Hea keskeprogrammi kuulaja, ma võiksin vist peaaegu mürki võtta, et kes seal ka poleks, millega ta ei tegeleks. Vähemalt korra elus, et sa seda laulu kindlasti kuulnud. Ilusad laulud ja surematu Tartanyan kolmes musketärid. Need on olulisemad märksõnad, mis seostuvad legendaarse filmi- ja lavatähega, kel nimeks Mihhailova järski selle kohta, mis ettevalmistused läksid üle ootuste lihtsalt, sest täna põhiliselt kontserte andev näit ütleja pole oma mobiilinumbrist saladust teinud ka meiega. Kuule lepe sündis umbes pool 12 öösel, kui ta järjekordsest lennujaamast parasjagu kodu poole tema hakkas. See kokkulepe pidas paika minutilise täpsusega aeg punkt kell 10 hommikul seisime koos lahke turvamehega staari ukse taga ja andsin kella. Turvamees pidi nimelt veenduma, et tegu on ikka õige asjaga. Elementaarne ju. Avama tulnud härrasmees oli rõhutatult nooruslik. Ta kirjadega dressid hakkasid esimese hooga silmade ees virvendama, aga kui istuda koliti, siis läks virvendus üle. Vestluse arenedes kogesin, et kireva riietusega kaasas ka üksjagu lapsemeelsust, mis muide järgmisel hetkel võis vabalt elutargaks filosofeerimiseks minna. Veel tunnetasin inimest, kes armastab pööraselt raha ja on sammas õige asja nimel alati valmis tasuta esinema ja maa. Kohtusin inimesega, kes räägib sõprusest, nii nagu kirglik teismeline. Ta oli ühtaegu edev ja endassetõmbunud, lühidalt Teist nii vastuolulist inimest. Mul on mul vene kuulsuste hulgas seni ette tulnud. 1949. aastal sündinud Mihhail Po järski vanemad olid näitlejad ja nii ta nende jälgedes pärast muusikakooli lõpetamist Leningradi teatriinstituut nii astuski on mänginud Lensovetiteatris rohkem kui 100. filmis ja esitanud üle 600 laulu. Elavat legendi külastas Peterburis Haldi, Normet-Saarna ja siinkohal head kuulamist. Kõigepealt küsisin Mihhailova järskilt, et kas siis nüüd nii kohe ongi, et vaatamata kõige erinevatele rollidele, mida elu jooksul mängida tulnud, jääb ta rahva jaoks ikka eelkõige Tartanyanniks. Loomulikult käib see roll minuga kaasas terve elu, olen sellega harjunud ja vist isegi rahul, sest lõpuks pole ju paha, kui näitlejal on konkreetne roll, millega ta on ilma teinud ja mis on kujundanud ka tema näitleja imidži. Olen saanud hüüdnime kogu Venemaa Tartanyan, nõnda hõigatakse mind välja kontsertidel ja üldse igal pool, kuhu on esinema kutsutud. Teisest küljest tunnen end ka veidi häiritud, tänasest olen filmides mänginud üle 100 rolli samuti teatris ja televisioonis, kinnitas järski ning kas minu esimene tõsisem filmiroll oli aga hoopis vampiilovi raamatu järgi tehtud vanemas, kas see on mulle väga südamelähedane. Samuti oli märkimisväärne filmil hoidar, tühvis ja palju muud, aga vaat 78. aastal linastunud kolm musketäri on jäänud siiski visiitkaardiks ainsana sest oleme teinud ka järjed 20 30 40 aastat hiljem ja tundub, et neid pole eriti vaadatudki. Aga praegu on selline lugu, et esimesel juunil algavad filmi musketäride tagasitulek võtted ja lühidalt võib selle sisu kohta öelda nii. Terrid hukkuvad kõik esimeses kaadris ja satuvad teise ilma. Luuvris hakatakse korraldama nende lahku tseremooniat ja kuninganna kutsub sinna ka musketäride lapsed ja nendesamade