Rauki. Mul on hea meel rokibeerida saates tervitada. Harri kõrvitsat, tere tulemast. Tervist. Mina olen siis Tiit Karuks, Sa ühes kloos Õpetajate lehes tegid sellise konstateeringu uued ajad, uued kombed, kas sa räägiksid natuke lahtisel? Nii ma vastaksin sulle selle peale, et see on kontekstist välja rebitud tänapäeval moes on öelda. Aga ma nüüd ei mäleta, millest ma seal rääkisin. Aga uued ajad, uued kombed ja nii Sa rääkisid oma vanast elukohast luise tänava elukohast, mida te seal tegite? Ahaa. Nojah, aga ma arvan, et sind huvitab just see et seda seostada nagu muusikaga ja jah, Alex Alex abile. Jah, seal luise tänaval, nagu öeldakse, kõik sündis kõik see, mis puudutas nii-öelda seda teismeliseiga ja sealt saime selle pisiku sisse vendadega muusikapisiku, mis noh, jääbki külge, kas sul on ravimatu haigus sellel ükstaspuha, mis ravimeid leiutatakse, seda, seda seda välja ei ravi. Luise tänaval oli meil päris suur elamine, suur selles mõttes, et oli üks surnud tuba oli ja meie oma tuba, noh, sellest piisas juba, et me saime vabalt tegutseda, kui on oma tuba ja seal omas toas nelja seina vahel. Seal sündisid ikka esimesed siuksed katsetused ja ja noh, niimoodi sakslased, vennad, said kitarrid kätte, minule. Lihtsalt vend Toomas ütles nii trummi mängima ja ega mul erilist aimu ei olnud, kuidas seb ausalt öelda käib ja, ja ta ise oli toomas kuskilt nagu õppinud seda asja. Siis ta õpetas mulle ka nii, et tema pani nagu selle koordinatsioon Nonii mul paika ja, ja noh, siis ülejäänud oli juba minu enda teha ja seal käis päris kõva musitseerimine ikka, meil oli suur klaver, see klaver on praegu muuseas Laidoneri muuseumis see olla olnud Laidoneri naise klaver ja ta viis komisjon kauplusesse ja mu isa ostis selle ära. Ja, ja see on jah, praegu seal klaveril on siuke suur roll ta eesti biitmuusika ajaloos. Unikaalne klaver. Ja alguses oli küll nii, et rohkem me olime seal venna Tiiduga olime klaveri alle, kuulasime neid müstilisi, kõlasid, mis sealt tuli. Aga hiljem sai klimberdatud seal igasugust asja ja, ja nii vanem vend nagu Tõnis, tema oli rohkem huvitatud džässi poole. Tal oli vist seal, ma ei mäleta, kas normas või mingi juba oma mingisugune estraadiorkester või džässikallakuga, ma ei tea. Ise ei olnud ma seda kuulnud kunagi ja tema sõrmitses jah, nagu džässi kiharad ja Toomas oli nii ta vist paugutas ka trumme alguses ja pärast läks ikkagi kitarri peale ja Tiit õppis tšellot lühikest aega. Sellest piisas, et kitarri peale üle minna. Mina lihtsalt läksin kohe, mul ei lastudki. Minu lauluõpetaja Venno Laul ütles mulle koolis, et kõrvits, teil oleks võimalus õppida ilma rahata flööti mängima. Siis just hakkas see nii-öelda Piplomaania peale ja mõtlesin siukest pillima, nüüd küll. Ja läks kõik kahjuks õppimine nagu ei tahaplaanile jäänud, tuli hoopis trummimängija ansamblid ja, ja kogu see elu, mis sinna juurde käib. Neli venda, kõrvitsat, Tõnise sünniaasta on 1944, Toomasel 1945, Tiidul 1951, sinul 1953 kasvanud vanemate vendade poolt, noh mingit üleolevat suhtumist ka noorematesse ei oli tunda. Ei olnud, me olime küllaltki niisugused, noh tegelikult Mil Tõnisega päris suur vanusevahe igal juhul ma mäletan midagi, oli nii, et mina läksin kooli Tõnise klass võttis vastu või ja, ja noh, et vanusevahe on päris suur. Ja lõppude lõpuks Toomas oli see, kes mind nagu selle bändi ellu ju tema kutsus mind trummi lööma 12 aastaselt. Optimistidesse. Tiiduga