Tere tulemast Raadio meelelahutussaadete toimetuse poolt organiseeritud kahe mehe õhtule siia baarvarietees. Tallinn. Lubage esitleda meie kaht külalistena. Laulja Vello Orumets. Ja näitleja Karl Kalkun Ma tean, et kar kalkun tuli otse noorsooteatrist, kus tal oli täna õnneseeneetendus, millest tal on otsustav roll. Ja ma tahaksin küsida alustuseks, kui näitleja elab rolli sisse. Kas ta selle teega, mis noorsooteatrist läheb siiatulekuks, jõuab sealt välja elada või elate edasi selles rollis? See küsimus on küllaltki keerukas küsimus. See on küllalt individuaalne, kuidas keegi, näiteks ma tean, üks kolleeg mul oli kunagi, elas väga õnnelikult ja kenasti mitmeid aastaid, aga siis näitejuht andis talle korraga joodik koosa. Ja tema tegi seda väga hästi ja hiljem ta ei saanud kuidagi sellest osast välja. Ja ta kukkus jooma ja jõigenda põhja. Ja niimoodi näitleja peab siiski suutma osast välja saada ka teatud aja jooksul peale etendust, sest muidu võib juhtuda, me mängime igasuguseid, Osime, mängime, pangaröövleid ja massimõrvareid ja abielurikkujaid ja ja kole oleks küll, kui osast välja kuidagi ei saa enam. Aga mis puutub muidugi vahetult peale etendust, teatud aeg seal vähem või rohkem oleneb osa suurusest, muidugi oled selle mõju all pisut ja mõtet on ajukil natukene. Ja võib-olla kui te lubate, ma tulin just õnnesin etenduselt. Et võita aega ja koguda ennast. Võib-olla ma just sealt midagi esitaks. Ma esiteks sealt naabri monoloogi sonis omapärase filosoofiaga, mees, ehk huvitab teid? Elu pole kaugeltki selline, millisena inimene teda näha tahab. On see lollus. Ma ütlen teile kohe midagi, nagu teate, ma töötan kontrolörina gastronoomia võrgus ja pole paraku üle aasta kusagi vastu pidanud. Mispärast? Sellepärast, et kirjutasin aktidest tõtt ja mind ähvardas oht hoopis ilma tööta jääda ja pensionist vaid und näha. Hiljuti sain siiski veel tööd. Te muidugi mõtlete, et ma hakkasin aktides valet kirjutama. Oh ei, minu esimene akt oli hävitav. Aga juba järgmisel päeval kutsus juhataja mu enda juurde. Mu härra, ütles ta, Te, olete lojus. Oleks pidanud mind hoiatama, et aus olete. Ma oleksin teise inimese otsinud. Milles on asi, küsisin mina. Te Jact idiootsusi täis, ei lase inimestel elada. Ma kirjutasin tõtt, härra juhataja. Lollus on teie tõde, minu tõde on teistsugune. Te hirmutate ära mu parimad töötajad ja Mei täidab plaani ja sellepärast pean ma targemaks teile tuule saba alla pea, saate aru. Kohkusin ära ja vastasin, et ma pole seda akti veel kellelegi näidanud. Siis on veel halvem, siis te olete kas nohik ja toss või kardate, sest teil pole protektsiooni. See tähendab, kui ma täna teile sule sappa panen, ei hakka teid keegi kaitsma. Õige küll, härra juhataja, mitte keegi. No näete, siin on teile 1000 zlotti preemiat ja tehke setttõbe paugupealt ümber. Saate aru, altkäemaks ja selline alandamine. Te muidugi mõtled, et ma ei võtnud seda raha vastu, aga käi võtsin ja nüüd alandab ta mind samal viisil, kaks kuni kolm korda kuus. Te mõtlete, et ma olen lurjus? Olen küll, aga ainult teatud ajani. Nii kaua, kuni ma seaduse järgi hakkan pensioni saama, see tähendab, kuni ükski jõud mind enam töölt vallandada ei saa. Ja teate, mis ma siseneda võtan, hakkan aktidest tõtt kirjutama. Veel enam, ma töötan ümber kõik vanad aktid, sest mul on andmed alles. Prokurör astub vahele, saab korra majja ja gastronoomia kauplust, lukullus