Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Jätkame oma ringkäiku Namiibias ja nimelt paigas, mis sellele maale ikka pöörast kuulsust on toonud. Et osa rahvuspargis 100 aasta vanuses ja aafrika suuremate hulka kuuluvas. Ja kui arvestada asjaolu, et pargis liikudes ei tohi autost väljuda ja siis meil siin stuudios ja kuulajatel kodudes on veelgi turvalisem, sest et kõikvõimalikud nelja jalg, kas need ja teisedki ilmuvad lagedale ainult läbi Hendrik. Kui juttu ja see on üks Aafrika kõige uhkemaid rahvusparke ja ja iga Namiibiasse mine ja lihtsalt peab sinna minema. Kes see üsna kurjakuulutav mürin ja praegu möirgab, sarnased hääled kuuluvad aafrit Ta ei Levandile. Ja loomulikult, et osse minnes lootsime mäega seda hiiglast kohata. Aga kõigepealt sellest ikkagi, et mille poolest see Touša siis nendest kümnetest teistest rahvusparkides erineb Aafrikas? Ta on kindlasti võrdväärne niisuguste legendaarsete rahvusparkidega nagu Krüger, Ivar Lõuna-Aafrika vabariigis või Serengeti Tansaanias. Ta on tõesti üks üks tipp. Ja muidugi põhjus ikka selles, et, et seal on tohutul hulgal suuri elukaid. Ja selle põhjuseks omakorda muidugi looduslikud olud. Ja et mille poolest tossa siis nagu niisuguse loodusliku keskkonna tekkinud. No tõesti tänavu just saabki 100 aastat täis selle rahvuspargi loomisest. Aasta 1907, sel ajal oli rahvusparke tegelikult väga vähe. Kas ja olukord oli, oli selline, et siis loodi rahvuspark hästi võimsalt. See esimene piir oli nii suur, et sinna seal on umbes poole Eesti suurune alise algne rahvuspark. Aga edasi hakkas rahvas tihenema ja farmerite surve tugevnema ja, ja tegelikult on, nüüdseks on jäänud järele sellest üks kolmandik ja see üks kolmandik, mõtled, et seal väike seal umbes siis nii väike nagu mingit kaks eesti maakonda kokku. See on siis selle rahvuspargi suurus ja tema olemuse moodustab tegelikult see on inglise keeles kõlab erit ja hästi, et et Toshiba Hänn eesti keeles siis, et tossab pann selle panni peale, mitte rasv, selle panni peal on sool. See on siis üks hiigelsuur soolajärv. Ühtpidi on ta läbimõõdus 130 kilomeetrit ja teistpidi 70 kilomeetrit trit kuivanud, kuivanud, aga mitte kogu aeg. Aeg-ajalt, kui mingid tingimused kokku satuvad, siis taga täitub veega. See juhtub korra umbes 10 aasta jooksul. Aga siis see vee sügavus kuskil meeter, mitte rohkem. Aga muul ajal on ta siis selline tegelikult ikkagi tõesti soola soolaväli ja, ja, ja pigem kõrb kui järv. Ja, ja noh, me käisime ka muidugi vaatamas seda, et kuidas ta välja näeb, ega sinna serva nii väga kergesti ei taheta lubada ka paar kohta nagu on. Ja noh, esimene mulje on tõesti selline, et, et sa oled sattunud tohu jäätunud lagendiku serva, eestlasel tekib eri teisese niuke silmi pimestavalt kirgas, ere nisuke nagu jääpind silmapiirini välja. Ja, ja siis muidugi ajuti isegi tundub, et, et seal nagu selle päikese peegelduse tõttu justkui oleks mingisugused niuksed, läikivad veesilmad, tegelikult see on hoopiski peegeldus, on jääpeegeldus ja siis muidugi proovisime ka sinna peale astuda. No ta on niimoodi, et kohati on ta kõva nagu kivi, aga siis vajub jalg läbi umbes nii nagu võib-olla kuskil novembri lõpus või detsembris, kui on juba lombi peal jää ja siis sa vajud nagu natukene sellest jääst läbi. Ja see soolakirme siis nagu nagu killuneb ja selle all niisugune nihuke vastik, mida ta ei ole sügav. Aga paras ikkagi, et su matkasaapad niuke tugevalt sopaseks saavad sopidule lahtiselt, seal nende sool pluss sool ja kõik see kokku lõhnab tähelepanuväärselt. Siis sai ühes puhtaks aitama matkasaapad, kuidagi sai, aga, aga niisugune mälestus sellest kokkupuutest nagu oli, aga see, mis annab nüüd sellele tossale niukse erilise peibutava külje loomade jaoks on see, et ümber selle järve on nagu pärja, kuna noh, looduslike veesilmade