Tere jälle hea raadiokuulaja MINA OLEN Jaanelgula. Tänane saade sarjas originaal ja koopia on järjekorranumbriga 12. sissejuhatusest natukene infot neile, kes juhtuvad seda saadet esmakordselt kuulama originaal ja koopiasaade muusikast, muusikast, mis on meile meelepärane ja tuttav. Mõnikord aga tekib küsimus, et huvitav, kuidas see või teine lugu originaalis võis kõlada. Mõnikord aga ei teki seda mõtet üldse, sest on olemas selliseid eestikeelseid laule, mis on meile artistide poolt nii omaseks lauldud, et ei teki üldse kahtlustki, et see võiks olla laenulugu. Vot selliseid laule me selles saates kuulamegi sarja eelnevad saated on kõik järelkuulatavad vikerraadio kodulehel. Nüüd aga siis tänase saate juurde. Tänases saates on kaks külalist, kes need on sellest peale esimest kahte lugu. Ehk siis peale esimest originaali ja koopiat. Nagu ma juba ühes kolmest kuueni saates rääkisin, olen ma sarja Lost austaja seal kolmanda hooaja ühes osas kuulaseks osaline vana vinüülplaadi pealt petjula Clarki lugu, Tountoun kojaga lõi mul peas lambike põlema. Ma saan ju sedasama lugu kasutada originaal ja koopia järgmises saates. Nüüd ongi siis see aeg käes, kõigepealt originaal petjula kvark taanda ja siis selle laulu eestikeelne koopia Kalju Terasmaa ja laul nimega kaua. Väikeseid. Taga juurde. Taime. Sees. Lüürika. Seekord ja ei lähe. Ka mälestuste eest, mis siis? Vaataja kaua küll õnne kestma jääda. Saada aitäh. Juurde. Mo juurde pöördeid Saadvee. Väga tore on, kui tulevad sõbrad külla ja eriti tore, kui nad tulevad saatesse originaal ja koopia siis jutt, mis nagu vahel saab räägitud, jõuab rohkemate inimesteni. Venna turbid, tervist, tere tulemast. Tere tulemast saatesse. Tere. Aitäh. Nii mõnus. No meil on ju see spetsiifiline saade, originaal ja koopia ja teie sealt 60.-test 70-l. Päriselt olete, sisu tehti tollel ajal, kui väga palju kavereid ehtis jääl tehtud lugusid ja vaatasin Eesti raadio fonoteeki, noh et paljudel neil on, et enamus ikka omalooming. Me oleme tuntud plagiaat autorid, eks ole. No meil mõned lood ikka on võetud teiste meeste omi ka, kusjuures sel ajal, kui me neid laulma hakkasin, ega me ei teadnud, kes need on või kelle laul seal lugu meeldis ja meeleolu meeldis, see idee oli õige ja tulid sõnad ja hakkasime laulma ja pärast selgus, et olid mingid maailmakuulsad hittlood, kõik lapitsiigeria pitsiga poolel, Mary Bob Dylan, sel ajal ju kuulasime ja kuulati ju kõike ja kõiki, mis vähegi kättesaadav oli, ükskõik siis, mis vahendi Luxi raadiost raadio Luksemburg oli, oli oluline informatsioon Tartu poistele. Jah, absoluutselt. See oli selline asi, mida koolis vist ainult kas kuskil kella poole kahest poole neljani hommikul ja ülejäänud aeg oli see jumala kadunud näiteks noh, minu jaoks oli, see oli see, see suursündmus. Presley suri siis selle esihaisesime. Tuli kohe see oli seal, ei loksu loksi raadio kammis seda ööpäevaringselt, see tohutu šokk kogu maailmale. Ja sealtkaudu siis oli nagu side, mingisugune mingisugune side maailma olemas. Tarts, räägi mis aparaat oli tollel ajal tartu poistel, millega te Lukese kuulasite siis tars kükitas sõjaväes sel ajal, kui meie luksi kuulasime, meil oli vesi raadio, antenni andis seada ka. Me olime sõjaväes, olin allveelaevas sealne, kuulsime igasuguseid muid juukse ja kiiksiat juuksehaavade hääli ja siis mõned tuttavad olid, et meile sisse