lastega on seotud ka kõik järgnevad sündmused. Musketärid seejuures jälgivad neid teisest ilmast. Sündmuse taga korduvad kuningannalt röövitakse aarded, toimetatakse need Inglismaale, lapsed kihutavad röövlitele järele, ülejäänud varandust kätte saada ei õnnestu. Sellele palub tätoniann jumalalt luba maa peale laskuda, et asi korda ajada. Piiska igati õnnestub, jutustas järske ning jätkas. Mina isiklikult olin alguses ikka väga vastu, sest kuna on suurema osa ajast pidin viibima taevaisa hoole all, ei pakkunud see mulle mitte mingisugust väljakutset. Aga jäänud näitlejatest semud olid jälle hoobilt nõus ja mul lihtsalt ei sobinud neid alt vedada. No meie deviisikski oli ju üks kõigi kõik, sest kuidas sa ütled ei, lõpuks lisasin oma jaa sõnale juurde tingimuse, et muusika kirjutaks Maksim Dunaevski. Et kui ka filme ei õnnestu, mida pehmelt öeldes kahtlustan, on seal vähemalt hulk ilusaid ballaade. Need aga võivad hakata elama täiesti iseseisvat elu ja ma võin neid rõõmsalt laulda nagu laulnud ka siiamaani vanu musketäride laule. Aga noh, arvestades, et võtted algavad esimesel juunil ja film peab valmis saama uueks aastaks siis on see märk sellest. Praegu töötatakse ikka väga kiiresti ja paraku juhtub, et, See oli siis tilluke, katkenud vaprate filmi musketäride kuulsast vestlusest ja Mihhail järski jätkapsik. Peatselt liitunud Raspulba võte seltskonnaga, minul on seal igipõlise Atamani Moziašila roll ja see on juba igati sümpaatne töö. Praegu ootan kutset, millal kohale ilmuda. Intrigeeriv on muide asja juures see, et kõik massistseenid on ameeriklaste ja tšehhide lavastada. Ja minu jaoks saab olema muidugi tõeline väljakutse pida käsitsema mõõka, kusjuures ratsutamise ajal, kui soovid. Praegu käin iga päev hipodroomil ja üritan meelde tuletada kõike, mis seal kunagi õpitud sai. Nii et 60 protsendi ulatuses sellest rollist tuleb kohe kindlasti ratsutada ja mõõgaga vehelda. Filmi lõpus saan veel tagatipuks surma kah, nii et kõik nagu olema peab, naeris Po järski. Edasi küsisin rahva lemmikut, kuidas läheb tema teatril bene FIS, mis sai loodud 1986. aastal ja kus minu vestluskaaslane on nii kunstiline juht kui direktor ühes isikus. See on nii ja ei ole ka tegelik kunstiline juht põlema siiski kunagi olnud. Vot kuskil 20 aastat tagasi tekkis äkki selline uute teatrite buum, kõik muudkui andsid avaldusi ja tekitasid neid endale. Üksnes Peterburis oli teisi üle 200. Ka mina ei suutnud kiusatusele vastu panna, neile eraldati ruumid ja on olemas juriidiline aadress. Aegu on olnud igasuguseid, aga põhiliselt kujunesime siiski selliseks rendilinnaks, kus teised teatrid käisid oma külalisetendusi andmas. Päris oma isiklikke lavastusi on meil ainult üks, ent see-eest on ta uskumatult menukas. Üks pere ja armastuse ja petmise teemaline tragikomöödia intiimelu mis läheb juba aastaid, kusjuures oleme selle tükiga vaated maakerale ringi peale teinud ja ikka pole näha tüdimuse märke. Rahva nõudlus ei näi vaibuvad. Siiamaani on meil leping Moskvaga, kus peame andma teada tavaarvu etendus Ehniga Piiteris. Nii on siis lood minu nõndanimetatud teatriga, aga samas miskitpidi ta ju toimib ja seda ka täna, mõtiskles Mihhail järsk ja lisas