oleme mikrontides mänginud, mängisime koos ja, ja pärast optimistide selle ja, ja noh ega see bändi elu on kogu aeg, muusika on meid ühendanud. Eks omavahel nagu sihukest nagelemist alatan vendade vahel, aga ei noh, muidu on ikkagi, kui paljudes bändides sa mänginud oled, kui üle 10? Vist lugesin, oli kaheksa või ma praegu ma ei suuda neid kõiki meenutada. On, on olnud siukseid projekte ka, näiteks nagu oli niisugune projekt nagu veega. Aare, Tõnu ja see oli seitsmekümnendatel, oli mingisuguse, Leedus oli mingisugune rokifestival või ja me läksime sinna, ma mäletan, seal oli neil veel kilukoolist võetud üks mustanahaline Kongade peale ja ega ta eriti ei osanud, ma ise õpetasime teda. Ja saime seal esikoha veel. Eiki Juhanson laudis. No niisuguseid on väga palju olnud asju, et paaripäevased projektid ja siis unustad koobrin, bluusbänd, Ale igavest kobrimm, bluusbänd oli ka jah, sai. Sai ikka seal mängitud paar korda, jah. See oli päris hea kogemus, ikka hea feeling ja mul muudkui sa lähed lavale, näed, et noh, kõik naudivad, sära on kõikidel silmas see pass tõmbab sealt alt siis pluusanud üldse mu üks lemmikstiili, nii et kõik põhinebki pluusil ja, ja see on nagu kõige alus. Ma mäletan ühte kontserti, mille andis Tallinnas, oli temale esimene kontsert Tallinnas Eesti näitustel sellel aastal manalateele läinud üks minu lemmikuid jokker. Pärast õnnestus temaga kohtuda ja võtta autogramm ühele plaadile, mille ma sain seitsmekümnendatel aastatel juba. See oli mäed tooks inglehmen, mul on just mulle ja läksin seda autogrammi võtma ja ja kaker vaatas seda plaati, ütles, et kuidas sa selle plaadi said, Teil tuli ju raudne eesriie. Ja mina ütlesin kakerile sisetega raudses eesriides olid augud. Millal kõrvitsat peresse need esimesed biitplaadid hakkasid tulema läbi raudse eesriideaukude. Meil oli Inglismaal nagu öeldakse, oma tuttav üks daam, kes käis viiekümnendatel siin, kes oli tuntud kommunist selle Edva viiuldaja Edward sõrmuse abikaasa, aga temal, inglanna virsiini sõrmus. Ja tema oli kangesti huvitatud Eestist, siis ta sai tulla siia Eestisse ja siis mis ma olin siis mingi kuue viieaastane poiss siis talle õudselt meeldisid mina ja Tiit ja. Ta isegi tahtis Inglismaal viielt kasvatab seal üles, mis oli muidugi absurdne, aga siis siis Ta kirjutas emale ja isale, et mis poisid tahavad, midagi, me tahtsime plaate saada. Ja siis sealt hakkas nagu tulema. Need väiksed eebeedia, jah, long lomp Long Play on jah, on kauamängiva ja siis hea singel on eebeebist EPA vahepealne AFP mõne looga ja ei saa siis on singel oligi need olid kahe looga, see ei olnud ühe, tähendab kahe loo plaadid veel nelja looga. Mäletan, seal oli Paimilampiitlasid Tristanud show'd ja siis oli pumpab tingsusetud ei, ja midagi ei ole veel, nii et ja siis see versiinia saatis meile. Koos seal olid need kuulsad lauljate pildid. Seda oli nägu, tollis oli pakk oli lahti tehtud ja ka kõik ära kortsutatud ja siis mõtlesime, et kuidas me selle pildi nüüd sirgeks saame. Panime vend pani laua peale triikrauaga triikis. Pilt ei laua külge kinni. Nii et me Decureerisime laua ära ja noh, me ei saanudki seda pilti lahtiselt enam Secle kleeppasimegi. Aga jah, nii, ja siis oli vend Toomasel oli, isal oli kunagi kodanlisel ajal üks ole sõber ja Soome sõber oli, temast oli saanud professor filoloog ja siis tema poeg oli arhitekt, tema nagu võttis Toomasega ühendust ja tal oli