muutub pealinna kõige eesrindlikumad ettevõtteks. Või jumal, kui palju probleeme võiks selles riigis lahendada, kui kontroll oleks usaldatud inimestele, kes on kaitstud pensioniseadusega pensionikandidaatidele, kes kirjutaksid, et jaa Kerge ütelda, aga jumal hoidku, selle eest. Vaadake, ma ei oska elada, keegi oska mulle midagi selgeks teha ja nii siis õppima omapead mõtlen, loen, loen pidevalt, viimasel ajal väga palju Hiinast mitte kultuurirevolutsioonist, jumal hoidku selle eest. Maloin nende religioonist ja teate, mis mõttena ma tulin, et kõik, mida ma maailm mas, teen, kõik, mis tehakse meie heateod, et kõik see on suits. Kas te olete kuulnud midagi esivanemate kultusest Hiinas? Kunagi nõudsid Hiina jumalad, et surnutele pandakse matmise ajal nende varandus hauda kaasa või siis põletatakse tuleriidal. Teenijad, ehted, hobused, naisi mitte. Ja kui nüüd kõike seda tuleriidal põletati, kerkis taeva alla suits. Aga juba sajandeid tagasi tulid kavalpead mõttele põletada haudadel paberist varandust. Aga mispärast paberist CDd ju palju odavam välja ja õige ka, sest ei surnud ega jumalad saanud aru, mis tegelikult põleb kas tõelised või paberist teenijad. Nad nägid alati ainult suitsu. Tänapäeval on maailmas samuti ja nii on ka minuga. Ma ei tea, ma ei tea, mis tegelikult põleb. Kas see, mis ma teen, on hea või halb? Ei tea. Kõikjal haistan ma suitsu kastronoomias, poliitikas, kõiges, mida inimene puudutab. Rist ainult kultuuris on kõik selge. Kerge ütelda, aga kunsti ei saab planeerida. Karl Kalkun tuli teatrist, kust tuli Vello Orumets. Mina tulin kodust. Ma tahaksin siit jätkata ja meenutada ühte varasemat käiku, nimelt tuli Vello Orumets Tšehhoslovakkiast kuigi mõni nädal varem kus ta esines meie kultuuripäevadeni. Mis mulje? Te kaasa tõite sealt. Seekordne Tšehhoslovakkia reis oli väga menukas ja muljeid väga palju sellepärast et kui me kolm aastat tagasi olime Tšehhoslovakkias, siis meiereis hõlmas ainult rahvat Praha televisiooni ning Praha lähedasi nelja linna. Kuid seekord reisisime läbi kogu Tšehhoslovakkia ja oliiv väga palju kohtumisi linnade sõprusühingute esindajatega. Kahjuks kunstimaailmaga tutvusime taga vähe mull. Kuidas selles suhtes, et Prahas oli meil üks hommikupoolik vaba ning ma sattusin, tead komöödiat teatrisse ühele biit, show proovile. See video oli üles ehitatud neljal lauljal kes laulsid kõige populaarsemaid biitlaule, mis kõlavad koguma maailmas ning Tšehhi enda autorite omad. Praegune Tšehhoslovakkias väga populaarne piik laulja Victor sadama, kes on reisinud juba Šveitsis ning Austrias sai teistkordse tagasi kutse. Šveitsi. Samal kontserdil laulis kaasa veel Irsus Chadron, kes on käinud mitme Tšehhoslovaki estraadibrigaadiga meil Tallinnas. Väga huvitav, sellepärast et. Olid ära kasutatud kõik lavalised võimalused, näiteks soojaks. Laulud järgnesid lauludele jooksval lindil ning kõike seda tähendab laule veel ilustas naisballetirühm, kes, mis koosnes neljast vabandust kuuest neiust. Muidugi haruldane sellepärast et praegu selline modernballett võtab läänes moodsamaid jooni juurde ja siis tekkis väikene mõte, et kas ei võiks ka meil Eestis midagi teha. Meil on ju ka siiski piht, lauljaid on ja võiks teha kasvõi väikese selliseid biitõhtuid. Aga nüüd jätkame jooksval lindil. Meie tänase õhtu programmis on Bodelski laul, tere hommikust, Praha. See laul sai Praha raadio 40. aastapäeva