kohe juurde, et sellistes Venemaal laialt levinud projektides, kus ühe tüki tarbeks korjatakse kokku kõige erinevam näiteseltskond, tema reeglina kaasa ei tee sest peab niisugust asja teatrikunsti taandarenguks. Käin nimelt väga usinasti kõikvõimalikel etendustel, ütles ta. Ja eelmainitud valdkonnas pole ma seni veel mitte ainsatki korralikku lavastust näinud. Edasi vist siinkõneleja jutu muusikalisest kauneid laulud ja tihe kontsert, tegevus on samuti äärmiselt tähtis osa Mihhail Po järske visiitkaardist. Järgnev vastus oli idas kord mõnevõrra ootamatu. Üha harvemini oleme hakanud uusi laule salvestama, sest kellel neid vaja on? Põhiliselt oodatakse vanu hitte ja see iseloomustab kõiki minu kontserte, mida on omavahel öeldes ikka meeletus koguses küll lõõsama kontsertidest olen, ma ju tegin, millistel üritustel, presentatsioonidel, juubelitel, asutuste pidudel. Sellistesse kohtadesse kutsutakse mind järjepidevalt, kusjuures Ta antakse ka täiesti konkreetne nimekiri, mida mul laulda tuleb. Rohelise silmaga takso, linna lilled, musketäride filmi, laulud ja nii edasi. Ühtekokku olen laulnud üle 600 laulu, aga lemmikuteks on jäänud nii, ütleme 15 lugu, oigas Mihhail Po järski. Virk nuut Virkanud. Alataipärast halasse tuvaie. Ja ükskord oli selline lugu, et sattusin mina Žirinovski sünnipäevale. Peremees kutsus, tähendab, naeratas põhjerski. Ja ta soovis ainult ühte laulu rohelise silmaga taksot. Seest paluti mul seda 15 korda järjest laulda. Noh, kui seitse või kaheksa korda sai täis, siis öeldi aitäh head aega, rääkis Tartanyanni uhke rolliga legendiks saanud näitleja lapseliku avameelsusega ega teinud märkamagi siinkõneleja ammuli vajunud suud. Tõi hoopis järgmise näite, kuidas tal noorepoolsete rikkurid poissmeeste õhtul on palutud laulda nostalgiast Meretavaid sovetiaegseid lastelaule. Multifilmide muusika pidi väga hästi minema, kuna selle paistel olevat nii liigutav oma esimesi samme ja lasteaiatädisid meenutada. Üldiselt pidi lemmiklaule olema seinast seina, resümeeris soovi kontsertidega endale põhilist sissetulekut Hanki Boyorski. Nii nagu seltskondi ja kohtigi, kellele ja kus laulda. Sest vaadake, tõstis näitleja, sõrmekino on tore asi küll, aga seal lihtsalt Te ei teeni midagi. Ja oma teatris mänginud Ta, sest kogu raha, mis me oma etendustest saame, läheb jagamisele teiste näitlejate ja tehnilise personali vahel. Sain muidugi aru, Teist nii vastuolulist tegelast vene kuulsuste hulgas polnud mul enne küljed teretulnud. Ühest küljest singel, hästi mõjuvaid asju küll nõus vaated tasuta tegema, on ta teisalt valmis ka muusikatellijate kõige absurdsem maid soove täitma. Peaasi, et raha tuleb ja Žirinovski juhtumi peale õhku ahmib. Saate tegija sai kuundajad, poliitik olevat üks suur artist ja peaasjalikult haug, mitte hammustav koer. Noh, armsamaks Vladimir Wolfovitši muidugi siinkõneleja silmis ei teinud ja Eestisse sümpaatia ka suhtuv Boyorski sai sellest suurepäraselt aru mida kinnitas ka oma järgmise väljaütlemisega. Üldiselt on muidugi Sekspiril õigus, et maailm on lava ja mehed-naised kõik vaid näitlejad ja no loomulikult on omaette fenomen veel poliitiline teater. Ääretult mitmekesise ampluaaga, kus võime