Hobune on tänapäeval tõesti haruldus ja rõõmsaid elamusi hobuste võiduajamisest saate ainult Tallinna hipodroomilt. Traavlid on hellad ja erksad ja ilusad. Tänasest peategelasest traavlist kõnelevad hipodroomi juhataja Anton Mölder, traavivõistluste üleliidulise kategooriaga kohtunik Enn Jaaguste ja meistersõitjad Erich Ilves ning Gustav Lehtsalu. Ja nii nagu võistluste algust kuulutab kell nii, andku taga praegu märku kõneluste alustamiseks. Nii on meestele kodusem. Hobune on ikka inimesele kõige parem sõber vald niga. Hipodroomi töötajad peavad tema sellest hobusest väga lugu. Praeguse pipar meil on tsirka 180 hobust, meil neid hobuseid iga päev katsetame, treenime laupäeviti, peame võistlusi, selgitame nende omadusi edaspidiseks, tähendab nii tõuaretustööks ja anname ka siis need suunad. Kuuse hobune peab minema kas siis realiseerimisel spordiks või? No missuguste omadustega peab siis üks korralik hobune olema? Rahulik meil on kogu aeg niimoodi, et ega sa ei või liiga talle teha. Kui sa liiga teinud, siis ei saa sellest üldse telekat. Eks hobus peab vist ju maast madalast armastama ega pesema, lihtsalt ei tule ju inimene hobusele. Tegelikult need tulevad. Poisikesed hakkavad siin käima, nii sõna. Mina küll tulin peale sõjaväe olin, kui tulin demopi ja ma olin maa, maamees on kogu aeg olnud hobustega tööd anda, tuli siia ja jäin pidama. 26. aasta nüüd läheb poolinanud, vaata siia jalutama ja sai kaks krooni pühamehest barovosjas ära, see oli ka raha kodanlikul ajal. Hakkas minema, hakkas meelde, on jäänud olümpiatallipoisiks siia ja nii tagasi. Nüüdsel ajal on veel see koolid lavale minevaid kooli saada, tuleb koolist juba valmis, sõitjad jäävad, aga meie oleme kõik niuksed plaktikud õppinud ise ja oma pool on kaks aastat, Rena. Olen kursustel ka täiendavat kuu aega, aga, aga teised mehed, vanemad näed, siin ei ole. Aga vis omadustega peab see mees olema rahulik. Vihastada ei tohi. Lausa karakterist vabaneda on erinevad, nii ka inimese moodi pesad ei häbenenud, ega te olete näinud, kui kiiresti sõita võib? Tallinna hipodroomil on siin kaks, null viis sõidetud ühel 1600 meetri peal niux 50 kilomeetrise tunnikiirusega. No siin tuleb ühte asja veel arvestada, et see traav on siiski lõppude lõpuks hobusele pealesunnitud kunstlik. Sest hobune, kui ta tasakesi liigub, ta läheb sammu hakata ta kiiremini sondi materjali ja kohe minna galoppi. See traav on nagu vahepeal Nalüürijad. Vahepeal ongi sellepärast huvitav hobune, et talle nagu spetsiaalselt see vahepealne kiireks õpetatud ja püütud võimalikult viimistleda seda draamidel. Tal üks jalg puudude põldmaad. Aga kahjuks on ka erandeid. Neljal pildivad jälle rahus, sellepärast et raha on, kuna ta on pealesunnitud Allüürunud aga küllaltki ebastabiilne. Ja õpetada neid hobune väga kiires tempos korralikult ja täpselt traavi jooksmas on üks suur kunst. Hingel on suur punt hingamist õpetama ja peale selle on lahutamine on väga tähtis, mis, missugused rauad alla panna ja need on, need on kõik sõitjate galoppi hobune hingab iga iga selle galoppi samu peal. Aga, aga meie, meie hobune ei saa ka iga traavi sammu peal ei saa hingata, ta peab kas nelja sammu takka või hingab välja, hingab siis. Siis ongi kuidagi alati peale läheb, nägemine läheb välja rütmist välja. Missugune hipodroomi ajalugu seljataga pikk, möödunud aastal oli, meie suur juubel. Pühitses oma 50 aastast sünnipäeva ja esimene võistluspäev Tallinna hipodroomil oli 25. novembril 1923. aastal hipodroomil üldse, kui sellised tekkisid 18. sajandi lõpul, siis kui