Head kuulajad algab, saade pole sobilik madalataluvusläve ja viletsa huumorimeelega kuulajatele. Järgmised kaks tundi võivad sisaldada lastele ebasobilikku materjali. Lapsed võivad raadiote ette jääda vaid vanemate loal ja vastutusel. See saade ei suru peale ühtegi käitumisnormi, vaid tutvustab erinevaid lähenemisi. Saate ajal on lubatud kaaskuulaja puudutamine. Võimalusel soovitame selleks sõlmida eelnev kokkulepe. Tere tulemast vikerraadio sagedusele. Vallatud kurvid alustavad. Tere õhtust, head vikerraadio kuulajad. Kell on saanud kaheksa minutit üle 11 käes on taas kord neljapäev, sedapuhku 13. august ja vallatute kurvide saatesari on jõudnud oma 11. saateni. Minu nimi on Taavi Libe. Täna on saate teemaks homoseksuaalsus ja mul on külas Christian Veske, tere õhtust. Tere õhtust. Esimene laul, mis selle saate sissejuhatuseks kõlas, oli sinu valikul ja tegelikult esimeses saatetunnis kuulame muusikat üldse sinu valikul. Mis lugu see oli ja miks just see? See oli Robbie Williamsi ja käri Barlow koos lauldud lugu Šein. Ja see on on tehtud filmile progback Mount progbacki mägi. Ja see on mõnes mõttes laul, mis on minuga jäänud. Et propagi mägi oli, oli üsna oluline film minu jaoks, sest et tavaliselt, kui kuidas on haiguseks reaalseid mehi, eriti kujutatud filmides, et siis siis on nad on ikkagi kuidagi nagu teistmoodi olnud, et et propamägi oli näiteks nii-öelda esimest korda kahte meest, kes on täiesti tavalised ameerika mehed nii-öelda metsikust mõnest kauboid, et et ma kuidagi seostuse seostasin ennast väga-väga hästi sellega, et ma pean ennast ka selles mõttes väga lihtsaks inimeseks ja lihtsaks mainimiseks. Nagu ma tarvitasin öelda, et ja, ja seetõttu jättis film mulle ka sügava mulje. Mina täiesti tavalise heteroseksuaalse mehena pean ütlema, et äkki mägi on ilmselt üks kõige ilusamaid armastusfilmi, mis ma üldse näinud või annan ka sellega, nõus? Christian, millal sust tekkis küsimus või millal sa said aru, et sa oled homoseksuaalne? Ma ei ole sellest siiamaani aru saanud. Ma arvan, sellised kuidagi kategooriliselt väita, et ma olen ikkagi terve elu proovinud vältida, et minu jaoks on kogu mu elu ikkagi mingisugune protsess, et ma ei saa öelda ühelgi hetkel, et nüüd ma olen valmis ja, ja nüüd ma olen see või teine, et et mu elu jooksul mul on olnud nii naissoost armastatuid ka meessoost, armastatud siis, et jah, see on, see on protsess, et ma ei, ma ei välista selles mõttes mitte midagi, et et võib juhtuda, et ühel päeval näiteks uuesti armun mõnesse naisesse ära, et me ei saa seda kinnitada, et seda nii ei juhtu, et, et selles mõttes ma ei ka öelda, et seda hetke, millal ma nüüd ütlesin, et ma olen homoseksuaalne. Et ma küll mäletan võib-olla selliseid esimesi kordi, kus ma tundsin kirge, iha mõne mehe suhtes, ma arvan, ma võisin olla võib-olla 15 16 selles vanuses, kui ma hakkasin, hakkasin aru saama sellest. Ja, ja nii, ta on edasi läinud, et siis mõni periood kuni 25. eluaastani, ma tahtsin ikkagi väga tugevalt uskuda, et et see on mööduv nähtus mu jaoks, et et mu enda selline ideaalne kujutluspilt oli see, et ma ikkagi leian endale toreda blondi naise ja me elame maamajas ja meil on palju lapsi. Et selline, selline oli minu ideaal ideaalpilt enda tulevikust. Aga aga ma arvan, ma olen ka terve elu ikkagi päris nagu realist olnud, et ma samas olen endale aru andnud ka sellest, et kuhu mu süda veel tõmbab, et või et keda ma enda jaoks olen pidanud atraktiivseks ja kellega Ronald romantilised suhted ja, ja nagu ma ennist ütlesin jah, et see on nagu olnud selline leidmine, eneseleidmine ei ole õige sõna, aga jah, ma arvan, nagu enesest arusaamine, et et see protsess on olnud terve elu vältel ja see on, see kestab ka edasi, et ma arvan, et niiviisi on, tegelikult on iga inimesega, et