tähistamiseks korraldatud rahvusvahelisel kontserdil. Preemia laulab Vello Orumets. Ma ma Tšehhi helilooja päevale Kreitše laulu. Nemad vallata pargis jõe või ei tea palju seal nagu laulatusi loodus ja nägin, ma õpetan balalaika õpetama suve. Sutasid päikeses sõidus, vargusi, seal neil võib olla laen lõpetama. Kui valla ikka sul endal ma. Veel. Vot sulle õpetan ma lüpsta siire söögis. Taipad, et talv ja lõks? Minuga ikka siis oled saa Rebala. Lõpetan ma lõpetan, ma. Austatud publik, küllap panite tähele, et sel aastal, nagu kõikidel eelnevatel aastatel esitati ajakirjanduses lugupeetud ja väärikatele inimestele traditsiooniline küsimus mis on õnn. Ja aastavahetusel ehk oleks sobiv küsida, mis on õnn? Sellele on väga raskemini, otse vastate. Igal päeval, võib-olla on oma õnn aasta lõpul. Ehk võiks, seal on suur õnn, kui kusagil poes saad kätte pudeli šampust või konjakit. Võib-olla aastalõpuõnn, kõige suurem õnn. Muidugi, igal inimesel on õnneks oma mõõdupuu. Ja nii üldist õnne, võib-olla on väga raske välja mõelda või ütelda, aga võib-olla ma räägiksin teile pisikese loo. Õnnest. Kui inimene ei ilma sündis. Mainiti koha peal peetud kõnes, et inimene ei on sündinud õnnelikul ajajärgul veel enam vanemat kohalviibijad teadsid kogu nii-öelda, et inimene i on sündinud õnnetähe all. Kõik soovisid talle õnne ja see ei jäänud tulemata, sest õnneks sündis inimene yi õnnelikul maal. Tal oli õnnelik lapsepõlv. Sellele järgnes õnnelik noorusaeg koos õnnelikult kasutatud õppimisvõimalustega ja õnneliku abieluga. Aga siis äkki ühel päeval sai inimene yi teada, et õnn olevat enda teha ja tehakse seda läbi raskuste. Aga raskusi olnud inimene i mõtles iseenda jaoks välja raskuse. Ta otsustas õnnelikult otsa saada. Aga et inimese Liil oli õnnelik käsi, jäi ta ellu. Kogunud kannatlikku meelt, võttis inimene-i kaas oma abikaasa nimega õnne, laulis laulu õnnesoovid ja siirdus mustlaste juurde. Ta tahtis nimelt teada saada, millal saabuvad tõelised raskused. Ja tõeline õnn. Mis ootab meid ees? Küsis õnnelik inimene e õnnetult mustlaselt. Ja oh seda õnne, mis ta kuulda sai. Ees ootavad õnnelikud vanaduspäevad. Iga päev ma teda näen, siis, kui töölt koju läheb, siis sinu maja. Tere mu elus ka. Naerutänavalaulule. Vello Orumetsale on 10 aastat lauljastaaži selja taga. Arvatavasti tundsite seda igast noodist, mis äsja siin teie kõrvu ulatus. Kui palju mahub kontserte nendesse 10-sse? Lavategevusaastasse. No see 10 aastat 10 aastakümnest aastast on kolm aastat sõjaväes oldud, aga sõjaväe siis ma tegin kaasa laulu-tantsuansamblis, nii et tähendab öeldakse, staaži katkenud. No kaas on tehtud üle 2000 kontserdi kusagil 2000 202300 või seal on kõige kaugem punkt maakeral, kus teie kontsert on teoks saanud. Kahjuks ma ei ole olnud veel Kaug-Idas, aga praegu kõige kaugemaks punktiks on Montriool EXPO 67. Ning olen veel käinud Torontos ning kaunil Niagara kosel ning imetlenud seda imekaunist illuinatsiooni. Öelge need kõige lähem punkt sellele baarvarietee-le, kus te olete laulnud. Kõige lähem punkt on seesama lava. Te olete selline laulja, mis, missugused lauljad on teie lemmikud. Mul on väga palju lemmiklauljaid, näiteks pilt lauljatest kulus Polabiitla, Vjatšeslav Jeemen ning ameeriklane neegerlaulja Ulsson pikett. Väga meeldivad mulle veel inglise laulja, noor laulja Alan praess ja rahvademokraatiamaadest Ježypalovski ning Evade Marczyk oma