hakati juba plaanipärasemalt sporthobuseid aretama. Esialgu peeti nagu traavivõistlusi juhuslikest kohtadest näiteks talvel järvede või jõgede jääl. 19. sajandi keskpaiku tekkisid statsionaar väärset pidevalt tegutsevat hipodroomil hakati aretama spetsiaalselt traalid nende hipodroomile katsetamise jaoks. Ja seda ajalugu võibki nii lugeda neid 100 150 aastaga siis hobuse ajalooga on ta päris tühine, väga lühike. Tsetraalid aretamine ongi saanud alguse sellest, et oli vaja 20 18. sajandi lõpul ja 19 sajandi algul korraliku näiteks tõlla hobust. Postid olla hobuste sõiduhobuseid nii linna- kui ka maatingimustesse. Selleks ei kõlvanud ratsahobused, kuna nemad jooksid ainult galoppi ja ekipaažis galoppi jooksma, kui hästi sobib. Oma pika amplituudi tõttu. Hakati spetsiaalselt välja aretama ilusa produktiivse ja kindlakraaviga hobuseid. See oli 18. sajandi lõpulguseks. Vene tuntumaid hobusekasvatajaid. Krahv Orlov hakkas spetsiaalselt aretama Venetingimuste jaoks sobivat ekipaaži hobust ja paarikümne aasta pärast ilmusidki esimesed Orlovi tõugude haavlid. Araabia tõugu esivanematelt pärisid nad väga ilusa efektse välimuse, temperamendi aga kohalikelt hobusetõugudele pärisid nad suure kasu suure füüsilise jõu, nii et kõigi nende väärtuslike omaduste kombineerimine siis andiski lõpuks selle maailma kõige vanema traali tõu, Orlovi traali Tanja väga ilusa ja sujuva jooksuga. Kuid peab kohe mainima, et käesoleval perioodil Orlovi traavel ei ole jäänud kõige kiiremaks traalitõuks. Juba 19. sajandi keskel hakkasid ameeriklased aretama spetsiaalset traali tõugu Ameerika traalit. Oma läht materjaliks võtsid nad juba spetsiaalsed kiirus, hobused, täisverelised, ratsahobused, Norfolki traalid, Hollandi traalid ja arendasid nendest välja Ameerika tõugu traavi. Erika tõugude lähtematerjal on palju. Nagu öeldakse kiiremate jooksu omadustega, siis ameerika traavel tuli välja suhteliselt kiirem, kui on Polhovi traavel. Ja keskeltläbi 1600 meetri distantsil on Ameerika traavel kaheksa sekundi võrra kiirem, loetakse olovi tõugude raamist. Aga see oli juba käesoleva sajandi algul, kui vene hobusekasvatajad proovisid kiiremat hobusetõugude luua ja hakkasid ristama ameerika traalitolovi traavliga. Ja niiviisi pandi alus uuele traavli tõule vene traalidega mis on nagu midagi vahepealset. Ameerika Eurovi traavlivad mainivad parimat vene tõugu traalid võivad edukalt võistelda juba Ameerikaga, Uudraalid jaanis isegi tähendab liuks tähendab hobuseid, kus on müüdud. Mis maksavad ka varanduse? Üldse, hobune on, on kallis tänapäeval kallim kui auto, eriti ratsahobune velgi, võtame ratsatraavel. Ilma. R oli meie väävel. Kõrvas oli. Ta ka ilmi keeli. Jaa. See kaabel. Kui see Koos. Ja. Nakadele. Allikad ja laulja, karva kaljalaugud ja kannikad ja laugude allikad ja laulja-TarmoK. Sa lummapana. Ei. Kuule kuule. Imaademiin või? Jää sees. Nii. Ja naa kaadele. Leent. Medical pallikaadio loo allikad ja laulja karmotaal nahk. Mida kujutab endast totalisaator Spart nädala vahel? Umbes jah, nii nagu Spartwotokovi, aga muidugi hobused meil iga võistluspäeval meelditamisel 12 või 13 jooks, eks ole, iga, egas Joff võtab viis, kuus hobust jooksust osa, hobused tulevad paraadil, kõik on numbri all, sealt ühest viieni või kuueni, eks ole, ja Taali spordiharrastaja või ma olin välja omale, mis on hobune, peaks nüüd siis esimesena tulema jäämist, tähendab teisele kohale kombinatsiooni peale panuse maksab üks rubla, vat valib välja, ütleme paraadist võttis kuus hobust, odavat, seatatame arvut. Need hobused, muidugi, kavad