie naerda. Aga tee tol ajal ju tegelikult ei teadnud ta ära, sest et see ongi hullujussi lugu. Arvasime, kuigi tegelikult ma ütlen sulle, et kusagil keegi ütles, et tegelikult tundub, et seal mingi vana Ameerika lugu, need, nii et me, me ei olnud üheselt kindlad, et seal Soome lugu ja, ja aga, aga noh raske oli uurida selle loo päritolu ja minu meelest tegime vea, et me oleks võinud ju minna uurimistööga lõpuni ja pöörduda altari poole ja küllap küllap ta oleks teadnud Valter Ojakäär oleks öelnud kohe, et selle loo originaali nimi on Kingo ühest tütarlapsest ja tegelikult on seda lugu siis esmakordselt. No ma nüüd ka pead ei anna, ma vähemalt arvan, if kuulis ka selle loo originaali nii-öelda originaali üle. Et spaik shows võis seda teha küll esimesena. Ja noh, mul on ka geivariant, kes käib. Ta nägi suurepärane Ameerika laulja, koomik, filminäitleja, artist ühesõnaga, kelle, kelle filme on ajutine näidatud ja ta, ma arvan, et ta lahkus siit ilmast kusagil seitsmekümnendatel aastatel. Ei tuntud ja väga-väga tuntud Ameerikat, vist praegu räägitakse vähemaga. Aga hea tantsija ja laulja ja näitleja. Nii nagu nad kõik tollel ajal ratast, väärja ja muu kamp, aga kuulame siis selle loo. Kõigepealt apelsinivarianti karu, laulja pärast seda kohe nii-öelda jutumärkides originaali õu, Patšenkoja spaik George'i versiooni. Koera ja mõni mõni, millisena ta ainult armastus Armastan. Et saada oleks veelgi täpsem ja korrektsem, siis mängin ühe versiooni sellest loost veel, millest juba juttu oli ja ta Nice'i laulab sama laulu Oway Kingo. Kui info on siin stuudios olemas, siis ma kasutan juhust pinnida veel nimelt omal ajal, mina muidugi olin totaalne ansambel apelsinifänn ja, ja, ja absoluutne kusjuures see ei ole sulle mee moka peale määrimine, vaid ma olingi, mul olid kõik apelsinilaulud, lindistused olemas, kasseti peal, MK 60 oli see kassett ja need kasseti oli päris palju. Ja üks lugu, mis muidugi tekitas omal ajal ellu, see võis olla 77, ma kujutan ette v8 seitse et tekitas meile totaalne, mis oli totaalne hitt, oli jälle jälle kadunud, Nuude laulis, seda see oli siis Himaalaja ja, ja minu meelest esmaettekandes ma nägin seda lugu kuskil reklaamiklubis või ma olin sellest laulust ennem kuulnud. Ja kui ma Reklaamiklubis minu meelest Mati Eliste ütles, et ja ansambel apelsin on meil stuudios täna külas muusikalist kosti pakkumas ja nad on tagasi ühelt pikalt reisilt ja siis tuli see lugu. Nii et ma ei tea, kas ta olite kuskil reisil käinud, aga, aga see Himaal Kõne ei olnud kuskil reisil käinud seal ikka lihtsalt sellelt selle lauluteksti järgis helist jutt, tegelikult me mängisime selle loo linti televisiooni saate jaoks, mis rääkis ansamblist apelsin, seal olid sellised lood nagu seesama maale, siis sõber, võta üles, viis siis oli seal aeg ei peatu, siis oli seal. Me armastame ooperit. Ühesõnaga, see oli tegelikult väga huvitav telesaade, me tegime seda Glehni lossis, Kadrioru pargis. Ja Barakkuse saade ei ole säilinud. Ma olen küll kuulnud öeldavat, et omal ajal anti ka Läti televisioonile, võib-olla võib-olla seal Riias on olemas, see saade