kui inimesed väga kategooriliselt ütlevad midagi, et nad on keegi siis see trauma, mis siis võib juhtuda, kui kui selgub, et nüüd ma olen sellest, keda ma arvasin end olevat sest väljas siis on see palju suurem, kui vaatad nagu asju selles mõttes kohe algselt, et midagi ei ole siin maailmas kindlalt, et midagi ei ole kivisse raiutud, et ma olen jah lähtunud nagu pigem sellisest elufilosoofiast võib olla. Kui me korra vaatame selle 15 aastase poisi pähe, kellest sa rääkisid, siis sel hetkel, kui ta võib-olla esimest korda tundis kirge meessoost inimese vastu, mis emotsioonid seal veel olid, kas olid selline häbitunne ka või mingisugused küsimused? Mis seal veel häbitunnet? Ilmselt mitte, et et ma olen kuidagi enda jaoks ikkagi juba väga väiksest saadik asjad kuidagi ratsionaalselt saanud ärase seletada, et ma ei ole kunagi tundnud, et, et see, mis Ma teen või kellelegi inimese suhtes tunnen, et see oleks midagi häbiväärset küll, aga ma mäletan üldse enda esimest esimest seksuaalvahekorda mehega, et et pärast seda oli mul küll tunne, et see on häbitunne, see oli pigem see tunne, et et ma olen teinud midagi valesti. Ma arvan, et selle tunde möödumine see võttis ikka omajagu aega, et kuidas sa leidsid esimese partnerid ei mäleta, ilmselt see oli mingi lehekuulutuse kaudu, kui ma, kui ma ei eksi, et jah, et see pidi vist olema lehekuulutuse kaudu mõelda, minul oleks laps selles vanuses, siis ma ei tahaks, et ta leiaks enda esimese partneri sellisel viisil, nagu mina seda tegin. Ma tahaksin, et et see, kui mul oleks laps, et ta tunneks ennast aktsepteeritud muna ja, ja võib-olla leiab kuskil selles mõttes Enda esimese armastuse tavalises keskkonnas, et mitte läbi ajalehe, noh muidugi tänapäeval asendab seda võib-olla internet, et noorte jaoks. Et ma ei mõista seda absoluutselt hukka, kui inimesed interneti kaudu leiavad teineteist, et see on, see on ka täiesti okei. Aga võib-olla tule alla peale kaudu oli see kuidagi natukene natukene teistsuguse on see tunne, et mäletan, kuidas ma tulin spetsiaalselt selle pärast Tallinnas, sest me Tallinna inimene selle ja selle inimesega kokku saada ja selles tundes oli nagu väga palju adrenaliini, et selliste ohutunnet oli päris paljudel. Sa ütlesid, et sul on olnud ka naistega romantilisi suhteid, seksuaalseid suhteid ka ja mille poolest sinu jaoks erines seksuaalsuhe naisega võrreldes siis seksuaalsuhtest mehega just emotsionaalses mõttes? Jällegi, et ma arvan, et see on nii inimestes kinni, et et mul on raske üldistusi teha. Võib-olla kui ma olen olnud Naistes armunud või et kui ma olen olnud ka suhteliselt. Ma olen rohkem tundnud seda nii-öelda traditsioonilist rolli iseendas, et et ma pean olema tugev ja, ja kaitsekõik kõik nii edasi, et et võib-olla selle erinevaid ja nende suhetest, mis ma olen meestega olnud, et siis siis seal ei ole seda jaotus nii nii selgesti, et et seal nad on kuidagi võib-olla võrdväärsed võrdväärsemad olnud, et ütleme, kui me oleme mõne mehega suhtes olnud See, kui sa kirjeldasid oma esimest seksuaalkontakti mehega, see kuidagi mulle tõi meelde ühe päris pikalt arvamusloo, mille kirjutas Risto kübar eelmise aasta sügisel ja tema ka kirjeldas enda noorpõlve just niimoodi, et tari kuidagi küllaltki väikeses kohas ja ta tundis, et tema on ainukene omataoline, on see tunne sulle tuttav. Jah jah, sest, et mina olen Seal tõepoolest ma ei arvanud, et minusuguseid rohkemal ja ainukene nii-öelda võimalus või väljapääs tundus ikkagi Tallinn olevat, et kus, mis tollel hetkel tundus mu jaoks olevat väga suur linn, et ja paljude rohkemate võimalustega inimestega või siis mõnede meestega tuttavaks saada. Et rapsusime, seda on võimalust ei näinud ja tõtt-öelda ma ilmselt ei oleks ka tahtnud seda. Sest et ikkagi mind tollel ajal hirmutas