ballaadidega Poolast Tšehhist, Viktors, Soodoma ning Bulgaariast. Emildivitrof oma. Väga selliste eluliste lauludega. Tar ongi kuidagi mind kõige rohkem köitnud ning võib-olla olete tähele pannud, et siiski repertuaaris nagu ikka Emildivitrovi laulud ikka püsivad. Ja täna õhtul on meie repertuaaris Teie esituses Emil Dmitrijevi laul, meremehe ema. Üks ema talutava poega, tilk meres, suunatud aastaid seal ta seisis, ootas oma, kui tulemast nägivaid teis. Lõpuks kivistes meretuultes. Kuule tekil Viikbavad, noormeeste käekaldal soovivad Eeva silmis pisaraid. Arr. No nii Ja. Naa. Kus Taavet teda laevadega Nii ta tahab ja ta tahab poega osta Avetool. Kuid kaldalt kajakaid käe ümbert. See on üks vana vana lugu selleks et Mats alati ootama peavad. Kuid poegadeks vaid kajaka peavad. Lai publik, kes tundis Karl kalkuni vastu 1969. aastal ka inimlikku huvi, jälgis kindlasti ajakirjanduses mõtteavaldusi seoses noorsooteatri uue maja valmimisega. Kui kaugele on õieti jõutud nüüd mõtteavaldustest? Sellega on lugu niimoodi, et mingisugune projekt sai valmis, aga siis leiti, et lavakarp see katusele juurdeehitis, et see on kaks meetrit kõrgem, kui peaks olema, rikub linna panoraami. Muidugi see viga meie panoraami läidaks, erilist kahju teeb. Meie ehitajad on varemgi teinud suuremaid vigu, kelder ehitatakse pööningule ehk vastupidi ja nii edasi. Aga kusagil see asi praegu ja millegi taga on kinni. Ühte organismi luua on muidugi väga kerge, aga, aga mis temast edasi ja nii oleme meiega praegu võõras lapse olukorras. Öelge, mis teie praegusel elame, seal siis nii väga viga on, inimesed käivad, teie mängid, sellega on niimoodi ja inimesed käivad päris hästi, aga väga palju hääli on, et kaugel. Ja muidugi meid segab ja kindlasti publikut ka see, et me oleme nii-ütelda allüürnikud seal ja eriti tõsistemat etenduste puhul on. Pühapäeviti hakkab seal pidu, sel ajal, kui meil etendus käib ja lärm kostab kõik saali ja lavale ka hirmsasti segab. Pealegi olete teie tööl, nemad pikalt ja ja siis on teine asi, et nojah, et, et kauge see on muidugi õige, ta võiks olla linna sees rohkem. Aga karta ei ole midagi, inimesed tavaliselt kardavad, et pime ja julge, eriti naisterahvad, aga teatrist tullakse ikka suure suurte gruppidega, üksikult tulemist ei ole eriti vist karta. Võib-olla oma, kuna siin natuke ehitamisest oli juttu ja jaanist õhtust ja pimedusest ma kaks pisikest lugu, ehk räägiksin ehitajatest ja ühe õhtul pimedal tänaval. Hakkas valmis saama mitte tavaline elamu, vaid noorte oma. Oligi viimane ots juba käes. Viimasel päeval pingutasid eitajad erilise hoole ja innuga, et maja noortele üle anda. Sel puhul korraldati ehitusplatsil miiting. Sõna võttis tööde ülemjuhataja. Ta rääkis südamlik kuldsümboolselt. Tema viimased sõnad kõlasid eriti soojalt. Mulle tundub, et tänasel pidulikul päeval tahavad kõik ehitajad meiel noortele maja omanikudele midagi sooja öelda. Sõna võtsid järjekorras kõik ehitajad. Mees, kes viimast elektripirni sisse kruvis, ütles mulle näib nagu valaks silma valgust meie noorte eluteele. Mees, kes viimast keskküttetoru seina peale tagus, ütles mulle, näib nagu ei tahaks siin ma soojust meie noortest südameisse. Mees, kes viimast aknaraami värvis, ütles mulle, näib, nagu valmistaksin meie noortele jäädavalt päike sellist maailmavaadet. Mees, kes viimast musta veetorupaigale pani, ütles. Mulle näib, nagu paigaldasin