ja allikate ring. Ja see ei kuiva terve aasta jooksul. Ja see on see, mis meelitab nagu loomini hullupööra sinna ligi. Ja, ja sellepärast seal käiakse. Ja muidu on seal põhimõtteliselt nagu sa vannid Rohtlase vannid ja kohati niisugused pool märjad niuksed noh, soomoodi alad, aga tavaliselt kõige rohkem turiste läheb sinna noh siis meie ja kui meil on suvi, Talv siis kusagil ütleme juulikuus, sest siis on seal väga kuiv ja loomad on jäänud tohutuse veepuudusesse, siis nad kogunevad tohutute karjadenane nende üksikute veesilmade juurde, mis on, ja siis sa saad lihtsalt nihukesi pilte, kus on noh, nagu ma ei tea, loomade laulupidu niukesed, hullumeelsed, tohutud karjad, loomi ümber nende platside ja me läksime täpselt vastupidi, sel ajal me läksime siis sel ajal noh, mis oli nii-öelda vihmaperiood ehk siis kuskil veebruarikuu ja no raamatutes on kirjutatud, toovad siis on loomad kõik nagu laiali Polegi kedagi näha ja siis sel ajal seal on siis, sel ajal on seal siis nagu suvi ja meil on Talv võtsite riski, et kuigi öeldi, et seal ei ole, aga just teil polnud mingil põhjusel muud võimalust, lihtsalt seal oli palju, aga me üks mõte oli ikkagi see, et me tahtsime minna nii-öelda auto, siis on ehk siis sel ajal Ajal, kui massid ei liigu, kus me saame olla loomadega oma pead ja minu noh, eelnevad kogemused Aafrikas ütlesid seda, et ei saa olla, et elukaid ei ole, nad peavad olema väga noh, neid on võib-olla vähem lihtsalt. Ja üks eelis on sel ajal, et sel ajal on loodus roheline ja Sõrve looduses palju-palju rohkem kui, kui nende suveajal ehk siis kui on kuiv ja kõik on kõrbenud. Ja kui me nagu rahvusparkides Aafrikas on ikka, et kui sa jõuad selle uhke rahvuspargi juurde, siis sa kohe saad aru, et nüüd ma lähen mingisugusesse erilise keskkonda, siis seal tohutu uhked väravad, ilusad sildid väljas, kassiirid kasseerivad su käest päris korraliku raha. Nad on aru saanud, et selle eest võib valge inimese käest päris palju küsida. Miks see nii palju on, aga ütleme päevapealt inimese kohta mingi paarsada krooni eesti rahas ja mida kauem oled, seda rohkem maksad, eks ole. Ja, ja siis omakorda on seal kohustuslikud. D paigad ja seal võetakse sult veel mingi paarsada krooni või niimoodi veel omakorda kus sul telk ja muu on kaasas, kui, kui ei ole, siis maksab palju-palju rohkem. Nii et, et noh, et ega see odav lõbu ei ole. Kui mõelda, et maailmas on näiteks rahvusparkidel väga erinevad kombed, siis noh, need aafrika omad on ikka selles mõttes ikka viimase vindi peale keeratud tiga aevastus maksab just enne siis Austraalias on sisuliselt ilma rahata rahvuspargid aga nii, ja siis, kui me väravast sisse Läksime, siis seal on ka see reegel, nii nagu neis Aafrika rahvusparkides ikad väravad pannakse õhtul kinni ja pannakse reeglina kinni siis, kui päike vajub loojangu ajal. Ja me olime üsna niimoodi viimase vindi peale kerinud selle, selle jõudmise sinnani, et et me kiirustasime natukene ja, ja siis hakkasime sõitma pärast, ütleme seal pargi väravatest läheb läbi, siis me olime valinud niukseid kämpi, paiga, mis oli, ütleme keset seda rahvusparki ja selle nimi on halaali ja, ja selles halali noh, sinna minekuks oli ikka mõnikümmend kilomeetrit vaja sõita. Ta teed on nüüd selles osas, kus kus turistid saavad liikuda, see on siis selle, selle suure soolapanni lõunaküljes on kõik see teedevõrk mujal teid üldse ei ole, seal ei saa üldse kuidagi liikudes on keelatud isegi seal pool siis siis mööda teed on päris korralikud mööda mööda teed, siis hästi aeglaselt sõidad ja siis läheb lahti. Noh, see on seesama asi, kes esimest korda Aafrikas läheb, see on täiesti Pahv, eks ole, aga no ma olin enne olnud siis ma valmis, et midagi niisugust on, et no lihtsalt mingisugused loomakarjad on teede ääres ja need on kõik metsikud loomad. Loodus on looduslik, see