kohata nii kangelasi kui narre koomikuid kui traagika, kuid küünikuid kui õilishingi. Nii et trupp on täiuslik, itsitas pojerski. Edasi läks jutt vene teatri ja filmirahva üsnagi tundlikule teemale, reklaamides kaasalöömisele. Mina isiklikult olen täiesti vastu sellele, et näitleja osaleks reklaamis, ütles järske resoluutselt. Samas pole minu asi teiste üle kohut mõista, kui Ta siiski sunnib seda tegema. Ma arvan, et reklaamides peaks üles astuma spetsiaalselt selleks koolitatud kaader, kenad ja korraliku häälematerjaliga inimesed, nii et selles suhtes olen mina küll täiesti vanamoodne inimene ja leian, et iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde. Tõepoolest, sama hästi võiks mõni hea südamega euroga hakata. Ta nõndanimetatud uus venelastel raske raha eest küüsi lõikama, vahet ei ole, tõi Boyarski lopsaka näite. Õi kuulus viiulimeister näiteks taburette kukku klopsima. Ja siin tekkis saate tegijal, nagu pole vist raske aimata üks täiesti põhjendatud küsimus. Kusdarboiorski laulab kinnistel üritustel ühte laulu papagoi 10 korda ja teine artist reklaami samal ajal teles pesupulbrit, siis ma tõesti enam ei tea, kumb tegevusse piinlikum on. Mõlemad tehakse raha eest, aga staaril oli enese kohta vastus valmis. Näiteks kui ma kuskil sünnipäeval või esitlusel laulan, ei toimuse avalikult. Teiseks ma tegelen oma alaga, laulan laule, mida ei pea häbenema, nende taga on suurepärased nimed, klat, kohtuna, jäski ja teised. Kontsert on igati normaalne, lihtsalt kinnile. Mäletan hästi, et kui olin esimest korda Ameerikas ja mind kutsuti restorani laulma, siis olin küll hämmingus, et kuidas nii nina Leningradi akadeemilise draamateatri juhtiv näit lei äkki kõrtsu muusik. See oli vist kuskil 80.-te alguses. Kui aga nägin, kas John Lennoni restoranis laulmas rahunesin maha. Sest lõppude lõpuks on olemas Mullen, Ruus, Liido ja väga paljud teised äärmiselt kõrgetasemelised paigad kus rahvas istub samuti laua taga, sööb, joob ja vaatab tõeliselt nimekaid artiste. Ja kui meenutame veel uusaastaööst kutsuvat tulukest kõik kõnni, kuis peab, naeratas Mihhail Boyorske. Aga kui tuleme tagasi minu laulmise juurde mingitel sünnipäevadel või muudel erasündmustel, siis kordan veelkord ka seal tegelen oma armastatud erialaga ning kui selle eest hästi makstakse, siis seda suurema hea meelega. Artanyan mulle rahulikult otsa. Ja kuulake ongi siinkohal teda taaskord laulmas. Seekord tulebki too rohelise silmaga takso, mis Žirinovski nii väga meeldis. Tänase päeva seisuga võin öelda, et muidugi on mul kõvasti vedanud. Saatus on minu vastu ikka erakordselt armuline olnud. Alustades repliigist, härra, teile on kiri, kuni peaosani tärdühvis läks tee ülesmäge ilma ainsagi komistuskivita. Huvitaval kombel küll tollaste tavade kohaselt seda tänapäevaselt karjääriks ei nimetatud lihtsalt töö tegemiseks. Ja ise pole ma ka kunagi midagi spetsiaalselt selleks teinud, et silma hakata. Lihtsalt olin nõutud artist ja kulges üsna loomulikku rada pidi. Pigem olin vahetevahel tohutust pakkumiste tulvas tüdinud ja ootasin lahedamaid aegu, et saaks keskenduda millelegi ühele sest hooti kasvasid tööd lihtsalt üle pea, kui ühekorraga. Olin hõivatud nii