viimast mustale toru. Meie noorte ees on lahti kõik teed vali missugused tahes. Ja pole midagi imestada, et pimedal õhtul mööda tühja tänavat minnes märkad, et keegi noor on valinud sellesama tee. Noored armastavad isade poolt sissetallatud radu. Meie noorte ees on avatud kõik võimalused. Igaüks kasutab neid nagu oskad. Noor pimedal tühjal tänaval, kes pikemat aega mu kannul käis, kasutas võimalust ja tõmbas mu mütsi peast ära. Meie inimestel on palju toredaid traditsioone, vanad mõtlevad neid välja, noored viivad neid edasi. Noor. Mööda tühja tänavat viis minu mütsi aina edasi ja edasi ikka kaugemale ja kaugemale. Meie noori tuleb vahetevahel juhtida ja õpetada, kuidas kedagi. Ütlesin noorele, kes minuga koos mööda tühja tänavat sammused, mütsi ja traditsiooni maksa segi ajada. Meie noortel on, mida vanadele vastata. Noor, kes minu mütsi all sammus, ütles, mõned annavad nooruse nimel elu, sinul on kahju mütsist lahkuda. Inimene õpib eluaeg, õppimine on algus ka pimedal õhtul tühjal tänaval, järgmisel tänavanurgal annan noortele elu. Gennadi Taanieli laul kui leiad kuu Laulupojale pühendan kõikidele poegadele maailmas. Otsige kuu valvake igavese elu tukalt. Mis siis ikka tänala naermine jaksab, iga voolab üle ääre. Minulgi ta. Kes võtab vastuvõtu? Aiti meestega talviti seerikali nutta, naera ega naera. Peeglisse ilus korruta ta alles näitaalisse ilusse Booto Anneoni. Purustada. Ta õppis ta kuivati Annely kerre Välja Edgar kalkunil on keegi sõber Kravtsov kelle kirjad on jõudnud kohale lõpuks. Ja ma juba pikka aega ootasin, et tema käest ei ole ühtegi kirja tulnud. Aga siin paistab olema ja korraga kolm tükki koguni ilmselt vana aasta lõpp ja postiolud. Ja nad on millegipärast ühte ümbrikku sattunud. Ka seda võib juhtuda. Nii, et nemad, see sõber ja see on mul üks tore sõber, Me ammu tunneme. Ja meie kohta isegi on öeldud, et me olevat sarnased ja eriti mina pidin olema. Nii et kui te lubate ta vahel päris huvitavaid mõtteavaldusi, on temal ma loen ette, need ei ole, paistab pikatav, ei armasta väga pikalt kirjutada. Ütle, mis sa ütled. Elu on tänapäeval raske, kõige võitu. Otsus, teise mina teenin 140 naine 100 rubla, kokku on seda 240, nii või teisiti, 80 pudelit kärakat. Esialgu näib nagu võiks elada. Aga võta kätte ja aruta. Korteri eest tuleb maksta kaks poolikut telefoni eest, poolik. Vaat niimoodi tulebki välja, et elamiseks jääb ainult 77 pudelit. Nüüd vaatame edasi, iga päev tuleb sõita. Mulle kuupilet naisele kuupilet kaks poolikut jälle läinud. Tütar on mul kaheksandas klassis, eeskujulik õpilane, mängib klaverit. Talle tuleb ju taskurahaks ka midagi anda puhvetis käimiseks, jäätise ostmiseks. Ühesõnaga viis poolikut läheb lapse toitmisele ja siis kultuurseks aja veetmiseks. Perekondlik külaskäik ja pool pudelit on kadunud. Samas nõuab lainet vähemalt kord kuus. Teatrisse saaks. Aga teater on kallis lõbu, käida esietendusel ehk ütleme rõdupiletiga, aga pool liitrit istud ikka ära, see on päris kindel. Sisseostudest ma parem ei räägigi naisele kingad 16 poolikut. Mulle lilleline sall, kolm tükki. Üldiselt sinna-tänna loed ja arvutada ka elamiseks jääb ikkagi ainult 30 poolikut, ehk täpsemalt pudel päevas. Aga pere on mul kolmeliikmeline, mis on üks pudel kolme peale, ise tead, mis seal rääkidagi tõi, kurgu võtab sügelema. Joole siis lahke, ela nagu oskad. Ainus, mis päästab, on tühi taara. Jumala eest, möödunud