ei ole mitte kolhoosi karisel, see tundub küll metsikut keelega autodega harjunud, nad on autodega harjunud ja ei sundjuristidega just ja nad teavad täpselt, et rahvuspargis on, on ka selles mõttes ranged reeglid, et neid ei ohustata. Et see auto ei ohusta neid mitte kuidagi. Ja üldse on, on see niimoodi, et kogu maailmas ka Eesti kaasa arvatud, et et loom ei karda autot, loom kardab inimest, aga autot ei karda. Siis need esimesed elukad, keda suurtes hulkades oli näha, olid hüpika sellid. Eetika seal on niisugune, noh, natuke metskitsest väiksem, niisugune väga habras ja armas. Anti Loop ja tal on külje peal niisugune tume niisugune müüt, selle järgi tunnete hästi ära ja, ja me nägime kohe seda liigutust, mille järgi ta oma nime on saanud. See mõnikord eepika, seal nad on karjas alati, aga järsku üks nendest no üles nagu vedrude peal ja tõuseb umbes noh, vähemalt meetri kõrgusele. Ja siis ta laseb nagu pea alla justkui vaataks noodi alla. Ja niimoodi ta hüppab mitu korda, nagu oleks mingi õhupalli peal või seisust nii naljakas tegelikult, kas ta kargab õhku, tal on ülevaadet vaja, ta jah, tal on ülevaadet vaja ja see tegelikult näitab seda, et ta on märganud midagi. Et tähelepanu Ahtung kõigukarjale on nagu teade, et nüüd nüüd olge ettevaatlikud, et siin ei ole päris tavaline seis noh, rääkimata sest muudest, aga siis esimesel õhtul oli, oli ka neid linde, nisukesi, linde, keda ma esimese hooga ära ei tundnud. Neid oli mitme koha peal. Need olid niivõrd suured linnud, noh, ma arvan, et ütleme, kalkunisuurused vähemalt, aga, aga märksa saledamad pikkade jalgadega. Algul ma arvasin, et see on madukotkas. Muidugi, kas me rääkisime ükskord, kui me olime oma mõtetega Keenias ja rändasime seal. Aga siis ma vaatasin lähemalt, et ei, ei, ei, see on, see on hiit, trapp. Hitttrapp on üks maailma kõige raskemaid linde, kaalut, kes on võimeline ikkagi veel kalendama. Ta võib kaaluda seal oma 19 kilo ta on väga suur niukene, nisukene, massiivne lind, pruunikirju no ikka kujuteldamatult suur lind tegelikult. No ma ei räägi võrreldes jaanalinnuga kurega, aga just nendest noh ütleme, meil võib olla hanega, võiks võrrelda, aga märksa massiivsem kui hani, hästi pikkade saledat jalgadega. Need olid need esimesed elamused, aga kiire oli noh, kiire selles mõttes, et rahvuspargis ei sõida kunagi kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis. Aga, aga kui me oma kämpi paika jõudsime telgi üles ja, ja olime ka söönud, siis esimene kokkupuude niisugune kokkupuude loomaga, mida mul enne pole olnud, oli, oli selline, et kõigepealt iga selle telgi lähistel on mingisugune prügikast nagu krampis ikka. Ja seal alguses kõva plekikolin. Ja siis oli juba hämar, siis läksime lähemale ja siis vaatame, et niisugune üsna priske tumeelukas oli lükanud selle parajasti ümber selle prügikasti ja võtnud hambusse meie ka korralikult kokku pakitud niisugune prahikotikese noh, niimoodi ilusti kokku seotud ja puhas oli, me olime pannud prügikasti, sellel ei võtnud hambusse ja ta tahtis sellega nüüd jalga lasta. Solisakal ei olnud šaakal, see oli palju kummalisem loom. Ta nägi välja umbes nagu mäger. Aga altpoolt nagu alumine osa oleks nagu mutta kastetud, täiesti must ja selga niukene, hõbedaselt hall. Ja tegelikult ta on meie mägra sugulane, tema nimi on meemäger. Ja väga kentsakas nägi ta välja. Ja loomulikult ma tahtsin endast pilti teha ja kohe noh, püüdsin pildistada, aga siis ta muidugi arvas, et tema seda ei taha ja hakkas ära minema koos oma saagiga, aga noh, meil oli ju kolm tugevat meest. Pojad Karel Pärtel. Me piirasime ta sisse, et ta ei saanud enam ära minna. Ja siis ma hakkasin temast pilti tegema, noh, võib-olla üks, kuue seitsme meetri pealt lähemalt ei julenud. Aga tema sai nüüd aru, et nii võsasse ei lasta. Ja siis ta, kes kohe