kukkus meil väga hea välja, mul ei ole üldse piinlik seda saadet kiita. Sest lood olid head, vaimustus oli suur ja, ja me naersime seal igasuguste asjade üle, sealhulgas ka ansambel apelsiniendi üle meie endi üle ja, ja see, see Himaalaja see, kui ma ei eksi, sõjalisele afiks, aiman lugu ramma ja Ramaja ja, ja, ja kui me seda esimest korda kuulasime. Minu meelest see oli meie tolleaegse helirežissööri Virgo Jaanimäe juures, kodus. Pidasime pidu seal lihtsalt ja, ja siis me kuulasime seda lugu mitmeid kordi mitmeid kümneid kordi ja, ja sai siis välja pakutud poisid, teeme selle loo ära. Ott Arder kirjutas teksti ja selle, see tekst, mida praegu võib kuulata, see ei ole mitte see kõige esimene variant, sellepärast et tollal oli väga kuulus teos maailmavärk kirjanduse nimekirjas oli seltsimees Brežnev, maalajasime täpselt ema ja siis olid otil seal punases osas originaal kuskil alles ka otil olid seal sõnadeta balsa ja maa-ala ja ja niimoodi, aga, aga me lõime põnnama. Ja, ja ot ise lõi ka, tegelikult natuke arvaksid. Mine tea, et et tollased olud olid ikka sellised, et oleks võidud lihtsalt öeldud. Kuulge, poisid. Towerschi, tulge mõistusele, et tolle katki nuuskis ridade vahelt tollal päris korralik. Kollegenda linnalegend räägib, seda küll mitte siis mitte Ivo Linnalegend, lihtsalt lina sinna. Legend räägib seda, et et apelsin olla saanud pähe küll sellepärast, et Hiiumaa vaja. Seda ma rannal rääkis või võib-olla me neid piinati rohkem. Tollal minagi käisin ju vastavates organites vastamas küsimustele, miks laulate, et Eesti vabariigi märjuke rõõmsaks teeb, su südame? Tahate klike aega tagasi või ja siis oli paha muidugi see, kui me laulsime Chicago lugu, alguses olid eestikeelsed sõnad, meil siis sellised. Isa oli mul kord miilits Kohtla-Järvel, aeg oli raske, siis tuhamäed ja viin mis ei olegi kes teab kui vale, eks ole, kõik ära, et kas ta siis solvata sellega Kohtla järve, tublisid kaevureid ja nii edasi, nii edasi niukestest asjadest üritati kinni võtta ja selle Himaalaja siis. Me mõtlesime, et jätame selle palsaaja sealt välja ja, ja me filmisime seda Glehni lossi juures. Ja Nuude ja, ja kõik sekam, kes me seal olime siis oli veel selline rääksale, et nagu lumeinimene lumeinimene oleks jätnud suuri jälgimist seal, ütleme sellest poroloonist toodud jäljed olid ja siis mingisugune punane kuju seal kuskil rohu all liikus võime veeru peal. Ja see oli, see oli väga tore tegemine ja peab ütlema seda, et Himaalaja lugu pärast seda, kui me seda laulma hakkasime lava pääl ka siis see oli, vaatad ooperi kõrval 77. aastal luu number kaks. Ja, ja see oli aeg. Kus, kus seda apelsinimuusikat. Me ei olnud ju selline selgelt orienteerunud vanainimeste peale nagu palderjan, eks ole. Aga apelsinimuusika läks kõikidele peale, see oli üllatav naa. Minu kallis emake, ütles, et see on üldse tema elu lemmikluu. Emale. Nojah, sellest imaale Tekstist tuleb välja ka tegelikult see, et et see Himaalaja ja siis eelnev karu laulsem nagu ühel ajal tehtud, sellepärast et Himaalaja tekstis on ka vihje karulaulule ja et ta on nagu Eestis tõesti selle ühe saate