filmis, teles, raadios kui ka plaadisalvestustega. Omalt poolt püüdsin muidugi igal pool endast maksimumi anda, samas kui näiteks laulude salvestamise tehnilised võimalused olid täna ka võrreldes ikka hoopis algelisemad. Mine tea, võib-olla kukkuski ehedamalt välja, mõtiskles Po järski. Kui võtame biitlid, Nad salvestasid terve plaadi vahel ühe päevaga. Praegu aga võib kutsuda suvalise inimese, kel pole ei häält ega kuulmist ja tehadest staari. Irooniline, mis märkis põhjerski oma musketärid naeratusega. Muide, mis Tartanyanni rolli dub, jätkas ta. Siis oli see muidugi puhas juhus, et ma selle 70., et aastate teisel poolel sain ja see romantilise kangelase imidž, nagu juba ennist ütlesin, jääb mulle tõesti elulu pulli külge vaatamata kõikidele vahepealsetele ponnistustele sellest vabaneda. Ja mis seal ikka, jäägu leibu järski naerdes käega. Inimesed lihtsalt tahavad mind jätkuvalt näha mõõga jamanud liia, kitarri ja hobuse ja kaunite naistega. Aga üks oluline muudatus on muidugi toimunud. Olen praegu eas, kus pere saab iga päevaga järjest tähtsamaks ja on töö juba ammu tahaplaanile jätnud. Abikaasa, poeg, tütar ja pojatütar on need, kes annavad minu elule praegu mõtte. Head raamatud, lihtsalt elust rõõmutundmine, vaat seegi on praegu olulisem kui kunagi varem. Jätkasime veel pisut muutunud prioriteeti dieetide teemal Mihhaili järsk elus, kes arvas, et tegelikult võiks iga mees hetkeks oma tormlemistes ja karjääri punnistustes peatuda ning küsida endalt milleks ega ometi mitte uhkete matuste jaoks või siis kuulsuse nimel. Mulle meeldib lugeda Tolstoidjagoogolid, kes elu lõpus jõudsid selgusele, kui tühised oli tulnud nii mõnedki sinnamaani tähtsana tundunud saavutused. Googel soovitas rohkem piiblit lugeda paljud tänasidki näitlejad pöörduvad ühel hetkel religiooni poole sest ilma selleta. Ta tunnetaksid nad mingil aja ühikul ummikut. Kui on palju tööd, siis pole aega pikalt elu üle mõelda, eriti neil, kel see eriti kombekski pole. Aga kui tööd jääb vähemaks või kaob ta hoopis, selleks tuleb valmis olla. Et Michibu järski oli tulnud mitte ainult mõtlikuks, vaid ka pisut nukraks, viisin jutu tema vägitegudele märulistseenides ning uurisin, kuidas on sündinud kaelamurdvad trikid kas iseseisvalt või kaskadööri abil. Enamus trikke teen ja olen teinud ise, kuna nad polegi ehtsad trikid. Põhiline on osata hästi ära. Mõistagi pole ma mingi sportlane, kui enne teatriinstituut teostumist õppisin muusikakoolis klaverit. Seal ei tulnud mitte mingi füüsiline trenn, kõne allagi oleks kahjustanud käsi. Aga tahtmine teha rolli otsast lõpuni, ise koos, kõige juurdekuuluvaga. See on mul filmivõtetel alati olnud. Seda enam, et nagu juba mainisin, filmis saab ju näidata detaile ja publikule pisut Luisata. Ei pea ju ise oskama pimesoolt opereerida, kui juhtub mängima arsti. Küll aga on oluline, et oskad kirurgi kombel kitlid selga ajada või käsi pesta, naeris järski. Tuleb luua illusioon professionaalsusest. Mulle õpetatakse erinevaid kehahoiakuid ja lihvitakse täiuslikkuseni mõnd üksikut detaili neist, kui pean ratsutama, jooksma või rattaga sõitma, loetles vestluskaaslane rõõmsalt. Uurisin, kas sellise läbimõeldud tegutsemise peale