järgmise strateegia, ta lasi selle prügikoti lahti ja hüppas niimoodi paar nihukest pikka hüpet minu poole ja tegi niuksed päris niuksed tõsiseks urina või peaaegu et müürgia või Ruigamise ja paljastas hambad. Need liigutused käisid nii kiiresti, et ma sain aru, et tegelikult see on ohtlik loom. Et siin ei olegi nalja, tegin kiiresti paar pilti ära ja, ja siis lasime tal rahus minna, sest ta täiesti endastmõistetavalt võttis selle prügikoti uuesti hambusse ja läks hullas läbi mõeldud, aga aga tähendab, kui suur ta siis ikkagi oli ta teda küll sisse piirata, õnnestunuks Teie jalgade vahelt kuskilt ja siis suutnud läbi, linnad on olnud, ütleme, üks niisugune meetrine tegelane umbes nii, et ega naljalt ellips on küll ja, ja noh, ega ta päris inimesele peale ei taha tulla, ta tahab ikka minna sealt, kus on ohutu, eks ole, ta igaks juhuks otsa peale ei tule, aga siis samal õhtul sai mindud seal seal ilusti duširuum ja puha, seal rahvuspargis ja, ja duširuumi seina peal oli hoiatus, seal oli jälle Neeme Trabilt ja hoiatas, et et, et ettevaatust, käib ka aeg-ajalt, käib aeg-ajalt duši all ja on ohtlik. Et see, see oli käidki või, ja võib käia. Tähendab lühidalt niimoodi, et, et see meemäger on siis kohanenud seal nüüd selle rahvuspargiga sellisel kujul. Et ta käib igal õhtul ja pärast selgus, et mitte ainult seal territooriumil ja igal õhtul, kui läheb pimedaks, algab niisugune võimas niuke, metalli kolib ühekaupa, lükatakse kõik prügikastid ümber ja võetakse sealt head ja paremat ja, ja Vanssitakse metsa. Ja see on nende jaoks parem toit kui, kui see, mida ta loodusest saab. Paljudes maailma paikades on midagi saada. Kämpide ümber koguneb seltskond, kes muidu elaks kuskil looduses ja meie siis nagu, nagu nimetasime nad nagu mõttes niimoodi, et kuidas see oligi, et metallmuusik ka mägrad või midagi niisugust oli äkki kuidagi nii, ka tädid ja vanaema saadetakse dushi alla, ise minnakse jahile jälgi. Ega nad dushi kasutada ei oska? Ei, ei, ei, nii kaugele nad ei ole jõudnud. Aga selles mõttes on meil aga ei huvitav koostöö, nende kämpi koristajateks, kämpi, koristajaid, iga päev koristavad neid prügikaste ja kõik on väga puhas ja ilus, kuid koristaja tuleb alati hommikul kell 11. Ja meemäger tuleb õhtul kell 11. Et meemäger võtab, mis vaja, noh ja siis koristaja võtab selle, mis meie meelest ülejäänud. Nii et see, see oli päris kummaline elamus ja, ja tegelikult meemäger, miks ta niisugune nimi ja ta looduses elab mitte ainult Aafrikas, vaid ka Aasia maades ja, ja ta ongi, siis ta sööb noh, peaaegu nagu meie mäger, me mitmesugust nihukest, ütleme põhiliselt nihukest, liha ja väiksemaid elukaid ajab taga, aga, aga ta teeb ka urgusid nagu meie mäger, aga väiksemaid, aga, aga meemäger on ta siis sellepärast, et eriti meeldib talle otsida noh, nii-öelda nende maamesilaste pesasid ja nende kallal maiustada. Et siis ta leiab sealt mett. Aga mesilased, kuidas mesilased ei suhtu, aga meie mägral on niivõrd tihe, harv, et nad ei suuda talle ka mitte midagi teha. Aga nina ja, ja no ta on selle ühesõnaga, ta on selle peale spetsialiseerunud ja ta teab juba, kuidas käituda, kuidas nendega hakkama saada. Ja eriti vahva on tegelikult see on niisugune ilus lugu, lihtsalt et meemäger teeb koostööd mee näituriga. Mee näitur on siis üks lind, umbes niisugune kuldnoka suurune nihuke, pruunikas lind. Ja mee näitor on siis see, kes näitab käte, kus mesilasepesa asub, aga ise ta seda kätte ei saa, sest see on näiteks maa sees seal ja ta ei suuda seda kätte saada, aga ta saab aru, et see seal on ja näitab siis nagu, et siin on ja siis tuleb keegi ja kaevab selle lahti ja meie näitursis saab oma kümnise nagu ka sellest, tema armastab ka mett ja vaha ja neid vastseid ja kõiki muud, kes seal on. Ja see on, see on niisugune vahva lugu ja, ja see on hästi