on kõik seal ära näidatud ka nende Regolit ja viimased väljaastumised ja kõik niux, nii et ta saab nii lühikese iseloomustuse ka selle selle hobuse kohta. Tabamisvõimalus on suurem kui lollilotod. Kahtlemata mitte. Spordiloto on ikka täiesti õnnemängijaga piiraniga teadmisi vaja ja ta peab ikka hobuseid tundma ja kui inimene sportlane ei ole vormis püüab anda oma parima ja aga hobuse täh, sellist teadlikkust nagu nõud on vist natuke ülearugi. Täpselt nii on, et ega meie ei saa meie isa hommiku küsida, et kuidas sul on täna küljest ära hõietajatega lobby ei lähe, teine annab tunda, aga vahepeal on juba selle tagasi, teine läheb. Läheb ja on tõesti midagi seal ära hoida, mitte midagi. See oli möödunud suvel, kui ma sooritasin enne võistluspäeva nisukest harilikku kontrollkäiku mööda talle. Ja kui ma olin seal saabunud viiendasse jaoskonda mille brigadiriks meistersõitja Jürgens, tuli ta mulle väga nõutu, aga vastu, laiutas käsi ja ütles, et hobune, pisar tuleb jooksust maha võtta. Ma küsisin, milles on asi, mis selle pis järgi ta häire Jürgesides haige, aga see hobune on mul pööningul lakas asendid. Et kas tahan mulle nüüd nalja teha, sest lakk on sul kolme poole meetri kõrgusel ja sinna viib trepp, puidus, keerdtrepp, mille laius on umbes 80 sentimeetrit. Kuidas hobune lahkab? Küll ta püüdis mulle selgeks, lõpuks ma siiski otsustasin kontrollida, ta oli nii tõsise näoga, et võib-olla on siis tõesti tööd ära seal taga ja läksin sealt Boy trepist ülesse nägingi, värb täppisJärn rahulikult tallilaga leidnud. Rõivas hommikul korrapidaja tallimees oli jootnud hobust pannud veeämbri talle ukse vahele jätnud boksi ukse lahti, pisarad hüppas üle selle veeämbrit, nägi, et külge ukse lahti, jooksis seal sisse ja pugesin angerjas nüüdselt 80 sentimeetri laiust keerdtreppi pidi kolme ja poole meetri kõrgusele pööningule. Ainuke trauma, kusjuures sai oli nina peal, tuli natuke karvama. Ja siin muidugi hipodroomi juhtkond näitas üles äärmist operatiivsust. Peazootehnik läks Paldiski intele, pidas kinni ühe 10 tonnise autokraanatöölise 10 tonnine autokraana. Hipodroomi pooldajaga veoautolt võeti Ma tagumine bord. Toppidega kinnitati see Bordeweeaa masin, autokraanaga alla tõsteti see veomasin lakaluugi juures lükati tagumise küljega vastu lakaluuki ja sealt tõmmati hobune selle veoauto kasti. Siis lahtise veoauto koos hobusega maha, riidelaadimisplatvormi juure laaditi hobune maha ja siis umbes tunni aja pärast läks, ta jookseb ja sai veel teise koha. Mitte ainult poisikesed ei roni lakka. Hobused teevad laulatus, siin on olnud neil palju peale seda matš, kohtumisi teiste EPadroomidega on siin moskvalased käinud ja Beyhculased oleme neile seda lugu rääkinud ja näidanud. Lepim, mis pidi see piisi äärselt üles läks ja seletanud selle loo neile ära, aga keegi uskuma jäänud. Ta on üks intelligentne loom ka ikka mina omal ajal oli kuma noorem mees veel olin ja siis mul üks brite oli, siin oli hobuse nimi, tema oli nii intelligentne loom, et kui tema juba teadis pühapäeva hommiku ära, kui võistluspäev oli. Kui sa siis teda kohe kinni ei pannud, poksi siis pärast enam kätte ei saanud. Kui kellad juba siin hakkasid lööma, siis ära enam mine ligigi. Siis kolme mehega püüdsime Lassuga alati teda, aga muidu oli hea hobune. Muidugi need hobused erilist tarkust või mõtlemisvõimet nõuda, see on natuke ülearune, sest nagu teada kogu seal loomade nii-öelda mõttetegevus põhineb kõik tingreflekside ja hobusel on need tingrefleksid küllaltki hästi välja arenenud. On suurepärane mälu. Ja need