kuupudelitest ostsin televiisori. Nüüd kogun puhvetikapi jaoks. Samas aga ole sa lahke, käivad jutud, nagu hakataks viinapaberist pakendis müüma nagu piima. Mis sa siis peab tähendama? See on õudne löök perekonna eelarvele. Kuidas edasi elada? Ei ole lihtsalt aimugi. Nii see oli üks kiri, siin on tal teine. Mina isiklikult armastan linna. Kui mõni linnaelu kirub, siis mina pole sellega nõus, ei meeldi, ära ela. Aga neid ära sega. Muidu räägitakse, nagu oleks meil linnas õhk mürgitatud, kahjulik või sedasi. Mina ütlen selle peale niimoodi, kuidas kellelegi? Mulle, kes ma olen harjunud, on see õhk isegi väga kasulik. Minul otse vastupidi, ajab hoopis osoon iiveldama, ausõna. Kõnnid tunnikese metsas, süda hakkab kloppima. Paned pela Muri ette, siis nagu annaks järele. Möödunud kuul käisime kollektiivselt seenel, usu mind, jäin sellesse alus minestusse, ahmisin ülearu hapnikku sisse, organism ei kannatanud välja. Et veel poisid ära jagasid, tassisid mu omnibussi juurde ninapidi summutaja toru alla. Läbi häda sain hinge sisse. Vaikust ma ka ei armasta, see mõjub mu trumminahkadele kahjulikult. Sõitsin maale õe juurde ja vaata, magada ei saanud. Nii vaik nagu, nagu kalmistul. Jama. Õudne migreen, läks lahti. Jumal tänatud, kälimees halastas, hakkas mind öösiti tsikliga sõidutama. Ainult sedasi õnnestus välja magada. Aga need, kes räägivad, nagu oleksid linnas ühtesoodu, ainult röögimised, järjekorrad, need pole üldse humoristid. Mina näiteks armastan rahvarohkust. Tühja trummi, ma istungi. Mis asja sa seal tühjas teed? Warren viiva taksos seal vähemalt saates ohvriga juttu ajada omaenda raha eest. Aga vaata hommikuti, ma armastan transporti, seal sind surutakse, trükitakse, rõhutakse, mõtled, et soo nüüd on läbi. Aga veskid paisatakse siin peatuses välja, ajad rinna ette ja tunned, et oled endiselt elus ja tunned sihukest rõõmu. Niisugust vaimustust tunned, et võiksid mägesid paigast nihutada. Istud jälle trammi ja sõidab vastassuunas. Ja veel on siin tale üks kiri. Ma pole teaduse vastu, mina võiks öelda, toetan seda kõigest hingest, aga ma olen teaduslike avastuste vastu, mis mulle üldse korda ei lähe. Ma olen alati rääkinud, et midagi avastada seal naljaasi, sellega saab iga loll hakkama. Aga kui sa oled teaduse inimene, professor, siis ole lahke, enne kui avastada, mõtle järele, mida sa tahad sellega ütelda. Kas on sellest ka midagi kasu või hoopis vastupidi. Näiteks meedikud avastasid vähe, tekib küsimus, milleks, mis mõttega meie esivanemad elasid, ei nurisenud, surid nagu inimesed, kes diisikusse, kes koolerasse, kes sai karu poolt lõhki kistud ja polnud aimugi mingisugusest vähist. Ja näe, palun väga, avastati meile õnnetuseks kaela nüüd aina liidabki rahvast. Ometigi akadeemik, kes selle avastas, oleks pidanud peaga mõtlema, mis asja avastab võivatavaid botaanikud, susi, neid söögu, aina ristavad, kõiki, aina ristavad vaarikad pihlakaga, Kirssi mureliga. Kellele küsin ma su käest on seda tarvis, lähed turule? Kartulil õunte hind, aga õunad, kalliku apelsinid, riistasid. Aga no ees, tennist ma parem ei räägigi. Kelle või mille jaoks ta oma suhtelisuse teooria avastas? Küsi ta käest, vaevalt, et isegi teab. Mul Electricus, Sõve seletas mulle kõik ära. Seal tuleb ju väljavaates, inimene sõidab aastaks kosmosesse, aga siin maa peal läheb selle ajaga mööda 10 aastat. Kellele seda vaja on? Selgub, et lendan