lugu. Nojah, tähendab ei ole, tähendab karu laule seal. Karonoomi emmerdi varem ja Carol endale. Ja just täpselt samamoodi, nagu ta selle Karola jutt on pallinud kuulamises aafriks aimanudki ei, kuulame kõigepealt ikkagi apelsini imalat ja siis originaali afiks ajan ja. Parakaravan teed ei ole paradna. Vesi on küll üle. Kas korras Eestimaad ei näe? Kas keegi lõikad? Ta oli ikka lobiseme komeetide ülalt. Kemalajal. See lugu sündis aastal 1978 kusagil lõpus ja ma olin siis küll ansamblis apelsin, aga meil meelt uuris juba mõnda aega. Niisugune rock n roll'i huviliste selts, rokisekt siis tulevase rock hotelli poisid ja ja tollal see oli pärast seda muinaslood muusikas saadet ja jaja ei, ei olnudki ja siiski oli. No näed, kuidas võtva vanur enam ei mäleta. Aga laser, see ajaajav punkt oli umbes sama. Ja siis ma laulsin ju tollal Reet Linnaga päris mitmeid duette koos ja pakuti teha televisioonis ühte saadet ja siis oli nüüd ja nõuded vaja leida, et kes neid lugusid tuleks lindistama. Ja sai valitud terve ports lugusid välja, nende hulgas ka näiteks laul, nostalgiline, väga ilus laul ja nii edasi. Ja siis tuli Pakkumine muide Leogarpinilt karpidest kuradi jobud alane ja uus plaat väljas. Tule kuulata. Ja me kuulasime tulevase rock hotelli poistega seda sammastele foonikad. Ja otsustasime, et teeme ära, Priit Aimla nägi teksti, mis muidugi totaalselt erineb sellest, mida see, millest originaal õiew ikkagi armastusest. Aga meil juhtus tunduvalt geniaalsema tekst tulema Priidu käest, sellepärast et niikaua kui Eestimaal on kooli huvilisi, lapsi, kes esimesel septembril luu kõlab, kas tahad või mitte. Ja muidugi, et tollal oli seda, seda lolli pea ees vette hüppamise tunnet terve terve keretäis teeme ikka sama kõrgelt unustades ära, et no ei ole minul kaugeltki nii kõrge hääl nagu chowdolanil. Ja, ja siis selgus, et kitarristid ütles ka teie, et noh, et see on ikka kõige paremini, kõlab selles originaalhelistikus ja nii edasi. Aga mina, kes ma olen ju harimatu laulja olin jõudnud kaotada ära oma falsetti, eks ma oma kõrtsitööga ja, ja pingsate mängudega mul see, see register lihtsalt kadus ära. Ja kuna selles loos on ju tähtis osa falsetti ka seal vahepeal siis oli jälle mõtlemist, et kes siis tuleks, seal ollakse falseti osa, seda tegi suurepäraseid Priit Pihlap, Pihlap ja laglega oli seal kambas. Seal oli Lagle, seal oli Jüri Makarov, laulsid seal koori ja, ja, ja ma mäletan seda, et see oli üldse esimene lindistus, kus kus Andres Põldre mängis oma uuest ratavastel kitarri. Algusest kuulaks seda algusest selle loo all ja eriti tähelepanelikud ja ma pean ütlema veel seda, et, et ega mulle seda lugu nagu paljusid teisigi enda laulduid ei meeldi eriti kuulata raadiost, aga, aga ma kuulan seda lugu alati, Priit Aimla geniaalset teksti pärast. Sellepärast et siis see tundub praegu tohutult lõbusal ikke trulla lolla lugu ja mis seal ikka. Aga arvestades aasta numbritele seitse süstitakse laulutekstis, kas ma tean, kumb on parem? Mercedes? No ma olen siiamaani, kurat. Ma olen siiamaani üllatunud, et KGB ei tulnud jälle turja. Sest et vihje oli ilmne