harjumused, mis talle sisse saavad, need on vahel lausa hämmastavad. Ma mäletan, see oli 1955. aastal, kuid sõitis meil siin üks sõitja, kelle nimi oli hobusel Monika. Kõik läks tal hästi, esimesel kurvilia esimesel sirgel, aga järsku, esimese sirge lõpus. Kas sinna tee peal oli sattunud üks suur munakivi või mis seal oli, paistus, käru kummuli sõitis ostma või sõitis ta vastu aeda sõites vastu aeda ja sõitjad, pall lendas kõrge kaarega sealt kärust välja. Hobune sõitis rahulikult õiges traavis, kõige ees oma terve ringi veel kuni finišini finišisse ris õieti esimesena. Keeras rahulikult ringi, sõitis oma talli tagasi, läks tallivahele ja nagu oleks tahtnud öelda, võtkem nüüd rakmed seljast ära. Pärast isegi mõningate haldajate tulid meile protestivad, miks te hobuse välja lugesite? Ta ju võitis jooksu. Aga kuna siiski määruses on öeldud, taguneva filiseerima koos sõitjaga seda hobust esimeseks siiski lugeda ei saanud, vot sellised hobusetingimused läksid juba automaatsuse, nii-öelda arenenud ka näiteks võistlusmoment ja vahel esineb hobuste vahel ka hämmastavalt selline omadus, inimlik omadus, nagu näiteks sõprus. Ma mäletan seda väga selgesti, see oli vist 1951. aastal olid tallis, olid kõrvuti kaks hobust, kulla ja kärmas. Need olid kohalikud Eestis kasvatatud hobused, Ameerika tõugu traalid Kärmasele raskesti haigel, nii et ta ei saanud süüa, tal ei tohtinudgi süüa anda, ta nädal aega oli söömata, väga nukra väljanägemisega, seal boksis bokside vahel on metallpulkadest võled. Ja siis kulla, kes oli tema kõrvalboksis, hakkas kärmas toitma läbi nende poksivõrede, võttis suuga heinu, toppis lina läbidule boksi, andis oma naabrile nagu süüa, kuna seda ei tohtinud, siis oli talvised hobused lihtsalt üksteisest isoleeritud, Kärmasele, mitte pahade. Kas hobune nüüd tahab joosta siis või, või ei taha seda toit aega? Töö on ikka seismisega, võtke sant, normaal paned raha muidugi tahab joosta. Kuid temal tekib ületreeningu korral selline tüüpimise seisund võib tekkida, kus ta enam ei taha joosta. Seega on sõitjatel ka üks suur kunst selle hobuse meeleolu tema momendi sportliku vormi hästi jälgida, et enam mitte üle pingutada, et temal säiliks jooksu tahe. Sest kui juba tuleb hakata hobusele piitsa kasutama, siis ei ole asjad enam korras. Siis selle hobusega midagi lahti. Kusagil see piitsa kasutatakse, piitsa ei tohi õieti kasutada. Seda ei tohi piitsa ainult hobuse ergutamiseks järgi mõelda vaid argipäeval, aga, aga võistluse ajal ei ole mingi nuhtlemise aega enam. Ergutamisi jaoks peab olema eridiviisi latva Rickenduse koguneda, mõni hobune ikka tahad. No traalidega on selline asi ka, et kuna see traav, nagu tal pealesunnitud võõrsiis, peab sõitjal olema hobusega kogu aeg pidevalt. Pidev pinge peab olema ohjadel peale ehk nagu sõitjad ütlevad, hobune peab olema ohjad ja kui sa nüüd hakkad eriti agaralt piitsa kasutama, järelikult sa pead ohjalasmolotale või isegi võtma ohjad ühte kätte. Aga see ajab hobuse rütmi juba segamini minna. Galoppi. Ühesõnaga piitsa kasutamine on kahe teraga mõõk. Tormab hobu. Ja no ikka lõunena oma. Elu nimel võitlus ei ütle reede. Papp ja on oht ähvardama kuid vodkat raud läbi epi viietulegi kaviana antistel ja Valendav. Päästma kaudu tarvisiidevad müüdavad Hei, külisevade möönad, Jubakule Arhoidugi, selliseid Ilvi laulu, vanad filmide loova luu olema. Papp ja olgu ta kargama või katkadi audio läbi Skype i, nii et tuleb ikka peale antistel. Ja Valendav. Et kõik laulu vanad filmiideoloog munema Kate olgu oht ähvardavat, kui katsetad