smugeldada. Pink Floydi ta tahaks aidata immuunsiis vene allveelaevas teatavasti kõlab ju eriti hästi ja täiesti siis mul on meeles, kuidas me kõik lubis võtsime radiaatorite seest kuuma vett. Tegime sellega lahustuvat kohvi ja see oli väga lääne värki eamise lääne värk ja kuidagi oli jõudnud sinna ka pudel vana Tallinnat, jõime lahustuva kohviga vana Tallinnat ja kuulasime, tehakse kusjuures radikast veetud veega kuuma veega ainult keerida ei olnud millegagi otsast kuuma. Kuulasime pink Floydi ja magedad kuumavitaks. Ärme räägi, karm. Aga no läheme siis nende kolme loo juurde, mille ma siit olen leidnud Eesti Raadio fonoteegis õhukese turba on meil palju ja enamalt jaolt ikka olete te ise autoraga. Üks laul on siin, mis mul on väga selgesti meelde jäänud, omal ajal oli see väga populaarne keskeprogrammides. Helgi Erilaid mängis õhtuvarjud. Mis te selle loo kohta räägid? Kodu on Kadal nimi veel? Homme on, ma ei teagi, kuidas lugu meieni jõudis, aga ühel hetkel laul matkasime ja seal oli nii osav Meie elus CD peal olemine. Kuna me teadsime küll juba saime ka Fungitme, oleme kuulnud neid näinud nende plaadi kujund oli juba põnev, neil olid mäletatimbelandi saapad jalas, kollased seisid seal New Yorgi järve ääres, mille Jäärasime pärast elasime seal South Park ja Central Park ja aga kuidas, kuidas lauljast lauldav sai, seda ma päris täpselt ei mäleta. Aga eks me olime tee peal väga palju ja Einar aukudes magasime ja pöidlaküüdi ka suvepäevadelt kusagile teistele suvepäevadele ja see oli nagu väga meie imago ka. Või noh, elulaad selles mõttes, et need sõnad olid lihtsad tulema sinna, sellele viisile. Ja praktiliselt me kirjutasime sellele viisile ju omaette laulu. Jah, see on nagu uus lugu, aga see ei ole tõlge, vaid see on lihtsalt. See ongi uus laul, seal laulu moodi eestikeelne laul, nihe, aga saime Simon ja Garfunkeli, kelle lugu see on, noh, nemad olid ju meie suured iidolid ja ja, ja Ameerika Ameerikaga üldse kaasnes tohutu selline pikkade teede ja suurte kõrgete taevaste kujutluspilt ja vabadus. Ja küllap see sellesse laulu laulu tekst ka mõjutatud on. Et õhtuvarjud ja, ja Urbid ja, ja originaal on poolsaimon ja Art Garfunkeli loo nimi, homo, Baund. Õhtu. Kaminasse tule, toeta sellised kitarri ja kuskil. Näib nagu seinad, need, kes kaoks nagu vaidlus meie jaoks. Me kulutanud Polegi vist? Nüüd koju jääda, aga siis hästi kaadee toota, gaasi, kitarri võtta, lõhtusse, laadil lauas. Aeg on. Näib nagu seinad, need, kes ta nagu vaikus meie jaoks hetkeks tagasi tooks. Ees veel üks linn, sigaret taas autost, raad, reklaam ja baarilett. Üks linn on kaksikveel 100 avarii suitsu. Seal lootuseta, otsi veel saale. Mäeseinad need, kes ka nagu vaikus meie jaoks, et kes tagasi tooks Teil oli yks perioode, kui Ma mäletan, olid kolmekesi. Toomas, sina siis sinu vend Tarmo, kes laulis kõrgemat häält ja siis oli reliks habemega folkkitarrist Peeter Tooma habemega folk, pass, folk, pass ja folkbassgeenius tooma, kes on laulnud ju ennast kuulsaks just tänu Viimse reliikvia soundtrack'il. Seda ma ei oska öelda, kas see on see, mis temast kuulsuse on teinud, aga see kooslus, mis tänu temale olema sai, et me kolmekesi koos laulsime mõne aasta vältel, kui ma õieti mäletan, oli selline saatesari Light laulud siis, siis see oli küll minu jaoks väga oluline aeg ja, ja see muusikaline kultuur, mis läbi selle saate, liikus