väga hea muusikaline maitse. Tänu temale. Meil oli niimoodi, et Soomes ilmus Začer beibers plaat Pitlesite ja kas nädal aega hiljem oli see meil juba peos, et see oli üks sihuke esimesi plaate, see oli kõva, noh, see oli ikka väga kõva seal. Ma ei tea, noh, tähendab, see oligi Eestis vist esimene ja teine plaat, mis oli, oli Jimi Hendrixit, rahuldas lav, selle ta saatis, ta saatis brokkolharumit. Ja muuseas, ma olen nüüd teinud niimoodi, et mõned plaadid läksid kaduma ja ma olen nüüd taastanud kõik need plaadid, mis meil nagu olid, olen käinud, et ta maailma ringi ja ja plaadipoodides. Põhimõtteliselt olen saanud kõik plaadid, aga sedasama brokkol Harumi plaati ei olnud saanud. Noh, ei leia mitte kuskilt ja nüüd olin Torontos läksin sinna vanaturu kraami, ühesõnaga mingi vintitsi turg oli seal, läksin sinna ja hakka ja minema. Ma vaatan siia nurka veel nagu lahti tegi esimene plaatalise must plaat, sihuke peale joonistatud valge tüdruk selt ingel. Ja, ja ma sain selle plaadi, nii et praktiliselt olen kõik plaadis üks plaat on, on küll ainult CD, on see Frank Zappa Absolutely Free selleks rändama ja ei tea, kes selle kõndis minema, kõndis minema ja ma andsin kellegi kätte ja, ja see andis omakorda kellelegi kätte, siis läks. Aga kuulame ühe muusikali, no sinu valikus. Ja see on viitlus ja slow down on Loonemy kaks saatesena. Ma mõtlesin, et noh, et ma teadsin ette, et niikuinii tahad, et ma mingit oma maitset avaldaks. Aga siis ma mõtlesin, et Pyteltsitest on see repertuaar nii laia ja kõik tunnevad, aga nii see lugu ei ole väga populaarne, nagu selles mõttes, et mulle õudselt meeldis. Ja, ja mõtlesin, et noh, vaata vähe vähetuntuma tuntud loo. Jimi Hendrix, mida sinu ja sinu vendade nii-öelda muusika tegemisel tähendas, selline mees? Jimi Hendrix oli muidugi sõna otseses mõttes revolutsionäär minu silmis see, mis oli enne. Simmid oli kahja, biitlitz, Rolling Stones, kõik need, see oli kuidagi noh, ta oli nagu, kuidas ma ütlen lööklaulud või noh, lühikesed kaks, 80 või või kaks minutit pikk, mitte pikemad. Aga siis, kui Chimmi tuli hakkas oma kooslust näitama, siis oli selge, et lood võivad olla ka mitu korda pikemad ja ta tõi selle improvisatsiooni sinna, mis andis muusika. Noh, palju ka muidugi paljud lõpuks ikkagi läksid nii-öelda selle vooluga kaasa ja, ja neid meeleolukaid või meloodilise lugusid kuulasid, aga nii tõi selle nii-öelda vot selle üdi selle tuuma tõi välja, mis võimalused on nagu biitmuusikas ja kitarrimängus, sest noh vot vot see oli see, see oli siuke aeg, kui keegi tuli värskete mõtetega, siis oli see värske idee, see pani nagu ka teised liigutama. Täpselt tänu biitlasitele, vaata, kui palju bänd tekkis, eks ole, ta nüüd Jimmyle väga paljud hakkasid kitarrimängu teistmoodi lähenema või, või no ja avastasin palju enda jaoks uut. Vot see ongi see, et uued ajad, uued kombed, et ja see on, see ongi, revolutsioon on tänapäeval ma ei kujuta ette, et muusikas oleks mingisugune revolutsioon. Mind ei üllata enam väga paljud asjad, noh tähendab, kõik on olnud. Jah, nad võivad keerulisemat saundid ja, ja need kõik tehnika see aga, aga see kooslus või noh, tähendab see, need on kõik juba nagu olnud. Jimi Hendrix oli alla 30, kui ta suri. Mis sa arvad, kuidas ta toime tuleks tänapäeva muusikas tänapäeva maailmas, kui ta elaks, ta suri aastal 1970 aga praegu nentigem veel kord, uued ajad, uued kombed, kuidas Chimi nendega toime