tuntud lugu tegelikult. Nii-öelda loodusesõprade aafrika sõprade seas. Aga huvitav on, seda, seda legendi on uuritud ka. Ja teadlased on, on just 2002. aastal pikaajalise uurimisega jõudsid tegelikult niisugusele järeldusele, et et ta tõesti inimestele näitabki kätte, aga mitte valgetele vaid nendele kohalikele oskavad noh, temaga nii-öelda suhelda, tema jälgedes liikuda, ta teeb nihukse erilisi häälitsusi ja liigutusi, mille järgi siis saadakse aru, et siin peab kuskil mett olema siin peidus ja meestele, kes teavad linnusõnu umbes jah, niimoodi, aga et tegelikult loomadele nad väga ei näit Ta, või noh, selle uurimuse järgi tuli ka välja, et vist mingid paavianid korraga näkitseda. Aga täiesti ükskõikselt vahtisid seda pealt, et nad ei ei saanud neist märkidest aru, et see natukene on selle kliendilõhnaline, see meeneid tuli ja, ja meemägrakoostöö, aga noh, ta kõlab ikkagi ilusti. Ja, ja niisugune. Me mägrakogemus oli igatahes väga meeldejääv. Järgmisel hommikul tõusime ka, see on ikka see, et sa pead juba kuke ja koiduga üleval olemas, näed loomi, rohkem neid ja siis tegime juba niukse tõsise tiirusele Toužas ja loomulikult noh, see on pöörane, see on kirjeldanud, milline liikide rohkus noh, kõige rohkem on igast anti lobiliike ja nendest muidugi need kõige suuremad on, on ikka ikka igaüks ikka omaette väga värvikas tegelane, noh, näiteks sininuud Need on siis niuksed umbes kui panna kokku hobune ja jäta hobusesaba ja hobuselakk ja panna talle siis nagu härja sarved pähe. Siis tuleb umbes GNU välja. Noh, see on vahest filmides näidatud näide tohutut rännakuid tuhandete kaupa, kui nad suvekarjamaadelt talvekarjamaadele rändavad ja vastupidi. Meeletud, meeletud voorid lähevad läbi savanni. Ja siis muidugi neid suuri võimsaid peagu veise suurusjanti Lope oli, oli tõesti ka väga palju, näiteks kudu on jälle niisugune, see on tõesti väga suur, tal on selja peal niisugused noh, umbes nagu sebra, niuksed, heledad vöödid. Tema jäi nagu selle poolest meelde, et noh, keskpäeval loomadel siesta, keegi ei viitsi väljas käia, kõik lõõtsutajad põõsa all ja puu all ja, ja siis see kudu oli. Ta lasi väga hästi endast pilti teha, kui ta seal puu all oli ja ta suur loom. Niuke tekitas elevust, et nii lähedale pääsed talle. Aga võib-olla neist kõige tähelepanuväärsem suurtest anti loopidest oli siis kapi poolt, miks te ei ole siis nimi, tuleneb sellest millegipärast cape, armastan suhet, kapimaa sellesse tuleb. Ja kapi oriks on ka väga suur ja võimas. Anti lopp, tal on ka nagu hobusesaba taga, ta värvid on väga efektsed, niuksed nagu helehall ja siis on mingid mustad niuksed, mustrid seal peal ja sarved täiesti sirged, sarved tahab tohutult pikad, väga efektne loom ja ta on valitud Namiibia rahvusloomaks. Põhjendus on selles, et ta suurepäraselt tuleb toime selle Namiibia väga raskete kõrbetingimustega. Ta näiteks on võimeline ilma veeta elama tohutult kaua aega. Ja põhjus, miks on üks põhjusi, on see, et ta on võimeline tõst oma kehatemperatuuri selle järgi, kuidas ümberringi õhutemperatuur tõuseb. Nii et 37-st kraadist näiteks 45 kraadi peal meil on 45 kraadi, siis me oleme raskes palavikus. Tema lihtsalt tõstab selle temperatuuri selle tõttu. Ta ei higista enam nii palju kuna keha ja õhutemperatuur on lähedased ja ta hoiab sellega vett kokku. Imepärane omadus muidugi, ja, ja peale selle on ta näiteks võimeline näiteks, kui üldse mingit isegi kuivanud rohtu ei ole, siis ta näiteks kraabib maa seest välja mingeid juurikaid, juuri, elab nendest tohutult sitke loom ja samas väga ilus ja suur. Et see, see on võib-olla mõneti niisugune sümbol loomika täitsa Namiibia jaoks. Muidugi nägime ka kiskjaid. Aga noh, põhiliselt need neid nisukesi šaakalid ja vääne. Ja noh, väiksemakasvulised kiskjad ja šaakal on umbes nagu rebane üsna rebase kasvu, väga