see, et see on ta kodulinnas. Et keegi teab siis mu kohta midagi, intiimsed, kes olid esimesed inimesed, kellega sa jagasid seda. Paar klassikaaslast nendega koos me isegi käisime nad korrad seal veel keskkooli ajal, et me käisime tolleaegses Tallinna geibaaris, et arvan, kolmekesi neljakesi, me käisime siin otseselt ise aru või rääkisid. Rääkisin jah, et täpselt loomulikult enam ei ole meeles kõiki neid vestlusi, mis meil omavahel oli, aga noh, kindlasti ei olnud niimoodi, et ma läksin kellegi juurde, ütlesin, et kuule, et ma olen gei. Et aga me rääkisime jah, et kui me siin Tallinnas selles geibaaris käisime, siis seal me ilmselgelt suhtlesime ka nendel teemadel. Aga kuidas läks sul perekonnale ütlemine? See on ka olnud jällegi protsess, et see ei ole niimoodi? Ei ole niimoodi. Ei ole hommikul marssinud kuskile hommikusöögilauda ja öelnud ema, isa, olen käia, sellist. Sellist asja ei ole olnud, et nagu ma enne ütlesin, et ma mulle tegelikult ei meeldi endale selline sildistamine ka, et aga aga see on, see on jah, tulnud kuidagi juhuslikult välja, ma arvan, et tema puhul tuli see kõige esimesena välja, mul on meeles juhtum, et see oli tõesti hommikusöögilauas, et et jällegi ülal internet eriti ei olnud ja ma olin, ma arvan, ma olin Ungaris ja Ungaris veel vähem internetti kätte saada, ma helistasin nende emale, palusin tal kontrollida enda emaile, et mis ma olen, sammutasin ühte emaili ja siis ta luges mulle järjest neid asju ette, aga siis ta jõudis läbi telefoni, ühesõnaga et ta jõudis ühe imelini, kus siis mina kiirelt ütlesin, et ära rohkem enam loe. Aga ta ilmselgelt oli juba jõudnud lugeda. Tol hetkel ta ei ütelnud midagi, aga kui ma sealt Ungarist tagasi tulin ja üks hommik hommikusöögilauda istusin, siis mäletan, kuidas ema veel tegi pannkooke ja üritas hästi nagu möödaminnes küsida, et Christian, kas sul on täiesti ükskõik, kellega sa magad? See, see küsimus, see oli mu jaoks natukene. Sellisel pühapäeva hommikul võib olla ootamatu ja lõi natukene rivist välja. Aga noh, loomulikult ma ütlesin talle, et, et ei ole ükskõik, et et see, kui ma juba kellelegiga vabal suhtesse astun, et siis meil peab ikka selle inimese suhtes mingisugune tunne ka olemas olema, et see ei ole päris ükskõik kellega. Ja, ja noh, ma arvan, sellest hetkest saadi saati on ta mõistnud seda, et siis ma Enda selliseid romantilisi partnerit, kellega ma olen koos olnud, et need, ma olen ikka ka alati vanematekoju viinud ja tutvustanud ja ei ole nagu mingit probleemi olnud. Praegu sa oled abielus, praegu annab elusam, sa oled abielus ameeriklasega ja ehk siis ametlikult jah, Timoti on ta nimi ja, ja temaga me abiellusime kaks aastat tagasi New Yorgis. Tema elab praegu New Yorgis ja mina siinpool Atlandi ookeani, et kooselu ongi meil niimoodi, et me iga kolme kuu tagant näeme teineteist ja, ja noh, eks me loomulikult peame mingisuguseid tulevikuks kuuplaane ka, et kuidas rohkem aega koos veeta ka tänapäeval need asjad ei olegi nii lihtsad, et et tuleb arvestada, sellised majanduslikud otsused on seal väga suured juures. Tihtipeale tahad võib-olla õnnelik olla, aga, aga su rahaline olukord võib-olla ei võimalda seda. Kui me võtame sinu tausta, mida sa praegu oled kirjeldanud, et kuidas sa olid väiksest linnast pärit ja ja millised olid sinu esimesed kontaktid ja, ja mõtted ja kuidas sa ei tahtnud, et väikses linnas keegi teada saaks. Ja siis võtame kogu sellesama taustsüsteemi Timoti kohta Ameerika Ühendriikides. Kas need lood on sarnased või erinevad? Need on ikkagi erinevad, et New Yorgi-suguses linnas noh, keegi ei tõsta kulmugi selle peale, kui sa ütled, et sa oled mehega abielus või ei pane kedagi imestama. Aga, ja iseenesest lapsepõlves ei kasvanud üles New Yorgi linnas New Yorgi osariigis, küll aga, aga