ka meie, meie televaataja ta juurde ja, ja ka minu enda juurde, see tähendab noh, palju oli folgiklassikat ja ja traditsionaalide klassikat ja inimesi, keda me armastasime plaatide pealt kuulata, nagu piitseb pool on eri ja piitsiiger ja sammaste lausetega eesti rahvalaule, eks ju, just just. Ja, ja tšehhi ja vene ja veel selliseid asju ka, et need läbi teie, me saime teada, et tegelikult, et need rahvalaulud on tegelikult nii sarnased ja nii lähedased, et nad lähevad nagu igal pool üles, ainult nendest saadakse igal pool ühtemoodi aru? Jah, suuresti oli see küll kogu selle kogu selle saatesarja kontseptsioon ja, ja ideestik oli suuresti ikkagi Peetri loodud ja, ja me olime kutsutud sinna osalema ja see kõik oli väga kihvt. Kihvt ja kodutöö ja intellektuaalne pingutus oli ikka ja tooma vets oli sel ajal selle koha pealt meist niivõrd palju rohkem haritud lihtsalt üleüldse, et tema pani kokku need programmid ja otsis välja need lood ja tegi seaded ja ta oli selle asja ikka täielik süda ja vaim. Me lihtsalt aitasime, millega saime. Ammu see lugu on siin kirjas. Pieter puuemmeeri, no teie siin, eks ju, raudsete kardinate tagasi bännasite neid. Ja lõpuks siiski pääsesid vabasse maailmasaite nende endaga kokku ka thannasime kogu folgi mõtesti. Vähendasime kogu seda, seda ideed, et sul on võimalik tõmmata jalga paar teksapükse ja minna hääle küüdi ja suubil taskus suupill taskus New Yorgist, San Franciscosse, noh nagu näiteks chacervaki teel kirjutab selle raamatu mõni aasta tagasi Colombia ülikooli raamatupoest kasutatult ostsin siis mind väga üllatas, et isegi see noh, mõneti mõnes mõttes kirjeldab meie enda elu ikkagi see, kuidas me hääletasime ühest kohast teise muusika ja laulmisega ja sarnane lihtsalt ajanihe oli nii tohutu ja sellepärastele traditsionaalide ja Stikov, Pämbuna näiteks laul, mida me Peetriga laulsime lihtsate laulude saatesarjas. Seda laulu laulavad ju piitsad pool meieri veel tänase päevani oma kontserditel üle terve maailma. Ja noh, nemad on ju nemad on ju sellised folgi, folgi legendid, aeguma New Yorgi legendid täiesti. Noh, tähendab tee, mis sa tahad, aga nemad on ju ikka nemad, eks ole. Ja nad on sama lahedad ja sama kiftid ja sama vabad, mida nad ka on jah, praegu siin erakordselt kihvtid kujud. Me oleme nüüd mitmed korrad kohtunud ja meil tekkis nööriga eriti jube intensiivne ja õudselt impulsiivne ja vinge, tema on nagu dünamo nende kahe tagasi masin, see patarei vaeva, nad tülitsesid tohutult, siis said täiskasvanuks, ei viitsinud enam tülitseda, hakkasid jälle laulma. Python selline noh, vaikne vaga vesi, sügav põhi, erakordselt kihvt ja malbe ja sügav ja sõbralik ja pull inimene. Me oleme mitmeid kordi ta pool kodus käinud ja koos laulnud ja ja pull on vaadata, kuidas inimeste ja olemus ongi selles, mis nad on, tulevad jälle lavale, nad on jälle värsked, kiftid inspireerivad ja vahvad ja, ja inimestena nad täpselt samasugused täielik rõõm nendega suhelda. Juttikestiku ühtlikestikute kestika. Ja veel üks lugu, vennakesed, enne kui te siit stuudiost pääsete minema on, ajad muutuvad. Mis te selle loo kohta oskatavad? Ikka samas ajas ütlen, et ajad muutuvad. Noh, iseenesestmõistetavalt. Ja Bob Dylaniga meil ei ole, ei ole olnud ühiseid tegemisi, ei ole temaga temaga saanud kätt suruda ja ja tema lendab, ma usun, ei, ikka endiselt hüljes üksinduses kusagil seal