ja no seksist oli ka, miks on neidude büst ja kaunim ja kutsuvam kui nendel jahe? Nii et jah, seal niisuguseid vihjeid oli avameelselt abielust, mis oli ilmunud tollel ajal, aga oli küll, aga rohkem enam midagi muud, see on üks parimaid tekste, mis ja hoolimata sellest, et seal tohutult palju sõnu. Siis ega see harjutamine väga raske ei olnud. See tekst on nii loogiline ja väga hästi pähe ja, ja suu pöördus neid kiireid aine igasugu pudi-padi, põlvede teda. Et see tuli kohe robinal, et seal palju kannatama ei pidanudki. Nii et kuulata siis eesti keeles laulu tean, ei tea kollektiiv segane ja originaali show'd Olani mitmed laver ja ma arvan, et siis siitpoolt tervitame ka Priit toimet. Ja Priit Aimla üldse eesti sõnade kevade mees tal on. Tal on 19. aprillil sünnipäev, nii et juba juba ette Nii et kuulame siis muusikat. Aitäh, ehised saab tulla ja, ja kui mõnikord äkki tekib jälle küsimusi, kutsun sind vastama aitäh. Aadad kaunima saparaased võime Toolist. Nüüd on juttu olnud küll palju, püüan saate lõpuni veel mõned originaalide koopiad vähese infoga edastada. Kuigi jah, see läheb ka raskeks. Aga no proovin ikkagi. 70.-te algul, kui eesti roki noorus oli kas siis keskkooli lõpetanud ja vene kroonusse läinud või kuidagi teistmoodi elumere lainetesse sukeldunud, oli läbilöögiaeg estraadimuusikal. Vello Orumets koos lainega ja ilma lõi laineid nii Eesti raadios, teles kui ka kontserdilavadel. Lääne laenulugudele vaadati teatud ringkondades viltu, siis roheline tuli oli vennasrahvaste viisidel. Neil seitsmekümnendatel oli Bulgaaria rahvavabariigis väga kuum nimi Mildimitrow kes kirjutas ise laule ning esitas neid nii veenvalt, et olid väga populaarne mitte ainult kuuendikul kogu planeedist. Kogu sotsleeris. Ühel Leningradi kontserdil kohtusid Vello Orumets, kes nagu ise ütles, olikastrollil koos lainega noore Bulgaaria artisti Emil Dimitroviga aeti juttu ja nii nad siis sõpradeks saidki. Hiljem käisti Nitro veel mitmel korral Tallinnas kastrollil. Sealgi vahetati aadresse ja Emilie jättis Vello autogrammidega duubelplaadi. Eks peale seda hakkaski Vello Orumets Emil Dmitri loomingut ka eestlastele tutvustama. Kuulame nüüd laululaul meremehe emast Vello Orumetsa esituses ja siis laulud madruse hüvastijätt loo autori Mildi mütrovi esituses. Saated. Jaanelgula kohtumiseni tulevikus, see on üks vana lugu. Need kaldud, siin on palju, räägi merele, saag, Võsul käinud naised mehi. Emad poegi. Üks ema jäi kanna lõhutama, poeg aastaid seal ta seisis. Ootas oma, kui tulemas, nägi. Lõpuks kivistus veretuultes. Teele fregatt. Purjed paisuvad, tuulekiil lõikab sina vaatled. Lantennaksumasku kõigile vii vabad noormeest. Veed kaldal soovivad ema. Ei silmis pisaraid. Harry. Setu keskDormeera. Peeti see jääk. On linnu eikeegi ja Iirimaa kus on Kaob silmapiirilt fregatt. Emasseissaadeeerra. Pitki ta vet pedaal laevale ikka on. Nii, tasseitab aasta saab, poega ootab sõjalist ka veel. Kui kaldalt kajakaid. Ümberkivis. Setu kes tormi herra Jääk. On? See on üks vana vana lugu selles et emad alati ootama peavad. Kuid poegadest vaid kajakate jäävad. Reidi. Tee.