Tarbauljas. Ärid epi viietule, Eli Kavjanna antistele. Jaba lendab. Mis ametimehed üldse hipodroomi töötavad, noh, siin on, sõitjad on, eks ole. Meister, sõitjaid on esimese kategooria sõitjat, teise kategooria sõitjat, siis on lihtsalt sõitjad, kellel ei ole veel vastad kategooriad ja siis tallimehed peale sel ajal muidugi sepad veel ja vanameistrid ja autojuhid ja adminn, personal muidugi, aga meistersõitja saamine, selle tiitli saamine, see ei ole ka nii kerge. Tema peab sõitma, tähendab, seitse esikohta välja võitma peale selle veel 25 traditsioonist auhinna, nii et see on küllaltki suur koormus. Ka Tallinna tingimustes jagad paarkümmend aastat see nagu ei saaks selle eelarve 20 aastal ikka jah, et see on juba kõrgem klass nuia. See on juba muidugi paberite järgi teise spordiliigiala seal, selle meistri Nõukogude Liidu meistrisaamine on natuke lihtsam. Traavispordis on see siiski pikk aeg, siin on kõik, tähendab, kes on meis meistriks saada, on ikka vähemalt 15 aastat istunud käru pealik teha muidu muidu seda tiitlit kätte ei saa, see on üldiselt jah, väga kerge käru, palju see käru kaalub? 20 kuuske loomust olusse, ratastega meil hakkas eksperimentaalkorras ka siin kohapeal kärusid valmistama. Need kaaluvad umbes 20, nad on jalgrattarataste peal praktiliselt ja sõitja kaalsel käru peal ja see ei mängi hobusele eriti mingi troll varematel aastatel sõitjat ka klassifitseeritud, kellel kaal puudus, tuli juurde panna. Pidi 100 kilu olema, ärge nüüd nüüd enam ratsavõistlustel on selles galoppi hoidu sõjalasi, seal seal peal on see kaal maksev, aga ütleme nii, traavis seal enam ei ole, see nüüd on siis nii, et mida kerge mees, seda kiiremini hobune jõuaks raskele. Nii et jah, sõitja kaal hea ja kerge tee korral praktiliselt ei loe, ainult võib-olla porise ja pehme, raske teiega arusaadav. Ja üks asi on see ka, et ega väga kerge ei saa olla, sellepärast väga kerge oled, siis on niisugune, siis sul on jõudu vähe. Siis sa iga hobusega sõita ei saa. Siin on mul neid mehi küll olnud, abisõitjaid igat hobust kätte anda ei saa, ta jõua kinni hoitud, kui ma üle 120 lasteaias, siis oli meil üks Jaansorkolisin vana sõita tema juure, trehvasin Tallinna, eks alguses hakkasin. Ja tema andis mulle hobuse seisma, aga ma olin ka 23 aastane mees ikka oma omaette jõudu ka ikka. Ja, ja ütles mulle niimoodi, et noh, sõidab riis ringi, tolguus saali. Laurauna kuueteistkümnend lehmale, ehme, nahk suulise täis. Sõitsin kolm ringel, annaksin talle, ütlesin, et ei jõua rohkem hoida lähevala käest. Hobuse ohjad on nagu elektrijuhtmed. Kõik sõitja, närvilisus kandub hobusele automaatselt, ülesõitja vead kanduvad hobusele üle, Need on ainuke, ainuke kontakt on, ega muud kontakti pole, seal ohjad on kas hea sõnaga on siin abiks või? Ainuke hea sõna kõige parem asi peaks olema ütleme niimoodi kurja sõnaga ja ei saa üldse seda tantsud voorutamise hoolitsemisega ja sellega ei saa ikka kõik siin teab täpselt niisama olema, see on tema kasvatamine, nii sõnu kui lapse kasvatamine hakkab väiksest peast peale ja kui ta teie ulakust jah, on tarvis anda ka, siis on tarvis anda niimoodi, et tunneb kohe, et on antud. Aga et sa, kui sa Modogimakad ja siis ei aita medali, siis, siis läheb, võtab veel seda viha juure ja, ja on sul käest läinud. Meil on ta ikka niuksed, annad talle tüki suhkurt ja räägitud, aga silitada tuleb kõige paremini välja, kui selle selleni. Sahhovi kasvatas hobune, kaskaad on nimi kaheaastane, täkk tuleb välja kõlba, aruvad, tuleb ilusti välja tallist tallist ja sõidab raja peale ja aga