tuleks? Päris raske küsimus, eriti on see nii-öelda vanad rokipeerud üle. Et on inimesi, kes lähevad selle üldsusele moodsusega kaasa, eks ole, arendavad oma diil. Lähevad kõige järgi on inimesi ja on ka meil kahjuks olnud need rokkareid, kes ei muutma, põhimõtteliselt ei muutu. Noh, näiteks kus oli kraps kraps ütles ma põhimõtteliselt ma ei lähe sellega kaasa ja loomulikult see on noh, need on need nii-öelda kunstniku sisevastuolud ja kas sa lähed ja patustab mingite teiste stiilidega või sajad enda juurdegi kindlaks. Ja ma olen mõelnud seda, et mida Chimmi praegu teeks nüüd tagantjärgi lugedes tema kohta, ta polnud üldse rikkaski, tal oli ju kontserte palju ja need summad, mis tegelikult mänedžeri koorisid. Ma ei kujuta ette, et noh, eks, eks tal raske oleks, kindlasti on, aga, aga kõik oleneb inimesest läheb pedagoogi ohvika pedagoogilist või? Vaevalt tema muusikat enam nii palju kuulataks oleks, oleks edasi teinud seal midagi, noh mõnel on ju produktsioon on kohutavalt suur, aga hitte on võib-olla üks-kaks ja noh, teised on lihtsalt siuksed, etet. Kirjutad kirjutada ikkagi, see läheb kõik sahtlisse, see, noh, ei, ei muusikamaitse, lihtsalt inimestel muud. Jimi Hendrix silt valisid sa välja loo nimega Faye. Paar sõna sellest. Seda lugu olen ma mänginud, ma ei tea kolmeteistaastaselt või oli juba siis 14 täpselt ei mäleta. Seal oli, noh, ma vaatasin, et nagu öeldakse, venekeelsel Talczen nikkuda. Et seal trummimängu tipp ja mäletan Grapsiga seal arutasime seda ja kuidas seal trumm tegelikult mängib ja toote ju midagi ei olnud, kuulmise järgi oli kõik. Me mängisime ja, ja oli vist. ETV see noortekanal 13 oli jah, oli saade ja mis ma ei tea, neli, viis saadet olis keelati ära ja see noortestuudio tegi mingisuguse suve tuuri mööda Eestit ja me jõudsime sellega. Kas Pärnusse? Jah, Pärnus ja ma jäin haigeks, mul oli ikka nii kõrge palavik, et ja see oli minu jaoks päris keeruline lugu maha mängida siis ja ma mäletan seda nagu läbi udu, see saal oli puupüsti rahvast täis. Meil oli veel soditud T-särgid, noh. Siis ei kantud ju ennekuulmatuse suled aluspesus lavale. Pähe, selles sinna oli, ma ei mäleta, kas telemajast kirjutas mingi LSD veel ja siis veic lav, not teooria. Niuksed sodi soditud särkidega ees, tahtsite täiesti hullud on laval või mis seal toimub. Ja siis ma mäletan, mängisime seda sama, seda Baierit ja kohutavalt hea vastuvõtt oli. Üks mu lemmiklugu. Jimmyl on nii palju häid lugusid, aga kuulame seda siis. Ütle, kes trummaritest sind kõige rohkem mõjutanud on, noh, sellesama Fayeri puhul sa ütlesid, et milline fantastiline trummimäng ja no esimene oli loomulikult, Ringo Starr, Ringo, mingis väga lihtsalt. Ta oli bändis oli nagu ikkagi jah, räägitakse Paul McCartney, John Lennon ja aga Ringo oli siuke bändi hing ja, ja bänd hingas tänu temale väga hästi. Ma just sattusin ükspäev ühele lingile, kus räägiti Ringost ja et Ta on ikkagi valesti nagu tõlgendatud, et ta on. Tegelikult on ta väga hea trummar, ta mängib nii lihtsalt ja trummiõpikutes on paljud tema partiid nagu üles märgitud ja selle järgi õpitakse. Aga jah, Ringo Starr, Charlie Watts, need olid nagu esimesed siis kitt, mun. Kriimist noh, see on see, kelle järgi mina kujundan. Kuidas suhtute sellistesse vanadesse piiridesse, võib peerudesse nagu Rolling Stonesi liikmed juba üle 70, aga möllavad edasi, kuigi ütleme, kui me kiis Richards kui vaatame, siis sealt tema