nendes kusjuures ei ole, tal on bänd praegu, nad teevad päris pulli asju. Ma just nägin nende viimaseid kontserte, mis ta nüüd bändiga teeb. Ta on päri suruvitavalt muutnud oma stiili järjekordselt. Küll, aga me kohtusime Allo kahvliga. Naljakas oli see hallo Katri, kes on ju ka tohutu legend Ameerikas, eks ole. Tema isa vudigathry oli praktiliselt nagu kaasfolgiisa. Ja naljakas ongi see, et et Allo Katri polnud ise kunagi oma isa fänn. Ta läks kooli, ta ei teadnud oma isa laule näiteks peast, mida kogu kool juba laulis. Ta isa oli juba legend. Ja nad kõik olid kuidagi niimoodi. Vudigathry suurimaks fänniks oli Vämbling Jack leiat. Rämlik ranni Jackie leiati. Suurimaks fänniks oli Bob Dylan. Bob Dylani suurimaks fänniks oli Arlo kahvri. Bob Dylan kummardab Arlo isa maani, kõik nad on tegelikult oma päritolult, Vene juudid. Tuleb siit idast ja midagi ei ole teha. Aga folkmuusika juurde veel või kui me siin oleme, siis räägi see lugu väravdas. Tarbija, tead mis, ma tahtsin rääkida, räägi, kuidas venna vennakene pitsiigerid katvast, ma tahtsin rääkida enne seda, seda, kuidas me kolmandal päeval peale USA-s maandumist istusime, Arlo Katri farmis suures valges tiibis. Tyypi ette oli pargitud 66. aasta mingisugune Cadillac mingisugune noh, mingi meeletult suur riist. Tiibis oli lumivalge, tohutu suur, ma ei tea, mingi karvane koer nimega Karu ja Arlo Katri võttis pillidele välja oma tuuribussist esimest korda väga pikkade aastate jooksul. Ta lapsed polnud elu sees näinud, et isa kodus laulaks. Istusime tippis nahkade peale, laulsime üksteisele laule ja selgus, et me olime kirjutanud laule ja laulnud täpselt samadest asjadest. Teisel pool maakera üksteisest täpselt samal ajal valutanud südant täpselt samade asjade pärast ei kirjutanud laule täpselt samadel teemadel, teine, teisel pool maakera. Siiamaani samamoodi ja see on jah, uskumatu. Aga räägikese luga ära, kuidas? Väikevend Tom piitsiigerit katsus näpuga? See on Tommy endale. Lase mõelda lugu ja see ei ole, see ei ole kindlasti mitte esimene kord seda seda lugu rääkida. Aga, aga folgi suur valge isa, piitsiiger, kelle poole me üle üles oleme kummardanud terve oma õndsa lapsepõlve. Kui teda esmakordselt õnnestus kohata kontsertsituatsioonis, kus oli, kus oli vanad ennessi raadiojaama juubel, kes oli, kes oli alustanud väga paljusid folgistaar, siis nad kõik olid seal kohal, kes olid veel elus nende hulgas piitsiiger. Ja ma sattusin talle niimoodi kahe meetri kaugusega temast ja ma ei pidanud kiusatusele vastu, mõtlesin, et. Darrziigeret, andke andeks, et tavaliselt ma ei käitu küll niimoodi. Aga kas ma tohiksin palunud Teid sõrmeotsaga puudutada ja tegin seda, ilma et oleks oodanud vastust? Sest et noh, ta võis käi ütelda, aga minu jaoks oli see nii tähtis, et et seda, et seda legendi lihtsalt ma võin öelda, et ma olen teda puudutanud, see mees on tõesti olemas. Ja lihast ja luust-lihast ja luust-lihast ja luust oleks peaaegu esinenud selles kontserdi sisse ka see oli väga kihvtis kohas New York, New York Citys ja seal olid tõesti koos kõik seni elus olevat folgi legendid. Ja ainuke põhjus, miks meie ei esinenud seal teemadel legendid? Me olime küll võib-olla seda, aga me ei olnud iialgi selles raadiojaamas esinenud. Ja me ei kvalifitseerunud sellepärast, et me polnud selle raadiojaama veteranid. Aga me oleme üldiselt valmis, me olime kutsutud