kuskil 300 kilomeetrit põhja pool. Ja, ja kui juba Ameerika ühendriikidest sellistesse väiksematesse kohtadesse minna ja veel nii-öelda ajas tagasi, kui tema üles kasvas siis oli ka tema jaoks ikkagi see problemaatiline, et see ei olnud kada jaoks lihtne. Aga paradoksaalsel kombel on jah juhtunud niimoodi, et et see sõltumata sellest, et ta elab, elanud ma ei tea 15 aastat New Yorgi linnas, siis tema enda nii öelda väärtustelt on tunduvalt konservatiivsem kui mina, et sellise sotsiaalne konservatiiv kõik, mis puudutab ja üldse inimeste suhteid ja kuidas peab olema, kuidas tahab. Ja mida me pidevalt omavahel nii-öelda läbi peame rääkima, et et see on ka selline huvitav, huvitav kogemus minu jaoks näiteks? Ma ütleksin, võib-olla tooksin näited. Timothy jaoks on väga oluline abielu, ta oleks selline hästi traditsiooniline, see kõlab naljakalt, eks, aga et kogu, kuidas tema abielu kirjeldab, et et jaoks on selline keskklassi. Võib-olla Ameerika mudel on see, mis, mida ta ka väga hindab, et oleks ühine maja ja et oleks oldaks koos ja tehakse kindlalt ühtlasi asju, on mingisuguseid rutiinid tingimata peavad mingisugused perekonnaga seotud rutiinid olema siis. Ta tahab nagu selliseid asju planeerida. Mina, nagu ma ennist ütlesin juba, et mul on raske ennast kuidagi kategoriseerida või panna kuskile kategooriatesse ja öelda, et asjad peavad olema. Niisiis minu esimesed reaktsioon konid alati sellele, et kui keegi tuleb mulle ütlema, et, et asjad peavad olema mingit mingit viisi, siis on esimeseks reaktsiooniks, et miks, et ei pea, et alati võib võib enda jaoks ise lahti mõtestada, et mis meie jaoks on oluline, et. Et no ilmtingimata ei pea ja oleme niimoodi, et et me tänupühadel istume, sööme kalkunit ja, ja nii edasi, et see on kõik koodi, mis puudutab abielus või kooselusse, siis on sellel nende kahe inimese omavaheline asi, et kuidas nad läbi räägivad, et keegi, keegi kolmas ei saa ütlema tulla, et te peate elama niimoodi, et see on selline selline läbi läbirääkimiste koht on Eestis ka öelnud, ta on eesti isegi elanud. Ent kõige pikemalt ta elas. Seitse kuud vist oli siin järjepanu olnud ja siis ta on ikka igav, las ta siin siin ka käinud ja ta seal sellist tööd, mis ta teeb, et see on Eestiga ja eesti kultuuriga isenesest seotud, et et on kaasaegne ehtekunstnik ja ja, ja siis. Ta leiab väga palju inspiratsiooni Eestist enda enda tööde jaoks ja selle üle muidugi mul on väga hea meel, et ta tõesti hindab Eesti kultuuri hästi kõrgelt ja õpib aga usinalt eesti keelt ja tahab nii-öelda eestist osta saada, et ta ei ole nagu päris rahul sellega, et et minul on mingisugune oma väike territoorium, gorium oma salakeelega ja et mul on oma mingisugune varajane isiksus siin siinpool Atlandi ookeani. Ja nagu päris hästi osa ei saa, sest et kui sa keelega ei ole seotud, siis siis on keeruline mõista igasuguseid kultuurilisi koode ja nii edasi, et et sellepärast ta õpib ka väga usinalt eesti keelt. Väga tore. Kui sa lubad, siis ma natuke nüüd üldistan seda teemat ja tooksin mängu mõned müüdid, mis ilmselt on heteroseksuaalsetel inimestel geide suhtes, eriti kui nad ei ole kokku puutunud. Kõige lihtsam müüt, mis minu meelest vähemalt meestel on, on see kas geidel on selline geiradar. Jällegi, et ma võiksin öelda, et on jah aga see ei räägiks seda päristada, et oma elu jooksul on paljude inimestega paljude meestega kokku puutunud. Sest ma ei oleks. Palun mitte mingil juhul, et tegu võiks olla keiga, siis tuleb välja, et on ja vastupidi ka, et ma olen kohanud selliseid või isegi mu sõprade seas on olnud selliseid mehi kes on täiesti valja heteroseksuaal, reaalselt aga vastavad sellisele võib-olla selle inimese stereotüübi-le, kes nendega kokku puutunud keemeestega, kes siis peavad geimehi kuidagi naiselik emaks