kirev elu vaatab meile vastu ja ma ütlen, et teised Jagger näeb veel päris hea välja, aga no Richardiga võib küll lapsi hirmutada. Tegelikult nende kõikidega võib. Aga Ma olen mõelnud, et ma teeks samamoodi raha on sul, no nii, et sa võid mitu oma järeltulevat põlve lihtsalt üles kasvatada, nii et nad ei pea tööd tegema. Kui sul ikka pappi nii palju on veel tahtmist mängida, mängiks samamoodi enda lõbuks, muidugi ma ei tea, kas ma viitsiks rahva ette minna, sest tegelikult on need turneed väga väsitavad, eriti selles eas. Väga hästi aru, miks bändid nõuavad ka ruum, et oleks see, see, see, et oleks see Woodyert, oleks see noh, sest need kultuurimajad või esinemiskohad need mõnikord nii, et seal lavatagune on, lava hiilgab ja, ja seal on ilus, lähed lava kõrvale. No sul pole mitte kuskil olla sul lihtsalt. Ja Need on ju see ka veel, et vaheajal lastakse tümakat ja praktiliselt oled sa selle aja kogu aeg lärmi ja noh, see tapab see füüsiliselt lõpuks tapab nii ära. Aga ei, mulle rollingid, optimism ja niisugune enesekindlus ja peale minek meeldib. Järgmine lugu ei ole siiski Rollingutelt, vaid bändilt nimega fliit, vot makk see on siis Pieter kriini kuldperiood ja kloonimine on albatross, siia juurde on seal ka üks lugu rääkida ja miks ma valisin selle loo, on see põhjus lihtne, et siis me esimest korda kohtusime, võib-olla sina ei mäleta, aga, aga mina mäletan seda, et sa tulid, mõtlesin Pedas siis ja peda ühika all oli, kas seal oli mingi klubi või, või mingisugune oli küll jah, et sa käisid seal rääkimas muusikast biitmuusikast ja, ja ma juhtusin ka sinna. Ja ma ei, muidugi seda ei mäleta. Mida sa rääkisid ja mis bändist, aga ma mäletan seda, et sa õhtul lõppes niimoodi, et sa andsid mingit paberi, kuhu oli märkige. Oot, nüüd mul tuleb meelde, et sa ütlesid mingi sõna mis oli ja mida see teile meelde tuletab. Ja ma kirjutas friitud albatross, et jajah, aga mis sõna see oli, seda ma enam ei mäleta, et mina loomulikult ka mitte. Sul oli kindlasti see mingisugune eksperiment käsitleda tudengite peal eksperimenteerida. Olid ajad, kuulame siis selle Albatrossi loo ära ja siis läheme jutuga edasi. Ütle, kui palju nüüd tegevus muusikuna on arendanud sinus näitlejaoskust, sest sa oled mänginud filmis Indrek siis olid sa lasteekraanis Leopoldi rollis ja Se Leopoldi roll. Ja Leopold oli ju ikkagi tollal väga-väga kõva sõna. Nüüd oled sa tegev olnud seriaalis naabriplika, aga kuidas need omavahel seotud on, ütleme muusika ja näitlemine. Noh, eks nii-öelda kui sul on sisemine rütmitunne paigas siis siis ta sind nagu kindlasti väga aitab eriti näitamisel. Seal karakteritel on omad sisetempod ja see see ja mõtlen, see aitab, aga kuidas ei oska keeles nagu väljendada selles mõttes, et minu kohta öeldi, et kõrvits, te olete täiesti taktitu, tundetu rütmitundetu kui ma midagi jälle, noh, ma olin väga elav inimene noorena ja ma läksin sageli üle piiri ja siis imestate kuidas sihukese trummil alla või kas neid ütlejaid oli rohkem kui üks ja, ja kes need ütlejad olid? Ikka vanemad inimesed ja niuksed pedagoogid või inglise keeles õpetaja ütles alati. Harris, sul ei ole, tähendab, pidurid korras. Sa lõpetasid, eks ole, 22. keskkooli kevade tänava kooli peame kõik vennad, lõpetasime seal. Meie elasime Luise tänaval, sellepärast jajaja päev, kui ma lõpetasin. Lõpp pärast lõpupidu, kolisime Narva maanteel ja siis ma läksin Pedasse pedaali kõigil vähemalt. Sa