on siis kõik seni õnnelikult läinud ehk teisisõnu. Traumasid pole võtetele ette tulnud. See küsimus lõbustas värsket ilmselgelt ja ta asus uuesti loetlema. Lõhkunud oleni, käsi, jalgu, kui ribisid, hammastest rääkimata. Kord olin pool aastat haiglas väga tõsiste vigastustega ja võtted seisid minu taga. Aga näitlejad juba on kord seesugune rahvas, et kui röögatut, aga kas see mõte unustad kõik, mis sul valutab? Sest kui teed miskit poole jõuga ja halvasti siis nagu ütles legendaarne rannirskaja, on see lihtsalt sülitamine igavikku. Peaks meie filmitööstuse muidugi selles suhtes eriti tähelepanuväärne, et näiteks läänes on kõik näitlejad kindlustatud, Melmid. Mina võiksin kõikide oma traumade eest läänes nii palju raha saada. Tee jätkuks elu lõpuni ahju, välistumiseksiaalake vahtimiseks, ironiseeris Boyorski. Aga meil pannakse käsi kipsi ja kui vähegi võimalik, siis kohe täiskäigul edasi. Muidugi, siin on ka väike kivi näitlejate kapsaaeda, sest ise nad kipuvad ka ikka kangesti omal nahal trikke läbi proovima. Kaskadööri on ju siiski vajadusel ette nähtud, nii et komplitseeritud teema, mis muud. Niimoodi laulis Mihhail Boyorske sõprusest ja tundliku inimesena on tal sellegi ilusa nähtuse suhtes kirglikud ja samas vastu olulisedki mõtted. Filosoofid ütlevad, et sõprus tähendab kahe peale ühte hinge, see on väga täpne väljend, arvan, et mul on seesuguseid inimesi. Igal juhul enese kohta võin öelda, et mõne inimese eest võiksin kasvõi elu anda kinnitas ana Isaba järski nurukese musket päri agarusega. Iseasi, kuivõrd valmis on see teine samaga vastama. Aeg on praegu selline, kus kõik toimub märksa tembokamalt kui iganes varem. Me ei kohtu enam silmast silma, sest meil on internet ja mobiilid, neist viimane töötab veel erilise distenseerija näoli. Staar peaaegu et nördinud. Arem, kui sa tahtsid inimest näha, läksid talle lihtsalt külla ja kõik aadlimeeste kombel. Praegu helistatakse, küsitakse kähku, kuidas läheb, Aholed haigena Saasis terveks ka ja kogu lugu kiire, kiire, kiire, aga praegu on mul olnud elu jooksul palju, on praegugi ja seda nii näitlejate kui teiste elualade inimeste hulgas. Ent aeg teeb oma töö. Me väsime, vananeme ja energia hulk pole enam endine. Küsisin nüüd, kas poliitikud on ka püüdnud superstaar Boyovskiga sõbraks saada ja näitleja reageeris sellele vägagi tasakaalukalt. Poliitikasse kutsutakse valimiste ajal kõiki näitlejaid, et tuntud nägu mõnd parteid reklaamiks. Olen minagi neis üritustes kaasa löönud, kasvõi näiteks projektis tähed demokraatia eest, millega oleme sõitnud ringi ja tutvustanud erinevaid poliitilisi kooslusi. Noh, mina ise olen täiesti peitu, naeratas põrski laialt, seega ka absoluutselt neutraalne. Teen lihtsalt oma tööd. Muidugi, niipalju võin küll öelda, et kommunistidele minu armastus ei kuulu. Ja täpsustaks veel sedagi, et üsna palju sõltub minu osalemine või mitteosalemine konkreetsetest kutsujatest. Kui need poliitikud on mulle sümpaatsed, siis aitan meeleldi, kui mitte, siis keeldun. Väga hingelähedased on aga hoopis teistsugused kontserdid, heategevuslikud nimelt olgu siis pimedatele, orbudele või vanuritele. Mina ise pole kunagi kirjutanud ei sõnu ega muusikat, aga seda