tähtedele, tulen tagasi, aga siin on 10 aastat tüür maksmata. Kas tead, misuke viivis selle pealt tuleb? Arvad, et pärast seda veel kosmosel endal mitte elu seeski? Vaadake, keemikud, see on teine asi, need on tublid poisid õigega muide minu naine, keemik. Leiutasid suurepärase vedeliku nimega Gibjaptok ja natuke peenikest puru selle juurde istuti hoteed ja aruta igasugu asju. Ennist kinnitas Vello Orumets, et selle laulu selle nimi oli päikesepaisteline. Saar kinkis talle Jamaica lauljatar tollin Jackson, kes 1968. aastal oli Tallinnas. Olete hiljem ka kohanud. Teda. Ja räägitakse, et maailm on kitsas ja tõstion. Toklynigami kohtusime 1009 kuuenda kaheksanda aasta novembris Berliinis. Kui meie olime seal Eesti kultuuripäevadel. Tottlinaga oli sõitnud sinna esinema ning juhtus nii, et me esinesime temaga koos isegi latsesi telesoos. Nüüd tottleniga Peame pidevalt kirjavahetust. Tema elab Londonis, kuid hästi sageli käib Jamaica saarel oma vanemate juures. Tottlin on teine lauljatar pärast Harry Belafonte, kes propageerib Jamaica rahvalaule maailmas. Kas teil on veel selliseid kingitusi tehtud? Ja kuninga üheksanda aasta vabandust, 69. aasta. Norris olime ringreisi Moskvas ning esinesime Luzniki staadionil suurtel kontsertidel. Ehk siis pärast kontserti tulid mu juurde Moskvas õppivad itaalia üliõpilased ning pakkusid mulle üht laulu. Laulu nimi on itaalia keeles amoremai eesti keeles. Mitte kunagi Marm. Ja umbes oleks tõlkes, nii et mitte kunagi Marm pole maailm tundunud mulle nii fantastilise na kui praegu, mil sina minuga oled. Ning ma palun sind, jää minuga ka alatiseks. Karl Kalkun, kas teil on olnud otseseid kokkupuuteid kerge keskmise või tõsise muusikaga? Mina üldiselt mina armastan ooperimuusikat maal, nagu öeldakse, ooperihaige, kui võimalus on, käin kuulamas ka plaate. Ja omal ajal ma pisut ise laulsin ka. Asoone ja minu pärast on isegi kaks teatrit vaielnud. Nimelt Vanemuise ja Estonia ooper. Üks ütles, võtke teie teine ütles, võtke teie. Ja siis. Öeldi niimoodi, et hääl ei olevat mul kuigi suur, aga võrdlemisi vastik. Ja nii et see mind ei heiduta, külma minuga unist hea Ma laulan ikka kodus kõvasti ja mis sest, et valesti, aga kõvasti päevas. Ja ma minu unistus anda soolokontsert. Ma õpin praegu juba seitse aastat ja mul on peaaegu Doriadori aaria peaaegu käes juba. Nii et ma loodan, kui ma üks 20 niisugust numbrit kätte saan, siis või, või nõnda tähist, kontsert. Kuidas te suhtute kergesse muusikasse, kergesse muusikasse? Suhtun küll. Ei ole vist kõigile teada, et intervjueeritav on Eesti meister korvpallis. Nojaa, see on ammu, see on 48. aastal, kui ma ülikoolis õppisin siis juhtus niisugune asi, et mina tegelikult ma mängisin võrkpalli ja võrkpall mängisin nii oma päris tugevalt, aga korvpall oli nii kohakaasluse alusel, üks suvi 48. aasta suvel Ülikooli korvpallimeeskond valmistus Eesti meistrivõistlusteks ja mul ukse ega midagi teha ei olnud ja võrkpallimängijana mängisin siis trenni, tegin nendega kaasa ja oligi nii, et seal mõni mees sai vigastada treeningul ja siis meeskond komplekteeriti ja puudus oli mehi ja no siis mina olin ka varumehena. Ja siis mina mängisin ühe mängu siiski kaasa ka kolm minutit lõpus ma mäletan, Kullam kukkus just välja vigadega ja mina asendasin. Ja muide, see oli ainuke mängus otati Tallinna Spartaki. Ja ma sain Eesti meistriks, aga ma muide siiski paar korda sain palli katsuda