siis peavad ühe joonega sõitma, siis on keerata, kuskil ei saa. Nii, kui hakkad pidurdama, teha pööret kuskile, jääb seisma ja siis paneb kohe tagaspidi, siis lähevad tagaspidi veel edasi. Nüüd ma andsin Tallinna süda bratsadega ratsay teenuks tummalt pöörata küll igale igale poole laineks näeb, võimul hakkab käima hobune, niisuke loom ka, kui ta juba korra sellise viguri on teinud, nagu öeldakse, õpib omal moel tellida siis praktiliselt võimatu tal sedamoodi välja harjutada lastakse, on juba hobuse hea mälu mängib nagu selles suhtes vingerpussi. Et kordan seda läbi läinud, siis teen seda edaspidi. Sellepärast ongi põhiline nõue, kui hobune teeb midagi pahasti, kohe teda kohapeal karistada, isegi minutine hilinemine, see võib juba olla hilja, aga seda teab siis hobune meeles. Näiteks sellist asja ma võin öelda, ameeriklaste hulgas on väga levinud selline komme, näiteks noor hobune sõidab väga paljudel noortel hobustel väljaõppe ajal on selline komme visata kõrvuti pikali, siis nad istuvad hobusepea peale, et äsja tõusta, seovad hobuse jalad kinni ja jätavad ta sinna pikali raja peale. Teised sõidavad rahulikult mööda, tema rabeleb, seal maa seisab püsti tõusta, umbes pool tundi lastakse hobustel lamada, siis päästetakse ta jalad lahti, võib-olla isegi vahepeal ajalehega antakse talle laksu vastu pead ja kui ta sealt siis poole tunni pärast üles tõuseb, siis võid olla kindlad, et see hobune enam kunagi pikali viskama. Kui ta viskab, siis on, siis on ime juba, praegu on üsna haruldus, kui näiteks Tallinna linna vahel hobust näeb. Jah, eks ole, teistes linnades sama lugu, ega siin rohkem vist neid suurt näha pole, meie oma, kui käib siin, siis see Burma. On vaja, käisin ühe või teise pole viimasel ajal ei ole, aga pulmahobune, see on siis teie hobune ja me oleme teda laenutankaani palju kumentne tahtjaid, et meie poolt siis on kõik hobune ja Kaless ja kutsar ja hobune on kahjuks praegu kõige paremas olukorras. Ta hakkab meil ka juba vanaks jääma ja, ja hakkab üles ütlema, nii et me peame hakkama mõtlema muu hobuse väljaõpetamisele, sellepärast igat hobust ju linna vahele saata ei saa, neid autosid on ju tänavad kõik täis ja hobused nagu ei ole enam õigus, seal. Sellepärast peabki olema väga niisugune rahulik. Et ta selle tänavamiljööga kõik nii kiiresti kohaneb ja väga tugevate jalgadega asfaldajastuseksikeks paremaid hobuseid oli ka 98.-st hobuse juurde. Seened. Tee, Aegistid kaks, kaks, 10. Jah, see on ikka kiirhobune. Omal ajal käisime ju paraadiski kärudega ja hobustega ja aga siis siis nähtavasti ei olnud see transvoionaadaks maradi aekul polegi autosse nii palju välja, aga seal ei saa, traavlega ei saa, seest enam ei räägi, et nad ei saa. Niimoodi on inimesed, laevad, sort, sedasi said seal osaled, niuke asi. Tempoga lähevad, sõidad sealt eest läbi ja on valmis, aga sind pannakse kuskile kolonni vahele. Inimeste jäävad seisma, sabad ka seisma. Seal Kaarli kirikus olime, lähevad sinna muru peale ära ei seisa paigal, pole inimeste kaasamiseks, suurest hoiavad, pole rats, hobune, ratsahobuseid ja tema, ma tahan niuksed ka. Nemad ühele ise ka nii ei leppinud, ratsahobuseid, vaat lähevad seal kallale veel või seda teist juhtub seal inimestele otsa ei saajad. Ühe korra käisime ja siis lõpetati ära. Laiule lakad lendavat kuiva Veeveegli värisevad seal ube ja kuuleine. Asualad ning teeni nähtamatuid karja ma ei näe. Mingit kanta või enne laulule. Sööbaljal künkal kari hobusepõlde lõhnu, sõõrmeid täis. Reeglid värisevad kärude ja neile näiteid. Üks huvitav juhus oli 