ilus loom tegelikult ka lähedalt, vaata niukene kohev saba ja niukene, arvas pruun loom ja ja, ja neid on nagu niuksed. Kazja võrdlemisi nihukesed hirmuäratava välimusega. Ja päris naljakas oli jälgida loomade käitumist, see ongi rahvusparkides on alati üks suur rõõm, et sa võtad lihtsalt aja maha ja vaatad, kuidas loomad omavahel käituvad. Ja loomulikult nägime me siis nüüd seda, kuidas kiskja hakkas jälitama rohusööjat. Ja see oli siis niimoodi, et kaks šaakalit hakkasid taga ajama ühte anti lobby ja antilapp jookseb, aga eriti kiiresti ka nagu ei jookse, ei Sakal tuleb juurde, võtab peaaegu kannast kinni niimoodi. Ja siis me mõtlesime, et mis nüüd läheb, läheb verelaskmiseks või midagi. Ja järsku sai sellele anti loppil villand, ta pööras ümber ja hakkas šaakalit. Ta kasvab. Ja šaakal me kõigi suureks üllatuseks pööras ka ümber ja hakkas anti Lobjest ära jooks. Ja siis käis sedasorti tagaajamine nagu mäng siis mingi ilmselt selli mäng, kõhud kõigil kõrini täis, umbes nii, ma arvan, sellel võib anda 1000 põhjendust, aga ma kujutlen, et seal oli põhjus see, et need võisid olla noored šaakalid, kes tegelikult nagu mängisid natukene. Ja, ja jällegi, see anti lopp esimese hooga nagu hakkasid instinktid toimima. Aga siis ilmselt oli aega nagu olukorrast, nagu aru saanud. Et tegelikult, et mis asja, mõtlesin, jändavad, eks. Ja siis tegin neile tuule alla. Ega seal rahvuspargis siis ilmselt selline olukord ei ole nagu eriti mõeldudki, et keegi kellelegi ära ei, ikka on. Käib täiesti tähendab, elu toimib seal nii nagu nagu metsikus looduses kõik need reeglid toimivad nõrganärvilised turistid siis nojah, et seal võib kõike juhtuda. Et sa võid kõike oma silma ees näha, see ei ole, meie ei ole sellise asjaga kokku puutunud, ma ei ole kunagi näinud, et, et kiskja murraks minu silma all mõne mõne looma. Ma olen küll näinud neid nagu korjuste juures. Aga just see külg asja juures, et et me oleme nii harjunud, noh, et kui juba kiskjad ründavad, võtavad selle vaese anti lobirajalt maha, eks ole, ja enne ei lõpe, kui ta on, eks ole, Ing väljas. Tegelikult võivad asjakäigud kulgeda väga erinevaid stsenaariume pidi. Ükskord hiljem me nägime, kui, kui kaksi, jääni niimoodi läksid selle uuriksi juurest nagu eest läbi, lihtsalt nad isegi ei hakanud teda ründama. Väga orks. Vaatasite, mulle see ei meeldi ja läks sarved niimoodi ees, pea maas nende nende poole ja need kahekesi tema oli üksi, panid eest ära, jooksid tolm taga. Nii et, et noh, et kõik on võimalik, et need mängureeglid on teistsugused kui meie metsloomade vahel. Aga need rahvuspargi töötajad nagu ei jälgi siis seda seal ikka enam-vähem rahu valitseb, nemad jälgivad ainult seda, et neid looduse reegleid ei rikutaks. Et looduse reeglid toimiksid, seda nad valvavad see tähendab siis see tähendab seda, et ikka kes on ikka lihasööjaks loodud, see aeg-ajalt murrab rohusööja, et ja, ja seal on keeruline süsteem, mis järjekorras need lihasööjad seal siis söömas käivad ja lõpuks tulevad, jäänide võtavad viimased kondid, eks ole, ja raisakotkad ja noh, et, et ühesõnaga nad jälgivad, et loodus kulgeks oma rõivastes ja et inimene mingil moel seda ei segaks, seda nad jälgivad ja nad teevad ka, vaatlesime, on enamasti on nende eesmärk ka niisuguste teaduslike andmete kogumine kogu aeg, et kuidas loomadel läheb, eks ole. Kuidas nende saatus kulgeb ja sealt saab nagu pideva ülevaate sellest rahvuspargis. Pilk on peal. Et see on nagu oluline ja tegelikult ütleme nägime, keda me nägime, aga aga neid kõige suurematest elukatest, kes Aafrikas on, ma nägime ainult kaelkirjakud, aga neid oli tõesti palju. Ja nii see oli, ma olen neid ju enne ka näinud, aga, aga esimest korda ma nägin oma silmaga, kaua jälgisime kaelkirjakut flir. Kujutleda kaks Eiffeli torni, kellel on neli jalga all, tulevad