külalised seal. No igal juhul aitäh, annakesed, seega võiks teha terve pika keskööprogrammi ainult teie juhtumistest seal kaugel Ameerikamaal. Praegu paneme siis ikkagi, et ajad muutuvad, midagi ei ole teha nii siinpool maakera kui ka muutusid sealpool. Annaks jumal, et. Tulid kokku, kõik vesi tõuseb esitõuse, püüame olutsu algul niiskust, maid tajub hiljem lompe ja kui tuli 800 ja põle tõesti haaravalt jääda peale sest ta pole. Ohio üles seatud ka kahe käe siis praegu veel korda veel tuli tõuse, valavad kord jalgadelt. Tarkadest, valedest sajufraasile alleaa sokke pesta. Aitäh Tomile ja Tarmole läheme, aga saab ta ka edasi. Kui originaal ja koopia üheteistkümnendas saates ehk siis jõulu erisaates kuulasime Rock Hotelli laulduna laulu kell siis oli ka jutuks, et selle looga käib kaasas legend, et selle loo originaaliks Christmas aga tühjagi, laulu originaali laulis hoopis mustanahaline eelrock n rolli staar Charles Braun. Nii on ka järgmise lauluga. Kes meist ei teaks rock hotelli ja Ivo Linna kikilipsu. Kõik teavad nii vanad kui noored. Legend räägib, et loo laulis esmakordselt lindile Clif Richard siis, kui ta veel sõõr ei olnud. Nii umbes kusagil 60.-te algaastatel. Aga võta näpust, leidsin lool laki ellips kaks varianti aastast 1957. Ühte laulab alma Gogan ja teist Ruf Braun. Kumb on esmaesitaja, ei tea, aga kaldun Rusprooni poole. Täna söör Cliffi, kelle järgi if oma versiooni tegi, ei kuula, vaid kuulame kõigepealt Ifi koopiat. Ja siis mõlemat daami alma Goganid ja Browni ja just nimelt selles järjekorras. Kuulake muide väga toredat versioonid on need daamide omad mõlemad. Laena Bahambale tähtsa analoo HP-s täistoidul kõrvalgenaadee. SEDA. Kelly. Mehe seegi. Luga maalne kätte saama. Kõik ei läinud, plaani ei jookse. Mööda. Vastu ta tema peal. Let's vaim allagi reost rool vaid poolane. Ta ei ela sulle varju. Mina olin latte. Kohvi ei näe ma jääti jada, see. Pastafrees veendunud. Veel eelmise aasta ja. Paar päeva. Laadamelu otra. Ja. Ei ole ka veel. Ta laas lego oravaosa. Olid ju toredad variandid mõlemad, mis läheme aga nüüd meie viimase kahe loo juurde. Eks iga inimene on pärit oma lapsepõlvest, on keegi kunagi tabavalt öelnud. Minu lapsepõlves laulsid Toomu pojad mulle mällu ühe toreda nõndanimetatud kahe duuri loo, nagu pillimehed neid lihtsaid lugusid kutsuvad. Mäletan, et see lugu oli kavas igal sünnipäeval olengul või lõkkeõhtul. Seda lugu laulsid kõik eesti restorani bändid. Selle loo sõnad olid üles tähendatud kõikidesse käsitsi kirjutatud laulikutesse mis siin ikka enam pikalt lobiseda. Lugu, kes veel ära ei mõistatanud, on kullast süda. Selle loo kirjutanud, laula helilooja, need Miller. Aasta millal see lugu esmakordselt laadil ilmus, oli 1966. Loo pealkirjaga to do elule. Kõik, mis sa teed, tee hästi. Hea mõte, muide veel need Mülleri kohta nii palju tema kõige suurem ja tuntum hittlugu oli hoopis from the chactuda king. Ehk siis soldatist kuningani, kaardimänguvärk tead isegi, mille paarkümmend aastat hiljem laulis eestimaal kuulsaks jällegi ei keegi muu kui Ivo Linna ja rock hotell siis juba nime all. Kuidas läks sul see mäng? Seda lugu kuulame kunagi teine kord ja teisel ajal praeguseks aga tooma pojad ja kullast süda ning seejärel need Miller ja to do Uuell. Saade saigi selle koha veel otsa kohtune kunagi tulevikus. Seniks aga päikest teile kõigile saate tegi Jaanelgule.