või naisalikeks ja mu sõprade seas, kes on heteroseksuaalsed olnud, et et on olnud selliseid, kes vaatavad peale, siis tavainimene võib öelda, et ta kindlalt käin, siin ei ole mingit küsimustki. Aga, aga tegelikult ei ole, kuidas saab või kuidas Key läheneb teisele mehele, kui ta ei tea, kas tegemist on lähenenud nii nagu igale inimesele, et kui ma kellegiga tuttavaks saan, et siis mu esimene mõte ei ole see Mati kätte. Et ma, mul ei ole seal nagu mingit tagamõtet, eks. Et ma saan lihtsalt inimesega tuttavaks ja räägin juttu jaa, jaa. Ma arvan, et seal ei ole nagu mingisugust või vähemalt ei peaks olema sellist teistmoodi kuidagi käitumist, et sellepärast mulle ka need õmbluse sildistamine ei meeldigi, et et arvatakse, et kuidagi geid on mingisugune eraldi grupp inimesi, et kellel on ühtsed, tunned, et et nad kohta kohtuvad mingi mehega, et siis on kindel käitumismuster, mis nad teevad. Et nendel oleks justkui nagu tagamõte, et see kindlasti ei ole nii. Teine müüt on see, et geikogukonnas on seksuaalne aktiivsus palju kõrgem. See on huvitav, müüd selles mõttes, et me ei tea isegi, kuidas seda mõõta iseenesest, et kui inimesed inimestel on kõrge libiido või et neil ongi seksuaalselt on aktiivsemad. No väga tore nautigu, aga et, et võib-olla on siis probleem seal, kus on seksuaal olmeaktiivsus madal, et see on ju, see sõltub nagu inimesest igast inimesest endast jällegi, et et aga kui sa viited sellele, et geikogukonnas on palju juhusuhteid, et, et see on, võib-olla on natuke teine teema ja noh, ma arvan, et seal, seal võib olla tagapõhja all aga, ja mitte võib-olla sellepärast, et geid oleksid siis seksuaalselt aktiivsemad vaid, et on erinevad teooriad, siis mis, mis seda üritavad selgitada. Ja üheks teooriaks ongi see, et kui, kui ühiskond ei aktsepteeri samasoolisi suhteid et siis minnaksegi välja selliste juhusuhete peale, kus sul ei ole mitte mingisuguseid kohustusi enda partneri eest, sa saad kellegiga kokku elada ennast välja, ütled head aega ja enam ei kohtadele inimesega sa võidki olla probleem nagu ühiskonnas. Sest et kui sul on põllumehed näiteks On nõuab, et sa oleksid abielus ja on abielumehed, kes siis saavad kokku teiste meestega, Nad on omavahel vahekorras, lähevad tagasi naiste juurde võivad levitada sellega igasuguseid haigusi ka, näiteks, et et sellepärast peetakse nagu ikkagi oluliseks ka juba läänemaailmas või, või kus on selline geiõiguste teema pikemalt olnud päevakorral. Et ka üheks selliseks täpsete probleemide lahenduseks, et mis puudutab siis geikogukonda, et kui need suhted on aktsepteeritud siis inimesed isenesest ikkagi leiavad endale reklaami, har partnereid või et kellega koos olla ja ja kellega seob siis ka mingisugune romantiline pool, mitte ainult seksuaalne pool, et siis selline aktsepteerimine, regulatsioon toob ka kogukonna sees sellise iseenesliku revolutsiooni. Ja ma arvan, et need on omavahel ikkagi seotud, et et kui ühiskond sind aktsepteerib paremini ja sa julged olla see, kes sa oled julged olla suhtes või õnnelik selle inimesega, kelle sa oled enda jaoks välja valinud et siis siis hoiad ja väärtustad seda suhet rohkem. Ja kui me räägime geide seksuaalsuhtemudelist, kas aktiivne ja passiivne pool on kindlalt paigas või, või need rollid võivad muuta? See jah, et see väljendusviis on selline väga üheksakümnendad või et et kindlasti ei ole nad paigas, et noh, võib-olla ka kindlasti suhted, et kus nad kus nad on niimoodi paigas, et ja, aga ma arvan, et enamuses enamuses ei ole niimoodi, et on ikkagi jälle iga paari omavaheline asi, kuidas need oma nii-öelda suhet läbi räägivad, et et aga seda nii-öelda, kuidas vanasti aru saadi klassikaliselt, kes nüüd on mehe, kes naise rollis, et et ma arvan, et seda on väga vähe või see tundub nagu nii kuidagi