56. aastal siis töötajatel sõitjana, praegune pensionär, meistersõitja Aadla. Tema sõitis väga hea hobusega, kelle nimi oli klaver. Distantsiks oli 2400 meetrit ja kla varreli muidugi seal väga suurfavoriit, see oli aasta peaaegu kõige suurem auhind. Ja lavale tuligi viimasel Corvel umbes 40 meetrise edumaaga viimasele sirgele. Aga siis viimase kurvi lõpus hakkasite sündima klaari käruga imelikud asjad. Kõigepealt vajus kokku tal parem ratas. Küll aga andis kogu keharaskuse üle vasaku aisa peale, siis lagunes käru raam tal hoopis mitmeks tükiks, siis tulid alt ära vasak ratas, Earle põrnis nagu köietantsija seal ainult vasaku aisa peal ja Vasa kais kõndistel maad nagu hark ader. Ja nii ta sõitis kogu viimase Serbias on umbes 300 meetrit muidu kodus hoog hakkas ikka tasemeks jääma, tasemeks jääma ja teisel kohal oleva prelskid ost siis lõpuks jõudis ja finishis lükkas temast nina ette ja võitis selle suure auhinnad. Muidugi laadal oli selle nagu sportlikku visanud, seepärast anti eriauhind teda peatada, väga soojalt tervitasid ja see on ainuke juhus, kus nii käru riismete peale sõitja tõepoolest finišeeris hobusega. Mina läksin Naklangaaniga ükskord niimoodi, et oleks võinud ka, mõtlesin, neid on siis meil, kiivreid polnud ja niisama sõitsin ka taga. See oli petajale lahlaga ees ja juss oli iiris. Mina sõitsin Raivo kahe vahel mõtlesin, et üks hüppablid kindlasti ära, need mõlemad kõrvuti tõttu olid ees, et kas ma lähen väljapoolt mööda või seestpoolt mööda apeta ja olete väljapool Nummert hammas sisse ja taha filminud, viskas küljeli. Kes tagant peale sõidab, see läheb ikka küljele ja jalgu niimoodi kärusse kinni. Kukkusin niimoodi, aga hea teine ohja aru jäi pihku ja hobune käis kolm ringi niimoodi liiguga jäi seisma. Ratsatee endale siia ja mina hobust üldse näinud, ainult nägin taevast kuskile keerata ei saanud, jalgu oli seal käru vahel, inimesed jooksid siis üle, sealt hakkasid Puškin, tõstke mind üles pead, ma ei näe hobust ka, et mismoodi need, see asi siin üldse õnnistulid tõstsid mind üles uuesti käru peale tagasi, ise kuskil liigutada ei saa ennast täitsa nii kinni kui kinni, aga oleks nüüd ei usalda, teno ei oleks ka lahti läinud. Siis oleks pannud supi sisse ja see oleks pea otsast ära olnud. Natukese ajas, et õnne peab teil olema, peab olema. No meil on need suuremad õnnetusi ikka õnnestunud seni vältida, üldiselt peab ikka ütlema traavli, spordiga on ikka neid õnnetusi võrdlemisi vähe, ikka galopis ja siin on olnud väga pall ratsaspordis muidugi neid palju raha ratsaspordis, rääkimata hobune, nõnda aega ta, kui tal vähegi võimalik on, igatahes otsa või peale ei astused ikka ta katsub ikka tähendab seda vältida. See oli siis 49. aastal, see oli ka üks niisugune Raudes, täkk oli menu, ette oli nimi, vanemad mehed sõitsid ees, mina olin siis alles noor abisõitja ja algaja ja seal oli niisugune. Kui galoppi sisse võttis, siis ega see ei parandanud enam. Ja ma siin esimese tulin, kurvas tuli. Siis oli seal Adalgetson, siis neli tükki mahtus sind. Vaatasin nii kui võttis selle karjääri ses suhtes läheb üle, muud teha ei olnud, tõmbasin sinna platsi peale ära. Teine ratas vajus ära. Nii suure järsukeeramise pealt, mina veerisin ja hobune sai lahti sponi labisele juurviljaaia sealt ja aisa otsa peoks lehma sahvrisse seina aisakas värisema ja hobune tõmbas ristavad puruks, läks vahelt välja. Sel jookstallise Nende hobuste lahti saamisega on üldiselt meie rekordimeheks võib-olla üks hobune, kes püüti kinni Kopli poolsaarel trammi lõpp-peatusest, vanad, et ei