üksteise juurde ja keeravad need tornid niimoodi omavahel niimoodi. Seal ta noh, spiraali nagu või jah, jah, põimivad, sünnivad jäänaelad kokku. See oli, see oli vapustav, tegelikult see oli elamus. Aga siis, kui me õhtaks juba tulema ja olime natuke pettunud, et ikkagi neid suuri elukaid me nii palju pole näinud. Ja neid pidi siin olema. Ja kaelkirjakud välja arvatud, jah, jah, et et need teised, noh. Ja, ja siis päike hakkas juba alla minema, oli vaja rahvuspargi või selle kämpi väravate juurde jõuda õigeks ajaks. Ja siis järsku paremal tundsin, et siin tuleb seisma jääda, siin on midagi ja siis umbes 100 meetri kaugusel meist oli siis üks lõvipaar lihtsalt, et nendel polnud meiega asja, aga neil oli omavahel asja. Nad nimelt armatsesid omavahel. Ja see oli päris päris seda noh, jälgisime kaua. Päris naljakas oli see, et Namiibias üldiselt ei toimi eriti ei internet ega ka taskutelefon. Aga et ossa rahvuspargis taskutelefon toimib ja meile tuli just Eestist. Et mida te seal teete? Ja siis me siis niimoodi sõnumile, mida me parajasti teeme. Aga, aga see oli uhke vaatepilt, kuidas need savanni kuningad seal siis tõesti omavahel miilutsevad ja aga siis me saime aru, et me ei või ikka lõputud seda vaadata, sest päravad pannakse kinni ta koju ja siis koduteel järsku tormab meile võsast välja tee peale, kõigepealt üks niuke pooleteistmeetrine ninasarviku poeg ja tema järel siis niisugune kolme-neljameetrine emme otsetee peal. Eks me kukkusime mõlemad ja auto jätsime seisma, nemad keerasid kohe otsa ümber ja läksid noh, sinnasamasse tee äärde võsasse. Siis me läksime nii lähedale, kui me saime. Ja, ja siis me vahtisime neid kahte ninasarvikut, nad olid umbes 20 meetri kaugusel ja näinud sellest võsast suht midagi, ausalt öeldes oli näha neli sarve ja neli silma nimelt ju ninasarvikud nina peal tegelikult kaks sarve ja pojal kaks ja emmega, kas emme oli nagu eespool poeg, tagapool? Pisikesed silmad, niuksed natuke tundsid isegi noh, ta näeb niisugune nüri natuke vaenlase ninasarviku nägu ja, ja siis sa mõtled, et et huvitav, mida tema mõtleb. Ja, ja, ja siis ma ikka no ühesõnaga, see oli nii põnev jälgida ja, ja olla nii lähedal ja samal ajal noh, ma teadsin seda ju, et, et, et see on nüüd siis ninasarvikuid on meil ju kaks liiki, eks ole. Ja, ja et, et see oli nüüd nendest see, kes, kes elab nagu võsades ja, ja metsades. Ja tema nimi on teravmokk-ninasarvik ja see teine on, on, on laimu ninasarvik. Vanasti nimetati seda teravamaks, ninasarvikut mustaks ninasarvikuks ja, ja seda lai moka nimetati valgeks, nina saadikuks. Tegelikult nad kõik on ühtmoodi hallid. Aga niukene, kolonistide pandud nimi, teravmokk on siis see, kellel on, ülemine huul on nagu allapoole nagu pisikene londi kena, lausa niimoodi alumise huule peal ja tema on kohastunud selleks, et siis võta põõsa pealt lehti niimoodi oma ülemiste mõõkadega. Aga laimokk on kohastunud Rohtlas siis nagu rohu söömiseks ja tal on siis ta saab vist väga hästi nagu muruniidukit mängida seal seal seal Rohtlas ka mõlemad on hästi suured ja võimsad loomad ja ja, ja noh, nii tagasihoidliku kartliku ja häbeliku suurt elukat kui sama teravmokk-ninasarvik, keda me vaatasime seal noh, on raske välja mõelda, ta on tõesti niivõrd, peidab ennast sinna, lehtedel ise on sama suur kui elevant tegelikult. Niuksed nad on ja nad on, on väga-väga niuksed tagasihoidlikud ja selles mõttes on neid raske ka leida. Nad on alati peidus kusagil. Noh, siis me oleme muidugi väga õnnelikud, et, et meil on niisugune tore saak, läksime kämp b seal oli juba hämar. Siis hakkasid juba jälle need Me mägrad seal oma trummel. Ja hakkasime, mõtlesime, et me lähme veel ühte kohta, sest seal on ilus komme selle tossu rahvuspargis, et iga suurema kämpi lähedal kämpid ongi niimoodi ehitatud, et seal lähedal on üks looduslik