isegi anakronistlik, et miks miks me peaksime nagu nendes kategooriates mõtlema, et et, et tänapäeval need ei ole ikkagi need jooned niiviisi paigas? Christian Veske on vallatute kurvide stuudios ja sa oled veel muusikat kaasa võtnud. Mida me nüüd võiksime kuulata? Et see on koosseis lapediata ja ma esimest korda juhtusin neid kuulama või kuulma Lätis käisin Riias, nende kontserdil. Mängivad peamiselt barokkmuusikat või tollest tollest ajast pärinevat muusikat. See on Lõuna-Ameerikast pärit. Kuu kadunud linnud, see räägibki armastusest ja, ja võrdleb siis seda, kes kes kurdab armastuse kadumist, et ta võrdleb ise ennast ka sellise linnuga, kes lendab ära ja ja kaob tühjusesse. Laskja Iceberg'i. Vallatud vurrid jätkuvad ja mul on vikerraadio stuudios külas Christian Veske. Meie tänane teema on homoseksuaalsus. Saate alguses rääkisime natuke sellest, kuidas sinu jaoks käis kapist välja tulemise protsess, kui me võime seda nii nimetada. Kas sinu hinnangul see protsess on igav, indiviidi puhul erinev või on ka mingisugune tüüpmudel või sa oskad nagu kellelegi mingisugust soovitust anda, mille peale mõelda, kui kui ta võib-olla raadio ees on ja ja on ka kuskil ummikus kapist väljatulek? Esiteks et see ei ole ainult ühekordne asi, et seal põhimõtteliselt teed seda päris pikka aega ja erinevates olukordades edasi. Et loomulikult kõige kõige pigem on see, kui sul on ikkagi olemas selline lähedasem sõber, kellega sa tunned, et võib-olla seda, seda saad jagada. Ja ma arvan, et kui, kui sa juba ühe inimesega oled jaganud seda et siis see läheb järjest lihtsamaks, mõnes mõttes seal tekib ikkagi nagu selline kindlustunne, et sul inimesed selja taga, kes kes mõistavad sind ja kes toetavad, isegi kui see võib esialgu nende jaoks tulla sellise šokina. Aga, aga see on ka mõnes mõttes lakmus, lakmuspaber ei suudeta sind võtta sellisena, nagu sa oled siis need inimesed lihtsalt ei olegi väärt seda, et sinu sõprust võib-olla noortele see ongi väga raske. Ja noh, teine probleem on siis loomulikult enda perekonnale ja vanematele Nendele rääkimine. Et ühest küljest on lihtne öelda, nagu ma ennist ütlesin, et kui kui, kui neile see meeldib, kui nad sellega toime ei tule, et siis sinna tööle väärt sind. Aga teised, nad on ikkagi ju vanemad, sõltub jällegi inimesed, et see, sellega selle infoga toimetulek või selle, selle, see võib kauem lihtsalt aega võtta, ta võib suhteid ära rikkuda. Aga üldiselt ma tahaksin loota ikkagi seda, et, et inimesed, kellel on lapsed, kes on lapsevanemad lapsevanema armastus enda lapse suhtes Peaksime üles kaaluma selle, et millised lapseeelistused, et selle pärast hakata enda last kuidagi nende lapsesse halvemini suhtuma. See on minu meelest väga vale kapist välja tulija jaoks, kuidas. Ma võiks selle teise poole šokiperioodi üle elada ja jällegi siin selliseid väheseid mudeleid anda on, on keeruline, et et kui sa oled noor inimene ja vaata näiteks enda vanematega ja siis tuleb see vanematele välja. Ja sul ei olegi võimalust kuskile minna, et sa ju ei tööta veel näiteks. Ja oma raha ei ole, et et oma elu alustada, et ma ei tea, proovida ikkagi rahulikult kogu aeg selgitada, et midagi ju iseenesest ei ole muutunud, et sa oled seesama Nende poeg või tütar. Edasi selles, keda, kelle suhtes sa külge tõmmata tunned, et sa ei peaks. Ärme seda. Kui palju sa siis oma vanemate nii-öelda toetust või armastusest saadud? Jah, aga nagu ma ütlesin, see on, see on väga keeruline teema, et see sõltub ju hästi palju lapsevanematest ikkagi ka nende võimest sellist infot vastu võtta. Ja mul tõesti kahju või kui ma mõtlen selliste noorte peale kelle vanemad ei suuda seda selle informatsiooniga toime tulla või kellel on, on väga raske toime tulla ja nad kas siis viskad selle lapse kodust välja või, või