võin küll öelda, et tegelikult on mul vedanud laulude autoritega sest nad on tabanud midagi ääretult tähtsat. Selle, et lauludest peab kiirgama headust, headust ja tõelist džentemmerlikust, kiirgas ka Mihhail pojerski duetist teise superstaari itaallase toto kui Tuniaga. Siinkõneleja nägi seda esinemist ühelt Vene telekanalilt ja meenud, kuidas nähtut nüüd maestro legi lauldi prantsuse keeles. Loo nimi oli seal. Loomulikult olin ma produtsendi telefonikõne peale väga õnnelik, kasin usinasti oma Itaalia ja prantsusekeelseid partiisid õppima. Totokut, union, vapustavalt sümpaatne inimene ja geniaalne looja. Tema laulud on ju tegelikult maailma vallutanud ja isiklikult mina eelistan teda kõigile teistele lääne heliloojatele. Ta võiks olla ainult helilooja, aga ta on ju ka fantastiline laulja, ei paistnud värski vaimustuses polevat. Ja nüüd kuulamegi kuiskakski kanti mõne aja eest üheskoos lauldi. Vicky meenutas heldinult veel mõnd talle olulist kohtumist. Näete, siin kitarril on kiri Mikelile sümpaatiaga poolmekaatnilt. Kohtusin temaga, kui ta Peterburis kontserti andis ja me olime tänumatvienkole tervelt 10 minutit koos konservatooriumi rektori juures, korraldajat tee meile nimelt väike kokkusaamine. Seal oli muuhulgas ka nii, et Mcaatne alustas klaveril leedi madonnat, mina lõpetasin. Ei noh, mis siin pikalt rääkida, kui oled kohtunud pesuehtsa lapsepõlveiidoli k. Veel olen suhelnud Ringo Stari suusid Quattro Chris Normani ka meie endi tegijaid ei jaksa siin üles lugema hakata. Võin vaid öelda, et maailmas on pööraselt palju pööraselt andekaid inimesi, kellega minul on olnud au koos olla. Ja kuna vot nii on nende seas kõige-kõige, siis sealt edasi jääb veel kohtuda ainult vanajumala endaga, naeris pojerski. Lõpetuseks küsisin igavesele usketärilt, mis seob teda Eestiga. Tallinnas olen tõesti tihti käinud küll filmivõtetel, küll teatrietendustega ja seda nii enne kui pärast verest roikat. Ning aja kokkuhoiu mõttes olen põhilised transpordivahendina kasutada tanud taksot. Kõigele lisaks on minu nainegi Eestist pärit. Ja ilu poolest ei anna Tallinnat võrrelda mitte ühegi teise linnaga, niivõrd müstiline on. Ta rääkis maailmakuulsa Peterburi patrioot Boyorski tunnustavalt ja märkis, et on lisaks eestimaale läbi sõitnud ka ülejäänud Baltikumi kasvõi juba niisugusel põhjusel, et see oli vanasti teatud sorti vene filmide jaoks tüüpiline käes. Ja meie kohtumisele pandi punkt ühe küllaltki omapärase mõttega. Mulle meeldiks, kui Eesti raadiokuulajad näeksid eelkõige inimesi, mitte aga erinevaid riike. Häid ja õigeid inimesi ühendab armastus oma perede, jumala ja kaunite kunstide vastu. Ja meid on märksa rohkem kui neid poliitikuid, kes arvavad, et võivad rahvaga manipuleerida, nii kuidas ise tahavad. Armasta oma ligimest nii nagu armastad iseennast. Ja siia polegi muud lisada, vaatas vestluskaaslasena oma musketäri naeratusega mulle otsa. Mängima jääb laul nimega streich Buddy siis kohtumine teel ja te kuulete seda tänase saate kangelase, suure Venemaa elava legendi Mihhail pojarsk esituses. Mihhail järskid külastas Peterburi sallinormetsana filmikatkendeid aitas, valid Ain Saarna ja helioperaator oli Maristomba kuulmiseni.