ka ja peale visata ei tabanud küll korvi, lihtsalt ei olnud õnne. Aga mul üks sõber ma nimesid ei nimeta, tema tuli ka nii, ta ei olnud ka päris korvpallimängija ja tema tuli üks minut enne lõppu sisse, keegi kukkus välja ja tema sai seda, ma tean täpselt üks kord palli katsuda. Toomeorus oli mängus, oli suvel ja pall läks auti, tema tõi palli ära, tahtis välja visata, aga kohtunik vilistas. Selgus, et Spartaki aut andis Spartaki mehele pallibi. Ja see oli köike, ta sai siis ka Eesti meistriks. Ja niimoodi. Kas te selle alale olete ka ajakirjanduses äramärkimist leidnud? Sporditeel ja no omal ajal ikka nii nimi, saatus, vahel lehte. Aga no ja sellega lehes teinekord nagu need lehed on. Võib-olla üks väike episood, mis juhtus. Ma olin koolipoiss siis ja Tartu Tartu korvpallimeeskond pidi sõitma Valka mängima. Aga kuna teada oli palgas ei olnud erilist vastupanu oodata, siis nüüd nii tolle ajatuusad Kullam, Ehaveer laadis ja need ei sõitnud, saadeti koolipoisid sinna, et no mis seal ikka on. Aga siis Valga lehes ilmus siis peale mängu järgmisel, ülejärgmisel päeval. Niisugune artikkel. Ma ei mäleta täpselt seda nime, ma ei taha kedagi solvata, kes seal see nimi täpselt oli, aga ütleme, mõtleme ühe nime lihtsalt ettejuhtuv nimi, ütleme, pindus ma räägiks, mis seal lehes oli. Pealkiri oli niimoodi. Valga Lõuna-Eesti korvpallikants. Laupäeval külastas Valga Tartu korvpalli koonduspublikust tulvil saali, ees arenes tasavägine heitlus. Mängu esimese korvi viskas publiku rõkkavad kiiduavalduste saatel. Valgalane pindus. Valga asus juhtima kaks. Null. Edasi jätkus tasavägine mäng. Poola lõpu poole paistis silma Tartu kerge ülekaal. Tartu võitis poolaja 67. Kolm. Teisel poolajal jätkus tasavägine mäng, valgalane pindus mängis viie mehe eest, aga midagi ei aidanud. Mängu viimase korvi viskas publiku rõkkama ergutuskisa saatel valgalane pindus. Tasavägise heitluse võitis Tartu napi, kuid kindla paremusega 117. Üheksa. Allkiri oli haa pindus. Järgmine laul, Orumets sealt on 1969. aastal San Remo festivalil auhinnatud laul üks populaarsemaid laulu Euroopas. Vihm. Ning vihma just sel hetkel seisad, kes? Võib-olla tuju nägijaks. No. Mis? Vikesi. Mulle tuba. Lõpuks tahaksin ma teile nüüd midagi aastavahetuse asjus õela. Mõtlesin kaua ja pingsalt, et mida siis ütelda ja ütlen nüüd head uut aastat. Eks. Eks ma ütelnud hästi. Head sohvrid on üldse. Et tegelikult igapäevases elus ei märkagi, kui palju me üksteisele head soovime. Näiteks head aega, head ööd. Head teed, head läbipõrumist muidugi elus med tarvitame palju intonatsioone, öeldakse küll ka teinekord nii head aega. Ja soovitakse ju palju head, aga mingi teine aspekt on asjal, kui soovitakse midagi head, uut head uut soovides me tunneme ja tunnetame kahjurõõmsalt, et hea vana ja on juba möödas. Näiteks head uut töökohta soovides. Me teame, et vanalt osa kohalt visati teid minema. Head uut abikaasat soovides, teame, et vana laskis teie juurest jalga ja kui nüüd kodukorra järgi käia, siis ma soovin teile head isu ja head tuju. Muidugi, kui te mind õigesti mõistate ja et algamas on puus aastakümme siis ma soovin ka teile head uut kümnelis. Meie aeg on ümber. Lubage teie nimel tänada Vello Orumetsa karg alkuni instrumentaalansamblit Laine või õigemini laine instrumentaalansamblit teid kõiki ja baarvarietee kõiki töötajaid, kes võõrustasid neid siiamaani ja edaspidi kohtumiseni.