veesilm. Ja sinna tulevad öösel võib olla. Ja see on väga mõnus, kõnnid mõnisada meetrit ja siis seal on kohe niuksed, lausa pingid nagu teatris niimoodi. Ja siis vaatad sealt üle barjääri niimoodi alla, ees on niukene suur savanni väli keskel on niisugune looduslik veelamp ja siis istud seal lihtsalt ja ootad, me olime eelmisel õhtul ka istunud, seal istusime, mis me istusime, teised inimesed ka istusid, kõik on hiirvaikselt, aga ühtegi elukat ei ole. No see etendus jäi ära, näitleja oli pahas tujus ja, ja noh, eks see on Eestis iga jahimees ja fotojahimees teab seda, et sa võid niimoodi passida õhtuid nädalate kaupa ja midagi ei juhtu. Aga, aga nüüd, sellel õhtul, kui me läksime, siis parajasti kärgatas äike. Niisugune tundus meile tuleb kohe üks tohutu paduvihm kraesse. Aga tegelikult vihm jäi ära ja, ja kui me jõudsime sinna selle kohani, kus siis vaadeldakse neid loomi, siis me saime pool minutit alla ja põõsastest ilmus välja valge elevant. Üleni valge, Hingleni valge, see oli nagu mingi muinasjutuloom, valget elevanti ei saa olla. Ta pidi olema kuidagi hall, no ütleme ausalt öeldes, et ta oli siis helehall tähtede valgel aafrika tähtede valgel, ta lihtsalt paistis niisugune väga-väga valge, aga tema järv on nii nagu elevantide ikka seal Aafrikas, et see võib olla punane, võib-olla hall, see võib olla peaaegu valge. Aga see tuleb ainult ühest asjast. Sellest, kus see elevant liigub. Millise tolmuga ta ennast puterdab päevas. Ja siin oli tossa sellise niuke hele hele savi, Jaanus-ist ta toimetas seal kuuvalgel umbes nagu pritsumees, lased londi sinna vett, Te siis turistab niimoodi pikalt, tõstab selle londi niimoodi üles musta taeva poole, laseb selle vee omale niimoodi alla ja niimoodi mõnuga noh, kaua-kaua niimoodi, et algul pildistasin nagu ma olin juba päris väsinud, lõpuks ma ütlesin ka elevanti jah, et mitu-mitu-mitusada elevanti mulle siis õieti pildil seal. Aga siis ta lõpuks ikkagi otsustas, et ta läheb ära ja siis ta läks nagu paremale ära. Samal ajal kuulsime Me vasakult poolt põõsaste vahelt rähitsusi ja, ja tõtt-öelda ka peeretasid ja ilmus välja ninasarvik. See astus siis sinna lombi juurde ja siis ta oli väga tagumises otsas küll seal, aga see oli vapustav vaatepilt, kuidas vees peegeldus sellest tähistaeva all seesama tema, tema sarv ja pisikene silm, kui ta sealt niimoodi vaikselt ettevaatlikult jõi. Ta oli oodanud kannatlikult oma järjekorda just. Ja siis ta läks kah paremale ära, aga siis tuli paremalt tulijale element, aga siis nad vaatasid korra üksteisele viisakas kaugusest niimoodi väärikalt üksteisele otsa ja siis tuli elevant jälle tagasi, hakkas jälle jooma. Ühesõnaga, kui me lõpuks sealt lahkusime, siis me mõtlesime, et, et nii see käibki, eks ole, ja nemad test jooma jäid kordamööda, just noh, ma ei tea, mis edasi sai, aga me olime saanud siis meil ei olnud, me olime ainult näinud nendest nii-öelda suurest viisikustanax, keda sa vannides vanasti jahiti ja praegu ei aitaks, fotoaparaadiga on, eks ole, kes nad on siis, Need on kahvli pühvel, leopard, ninasarvik, elevant, lõvi. Ja nüüd nendest nendest kolm olime me näinud nüüd ühe õhtu jooksul väga lühikese aja jooksul üksteise järel. Et noh, et see oli, me olime ikka tõeliselt uhked ja, ja siis seal on alati kämpis, on selline päevik, igaüks kirjutab, et mis ta nägi ja noh, Me olime kadedusega lugenud, et üks oli näinud nendeks lõvi ühel päeval, teine oli näinud ühel päeval ninasarvikut. Me saime nüüd nad kõik sinna ritta panna. Nii ost siia lõppu siis natukene veel seda, seda elevandikest üsna ähvardavat. Aga teisest küljest väga uhkete aafrikaliku mürinat Selline oli siis tänane saade, et osa rahvuspargielamustest, millest räägime järgmisesse Lähme push manist, eks sanide juurde. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.