lõpetajatega suhtlused. Nendest noortest on mul tõesti väga kahju, et siis sellisel juhul ma soovitaksin ikkagi ka võib-olla noh, Eestis on maks organisatsiooni olemas, et kust, kust saab tuge, et oma keskus. Jah, aga mis puudutab sõpradesse nendes kapist välja tulemisega, et ma ei tea ka sama moodi, et, et võib-olla ei ole mõistlik Öelda plaks välja, et ma olen gei, et natukene nad seda linnast nii-öelda ette valmistada. Et rääkida nendest teemadest siis enda sõbra või sõbrannaga, et ja ma arvan, et kui tegu on empaatilise inimesega, teisel pool, et kui sõber on empaatiavõimega, siis ta juba mingi hetk saab ise aru, mis sa öelda tahad, et et isa ei peagi võib-olla alati seda sõnadesse panema. Hoopis teine asi on, kui inimesel tekib seetõttu probleeme kas kuskil õppeasutuses või oma töökohal. Mis sa arvad, kas selliseid juhtumeid on ka meil veel ühiskonnas? Kindlasti on ja ma arvan, et seda on väga palju, et koolikiusamisest meil omajagu räägitakse, aga räägitakse ka üsna sellises üldises võtmes. Et teiste maade uuringutest on teada Need poisid või ka tüdrukud, eks keda peetakse siis omaseksuaalseteks õigele, kellel arvatakse olevat mingisugused homoseksuaalsed, mõnusad, need satuvad tunduvalt sagedamini koolikiusamise ohvriks ja üks Prantsusmaal tähtede uurima. Mäletan mõni aeg tagasi, ma lugesin seda, et et see vaatas ka siis Nende homoseksuaalsete noorte poolt sooritatud enesetappe. Nende enesetapuproovimise protsent oli, oli päris kõrge ja sealt uuringust ka jällegi toodi välja seda, et see koolikeskkond tahame lihtsalt noore jaoks toetav, et et õpetajad peavad mõistma seda probleemi, et, et seda last ei saa. Seda noort ei saa siis kuidagi nurka suruda, et ta veedab enamuse aega koolis, tegeleb või suure osanud aega koolist, et see, see kool peab olema turvaline koht kõikide noorte jaoks, mis puudutab töökohal kiusamist, et siis neid juhtumeid on ka kindlasti ja Eestiski on minu teada neid juhtumeid lahendatud. Et võib-olla mõnes sektoris on see lihtsam natukene, et ma ei tea, kultuurisektoris, võib-olla, kui sa oled kunstnik, et või, või näitlejad, siis su kaastöölised ei olegi nii imestunud, et su valikute üle. Aga, aga ma ei tea, see võib olla tunduvalt keerulisem, näiteks kui sa oled sõjaväes või politseis või töötajad, et see on mu isiklik tunne praegu, et ma ei, mul ei ole nagu palju kokkupuuted on, ma ei tea nagu taustainfot selle kohta, aga aga ma arvan, et sellistes organisatsioonides, mis on nagu väga hierarhilised ja kus on väga palju sellist tüüp, macho kultuuri, et et seal võib esineda ikkagi rohkem või seal inimesed, töötajad tunneksid ka siis ennast ebaturvalisemalt nii-öelda kapist välja tulemisel. Aga sel juhul vist ka tuleb lihtsalt süda rindu võtta ja kuigi see on raske, siis mitte laste õiguste peal trampida. Jah, ma arvan, et see on ainuke võimalus, et et selleks, et inimesed hakkaksid aru saama, et et esiteks see, et ei ole nii-öelda ühtset gei-tüüpi või lesbi tüüp, et et kõik, need inimesed ka erinevad ja see võib olla su kolleeg värv, ükskõik, ükskõik kes, ta võib-olla koolis õpetajad, võib-olla naaber selleks jah, et midagi muutuks, siis inimesed peavadki rohkem sellest rääkima ja olema võib-olla avatumad. Sa töötad hetkel Leedus, teatan leeduse. Enne kui mikrofon käima läks, siis sa ütlesid, et ikka hea on Tallinnas olla, hea meelega töötaks Eestis. Jah, et mulle Eestis elamine meeldib, et see on ikkagi mu kodu ja ja siia, mina, Timoti tahaksime ikkagi siin elada koos, et siis ilusas maamajas ja ja jah, et seda ma iga kord tunnen siia tagasi tulles, et et see on mu kodu. Et leedus mulle ka meeldiv Vilnius, et, et seal on, seal on ka tore olla, aga aga kodu vastu ei saa selles mõttes miskit. Kuidas sulle tundub, kas geipaaril on 2015. aastal Eesti seaalad? Jällegi