oled praegu 62 aastane. Kuidas super praegu täidetud on. Kui palju muusikat, kui palju näitlemist, kui palju seda reklaamiala, millele sa tegutsed, muusikat on nagu vähemaks jäänud. Need rasked ajad, mõjusid ja rock hotelli enam nii väga ei kutsuta, et mängud on harvemaks jäänud. Esimest korda elus. Aga nojah, nüüd on kaalukauss nagu selle näitleja poole peale langenud, et see võtab ikka päris palju aega ära ja nädalas on kolm võttepäeva. Pluss siis sinna veel see, et vaatad teksti ja mõtled, noh ettevalmistamata ei saa seda asja teha, sa pead läbi mõtlema ja praktiliselt noh, ega seitse päeva nädalas siis jääb paar päeva veel muudeks asjadeks ja ega see ju, mida vanemaks saad, seda kiiremini see aeg läheb. Kahjuks vaevalt sa siis põgened Saaremaale. Iga vaba moment, sellepärast et noh, seal saab puhata. Minu puhkus on jälle seal rabelemine aga, aga see ei ole see, see ei ole see linnak. Kisa-kära mul hakkab. Noh, on juba nagu ma olen sellest üle saanud, ma ei vaimustu sellest Tallinnast. Kuigi raha liigub siin, raha liigub siin ja kus sul see Saaremaa elamine on? No ma ei taha kari ära väga täpseks mine, aga kus. Nüüd on ta Lääne-Saare vald, ennem oli Kärla vald, see on ainuke vald Saaremaal, kus nii-öelda kalamehe jalg jääb kuivale on täpselt selle keskel, selle saarma keskel. Sul on pojad Henry ja Robert salt nende isa, aga see, mida Henry on teinud noh, Genka nime all see on hoopis midagi muud, kuidas isa kõrvits suhtub oma poegade tegemistesse? Immuunsuse tähendab, igasugune looming on hea ja huvitav ja perset poiss pätiks ei lähe. Aga jah, no ega see oli, tema algus oli ka ikkagi see, et ta oli noh, mõlemad olid teatris kogu aeg kaasas ja, ja pisipoiss noh, igasugust ringidesse ja, ja mis oli täiesti mõttetu, noh, sundisime nagu muusikat õppima ja seda, sellest ei tulnud midagi välja, sest ma sain aru, et laps peab ise valima ja kõrvalt õppima. Ja jumal tänatud, et nii oligi, et noh, nägid nad seda vanainimeste elu ja ja käisid kaasas ja ise valisid, mis on õige, mis on vale, see muusikastiil muidugi räppimist, r-i teeb. Seal on palju küsitavusi minu jaoks, noh, ma mõtlesin, et ega roppustega kaugele ei lähe, et sa võid kuulsaks saada ja aga arvestades sellega, et see eluks ajaks külge, kuidas oma lastele seda seletad ja ja, aga noh, see on selle stiili omapära ja huvitav, et rock hotelli olime kunagi Ameerikas. See on need väliseestlased, Caropendasid nende suust ei tundunud üldse ropuna. Kui eestlane siin ropendada. Kuidas ta nüüd? Aga mulle meeldis see, et Ta tegi seda asja tõsiselt, noh, tähendab see räppmuusikat süvenes ja nüüd ta on ikka sinna panustanud päris palju ennast ja, ja Robert on, Robert ma mäletan, tema tähendab, alustas politseis pressiesindajana ja siis, kui Henri sai teadeta noorem vend on politseis tööl, siis ta läks täiesti marru. Sest talle meeldis seadustest kõrvale hoida ja, ja nüüd noh, need on kõik jälle korras. Ja Robert Robert nagu rohkem võrgustik sihuke sihukesed asjad huvitavad ja tundub, et läheb edukalt. Sa ütlesid ühes intervjuus Eesti Päevalehe laupäevalehele, et eestlased on nüüd uue iseseisvuse ajal minetanud huumorimeele. Et kõik on nii pagana pagana tõsine, võib-olla natukene räägid sellest ka. Ma pidasin tegelikult silmas ühte väga konkreetset asja, seesama naabriplika seriaal siin oli, tehti niisugune asi, et seal mis on minu vend, on kirikuõpetaja ja sisse kirikuõpetaja sai sõna