peahoones. Koplis käissis kont ka veel läks sinna trammitee peale kõndis keskelt seal trammiteed, see puudutab väga, ei teinud väljagi astusega kopli poole. Kopli turul oli kinni püütud, siis oli ära võetud trammitee pealt ühest rammu täiest, aga otsa sõita ei saa, hobune käib ees. Nüüd astu meil looma ja laulukoormat vea. Raira. Ei sell, istu muretust, linnalaps küll mujal tunda, sa. On kuskil tohutult kaugel ja igava orgib. Rai rai. On käelass, astu hobusi saama. Ja laulukoormat. Näiteks, mis võiks mainida traavisport, on küllaltki hea sport nagu nagu rahvaspordiks näiteks kolhoosidest ja sovhoosidest, nagu on seni näidanud Leedu kogemused. Seal leedu kolhoosid ja sovhoosid on ostnud omale väga palju kokku üle kogu Nõukogude Liidu häid ja kiireid. Sa oled ja korraldavad regulaarselt omal kolhooside sovhooside vahelisi võistlusi. Talvel on meil väga traditsioonilised suure pealtvaatajate arvuga võistlused tussetuses, järvejääl. Ja väga suure populaarsus on seal need võistlused võitnud ja see on veel selle poolest hea, et Rahli spordiga võib praktiliselt tegeleda ka eakas inimene ei pruugi põrmumisel eriti noor ja tugev mees olla. Sinu küllaltki vanad mehed on väga häid tulemusi näidanud. Ja selle juures oma EPadomentsiplomi nendel ei ole, regulaarselt neil ei ole. Lätis on ju ka Lätis on astraal hobusekasvandus, Sovetski, latvoriaaja, kolhoos, preili, kes tegelevad selle ainult Eestis ei ole. Me meil on sellest hipodroomi nendele vee põdrale. Praegu on niisugune olukord, et Leedu seadus, hobusekasvandus ja hobusekasvatus Sovetski Latvia katsetavad oma hobused Tallinna hipodroom. Hipodroomi õhkkond on teistsugune, eriti siis, kui toimuvad võistlused. Siis on see pidulik osa, kus siis Greening nagu nähtavale tuleb. Muidugi me nädala jooksul me treenime ja laupäeval me demonstreerima saavutusi, mis me oleme nädal aega siin aega raiskan ja see on ju treenitud jooksika haavel, see on just see, selle sõitja kunst, et hobust välja treenida, niukene juurtraav ja et seejuures ka oleks väga kiire. Võistluspäev on üsna pingeline nii sõitjatele hobustele, kui palju need maha sõidavad näiteks tänase päeva jooksul on tehtud, sest õige varsti antakse viimane start 13. ja no tavaliselt ikka nii, keskelt läbi 50 60 kuni 70 kilomeetrit päevas, siin mõni Amonyerale. Uskumatu. Ja nii, nii ta on seepärast, et kui mõni sõitja näiteks võistluspäeval sõidab siin seitse, kaheksa hobust, nii et tal siin koos soojendusega ja ettevalmistusega tuleb 50 60 kilu mõteterdadal aga vist praegu start praegust antakse jah. 13-st start. Joogsasus juhtuma vaipa tuh esimese kategooria sõitja kallaste juhtimisel. Ja tavaliselt on viis kuni kuus hobust ikkagi jooksul, sellepärast meie rada rohkem. Nüüd vahetas juba liid liide koha ladus metropol sõitja Ivanovi juhtimisel. Ja teisele kohale tõusis teisele kohale jäi morfeida. Mida tähendab, kui hobune kloppima hakkab, kas võetakse kohe rajalt maha? Mitte sugugi, siin on, tähendab määrustega ette nähtud, palju ta võib teha ja näiteks vanematele hobustan tähendab ette nähtud või on lubatud kuni kolm hüpet, kuid mitte üle üle 12 hüppe korraga ühele poole. Aga kui on 13 hüpped, loetakse takistamata klapiks, praegust on veel metropol. Pole kohale asus juba kõva ja üle poole maa on juba sõidetud. Jah, hobused tulevad praegust viimasele sirgele 1600 meetrit läbitakse mõne minutiga, pole üle kolme. Söandami. Kahe kahe poole minuti jooksul siin jooksu juhib siiski metropol praegu kolm ja number kolm ja veel pisut ja on ongi sellega tänase päeva võistlused läbi.