sõltub, et milline see geipaar on või et et see on, see on keeruline, keerulisem kindlasti, kui sageli heteropaaridel. Et sõltub, mis vaatenurgast vaatad, eks, et et ta võib. Näiteks heteropaaride teha selle peale kogu aeg mõtlema, et, et keegi võib tulla nende seina peale ja teha suurelt grafitsi, kirjutada sinna pede, et või, et keegi võib sul lihtsalt tulla ja, ja, ja vastu lõugu anda, et et selliste ja öeldakse, et nagu sellepärast vastu Lõukondad te olete paar, et reeglina heteropaarid selliste murede peale võib-olla ei pea mõtlema. Aga kui me vaatame mingisuguseid kuskilt muust vaatenurgast vaadatuna, et et loomulikult heteropaaridel on täpselt sama Moody palju muresi ja üldse noh, Eestis kui sa oled paaria ka üksik inimene, et selle toimetulekuga on, on suured probleemid inimestel, et et selles mõttes ei erine jällegi paar heteropaarist, et ja, aga kui sul geipaarina võib-olla veel lapsed ka on, et see annab sellise teise keerulisus astme sinna juurde kuidagi peab tagama ka selle, et lastel oleks turvaline ja ja see on muidugi jällegi probleem, millega ma ei ole veel senini kokku puutunud. Aga ma arvan, et, et see on päris raske, et et võib-olla siis, kui need lapsed käivad kas lasteaias või koolis juba, et siis lapsevanemana pead minema kooli ja rääkima ja selgitama ja nii edasi ja jällegi ilmselgelt vajalik protsess, et keegi peab seda tegema hakkama, et muidu midagi ei muutu. Kas ja kui palju on Eestis muutunud sinu hinnangul selle ajaga võrreldes, kui solid viieteistkümneaastane poiss Väga palju on muutunud ikkagi, et et kui ma olin viieteistaastane 16 aastane, et siis ma arvan, et kogu sellised suhted samasooliste paaride vahel, et see oli palju rohkem nii-öelda andev ground, suhtlus toimus nagu inimeste kuidagi kodudes ja, ja avalikus ruumis ei räägitud sellest samasoolistest paaridest üldse mitte palju, et nüüdseks on, on see kõik kuidagi rohkem avalikkuse ees, et eriti selle kooselu seadusega, aga tegelikult oli juba natukene isegi varem hakkas see tekkima, et see on tekitanud loomulikult palju sellist vastureaktsiooniga. Aga see on ka mõnes mõttes mõistetav ja, ja arusaadav, et seal on ka mingi periood, mis tuleb nii-öelda läbi elada, et ma olen alati mõelnud, et mingi hetk peaksid ju inimesed aru saama, et et kui me elame sellises pisikeses konnatiigis, et neid on väga vähe, et siis. Meil on nagu mõistlikum saada omavahel läbi ja 11 toetada, kui see, et, et me leiame alati mingisuguse põhjuse, miks 11 siis kuidagi poris tampida nii-öelda riigi seisukohalt või ühiskonna seisukohalt ei olegi lihtsalt nagu jätkusuutlik, et et kui ükskord tambin neid case'i porisse, siis ma ei tea inimesi, kes toetavad võib-olla pagulasi tambiti porisse, siis kogu aeg leiab järgmise gruppides jällegi miskipärast ei sobi, et Eesti ühiskonda, et kes siis üldse alles jääb? Aitäh sulle, Kristjan, saad ühe loo veel välja valinud. Ja ma nüüd selle pealkirja jällegi mäletan, on selles mõttes oluline lugu, et ta pärineb albumil inimestele, selle eestikeelne pealkiri võis olla. Reis haaras. Nagu ma saate alguses ütlesin ka, et minu jaoks kogu muu selline eneseidentiteet, et see, see ei ole valmispakend, vaid et ma näen nagu sellise protsessina enda enda elu. Või reisina siis kuidagi see muusika, mis siis räägib ka reisist siis see kuidagi jällegi soostub muga, et ma arvan, et mõnes mõttes oleme kõik enda eludes reisil, et see illusioon, et me oleme kuskil, seisame ühe paiga peal. Tegelikult seisa, tuleb lihtsalt aru anda endale, et et me pidevalt liigume edasi ja kogu maailm liigub edasi. Staatilist olekut meil maailmas on, aga vähe või looduses üldse ei eksisteeri, et, et miks me siis arvame, et see meie eludes eksisteerib? Vikerraadio stuudios oli Christian Veske, suur aitäh sulle tulemast.