kõhe. Urni, kus oli tuhk sees, pani riiulisse sisse kirikuõpetaja, nii-öelda see teenijanna, see võttis selle, mõtles, et on jahu, panin pannkooki tegi. Ja, ja see on vana nali, muuseas, see on Lembit Sibul ja Merioja tegid seda kuuekümnendatel kolm korda taara, oli sihuke etendus Kalevi spordihalli ja tegid seda, need, see ei ole üldse praegune nali. Aga see tuhk oli siis ühesõnaga kas piiskoppi või ma ei tea kellelegi paavsti, see jumal, noh, tuhk. Ja siis tuli see välja ja eesti kirik, noh, keegi kaebas, et mis toimub, kuidas kirikut niimoodi mõnitatakse. No kuulge, oleme nüüd, kuid kui te teaksite, mis toimub Itaalias või, või kuidas see mujal maailmas kõik saavad huumoriga asjast sule meilt, käsi võetakse kinni, see seriaal ei saa tõsiselt eriti seda seriaali tõsiselt võtta, seal, vaadake lihtsalt huumorisoonega ja huumorimeelega. Leidkem endasse, kui te tõesti ärge olge nii surmtõsised ja seal oligi see ja meil keelati kirikus filmimine ära tänu sellele, nii et me ei tohtinud isegi vist kirik ei tohtinud tahaplaanile jääda ja ja siis lõpuks oleme nüüd kuskil mingisuguses külm külmas hoones vanas vallamajas mingisugune niisugune koht, mis peab olema, siis nüüd kirikut ikka näitab kuskil. Kas elu üldse tasub tõsiselt võtta, Harry, mis arvad? Ikka tasub, aga on olnud väga raskeid aegu ja minu moto on see igast asjast on väljapääs. Väljapääs ei ole võib-olla siis, kui sa oled tõesti noh. Aga huumoriga peab võtma väga paljusid asju, ma ei mäleta, film oli, oli ju, see üks juudi kloun oli seal koonduslaagris oma pojaga ja, ja siis ta mõtles, et kuidas peale nagu seletan seda õudust, mis siin ümberringi toimub ja siis võtan seda mänguna. Mängisid, mängisid isa lõpuks ikkagi lasti maha. Aga laps sai aru, et noh, et see on mäng ja päästis nagu tema ja ongi paljusid asju tuleks võtta ikkagi. Ma saan aru, kõikidel on raske. Mul on ka olnud nii kuradi raske, et ma ütlesin, et, aga noh, see ei saa kaua kesta. Kuskilt kuskilt ikkagi hakkab päike paistma. Nii et tunneli lõpus tasuks ikkagi näha palvust täpselt nii valgust. Jah. Kunagi ta ikka tuleb ja kuigi ta ei maksa olla nii kannatamatu, noh ise ise tuleb ka muidugi selleks kohutavalt vaeva näha, aga ma saan aru, kui ikka maal käid ja vaatad, sõidan ringi. Eriti talvel on see näha, maja ümberringi on lumi, ei ühtegi jälge, ei vii sinna ukseni. Kurb vaatepilt. Olen Soomes tööl, olen Iirimaal tööl. Kahju. Viimane lugu sinu valikus on selliselt koosluselt nagu slai andeffemilist õun. Loo nimi on Dance Music saatesõnad. Slai Family Stone on üks mu lemmikutest. Siin 70. ringles üks plaat ja selle lindistasime ja seal oli noh, seal oli. Ma ei teagi, kuidas sellest stiili nimetatakse, mida nad viljelevad, aga see oli niisugune Tuuli banki vahepealne, see, no seal oli valge trumm, Ivar Must bassimees ja rütmigrupp sega ja vot need need, kus ka segamini valged mustad, see on kõige parem kooslus ja seal on ja vot selles bändis on olemas eritised, tants to Music, ma mäletan skuma, apelsinid, mängisin, meil oli niimoodi, et mõned mängud lihtsalt tegime, nii et kõige lihtsam on, ärme teeme lugude vahele pause, paneme nonstop-is ja seesama tähendab stuudium Music oli, kas meil ma ei mäleta kolmveerand tundi järjest. Me improviseerisimisel igasuguseid asju vahel siis tuli. To Music ja rahvas elas kaasa. See oli kõige tähtsam, et hommiku, ma ei tea, kellel oli kolm või neli või noh aitäh, harietolid. Palun.